2.

Tergeu, qalyptasqan dәstýr boyynsha, anketalyq súraqtargha jauap beruden bastalghan:

Anketalyq anyqtama: 1883 jyly 14 sәuirde Taysoyghan qonysynda tughan. Sharua otbasynan shyqqan. Ákesi men sheshesi kәdimgi kóshpeliler, ortasha qojalyghy bar, ýielmen-sýielmeni kóp, kýn kórisin kýittegen jandar. Ákesi joghary oqu orynyn bitirerden bir jyl búryn dýnie salghan. Artynda 10 bala qalghan, búl - 7- bala jәne eki úl bar. Ýlken aghasy әkesi qaytqan jyly ókpe auruynan kóz júmghan. Oral kazaktarynyng realidyq uchiliyshesin bitirip, Peterburgting medisina akademiyasyna týsken. Birinshi orys revolusiyasy túsynda studenttik qozghalysqa qatysyp, demokratiyalyq baghyttaghy sayasi-aghartu bilimin iygeruge úmtylghan, týrli partiyalardyng baghdarlamalarymen tanysqan, biraq ta olardyng eshqaysysy, tipti, qazaq studentterining de ústanymy ony qanaghattandyrmaghan. Sosial-demokrattar - tek júmysshylardyn, sosial-revolusionerler - sharualardyn, kadetter - úlyorystyq óktemdikting mýddesin kózdegen, olardyng eshqaysysy ózge halyqtar turaly til-jaghyn ashpaghan, kerisinshe, olardy arandatqan. Milukovtyn:

«Patsha ýkimeti búratanalardy túrpayylyqpen jәne órkókirektikpen qanap otyr»,- degen sózi qatty әser etken.

2.

Tergeu, qalyptasqan dәstýr boyynsha, anketalyq súraqtargha jauap beruden bastalghan:

Anketalyq anyqtama: 1883 jyly 14 sәuirde Taysoyghan qonysynda tughan. Sharua otbasynan shyqqan. Ákesi men sheshesi kәdimgi kóshpeliler, ortasha qojalyghy bar, ýielmen-sýielmeni kóp, kýn kórisin kýittegen jandar. Ákesi joghary oqu orynyn bitirerden bir jyl búryn dýnie salghan. Artynda 10 bala qalghan, búl - 7- bala jәne eki úl bar. Ýlken aghasy әkesi qaytqan jyly ókpe auruynan kóz júmghan. Oral kazaktarynyng realidyq uchiliyshesin bitirip, Peterburgting medisina akademiyasyna týsken. Birinshi orys revolusiyasy túsynda studenttik qozghalysqa qatysyp, demokratiyalyq baghyttaghy sayasi-aghartu bilimin iygeruge úmtylghan, týrli partiyalardyng baghdarlamalarymen tanysqan, biraq ta olardyng eshqaysysy, tipti, qazaq studentterining de ústanymy ony qanaghattandyrmaghan. Sosial-demokrattar - tek júmysshylardyn, sosial-revolusionerler - sharualardyn, kadetter - úlyorystyq óktemdikting mýddesin kózdegen, olardyng eshqaysysy ózge halyqtar turaly til-jaghyn ashpaghan, kerisinshe, olardy arandatqan. Milukovtyn:

«Patsha ýkimeti búratanalardy túrpayylyqpen jәne órkókirektikpen qanap otyr»,- degen sózi qatty әser etken.

1905-1906 jyldary arasynda qazaq studentterimen birigip osy baghytta ýgit-nasihat jýrgizgen, «Fikr», «Uraliskiy listok» gazetterine maqala jazghan. Sol ýshin abaqtygha otyryp shyqqan. Baqytjan Qarataevting memlekettik Dumagha deputat boluyna yqpal etken. 1910 jyldan bastap aqpan tónkerisine deyin auylda dәriger bolghan. Oqu-aghartu salasyna ynta qoyghan. A.Baytúrsynov pen M.Dulatov shygharyp túrghan Orynbordaghy «Qazaq» gazetine belsene aralasqan. Últtyq-demokratiyalyq ústanymdy jaqtaghan. Keyin Á.Bókeyhanov jetekshilik etken últtyq partiyanyn, yaghni, «Qazaq» gazetining baghdarlamasyn qoldap sayasy pikir alysulargha qatysqan.

Jauabynyng sonyn:

«17-jylgha deyin qazaq ishinde sos.demokratiyalyq ta, sos.revolusiyalyq ta partiya bolghan joq dep senimmen mәlimdeymin, al bolishevikter turaly aitpasa da bolady. Egerde, bolishevik boldym deytin qazaq tabyla qalsa, demek onyng - әuelde monarhist, odan keyin antiyfederalist, federalist, sodan keyin 1920-1924 jyldary kommunist bolghan, sonynan baryp: «Men Leninnen de búryn kommunist boldym», - deytin Baqytjan Qarataevtan esh aiyrmashylyghy bolmaghany»,- dep ayaqtaydy.

«Múhamedjan Tynyshbaev jәne basqalardyng kenes ókimetine qarsy astyrtyn kontrrevolusiyalyq úiymy» turaly is D.Ádilevten bastalyp A.Baytasovpen ayaqtalatyn aldynghy tergeuding zandy jalghasy retinde qarastyrylghan. Mәskeudegi Butyrka týrmesine aidauylmen jóneltilgen A.Baytúrsynov, H.Ghabbasov, M.Dulatov, M.Espolov, J.Aymauytov, M.Júmabaev, A.Birimjanovpen birge D.Ádilevti, Á.Baydildindi jibermey, tergeushilerding olardy Almatyda alyp qaluynda ýlken mәn bar. D.Ádilevting «astyrtyn úiymnyng kestesinin» jәne Á.Baydildinning әshkereleushi kórsetindilerining negizinde «Alashordashylardyn» ekinshi tobyn tútqyngha ala bastady. Mәskeuge jóneltilgen tergeu isining uaqytsha keri qaytaryluyn ótinip jazghan OGPU bastyghynyng qyzmet babyndaghy haty soghan dәlel. Al H.Dosmúhamedovke qarsy D.Ádilevtin:

«Halel Dosmúhamedov, Kәrim Jәlenov, Isa Qashqynbaev, Uәlihan Omarov otyrys ótkizip, úiymdy keneytuding joldaryn qarastyrdy, onyng әdis-tәsilderin oilastyrdy. Baghdarlamany Halel Dosmúhamedov jasady. Maqsaty: bolishevikter qúlaghan song Qazaqstan burjuaziyalyq-demokratiyalyq últtyq tәuelsiz respublika bolmaq. Qúryltayda Ata Zang qabyldanady. Áskery qúrylym bir ortalyqtan - Týrkiyadan basqarylady. Baghdarlamanyng aty - «Alash eriktileri» partiyasynyng platformasy dep atalady - desti ghoy deymin. Baghdarlamanyng týpnúsqasy úiym hatshysy, qazir Oral qalasynda jýrgen Kәrim Jәlenovte saqtaldy. Jas oqytushylar men studentterdi úiymgha tartty. Orynbormen baylanys ýzilgen joq. Biraq onda tek qana Baytúrsynov qaldy. Óitkeni Dulatov pen Álihan Bókeyhanov Semeyde tútqyndalyp, keyinnen Orynborgha aidauylmen әkelingen bolatyn. Sәrsenov pen Eldes Omarov ta joq bolatyn. Olardyng Semeyge barghan-barmaghanyn bilmeymin. Ózbekterden úiymgha Mirjalilov ókil retinde qatysyp, Jәlenovpen birge jýrdi. Búl oqighanyng barlyghy 1921-jyldyng ayaghynda, 1922-jyldyng basynda ótti»,- degen kórsetindisi aighaq retinde paydalanghan.

Tergeu barysynda qily-qily qiytúrqy arandatu tәsilderi qoldanylghan. Aldynghy tergeulerding túsynda taqystanghan «tótenshe komissiyanyng mamandary» ekinshi topta jauapqa tartylghandargha erekshe dayyndyqpen kelgen jәne jauaptaryn tiyanaqty týrde hattap, birden D.Ádilev kórsetken «astyrtyn úiymnyng júmysy» turaly súraqtan bastaghan. M.Tynyshbaev pen H.Dosmúhamedovke taghylghan aiyp ta, qoyylghan súraq ta, olardyng reti de birdey. Soghan oray qaytarylghan jauap ta mazmúndas. Olardyng alghashqy kórsetindilerinde abdyrap qalghany bayqalady. Ol kórsetindilerde astyrtyn úiymnyn  bolghanyn maqúldaugha beyimdilik bar. Al keyingi jauaptarynda: eshqanday da úiym bolghan emes, tek kózqarasy úqsas adamdardyng ekeuara pikir alysuy ghana boldy,- degen uәjdi ústanady.

Múndaghy qarastyrylghan jaylardyng mazmúny men qisyndary, sebep-saldary aldynghy taraularda, әsirese, D.Ádilevke qatysty tústarda barynsha qamtylghandyqtan da jәne qaytalaugha úrynbas ýshin biz mәtinning arasyna ózgelerding jauaptarynan qysqasha dәiek bere otyryp, jalpy jauaptyng ózin bólip-jarmay tolyq beruge úmtyldyq. Sonday-aq bir saryndy, qaytalana tәptishtelgen hattamalardyng ishinen negizdilerin tandap tәrjimaladyq. Bizding payymdauymyzsha, sonday keng auqymdy mәtinning biri - H.Dosmúhamedovting qarashanyng 6-júldyzy kýngi jauaby. Múnda aldynghy jәne keyingi súraqtargha berilgen jauaptardyng basy qosylyp, tútastyq sypat alghan. Sonymen:

«1930 jyly 6-qarasha kýni aiyptalushy Halel Dosmúhamedovten alynghan tergeu jauaptarynyng hattamasy.

H.Dosmúhamedov: «1). Tashkenttegi qazaq ziyalylarynyng kontrrevolusiyalyq úiymy bizge deyin de boluy mýmkin. Oghan biz qatysqan joqpyz. Al Jahansha Dosmúhamedov, Múhamedjan Tynyshbaev qatysqan úiym 22-jyly qúryldy da, 24-jyldyng basyna deyin júmys istedi».

M.Tynyshbaev: «1) Bizdin Tashkenttegi úiym 22-jyldan bastap júmys istedi. Goloshekin joldasqa belgili bolghan qújattargha qaraghanda Orynbordaghy úiym 20-21 jyldary qúrylghan siyaqty. Men búl mәseleni 22-jyly sәuir aiynda Zaky Validovting sózinen bildim».

J.Dosmúhamedov: «Halel Dosmúhamedovting sózinde jalghyz-aq shyndyq bar. Ol jogharyda aitylghan kelensiz otyrys qana».

Súraq-jauaptyng kelesi hattamasynda H.Dosmúhamedov te, M.Tynyshbaev ta astyrtyn úiymnyng bolghanynan bas tartqan.

«H.Dosmúhamedov (jalghasy): «2). Úiymnyng qúryluyna shyghys Búqaradaghy oqighalar men Zaky Validovtin, Ánuar pashanyng kelui yqpal etti».

Z.Validov: «Kenes ókimeti jaghyna shyqpas búryn sayasy kýshterdi biriktiru maqsatynda kommunistik partiyadan ózge, sosialistik partiya qúru mәselesimen ainalystyq. Bastapqyda onyng teoriyalyq túghyrnamasyn jazumen Iliyas Alkin ainalysty. Ol azat sosialistik partiya ataluy tiyis edi. Búl turaly qazaq jetekshilerine habarlay otyryp, olargha: «Alashtyn» neososialistik qoghamdyq-ekonomikalyq platformasynyng negizinde Qazaq sosialistik partiyasyn qúrudy úsyndyq. Baghdarlamany biz әzirledik. Onyng bir danasyn qazaqtargha berdik. Keyinnen búl baghdarlama (1926) Pragada jaryq kórdi...» (282-bet).

Bolishevikterding qasaqana arandatuymen Pragada jariyalanghan búl qújat «Alash» partiyasynyng mýshelerin tegistey «shet el shpiony» etip shygharugha tikeley sebepker boldy.

M.Tynyshbaev (jalghasy): «Dulatov ne Birimjanov ekeuining bireui: shyghys Búqarada Ánuar pasha jýr. Onyng qasynda Zaky Validov bar. Songhysynyng qasynda Bashkiriyamen baylanys jasaytyn bashqúrt kómekshisi bar. Ózbektermen birigip kýrespek. Zaky Validov búghan qazaqtardy da tartudy úsynypty. Ózbek basshylary arasynan Minauar Qary men Hodjaev qoldamaq eken - degendi aitty. Dulatov, Birimjanov, Espolov  búl mәselege qyzu aralasty. Jahansha Dosmúhamedov: búghan qatty qarsy bolyp: múnyng bәri qyrtymbay nәrse, jalghyz atty qonaqqa senip, bastan airylugha bolmaydy - dedi».

J.Dosmúhamedov (jalghasy): «Birimjanovty Búqaragha jiberu turaly sóz bolghanda men ashulana jauap berdim: «Jalghyz bashqúrt (Validov - T.J.) jalpaq Týrkistannyng halqyn bostandyqqa jetkize almaydy. Onyng ýstine eshqashan da qolyna myltyq ústap kórmegen, sóz satqan ózbekterding kýshimen Týrkistandy jaulap ala almaydy. Ol halyqty adastyrady. Olardyng isi sózsiz sәtsizdikke úshyraydy. Tek jazyqsyz adamdardy qúrbandyqqa úshyratady. Sondyqtan da olarmen baylanys jasaudyng da, sol ýshin top qúrudyng da qajeti joq, tek sizderdiki siyaqty tótenshe mekemelerding nazaryn audarady», - dedim».

H.Dosmúhamedov (jalghasy): Ekinshi jaghday: Mәskeudegi oqighalar jәne Bolghanbaev pen Ádilevting kelui iytermeledi. Eger de qazaq kommunisteri әlsizdik kórsetip, europalyqtardyng aldynda dәrmensizdik tanytpasa, qazaqtardyng mýddesin qorghay bilse, mýmkin onda búl úiym qúrylmaytyn da edi. Sondyqtan da múnday ýstemdik pen óktemdikke qarsy bilimimiz ben kýshimizdi paydalanyp, úiymdasqan týrde kýresu ýshin úiym qúru qajettigi tudy. Búl túrghydan alghanda kommunister de bizdi qoldady. Úiymnyng alghy sharttary osynday».

Shyndyghynda da, eger ókimet basyndaghy «goloshekindik nasionaldar» S.Sәduaqasovtyn:

«Biz osy ne ýshin jagha jyrtysyp, qúlshyna kýresip jatyrmyz? Al osy býgingi shyndyqqa terenirek zer salghan kisi bar ma? Qazaqstannyng ózinshe respublika bolghanyna  6-shy jyl, al Kenes biyligine - 9 jyl, bizding jetistikterimiz qayda, biz qayda baramyz, keyin ne ilgeri me, joq әlde ornymyzda túrmyz ba?»,- degen ózekti súraghyn ózderine de qoyyp, soghan jauap beruge tyryssa, mýmkin, alashshyl azamattar múnday tәuekelge barmas pa edi, kim bilsin.

H.Dosmúhamedov (jalghasy): «3). Súraqqa jauap: Úiymnyng qúramynda Halel Dosmúhamedov pen Jahansha Dosmúhamedov, Tynyshbaev, Espolov, Ádilev Dinmúhamed, Qashqynbaev Isa, Birimjanov jәne Jәlenov boldy».

M.Tynyshbaev (jalghasy): «Birde meni Halel Dosmúhamedov ýiine shaqyrdy... Otyrysqa Halel Dosmúhamedov, Myrzaghazy Espolov, Dulatov, Jahansha Dosmúhamedov, men, Birimjanov jәne Isa Qashqynbaev qatysty».

Tergeushinin: «Ózbekterden kim bar edi?»,- degen súraghy jauapsyz qalghan.

H.Dosmúhamedov (jalghasy): «4). Súraqqa jauap: Men - Halel Dosmúhamedov, Týrkistan respublikasynyng Oqu-aghartu halyq komissariyatyna qarasty ghylymy komissiyanyng tóraghasy bolyp qyzmet atqardym. Jahanshanyng qayda istegenin bilmeymin, ol jalpy zanger ghoy. Tynyshbaev pen Espolov Jer jónindegi komissariatta istedi. Jәlenov Týrkistan uniyversiytetining studenti, Qashqynbaev ordinator-úiymdastyrushy boldy. Ádilevting ne istegeni maghan belgisiz».

Halel Dosmúhamedov jetekshilik etken Ghylym komissiyasy 1922 jyly ghana 622 kitap shyghardy, onyng 33,7 payyzy qazaq tilindegi basylymdar.

H.Dosmúhamedov (jalghasy): «5). Úiymgha mýshe retinde ortalyqqa jaqsy tanys, kepildik bere alatynday ziyalylar tartyldy. Tóralqasyna bes adam saylandy. Ádilev: әr adam ózine jaqsy tanys bir adamdy tartugha erikti bolsyn, - dedi. Búl úsynys qazaqtardyng dәstýrine jat bolghandyqtan da qabyldanbady. Biz kommunisterdi iske tartpadyq, olargha aitqamyz da joq. Negizgi mindetimiz - ózimizge etene tanys ziyalylardy úiymgha tartu edi. Týrkistandyq ziyalylardyng ishinen Tynyshbaevti ghana tarttyq, odan basqa eshkimdi tanymaytynbyz. Biz onyng ózimen qosa, onymen  rulas tuystary da bizding sonymyzdan eredi dep ýmittendik. Jalpy auyldyq jerlerde rulyq belgi basty qyzmet atqarady, búl arada ol bizding úiymgha da óz septigin tiygizedi dep oiladyq».

M.Tynyshbaev (jalghasy): «Ár qaladan úiymnyng bólimshelerin úiymdastyru kerek. Qajet kezinde olar iske shúghyl aralasuy tiyis dep sheshtik. Almaty men Shymkent qalasyndaghy topty úiymdasyru maghan tapsyryldy. Men Almatydan - Sýleevti, Shymkentten - Kenesarindi úiymgha tartu kerek dep úsynys jasadym. Ózge atalghandardyng aty-jóni esimde joq».

H.Dosmúhamedov (jalghasy): «6). Súraqqa jauap: úiymnyng sayasy jәne ekonomikalyq baghdarlamasyna keletin bolsaq, bizge - jalpygha ortaq saylau qúqyghyna negizdelgen Halyqtyq Últtyq Demokratiyalyq Respublika kerek dep eseptedik. Memlekettik ókiletti zandy organ - Parlament boluy tiyis. Preziydenttik basqaru mәselesi talqylanghan joq. Auyl sharuashylyq mәselesine keletin bolsaq, onda mindetti týrde reforma jýrgizilui tiyis. Biz: jerge mindetti týrde memlekettik menshik ornauy tiyis, jerge jeke menshik joyyluy kerek. Eger de jer biyligi memleketting qolynda bolsa, onda baylar men feodaldardy qysyp ústaugha bolady. Onyng esesine biz evropalyqtardyng jerge qonystanuyna qarsy boldyq. Jerdi eng aldymen enbek shartymen jergilikti halyqqa bólip beru kerek. Qashan qazaqtar sharuashylyqqa beyimdelip, jerdi ózara tolyqtay iygergennen song ghana qonys audarushylargha telimge rúqsat etuge qol jetkizuge bolady. Mal sharuashylyghy salasynda qalyptasqan sharuashylyq ýrdisin saqtau, quang jәne jartylay quang jerlerdi sulandyru, su reformasyn jýrgizu, ónerkәsipti damytu mәseleleri algha mindet etip qoyyldy. Úiymnyng baghdarlamasyn men, Jahansha Dosmúhamedov jәne Tynyshbaev jasady. Baghdarlama kimde saqtalghany esimde joq, Ádilevte me, joq, Jәlenovte me, bilmeymin».

D.Ádilev (jalghasy): «Baghdarlamanyng aty - «Alash eriktileri» partiyasynyng platformasy dep atalady», - desti ghoy deymin. Baghdarlamanyng týsnúsqasy úiym hatshysy, qazir Oral qalasynda jýrgen Kәrim Jәlenovte saqtaldy. Jas oqytushylar men studentterdi úiymgha tartty».

Tergeushige berilgen jauaptaghy búl kórsetindi 1921-1922 jylghy astyrtyn úiymnyng emes, «Alashordanyn» memleket biyligi turaly basty qúrylymdyq ústanymy bolatyn. Onda:

«Rossiya - demokratiyalyq federativtik respublika boluy tiyis. Federativtik respublikanyng qúramyndaghy әr memleket ózinshe derbes jәne әr qaysysynyng ózin-ózi teng dәrejede biyleu men mýddesin qorghau qúqy boluy kerek. Ýkimetting basynda Qúryltay kenesi túrady, dýbaralyghynda - Qúryltay kenesi men memlekettik Duma belgili bir merzimge saylaghan Preziydent biyleydi. Preziydent Ministrler kenesi arqyly basqarady, ol Qúryltay kenesi men memlekettik Dumanyng aldyna jauap beredi. Zang shygharushy ókimet tek qana memlekettik Dumanyng qolynda bolady, ol ýkimetti baqylaugha alu qúqyna ie bolady. Tegine, dinine, jynysyna qaramastan barlyq azamat saylau qúqyna iye. Deputattardy saylau bәrine birdey ashyq jәne jasyryn jýrgiziledi»,- dep jazylghan edi.

Z.Validov: «Jaditshilder» men sosialistik «Erik», qazaqtardyng «Alash» partiyalarymen birigip men úsynghan jeti tarmaqtan túratyn Ortaq baghdarlama qabyldadyq: 1. Tәuelsizdikke jetu; 2. Demokratiyalyq memleket ornatu; 3. Últtyq armiya qúru; 4. Ekonomikalyq basqaru qúrylymyn ortalyqtandyru: temir joldar men qazba arnalardy (kanaldar) Týrkistannyng últtyq menshigi dep jariyalau; 5. Oqu-aghartudy jýiesin janartu jәne orystardyng yqpalynsyz batys mәdeniyetimen tikeley baylanys jasau. 6. Últ mәselesi jóninde: mektepterdi jәne memleketting tabighy baylyghyn memlekettegi últtardyng ýles salmaghyna sәikestendire bólu; 7. Tolyq diny erkindik, din isterin memleket isimen aralastyrmau. Qazaqtar Dinsheni ókil etip qaldyryp, elderine qaytqan son, sonynan kelgen «Jaditshilder» men «Erik» partiyalarynyng jeke-jeke baghdarlamalary qabyldandy. Búl - Búqarada bas qosuymyzdyng negizgi nәtiyjesi edi...».

H.Dosmúhamedov (jalghasy): Úiymnyng basty qúrylymy eki jaghdaydy eskere otyryp qarastyryldy: birinshi, kenes ókimeti qúlaghan jaghdayda, ekinshi Ánuar pasha jenilgen jaghdayda ne isteu kerektigi basty nazargha alyndy. Birinshi jaghdayda - kenes ókimeti qúlaghan jaghdayda Qazaqstan demokratiyalyq-federativtik respublika dәrejesinde Týrkistannyng negizgi bir qúrylymy retinde ómir sýredi. Al ekinshi jaghdayda: Qazaqstan Týrkistannyng qúramyna kirmeydi, SSRO-nyng qúramyna derbes respublika retinde kiretin bolady, - dep úsynys jasaldy. Biz ol kezde sizderding federasiya turaly sheshimderinizdi bilmeytin edik, ol kezde Týrkistandy ózbek basshylary biylep-tósteytin, jobany jasaghan da solar bolatyn. Qazaqtardyng ózbektermen aralas túratynyna qaramastan, biz ózbekterding búl úsynysyna mýldem qarsy boldyq. Óitkeni bizding basty maqsatymyz - barlyq qazaqtyng basyn qosu bolatyn. Biz tipti qytaydaghy qazaqtardy da qosyp aludyng jolyn qarastyrdyq. Áriyne, olar ózderi mekendep otyrghan territoriyasymen qazaqtyng qúramyna kiru kerek - dep eseptedik. Búl jospar sol qiyal kýiinde qaldy, is jýzinde esh nәrse de atqarylghan joq. Búghan qazaqstandyq qazaqtardyng qalay qaraytyny maghan belgisiz. Jat jerdegilerding jaghdayy óte auyr kýide, ómir sýru dәrejesi tómen, sondyqtan da biriguge qarsy bola qoymas dep oiladyq».

M.Tynyshbaev (jalghasy): «...Úiymnyng sayasi-ekonomikalyq baghytyna keletin bolsaq mynaday úsynys jasaldy. Birinshi: Qazaqstan Últtyq Demokaratiyalyq respublika boluy tiyis. Qazaqstan geografiyalyq jәne tarihy túrghydan Reseymen de, Orta Aziyamen de tikeley baylanysty. Orta Aziya federasiyasynyng qúramyna Ózbek, Týrkimen, Qaraqalpaq jәne basqa da últtar kiredi».

H.Dosmúhamedov (jalghasy): «Marsekovting Shyghys Týrkistangha ótip ketkenin estigenmin, biraq onymen eshqanday baylanysym joq. 22-jyldary Shyghys Týrkistandaghy (jauapta Shyghys Qytayda dep jazylghan, al búl ónir negizinde Qytaydyng batys ólkesi bolyp keledi -T.J.) jaghdaydy taldap, úsynys jasau ýshin onymen baylanys jasau isi Tynyshbaevqa tapsyryldy. Ol Semey arqyly habar salyp, Orynbormen baylanysuy tiyis edi. Búl mәselening qalay ayaqtalghany dәl qazir esimde joq. Alayda búl bizding basty maqsatymyzdyng biri bolatyn».

Alash qozghalysy men «Alashorda» ýkimeti kósemderining biri bolyp tabylatyn zanger qayratker, publisist Rayymjan Marsekov (1879-1939) - qazaq qoghamynyng sayasy ómirinen ózining layyqty baghasyn almaghan, ómirining songhy betteri qúpiya qalpynda qalghan túrlauly túlghanyng biri de biregeyi. «Alashorda» astanasy Semeyge auysqanda onyng barlyq zandyq, sharuashylyq salasyn basqarghan, Semey guberniyalyq qazaq komiytetinin, Semey guberniyalyq jer basqarmasynyn, jalpyalashtyq uaqytsha qazaq sotynyng tóraghasy bolghan Rayymjan Marsekov Uaqytsha ýkimettin, Sibir ýkimetinin, kenes ókimetining aldynda «Alashorda» ýkimetining zandyq biylik tútqasyn moyyndatugha tikeley jәne derbes atsalysqan, býgingi tilmen aitqanda tәuelsiz qazaq elining túnghysh bas soty bolyp tabylady. Ol:

«Alash jasaghynyng Jetisudaghy jenisterinen keyin, Alash qozghalysyn basqarghan qayratkerlerding bedeli artyp, halyqtyng kókeykesti sayasy jәne әleumettik-ekonomikalyq talaptaryn oryndatuda sheshushi qyzmet etken, jalpy qauymnyng jappay qoldauyna ie bolyp otyrghan alashordashylardyng memlekettik qúzyryn talap etip, qatang últtyq sayasat ústanyp otyrghan ýkimetti sot arqyly jauapqa tartu ýshin derbes qazaq sotyn qúrudy»,- biylikten talap etip, búl maqsatyna 1917 jyly 8 mausymda qol jetkizdi.

Ózi tóraghalyghyna saylandy. 1918 jyly Sibir ýkimetimen ýlken qaqtyghysqa baryp, olar:

«Týrik-tatarlardyng «Alashorda» ýkimetin moyyndamau kerek, olardy tek qana mәdeny avtonomiya retinde tanugha tiyispiz»,- dep  «Alashorda» ýkimetining pochta baylanysyn tegin paydalanuyna tyiym saldy, R.Marsekov qazaq komiytetining tóraghasy, jalpyalash sotynyng bas soty retinde:

«Eger de ýkimet mekemeleri «Alashordany» moyyndamaghan jaghdayda onda qazaq halqy Sibir ýkimetining eshqanday talabyn da, ókimderin de oryndamaydy. Sibir ýkimetining bir de bir ókimi jergilikti jerde taratylmaydy»,- dep mәlimdep, jergilikti baylanysty ýzip tastady.

Armiyany jasaqtaugha qatty kedergi keltiretin múnday qatang sharagha oray Ministrler kenesi arnayy tekseru úiymdastyrdy, Krot Ishki ister ministrine qúpiya ilespe hat joldap, ózining R.Marsekovpen eshqanday jeke basynyng arazdyghynyng joghyn aityp, onymen tatulasudyng amalyn qarastyrudy ótindi. Bolishevikterding yqpalyndaghy seminariya oqytushysy N.Qúljanovtyng arnayy jarghysy jasalmaghan qazaq sotyn synaghan maqalasyna oray «Jalaqorgha jauap» atty maqala jazyp, onda:

«Zannyng kýrdeli mәselelerine jolbiykelerding jol kórsetui ortaq iske payda әkelmeydi... Meninshe, Qúljanov, býkil bir halyqtyng qúqyqtyq kodeksin jazyp shyghudy - gazet ýshin sýikete salghan jalaqorlyq maqala siyaqty jenil is dep oilaytyn boluy kerek... Tónkeris túsynda neshe týrli qylmystylar bas kóterdi, qyr elindegi múnday jaghdaygha qarsy shúghyl kýresudi qajet etedi, komissiya shaqyryp, kodeksting baptaryn, ailap, jyldap talqylaytyn uaqyt joq. Sondyqtan da osy uaqytqa deyin elimizde qoldanylyp kelgen zandargha sýiene otyryp uaqytsha últtyq sot qúryldy»,- dey kelip, N.Qúljanovtyng pikirlerining tiyanaqsyzdyghyn dәleldep, onyng «bolishevikterding paydasyna tynshylyq etken qyzmeti ýshin» aiyptady.

Úsaq-qaryz moyynseriktigin jolgha qoyyp, odan týsken paydany oqu aghartu, densaulyq, mal emshiligi isine júmsaudy úsyndy jәne oghan qol jetkizu ýshin:

«Jer basqarmasy mәslihaty: osy jyldyng 6-aqpan kýngi túrghyndardy astyqpen, kýndelikti tútynugha qajetti azyq-týlikpen qamtamasyz etudi basqarmanyng qarauyna beru turaly úsynysynan bas tartpaydy, óitkeni, erekshe ókilderding qúzyry túrghyndardyng talabyna jauap bere almaydy. Jogharyda atalghan ókilderding túrghyndardy qamtamasyz etuge atsalysatynyn eskere otyryp, túrghyndardyng súranysyn qanaghattandyratyn sharagha jer basqarmasy tikeley ainalysuy tiyis, sondyqtan da oblystyq basqarmanyng janynan azyq-týlik bólimin ashu, oghan moyynserikter men ózge de qoghamdyq úiymdardy tartu erekshe qajetti shara bolyp tabylady»,- degen (D.Amanjolova. Na izlome. Str:180-381) úsynys aityp, qauly qabyldatty.

Óitkeni, azyq-týlik mәselesi, ol kezde ómir men ólimning qúnymen para-par edi. 1922 jyly kenes ókimeti «Alashorda» qayratkerlerin jappay qughyngha alyp, Á.Bókeyhanov pen M.Dulatovty týrmege qamaghan tústa R.Marsekov te jauapqa tartylady. Ol ózine qoyylghan:

«Kenes ókimetining qay saladaghy sayasatymen kelispeysin?»,- degen anketalyq súraqqa:

«Qazaqstan respublikasyna ózimen kórshi memleketpen sauda kelisim sharttaryn jasau qúqy berilmegen. Ukraina respublikasyna ózine kórshi memleketpen sauda kelisim shartyn jasau qúqy berilgen, ol múny tolyq paydalanyp otyr, al qazaq respublikasy federasiya mýshesi retinde onday qúqyqqa ie emes»,- dep jauap berdi.

Osydan keyin-aq ózining de ómir sýru qúqyna ie bolmaytynyn bilip, «Alashordanyn» shet eldegi bólimshesin úiymdastyru ýshin 1918 jyly sәuir aiynda A.Baytúrsynov pen M.Dulatovty bastap aparghan Shyghys Týrkistangha qonys audarady. Onda mәdeni-aghartu júmystarymen ainalysyp, gazet úiymdastyrady. 1939 jyly kenes ókimetining tapsyrmasymen tútqyndalyp, qúpiya jaghdayda shekaralyq aimaqta túnshyqtyrylyp óltirildi. «Alashorda» qayratkerlerin halyqaralyq qylmysker retinde kórsetu maqsatymen tergeushilerding H.Dosmúhamedovten Rayymjan Marsekov turaly suyrtpaqtap syr tartuynyng sebebi de sonda. M.Tynyshbaev búl súraqty oraghytyp ótip:

«Zaky Validovting qozghalysyna biz prinsippen qaradyq ta, eshqanday baylanys ornatpadyq. Qyzmet babymen Almatyda da, Qaraqúmda (?) jýrgende de Dosmúhamedov Halelmen búl mәseleni talqylamaghanymdy, úiym atynan eshkimge eshqanday tapsyrma bermegenimdi, tapsyrma almaghanymdy anyq bilemin...»,- dep jauap beredi.

H.Dosmúhamedov (jalghasy): «7). Kýres tәsili mynaday: biz, yaghni, úiym mýsheleri kenes ókimetining barlyq qúrylymyna qyzmetke kirip, osy baghdarlamany jýzege asyrugha yqpal etu bolatyn. Sonyng ishinde sizderding iri oryndarda otyrghan qyzmetkerlerinizding ara salmaghyna taldau jasap, esepke alu da (qansha adam, qayda, qanday dәrejede júmys isteydi degendey) mindet etip qoyyldy. Sayasy baghdarlamanyng basty bir tarmaghy - úlyderjavalyq shovinizm men patshalyq qanaudyng sarqynshaghyna qarsy kýres jolyna arnaldy. Partiyada joqtar men kommunisterdin, sonyng ishinde úlyderjavalyq-shovinistik óktem sayasatty ústanatyn barlyq europalyq kommunisterding is-qimyldaryna taldau jasap otyru úsynyldy. Úly derjavalyq shovinizmge qarsy kýresip jýrgen europalyq kommunistermen etene baylanys jasap, olardyng atqarghan sharalaryna kómektesip otyru, últtyq kommunistermen de tyghyz baylanys ornatyp, solar arqyly sizderding sayasi, ekonomikalyq baghdarlamalarynyzgha yqpal etu taktikasy algha qoyyldy. Intervensiya men shet el derjavalarynyng әskery kómegine sýienu mәselesi talqylanghan joq».

Olar ózderining búl talabyn alghash ret «Alashorda» ýkimetining atynan Lenin men Stalinge jolyqqanda:

«Biz tek: taghy da «ónin ainaldyrghan» úly derjavalyq ýstemdik pen qúldyqtyng ornauyna, sonday-aq qazaqtardyng taghy da úly derjavalyq últtyng sayasy qyzmetshisi men qolshoqparyna ainaluyna barlyq jan-tәnimizben qarsymyz», - dep ashyq mәlimdegen bolatyn.

H.Dosmúhamedov (jalghasy): «8). Kenes ókimetine qarsy kóterilis úiymdastyru mәselesine keletin bolsaq, eger de Ánuar pasha men Zaky Validovting әskeri Tashkentke shabuyl jasasa, әriyne, olargha kómektesuge tiyisti boldyq. Bizding jaghdayymyzda múny (kóterilisti -T.J.) jýzege asyrudy armandaugha da bolmaytyn. Óitkeni bizding bәrimiz de syrttan kelgendikten de, jergilikti túrghyndarmen baylanysymyz joq edi jәne túrghyndar da últtyq tegi jaghynan qúrama  bolatyn. Sondyqtan da jarytyp eshtene atqara almadyq.

9). Aldynda aitqanymday, Germaniyagha oqugha ketken studentterge: olardyng qolynda bizding úiymnyng mýshelik biyletteri bolugha tiyisti edi әri olar ýkimetting úsynysymen oqugha jiberilgenderin aita jýrui kerek,- dep eskerttim. Olargha men eshqanday tapsyrma bergemin joq... Mýmkin Orynbordaghy úiym tapsyrma bergen shyghar. Mústafa Shoqaymen eshqanday baylanysymyz bolghan emes. Ol bizding jaqtasymyz bolyp esepteledi, alayda, shyn mәninde ol bizding jaqtasymyz bolyp tabylmaydy, óitkeni ol ishki kýresten shettep ketti».

Z.Validov: «Búl qúryltayda: «Týrkistan últtyq birligi» ortalyghyn syrttan basqaru ýshin mening Týrkistanda qalmay, Iran, Aughanstan jәne Ýndistan arqyly Europagha ketuimdi, Mústafa Shoqayúlynyng da shetke ketuin maqúldady. Maghan osyghan baylanysty Qúryltay tóraghasy qol qoyghan qújat ta berildi. Aramyzda shet tilin jetik biletin adam bolmaghany ýshin búl qújat oryssha jәne týrikshe bir kezdemenin  betine jazyldy. Júbayymdy da birge әketuime púrsat berildi»,- deydi (447-bet).

Osy astyrtyn jinalysqa qatysqan «Alashorda» ýkimetining mýsheleri, onyng ishinde H.Dosmúhamedov te emigrasiyagha ketuge ózderine-ózderi tyiym salyp:

«Qazaqtyng - Qazaqstannan basqa otany joq. Sondyqtan da qazaq ýkimetining mýsheleri qazaq ishinde qaluy tiyis»,- degen sheshimge keldi.

M.Tynyshbaev (jalghasy): «Shet eldegi qazaqtar turaly men esh nәrse bilmeymin. Erterekte Shoqaevqa hat jazghan bolatynmyn. Mazmúny esimde qalmapty. Jalpy alghanda Shoqaevty men jaqtyrmaytynmyn. Men ony tayaz adam dep esepteytinmin. Shetelge ótip ketkennen keyingi Shoqaevtyng taghdyry ne bolghany belgisiz jәne onymen eshqanday baylanysym joq».

M.Tynyshbaev pen M.Shoqaydyng sayasy kózqaras alshaqtyqtary 1917 jylghy Týrkistan músylmandarynyng qúryltayynda bastalghan bolatyn. Onda M.Shoqay federativtik qúrylymgha qarsy toptyng qatarynda qarsy dauys berdi. Sonday-aq alash qayratkerlerining mýmkindikteri bola túra olardyng shet elge bas saughalap ketpegendigi de jogharydaghy sheshimge baylanysty bolatyn. Al halyq múghalimi S.Túryntaev múny:

«Olar amaly qalmaghan son, eshqayda qashyp qútyla almaytyn bolghan song ghana bolishevikter jaghyna shyqty, olar Kavkazgha ótip ketudi de qarastyrdy, biraq ondaghy qymbatshylyq pen soghys jýrip jatqanyn bilip, tonalyp, oqqa úshyp ketuden seskenip, kýnkóristik kýileri bolmaghandyqtan da raylarynan qaytty»,- dep «týsindirdi».

H.Dosmúhamedov (jalghasy): 10) Úiymnyng túraqty qarajat qory bolghan emes. Qarajatty kim jinaghanyn esime týsire almay túrmyn. Birimjanov Búqaragha jýrer aldynda aqsha jinadyq. Zaky Validovpen jolyghugha bararda Ádilevke de úiym mýsheleri ózara kelisip 25-30 somnan qarajat jidyq».

Búl aradaghy basty maqsat - Álihan Bókeyhanov tergeu bastalghannan keyin júmyssyz, kýnkóristik qarajatsyz qalghan kezinde eng jaqyn janashyr dostarynyng aqshalay kórsetken kómegin, úiymnyng qarajaty esebinde hattamagha týsiru. Sóitip, qaruly kóterilisti úiymdastyru ýshin qarjy jinaqtaldy,- degen syltaumen Á.Bókeyhanovty tútqyngha alu. Áriyne, tergeushiler degenine jete almady. Al Birimjanov bolsa ózining Búqaragha baruynyng basty maqsaty - ashtargha kómek qarjysyn jinau ekenin aitady.

H.Dosmúhamedov (jalghasy): «11). Basqa respublikalardaghy kontrrevolusiyalyq últshyl úiymdarmen baylanys bylay jýrgizildi. Mysaly Orynbordaghy úiymmen bastapqyda Baytúrsynov arqyly habarlasyp túrdyq. Búl úiym ózining ókili retinde Baytasov pen (Dalel - T.J.) Sәrsenovti úsynyp, barlyq mәseleni solarmen kenesip sheshudi tapsyrdy. Odan basqa núsqau bolghan joq. Jaz aiynda men, Tynyshbaev jәne Jahansha Dosmúhamedov ýsheumiz ózara aqyldastyq. Mening biluimshe, Orynbordaghy úiym ózining júmysyn erterek bastaghan siyaqty. Olar óz isterin bizden derbes jýrgizdi. Týrkistan maydanyndaghy jaghdaydyng kýrt qúldyrap ketuine baylanysty biz de (Jahansha Dosmúhamedovti, Tynyshbaevti jәne ózimdi aityp otyrmyn) tynysh jatyp, bassaughalaudy dúrys dep sheshtik. Jastardyng arasynda «Alash» baghdarlamasyna ish tartatyn úiym bar dep estidim. Biz olardan mәselening anyq-qanyghyn bilip berinder dep tapsyrma berdik, biraq ta Baytasov pen Ádilev jýreksindi me, eshtene aitpady. Orynbor men Tashkent úiymdarynyng arasyndaghy baylanysty Baytúrsynov arqyly jýrgizedi, oghan Ádilev baylanysshylyq etedi - destik. «Alashordanyn» baghyt-baghdaryndaghy (jetekshileri Baytúrsynov pen Biahmet - T.J.) Sәrsenov) úiym júmysyn bayandaytyn qújattardyng eshqaysysy da saqtalmady. Orynbordan Qyzylordagha kelgenimde alashordashylardyng eshqaysysymen sóileskemin joq».

Kelesi tergeude búlardyng joldaghan hatyna:

«Baytúrsynov: Senderding úiymdaryndy jәne baghdarlamalaryndy, sonday-aq oghan qatysqan mýshelerindi biz moyyndamaymyz»,- degen sәlem aitqany turaly maghlúmat berip, Orynbor men Tashkentting arasynda qanday da bir baylanystyng bolghanyn joqqa shyghardy.

H.Dosmúhamedov (jalghasy): «Búqara qalasynda ózbekterding osynday úiymy bar ekenin, ol ýkimetting jetekshisi Isymov Qariymen 23-jyly tanystym. Biraq bizding úiym olarmen baylanys jasaghan joq. Olar jadidtik baghytty ústanady, ýlken әreketke qabileti jetpeytin. Ánuar pasha men Zaky Validovting baghdarlamalary qanday, ne oilaghandary bar, neni maqsat etedi, qazaqtarmen qarym-qatynastary qanday, sony bilu ýshin Búqaragha Birimjanovty jiberdik. Biz eki respublikanyng arajiginde túrmyz, sondyqtan da bizding maqsatymyz Qazaqstan men týrkistandyq qazaqtardy biriktiru ekenin bildirdik. Birimjanovtyng Búqaradan qaytyp kelgennen keyingi jauaby maghan belgisiz. Keyin Ádilevting de basmashylarda bolghanyn estidim. Birimjanov pen Ádilevti Orynbor úiymy 22-jyly jiberipti. Eki respublikadaghy úiymnyng ózara baylanysy bolghan joq».

Z.Validov: «...Sol kýnderi qazaq qayratkerleri de jәne Tashkentte de osy baghytta júmystar jýrgizilip jatty. 1919 jyldyng nauryzynda Bashqúrtstan oblystyq kommunistik partiyasy qúryldy, biz Týrkistandaghy sosialistik qozghalystyng basyn biriktirip, derbes sosialistik partiya qúryp, ony Rossiya kompartiyasynan bólip alyp, III internasionalgha derbes mýshe retinde kirudi josparladyq... Búl kezde qazaq pen ózbekting kórnekti qayratkerleri Nizam Hodjaev, Túrar Rysqúlov, Ahmet Baytúrsynov Moskvada bolatyn. Ortalyq Komiytetting janyndaghy músylman kommunisteri burosy songhy demin alyp jatqan. Ólip bara jatqan osy úiymdy paydalanyp Týrkistan, Qazaqstan, Bashqúrtstan, Búqara men Hiua oblystyq kompartiya úiymyn yqpalymyzda ústaudy kózdedik. Búl baghyttaghy júmysty jandandyru ýshin Bashqúrtstanda jýrgen kezimning ózinde Týrkistangha 14 adam jibergen bolatynmyn. Búl júmys Moskvada búrynghydan da keng auqymda jýrgizildi»,- dep (268-bet) eske alady.

M.Tynyshbaev (jalghasy): «4) Úiym terrorlyq is-әreketti úiymdastyrugha úigharym jasaghan joq. Biraq ta Jahansha men Halel Dosmúhamedov ýndeu jazyp taratugha tiyisti boldy. Shymkenttegi Daulet Ibragimov keyin búl sharadan ýmitin ýzip, boyyn aulaq saldy. Ánuar Pasha kýiregennen keyin jәne Zaky Validovting ókildik mәselesi sheshilmegennen son, úiym qaytyp kenes qúrghan emes. Óz-ózinen tarap tyndy. Biz Kenes ókimeti jaghyna shyghyp ózimizding iskerlik qasiyetimizdi kórsetuge tyrystyq. Biz jobanyng ekinshi núsqasynda kórsetilgendey, SSRO-nyng qúramyndaghy respublika retinde ómir sýru kerektigin moyyndadyq. Kommunister ókimetinde sayqymazaqpen kýn kóre beremiz dep sheshtik».

H.Dosmúhamedov (jalghasy): «12). Mening jәne úiym mýshelerining ainalysqan qyzmetine keletin bolsam, men ghylymy baspany basqardym. Sonyng ishinde qazaq tilinde kóptep kitap shygharugha erekshe kónil bóldim. Sonymen qatar Oqu-aghartu halyq komissariatynda da qyzmet atqardym. Tynyshbaev - Jer jónindegi komissariatta istedi, Qashqynbaev - densaulyq saqtau salasyndaghy sharuashylyq júmystarymen ainalysty. Birimjanov - «Aq jol» gazetinde, al Jәlenov pen Ádilev - jastarmen júmys istedi. Búryn Týrkistanda jariyalanbaghan oqulyqtardy audaryp bastyq. Zoologiya, tabighattanu, anatomiya, adam fiziologiyasy boyynsha pәndik oqulyqtar jariyalandy. Qazir de sol oqulyqtar basshylyqqa alynyp oqytylady. Olar kenestik mektepterding baghdarlamasy boyynsha, ekspertterding pikir bildiruimen jariyalandy. Últshyldyqtyng eshqanday belgisi de joq. Sonymen qatar halyq әdebiyetining ýsh tomdyq jinaghyn shyghardym. Áriyne, onda markstik taldau jetispeytin. Men halyq әdebiyeti turaly birneshe kitapty qúrastyryp shyqtym. Ýsh oqulyq orys tilinde jazyldy. Synshylar: oqulyqtarda últshyldyqtyng salqyny bar. Ol  últshyldyq kózqarsyn oqulyqtar arqyly studentterge nasihattap, óz oiyn ótkizip jiberuge tyrysty - desti. Alayda oghan mening mýmkindigim bolghan joq jәne baqylau da kýshti bolatyn. Mening Tashkenttegi mәdeniyet salasyna aralasqan kezimde 25 ataudan astam kitap qazaq tilinde jaryq kórdi. Men ketkennen keyin bir kitap ta shyqqan joq. Búl kitaptardyng barlyghyn da últshyldar jazghan, solar audarghan. Búl oqulyqtarda bizding baghdarlamamyzdyng qazaq halqyna qatysty negizgi mәseleleri (túrghylyqty halyqtardyng sany, jer jәne basqa da mәseleler turaly) týsindirildi».

Halel Dosmúhamedov jetekshilik etken Ghylym komissiyasy 1922 jyly ghana 622 kitap shyghardy, onyng 33,7 payyzy qazaq tilindegi basylym bolatyn. Ol Instituttyng ghylymy Kenesining tóraghasy retinde:

«Halel Dosmúhamedov 1923 jyly 11-shilde kýni Moskva qalasynda ótetin Býkilodaqtyq auyl sharuashylyghy kórmesinde úiymdastyrylatyn qazaqtyng túrmysy men etnografiyasyna baylanysty sharagha Tashkenttegi Qazaq aghartu institutynyng studenti Qúrmanbek Jandarbekovting әnshi retinde qatysuyn úsynys etti, soghan oray ol demalystan shaqyrtylyp alyndy. Býkilodaqtyq auylsharuashylyghy kórmesine qatysqan qazaqtardyng kórmesinde Qazaq aghartu institutynyng oqytushysy, Tashkenttegi Qazaq ghylymy komissiyasynyng mýshesi Maghjan Júmabaev erekshe ynta kórsetip, belsendilik tanytty. Kórmege әr týrli qújattar, kitaptar, materialdar jinaghy aparyldy. Olardyng úzyn sany 100-ge juyq. Solardyng ishinde Temirding Týrkistandaghy Ahmet Yassauiyding meshitin salu turaly jarlyghy, Isa Toqtybaevtyng «Týrkistannyng jaghyrapiyalyq ocherkteri», Túrar Rysqúlovtyng «Jetisu mәseleleri» atty kitaptar bar»,- delingen (Tashkenttegi túnghysh qazaq instituty, Tashkent, 2005 jyl, 52-bet).

Alayda kenes ókimeti men tergeushilerding bilim turaly kózqarasyna jýginsek, múnyng barlyghy baryp túrghan «qastandyq», Abaydyng tilimen aitqanda, «baqas ghylym» edi. Oghan «Ayyptau qorytyndysyndaghy» «Mәdeniyet maydanyndaghy qastandyqtar turaly» aiyptaulary dәlel. Onda:

«2. Mәdeniyet maydany: Ózderining jolyn quatyn izbasarlardy dayyndaudyng asa manyzdy mәsele ekendigin eskere kelip, úiym mýsheleri oqushy jastardy ózderining qaramaghyna iliktiru ýshin belsendi týrde qimyldady jәne olardy últtyq ruhta tәrbiyeleuge úmtyldy.

«...1926 jyly oqu-aghartu instituty bizding yqpalymyzdan shyghyp ketti, onyng esesine Tashkenttegi joghary oqu oryndaryndaghy partiyada joq jastardy ózimizding yqpalymyzgha qaratyp aldyq. Biz múny joghary oqu oryndarynda oqyp jýrgen Baytasov pen Ysqaqov arqyly jasadyq. Búl 1924-1926 jyldary jýrgizildi (Dosmúhamedovting 22.IH.30 jyly bergen jauabynan № 2370-is, 1 t., 220-bet).

Jastardyng arasyndaghy ózderining yqpalyn kýsheytu ýshin jәne últshyl ruhtaghy jastardy dayyndau arqyly ózderining iydeyalaryn búqara qauymnyng arasynda keninen taratu ýshin kontrrevolusiyalyq úiym baspasózdegi, mәdeni-aghartu mekemelerindegi jәne ghylymiy-zertteu mekemelerindegi, joghary oqu oryndaryndaghy, eng bastysy, әdebiyet salasyndaghy kontrrevolusiyalyq әreketterin órshite týsti.

Astyrtyn úiymnyng búrynghy mýshelerining kómegimen basylyp shyqqan kitaptar - búqara halyqty últtyq ruhta tәrbiyeleuge, han men batyrlardyng dәuirin ansau sarynynda, kenes ókimetine narazylyq tudyru ruhyna baghyttaldy.

Jekelegen әdeby enbekterdi dayyndau belgili bir tәrtip boyynsha jýrgizilip, úiym mýshelerine ózara bólinip berildi. «Alqa» atty astyrtyn әdeby ýiirmening ómir sýrui әdeby enbekterdi belgili bir tәrtip boyynsha bólisip dayyndaugha úiytqy boldy, onyng baghyt-baghdaryn («Tabaldyryqtyn») anyqtaugha M.Júmabaev jәne aiyptalushylar Daniyal Ysqaqov, Halel Dosmúhamedov, Múhtar Áuezov pen Qoshmúhamed Kemengerov qatysty.

(...) j). Qazaq tilinde mynalar: H. Dosmúhamedov (qazaqtardyng tәuelsiz kezindegi ómirin jyrlaghan, batyrlar men qazaq dalasynyng qúdiretin bayandaytyn ejelgi әnder men halyq anyzdary), Áuezov (ótken kezding tabighaty men auyl ómirin epikalyq sarynda әspettey surettedi, olardy ýlgi etip kórsetti), Júmabaev (sol saryndaghy әnder men ólender), Tynyshbaev (orys tilinde - keng baytaq keng dalagha qonystanghan búrynghy tәuelsiz ómirdin, ózge halyqtargha tәuelsiz kýn keshken tarihyn) kitap etip bastyryp shyghardy»,- dep jazylghan.

H.Dosmúhamedovting tergeu hattamasyndaghy jauappen tergeushilerding «Ayyptau qorytyndysyndaghy» keltirilgen dәiektemelerdi zeyin qoya salystyra qaraghan oqyrman, eki jazbanyng arasyndaghy aiyrmashylyqty jәne tergeushilerding qiynnan qiystyryp búrmalaghan «qorytyndysyndaghy» astary teris qaratylghan «ýkim jobasyn» qinalmay angharatyny anyq. Múnday «búratylghan stilidik tәsilderdin» birazyna keler betterde de oryn beriletinin eskerte ketemiz.

H.Dosmúhamedov (jalghasy): «Jer mәselesi turaly naqty eshnәrse aita almaymyn. Búl mәselemen mýldem tanys emespin. Al jastarmen Jәlenov pen Ádilev tikeley júmys istedi. Olardyng naqty mindetteri boldy. 25-jylgha deyin komsomol úiymy qúrylghansha júmys istedi...

13). ...Sәduaqasov pen sәduaqasovshylargha biz ishtarta qaradyq, әsirese, jer men auyl mәselesi jónindegi kózqarasy bizge barynsha jaqyn boldy. Shyndyghynda men búl mәseleler jóninde onymen pikir bóliskemin joq, biraq ta sóilegen sózderi men gazettegi maqalalarynan biluge bolatyn. Biz ol kezde Tashkentte bolghandyqtan da isting jayynan tys qaldyq. Sәduaqasovshylarmen jәne Sәduaqasovpen eshqanday baylanysymyz bolmady. Ol kisimen Ermekov, Baytasov, Baytúrsynov, Dulatov, Ghabbasov jaqsy tanys bolatyn, әr taqyrypta pikir bólisetin. Sәduaqasov solardyng yqpalynda boldy dep oilaymyn».

H.Dosmúhamedov «ishtarta qaraghan» S.Sәduaqasovtyng sol jyldary merzimdi baspasóz arqyly bildirgen:

«Býgingi tanda últtyq shet aimaqtardaghy jer sayasaty salasyndaghy naqty mindet 1) Qonys audarushy bayyrghy túrghyndarmen qosa jergilikti halyqty da jerge týpkilikti ornalastyru. 2) Jappay jerge ornalastyru (búghan óz erkimen kelgenderdi jerge ornalastyru da, halyqtyng tabighy ósimin eskere otyryp, jer qoryn belgileu jәne t.b. kiredi) jónindegi júmysty qyzu qarqynmen jýrgizu, osynyng nәtiyjesinde artyq jer bar bolsa, anyqtau»;

«Últ respublikalarynyng apparattaryndaghy qyzmetshilerding bәri birdey evropalyq kommunister emes ekeni, onda talay partiyada joq evropalyqtardyn, tipti sayasy jer audarylghandardyng da otyrghany eshkimge qúpiya emes. Sonda, Mitrofanov joldastyng sózine qaraghanda, bay-manaptardyng diktaturasy jariya sipat alatyn bolghandyqtan da basqaru jýiesine qalay degenmen de, búl, jergilikti intelliygent qoy - dep patsha chinovniygin (sonda patshanyng kezinde chinovnikter tek qana shet aimaqtyng intelliygensiyasynan jasaqtalghanday) otyrghyzu ilgeri basqandyq pa?»;

«Men  eshkimdi de lastaghym kelmeydi, biraq bizding osy mәsele jayyndaghy sayasatymyzdyng baghyty dúrys emes, orta sharualargha tiyisinshe kónil bólinbeydi, olardyng paydasy jóndi kózdelinbey keledi. Búl dúrys emes demekshimin. Qazaq auylynda ortashalardyng bedeli kýshti, salmaqty, sondyqtan ortashalar men kedeylerdi bólmeske, olardyng arasyna jik salmasqa kerek edi. Auyl ishindegi júmystarymyzdy ortashalar men kedeylerdi odaqtastyru, biriktiru baghytymen jýrgizu kerek edi deymin. Endi baylardy taqymdau, olargha myqtylyq kórsetu kerek degen mәselege keleyik»;

«Mening oiymsha, qazaq auylyn orys poselkesinen jeke sóz qyluymyzdyng qisyny joq, Goloshekin joldas, Reseydegi orys poselkelerining jarlylar komiyteti juan júdyryqtardy taqymdap, olardyng mýlkin bólip alu dәuirin ótkizip otyr. Biraq Qazaqstandaghy orys poselkelerinde búl júmystardy jýrgizu - kenes biyligindegi juan-júdyryq qara sharualardyng qolynda boldy. Mysaly, sol kezderde Jetisudaghy orys qara sharualary: «Osy kýni júmysker men qara sharua ókimeti jasalyp otyr, qazaqtar turaly eshtene de aitylmaghan»,- dep soghyp jýrgen. Búl oiyn emes, aqiqat. Búl tariyh. Auyl-poselkede jýrgiziluge tiyisti bizding tap sayasatymyz birdey boluy kerek. Qazaq auylynda bir týrli, orys poselkesinde basqasha sayasat jýrgizuimiz dúrys emes, qazaqtyng bayymen qatar orystyng da juan júdyryqtaryn taqymdap otyruymyz kerek»,- degen pikirler edi.

Búl pikir qazaq últynyng ómir sýrui men órkendeuining kepili edi. Sondyqtan da oghan tek H.Dosmúhamedov qana «ishtarta qaraghan» joq, iysi qauym nazaryn tigip otyrdy. Al múny «Goloshekinning nasionaldarynyn» biri O.Isaev plenumda:

«Men endi sәduaqasovshyldyqpen prinsiptik negizde kelisu mýmkin emes keybir mәselelerge toqtalyp óteyin. Birinshiden, jergiliktendiru haqynda. Olar ony is jýzinde nege sayady? Olar jergiliktendirudi basshylyqty tartyp aludyng әdisi men qúralyna ainaldyrmaq, sóitip, Mәskeuding proletarlyq partiyalyq jetekshiliginen qútylmaq»,- dep qujaqtata ezuledi.

Ózegi órtengen qayratker jalghyz Smaghúl ghana emes edi.

H.Dosmúhamedov (jalghasy): «14). Kommunisterding ishinen Qojanovpen etene tanyspyn. Qojanov bizding úiym turaly eshtene bilgen joq. Ótken jyly menen úiym jóninde súraghanynda: eshqanday da úiym bolghan joq - dep jauap berdim».

Tergeu isindegi barlyq hattamada osy arada: «Z.Validov T.Rysqúlovpen kezdesti me, joq pa?»,- degen súraq qoyylatyn. «Batys Alashordanyn» kósemi T.Rysqúlovtyng orynyna S.Qojanovtyng atyn ataydy.

H.Dosmúhamedov (jalghasy): Súltanbekovti Ermekov jaqsy biledi. Orynbordaghy úiymgha mýshe boluy mýmkin, onyng tizimi bizge belgisiz. Baytúrsynovtyng tútqyndaluyna baylanysty Ermekov menen bizding úiym turaly súrady. Asfandiyarovpen tanyspyn, tek uniyversiytettegi júmys jónimen ghana qarym-qatynas jasadyq, úiym turaly ol eshtene bilmeydi. Baytúrsynov tútqyndalghannan keyin ol bizden sayaqsynyp ketti. 29-jyly kezdeskenimizde bizding saq jýruimizdi emeuirinmen bildirdi. Oraz Jandosovpen oqu-aghartu komissariyatynda istegen kezinen - 28-jyldan bastap kórshi túrdyq. Biz ony naghyz berilgen kommunist dep esepteytinbiz. Baydildinmen tanyspyn, ony 28-jyly Orynbordan qyzmet babynda baylanys ornatu ýshin Tashkentke kelgeninde kórdim. Ol kóz aldyndaghydan alysty boljay almaytyn adam, bayqauymsha, ol tez ózgeripti, ózining shyn berilgendigin tanytugha tyrashtanghan jolbiyke kommunist bolyp shyghypty».

ÝI tomnyng 133-189-betteri aralyghynda paraqtyng eki jaghyna joldary tyghyzdalyp mashinkagha basylghan Ábdirahman Baydildinning «Mening Alashordashylargha qarsy kýresim jәne kommunistermen jýrgizgen júmysym» atty úzaq kórsetindisi bar. Úzyn yrghasy 90 betten asatyn búl úzaq kórsetindi 1929 jyldyng 26 qazan kýni bastalyp, 133-149 betteri, 2 qarashagha deyin 150-160 betteri, 20 qarashagha deyin 176-189 betteri tasqa basylghan. Onda barlyq alash azamattarynyng bas-basyna toqtalyp, olardyng bәrine minezdeme berip shyqqan. Múndaghy pikirler partiyalyq «ótkir, ústamdy, ashyq» pikirmen әr sózi shegelene jazylghan. Onyng ishinde H.Dosmúhamedovke de tiyisti «minezdeme» berilgen. Alayda onyng eshqanday da dәleldik týiini bolmaghandyqtan da, búl arada keltiruding jónin tappadyq.

H.Dosmúhamedov (jalghasy): «15). Uniyversiytette әshkereleu nauqany jýrip jatqan kezde maghan Asfandiyarov ta kómektese almady. Mening tuysqandyq jaqyndyghym bar Qúrmanovty baydyng túqymy dep uniyversiytetten shygharyp jiberdi. Naghynda onyng әkesi taqyr kedeyding naq ózi bolatyn. Al ony rastaytyn qújattardy taban astynda qaydan taba qoysyn. Dәl osynday syltaumen taghy bir studentti shygharyp jiberdi. Qúrghaq aqyldan basqa esh kómegimiz tiymedi».

Tergeushilerding «Ayyptau qorytyndysynda» tura osy sózder: «H.Dosmúhamedov: «...baydyng balalaryn QazMU-den shygharyp tastaghan kezde men ony (Asfandiyarovty - tergeushilerding eskertui - T.J.) búlar baydyng balalary emes dep sendiruge tyrystym (Dosmúhamedovting 21 IH - 1930 j. jauabynan. №2370-is, 1 t., 209-paraq)»,- dep ózgertilip berilgen.

Al: «Naghynda onyng әkesi taqyr kedeyding naq ózi bolatyn»,- degenmen: «Baydyng balalary emes dep sendiruge tyrystym»,- degenning arasynda ýlken aiyrmashylyqtyng bar ekeni jәne múny nege ózgertip paydalanyp otyrghany aitpasa da týsinikti.

H.Dosmúhamedov (jalghasy) 16). Zaky Validovting Tashkentke kelui turaly aitarym mynau. 1922 jyly kýzde Tashkentke kelgenimde: Zaky Validovting bizben kezdeskisi keletinin maghan jetkizdi. Ol kezde bizding úiym qúrylghan bolatyn. Ózge eshkim bolmaghandyqtan da kezdesuge ózim jalghyz bardym. Kezdesu Qashqynbaevting ýiinde jasyryn ótti. Búl turaly... (tanylmady - T.J.) Men, Qashqynbaev, Ádilev qana bildi. Basty maqsatymyz: 1. Zaky Validov pen Ánuar pashanyng naqty baghdarlamasyn, 2. Olardyng kýres nәtiyjelerin, 3. Tashkentke ne ýshin kelgendigin bilu edi.

Jasyryn kezdesu aqsham kezinde ótti. Men kontrrevolusiyalyq kóterilisshil qozghalystyng jetekshisi Zaky Validovpen kezdesuge bara jatqanymdy tolyq jauapkershilikpen sezindim. Zaky Validovting qasynda beytanys bir adam boldy. Ol qasymnan ótip bara jatyp meni bayqap qaldy. Ángimemiz qyzu ótti. Men odan: múnda qalay tap bolghanyn, nege kelgenin súradym. Ol: Ánuar pasha jaralanyp qalghandyghyn, sondyqtan da kenes ókimetine qarsy kýresti toqtatugha sheshim qabyldaghanyn, endi últtyq mýdde ýshin kýresetinin aitty (Ánuar pasha búl kezde qaza tapqan bolatyn - T.J.). Men onyng búl oiynyng dúrys emestigin, kenes ókimeti jaghyna shyghuynyng jazamen ayaqtalatynyn aittym. Anyqtap bilgenim - Ánuar pasha Týrkistanda, onyng ishinde Búqara men Qazaqstanda birikken músylman memleketin qúrmaqshy eken. Búl mәsele jónindegi kózqarastarymyzda biraz kelispeushilikter boldy. Búdan keyin ol ózining kenes ýkimeti jaghyna shyqqysy keletinin, ýkimet mýshelerimen, Qojanovpen tildesip berudi ótindi. Men bas tarttym. Kenes ókimeti oghan keshirim jasay qoymaytyndyghyn eskerttim. Sonymen bizding әngimemiz ayaqtaldy».

Z.Validov: «Ánuar pasha tórtinshi tamyz, júma kýni Balshybannan 7-8 shaqyrymday jerdegi  Sheken auylynda orystarmen qaqtyghysta shahit boldy. Onyng myna sózi: «Jeniske jete almasaq ta, eng bolmasa óligimning osynda qaluymen Týrkistannyng tәuelsizdigine qyzmet etken bolar edim»,- deui onyng shyn jýreginen shyghyp edi»... Qúryltayymyz 18-qyrkýiekte bastaldy. On alty adamnyng jinalghany esimde. Ásirese, qazaq aghayyndar jaqsy dayyndalghan edi. Ýsh kýn ýsh jerde jinaldyq. Talqylanghan qaulylardyng bәri shyn jýrekten qabyldandy. Áueli Búqarada qúrylghan «Orta Aziyanyng qarapayym músylmandarynyng últtyq odaghynyn» ornyna tek «Týrkistan últtyq birligi» degen at qana alyndy. Qazaqstandaghy «Alashorda» atauy - «Soltýstik Týrkistan» bolyp ózgertildi. Memlekettik basqaru odaqtyq dәrgeyde jýrgiziledi, últtyq mәdeniyet ýstemdigi saqtalady, tәuelsiz sot qúrylymy bolady, teng jәne tuystyq qarym-qatynastardy qamtamasyz etetin odaqtyq qaghidattar jasalady, Týrkistan sotyn Reseyding ishki isteri dәrgeyinen shygharyp, últaralyq sotty engizu, Týrkistannyng últtyq sotyn Reseyge tәuelsiz jasaqtau turaly qaulylar qabyldandy».

H.Dosmúhamedov (jalghasy): «17). 1924 jyldan keyin kontrrevolusiyalyq әreketpen shúghyldanghan joqpyn. Kenes ýkimetine qarsy shyqpasam da «Alashorda»» iydeyasynan bas tartqam joq. Múny iskerlik-tónkeristik iydeya dese de bolady. Resmy aty bolmasa da, biz ony ózara «Úiym» jәne «Órkeniyetti últshyldar partiyasy»,- dep ataytynbyz».

Zady búl býkil týrki әlemin oyatqan ataqty «Ittihat ua tarahiyat» partiyasynyng qazaqsha tәrjimasy bolsa kerek.

D.Ádilev (jalghasy): «Taghy bir jaytty aita keteyin. Rysqúlov Týrkistan respublikasynyng tóraghasy kezinde Mәskeuden Sarymoldaevqa Jahansha Dosmúhamedovting ýiining adresine hat joldaydy. Óitkeni Jahansha Dosmúhamedov ekeui baja bolatyn. Hat orys tilinde jazylghan. Mazmúny: Qojanovtyng bir tynshysy múny Aqmeshitke me, Qazalygha ma, әiteuir, ekeuining birine deyin andyp jýripti. Tynyshtyq bermegen Qojanovpen kýresu ýshin onyng «Alashordamen» baylanysyn әshkereleuge shaqyrypty. Men ol hatty týpnúsqasynan oqydym. Jahansha Dosmúhamedov: búl hatty Halel  Dosúhamedovke kórsetu kerek,- dedi. Osy jolmen ol hat Dosmúhamedov pen Tynyshbaevting qolyna tiydi. Olar múny Qojanovqa kórsetuge úsynys etip edi, Jahansha bas tartty. Tintu jýrui mýmkindiginen seskendi. Tashkenttegi úiym men Rysqúlovtyng arasy osylay suysty. Sarymoldaev ol hatty aldy ma, joq pa, ony bilmeymin. 1922 jyly Jahansha Dosmúhamedovting ýiinde - Rysqúlov әielimen, men, Jahansha әielimen jәne Sarymoldaev bas qostyq. Sonda Rysqúlov: Aghylshynnyng bir jazushysynyng kitabyn oqydym. Rossiya sosializmnen alys jatyr depti. Sonyng jazghany dúrys,- dedi».

H.Dosmúhamedov (jalghasy): «18). Rysqúlovtyng joldaghan haty Jahansha Dosmúhamedovting qolyna tiydi. Hat Sarymoldaevqa joldanghan. Ol kezde (Sarymoldaevtin) túraqty meken-jayy bolmaghandyqtan da hat Jahansha Dosmúhamedovting qolyna kezdeysoq týsken».

Búl hattyng «hikayasy» alash qayratkerlerining arasynda Dezdamonnanyng oramalynyng «qyzmetin» atqarghan. M.Áuezov ózining týrmedegi kórsetindisinde sol oqighagha baylanysty «Súghanaq súr» povesin jazghanyn aitady. Oghan baylanysty derekter J.Dosmúhamedovpen, M.Tynyshbaevpen betpe-bet jauaptasuda keltiriledi.

H.Dosmúhamedov (jalghasy): «19). Astana Qyzylordagha auysqannan keyin men ol úiymmen (Orynbordaghy - T.J.) baylanys jasaugha tyrystym. Ol jóninde Bókeyhanovqa habarlasyp em, ol jauap qatpady».

Búl úmtylystyng jay-japsary aldaghy betterde jan-jaqty qarastyrylady.

H.Dosmúhamedov (jalghasy): «20). «Tútqyndalghangha deyin «Alashordanyn» mýddesi ýshin qanday is-әrket jasadynyz?»,- degen súraqqa aitarym mynau: Tashkenttegi № 2 baspahanany Orynborgha auystyrugha qarsy boldym. Baspahanyng Tashkentte qaluy paydaly ekendigine kózderin jetkizdim. Jalpy alghanda men Orynbordyng astana retinde qabyldanuyna qarsy bolatynmyn. Sonymen baspahana Tashkentte qaldyryldy. Búl últtyq baghyttaghy kitaptardy ózimizding baqylauymyzgha alyp, basyp shygharugha mýmkindik berdi. Sondyqtan da men jogharghy oqu oryndaryna arnalghan ghylymy kitaptardy shygharugha jәne baspahanany tehnikalyq túrghydan jabdyqtaugha jan-tәnimmen kiristim. Qazaqstannyng ózindik derbes oqu jýiesi boluyna bar jigerimdi júmsadym.

21). Arab әlipbiyin qaldyrugha men eshqashan qarsy bolghan emespin. Arab qaripimen qosa latyn әrpin qatar paydalanu mýmkin emes dep esepteymin. Tóreqúlovtyn: «Búl mәseleni revolusiyalyq jolmen sheshemiz, arab әlipbii men úiymnyng kózin joyyp, kommunizmge baramyz»,- degeni bar. Múny estip men barlyq júmystan bas tarttym. Ol turaly: «Azghan adamnyng tozghan isi»,- degen pikir bildirdim.

22). «Egerde tónkeris bola qalghan jaghdayda, onda bizding úiymnyng dәrgeyimen jalpygha ortaq әskery mindetti engizu kerek»,- degen úsynys jasaldy».

Z.Validov: «Búl kezderi Balqash kólining manyndaghy Betbaqdalada kezinde Búqarada birge bolghan Dinshening úiymdastyruymen 30-40 adam әskery jattyghulardy ýirenip jatyr edi. Olar Samarqandaghy bizge jәne Ánuar pashagha kómektesu ýshin, al syrt kózge at satugha kelgen kisi bop Tashkentke jetti. Bәri de úly dalanyng jalyndy jastary eken. Aqyn әri teatr әrtisi Dinshening ózi de kelip, búghan qosa taghy da erjýrek jastar jiberetinin aitty»,- dep (444-bet) eske alady.

H.Dosmúhamedov (jalghasy): «23). Biz Kenes ýkimetin jaqtyrmaymyz jәne onyng jazalau sayasatynan ýreylenemiz.

Súraq-jauaptyng mazmúny dúrys jazylghan, sol ýshin qolymdy qoydym... (Halel Dosmúhamedov)».

Azamat jәne «Alashorda» kósemi retindegi qayratkerlik ómirbayany men kózqarasynyng barlyghy da osy kórsetindide qamtylghan.

Tergeu barysyndaghy betbúrys bir jyldan keyin ghana bastalghany bayqalady. Endigi qoyylatyn jauaptar keybir jaylardy anyqtaugha jәne jeke adamdargha qatysty berilgen. Onyng barlyghyn qamtu mýmkindigi bizde shekteuli boldy jәne qajeti de joq siyaqty kórindi. Sonda da M.Tynyshbaevting alash jasaghyndaghy serigi, Z.Validovting Tashkenttegi qúpiya kezdesulerine jauapty bolghan, 1931 jyldyng 8-tamyzynda ústalghan Aldabergen Ýmbetbaev turaly kórsetindisin keltirudi oryndy sanadyq. Óitkeni búl azamatqa qatysty derekter óte qat.

«1931 jyly 10 qyrkýiek kýni aiypker Halel Dosmúhamedovten alynghan qosymsha tergeuding hattamasy.

Berilgen súraqqa qaytaratyn jauabym tómendegidey: Ýmbetbaev Aldabergendi 22-jyldan bilemin. Onymen Tashkent qalasynda tanystym. Qazaq tilinen dәris beretin maman retinde әngimelestik. Bókeyhanov oghan qanday maqsatpen, qanday tapsyrma bergenin men bilmeymin. Ýmbetbaevting úiymgha eshqanday qatysy joq. Al Zaky Validovti kim ertip kelgeni esimde emes. Ermekovpen aradaghy arazdyghymyz 29-jyly oryn aldy. Ordabaevting aituynsha, meni semeylik top GPU-ding tynshysy dep sanaydy eken. Búl ósek Sәrsenov Dәlelden tarady. Múny maghan Selebaev pen Ordabaevtyng bireui jetkizdi. Sondyqtan da men ózimning renishimdi Ermekovke bildirdim. Ol: «Senderding Tashkentte jasyryn úiymdaryng bar eken, sol turaly ait. Al seni GPU-ding tynshysy degen sózdi birinshi ret estip túrmyn», - dedi. Men: «Bizde úiym boldy, biraq ony úmytu kerek, sondyqtan da ol turaly saghan eshtenede aitpaymyn»,- dedim».

Ýmbetbaevting týsinigi: «1922 jyly Rysqúlov pen Birimjanovqa qatysty Tynyshbaevtan eshqanday tapsyrma alghanym da joq, oryndaghanym da joq. Múny Tynyshbaevting ózi de rastaytyn shyghar.

Tynyshbaevting jauaby: Men búrynghy bir jauabymda aitqanymday, 1922 jyly Týrkistan qalasynda Halel Dosmúhamedovpen kezdesip, oghan: Zaky Validovpen baylanys ornatylghan joq, sondyqtan da onymen kezdesu keyinge qaldyryldy,- dedim».

Búl jauabynda, kórip otyrghanynyzday, H.Dosmúhamedov Aldabergen Ýmbetbaevting esh «qylmysyn» bilmeytin bolyp shyghady. Shyndyghyna kelsek, ózderi jolyghugha yntaly bolghan Zaky Validovke jibergen sypayyny jaqsy bilgeni anyq.

Halel Dosmúhamedov aiyp taghyp otyrghan Dәlel (Daliyl) Shegelekúly Sәrsenovting óz aty Alash tarihynda altyn әrippen jazylmasa da, tughan aghasy Biahmet Sәrsenovting esimi mәngilik úmytylmaytyn túlghanyng biri. Key tústa aghasynyng qayratkerligi tughan bauyrynyng el ýshin istegen eleuli enbekterin tasada qaldyrghan siyaqty әser qaldyrady. Áytpese, Dәlel Sәrsenov «Alashorda» ýkimetining eng qyspaqty túsynda ýsh jaqty qúrsauda qalghan Alash avtonomiyasy men Bashqúrtstan respublikasynyng arasyn jalghastyrghan jýrekti azamat. Jýsipbek Aymauytovpen, Qanysh Sәtbaevpen, Múhtar Áuezovpen qatar Semeyding erler gimnaziyasyn 1918 jyly bitirgen. 1919-1922 jyly Tom uniyversiytetining zang fakulitetinde oqyghan. Atalghan azamattardyng jýregin shymyrlatqan, әr qaysysy da dәmeli bolghan Tom uniyversiytetining medisina fakulitetining studenti Ghaynijamal Kutumovagha ýilenip, 1923 jyly Tashkentke auysady. Múnda Orta Aziya uniyversiytetin tәmamdap, 1925 jyly 20 mamyr kýni Qazaq aghartu institutynyng diyrektorlyghyna taghayyndalady. Sodan keyin Qapylanbektegi mal sharuashylyghyn zertteu institutynyng diyrektory qyzmetin atqarady. 1932 jyly júqpaly indetke úshyraghan aurulardy egu kezinde ózine de júqtyryp, oqystan qaytys bolady. Al jesiri Ghaynijamal Kutumova 1938 jyly Ózbekstan densaulyq saqtau ministrining orynbasarlyghyna taghayyndalyp, 1947 jyly doktorlyq dissertasiyasyn qorghar aldynda jýrek talmasynan dýniyeden ótedi. Qanysh Sәtbaev pen Múhtar Áuezovting jýreginen erekshe oryn alghan Ghaynijamalgha jazghan olardyng ghashyqtyq dastangha bergisiz 200-ge juyq hattarymen biz 1997 jyly qarzan - qarasha ailarynda Tashkenttegi kýieu balasy, professor S.Qarabaevting ýiinde tanysyp edik. Týrme azabynan tosyn ajal qútqarghan Dәlel Sәrsenovting alash qayratkerlerimen baylanysyn ýzbegenin H.Dosmúhamedovting kórsetindisi dәleldeydi. 1926 jyly 13 kókektegi instituttyng ghylymy kenesine tóraghalyq etken diyrektor Dәlel Sәrsenov:

«Oqytushy Dosmúhamedov joldas Qazaq pedagogikalyq instituty ýshin asa baghaly maman bolghandyqtan da, Oqu aghartu halyq komissariatynan ony Qyzylorda qalasyna shaqyrtqan úsynystan bas tartyp, institutta qaldyrudy ótinedi»,- dep sheshim shyghardy.

Búdan diyrektor D.Sәrsenovting oqytushy H.Dosmúhamedovting qadirin bilgendigi tanylady. Al olardyng arasyndaghy qyrghiqabaq qarym-qatynasty eldik kýresting sadaghasyna layyq minezge jatqyzamyz. Búl otaudyng taghdyry barynsha inauatty túrghydan zertteudi qajet etetin taqyryp. Biz әdeptilikten aspaghan búl epistolyarlyq múralardy sonday bir әdepsizdikpen iyelengisi kelgen әldeqalay klassik bireuding betin parasatty oqymysty Serik Qarabaev әdeppen qayyra bilipti.

Oghan da tәubә. Keyde aqiqattyng da ar úyalar iske bastaytyny bar.

Búl - shyndyq, biraq ýlgisiz shyndyq.

Tergeushilerding endigi nysanagha alghan adamy «Alashtyn» jas jolbarysy Álimhan Ermekov ekeni osy hattamadaghy qoyylghan súraqtan-aq angharylady. M.Tynyshbaev pen H.Dosmúhamedovten Á.Ermekov jóninde jarystyra «syr» suyrtpaqtaydy. Múnyng aldynda M.Tynyshbaev: Halel Dosmúhamedov pen Álimhan Ermekov bir-birimen araz. Sondyqtan da olardyng arasynda úiymdyq baylanys boluy mýmkin emes,- degen mazmúnda jauap bergen bolatyn. Áriyne, búl qalayda Á.Ermekovting atyn hattamagha týsiruding amaly. Áytpese, eki adamnyng arasyndaghy qarym-qatynasty retteu tótenshe komiytetting mindeti bolmasa kerek-ti. Sóitip, M.Tynyshbaev pen H.Dosmúhamedovti ekeuara bettestiredi.

«Ayyptalushy Tynyshbaev pen Dosmúhamedovting bettesuining hattamasy:

Tynyshbaevqa súraq: Dosmúhamedov pen Ermekovting arazdyghyna ne sebep boldy?

Jauap: 28-29 jyldary bizding dostarymyz Dulatov, Baytúrsynov jәne basqalar tútqyndalghanda Dosmúhamedov: «Búghan Orynbordaghy kontrrevolusiyalyq úiym men «Alashordanyn» Semeydegi bólimshesi kinәli»,- dedi, al Ermekov: «Búghan Tashkent toby kinәli»,- dep eseptedi. Ekeuining bas arazdyghy osydan baryp tuyndady.

Dosúhamedovke súraq: Búl turaly siz ne aitasyz?

Jauap: Ermekovpen eki aradaghy týsinispeushilik 29-jyly ol auyryp jatqan kezde tudy. Ári tanys, әri dәriger retinde onyng kónilin súray bardym: «Meni semeylikter GPU-ding tynshysy dep ósek taratypty. Ony taratqan Sәrsenov. Semeylikter meni anduyn nege toqtatpaydy?»,- dedim sabyrly qalyppen. Ermekov: Múnday sózdi birinshi ret estip túrghanyn jәne múnyng arandatu ekenin, semeylikterding meni andymaytynyn, oghan Baytúrsynovtyng da, tashkenttik toptyng da jazyghy joqtyghyn aitty, sodan keyin ózine beymaghlúm tashkenttik top turaly bayandap beruimdi ótindi. Men oghan: «Tashkenttik top turaly saghan eshtene de aitpaymyn, ony eske aludyng qajeti joq, úmytu kerek»,- dedim. Búl 29-jyldyng jeltoqsan aiy bolsa kerek. Ermekov: «Maghan senimsizdik kórsettin»,- dep renjidi. Ermekovting tósek tartyp auyryp jatqanyn eskerip, tynyshsyzdandyrmau ýshin dauysymdy bәsensitip, ony júbata sóilep, búl taqyrypty endi qozghamayyq - dep kelistik. Arada az uaqyt ótken song Ermekovpen aradaghy bolghan búl jaydy Tynyshbaevqa aittym. Ángime barysynda ekeumiz de: «Búghan pәlendey mәn beruding qajeti shamaly, ol mәsele ózining manyzyn joydy»,- degenge toqtadyq. Men turaly ósek taratqandary janyma batqandyghyn aittym. Tynyshbaev meni tynyshtyqqa shaqyrdy. Sonymen әngime ayaqtaldy (Dosmúhamedovting qoly).

Tynyshbaevqa súraq: Búl arazdyqtyng negizgi sebebin siz qalay týsindiresiz?

Jauap: Ekeuining qasynda túrmaghandyqtan da, Dosmúhamedov pen Ermekovting arasyndaghy aitystyng neden tuyndaghanyn men naqty bilmeymin. Soghan deyin de jәne odan keyin de Baytúrsynovtardyng tútqyndalghanyna Dosmúhamedov - orynborlyqtardy, al Ermekov pen semeylikter - tashkenttikterdi kinәli sanady. Men ekeuin de sabyrgha shaqyrdym. Búdan keyingi Dosmúhamedov pen Ermekovting arasyndaghy qarym-qatynastyng qalay qalyptasqanyn men bilmeymin. Dosmúhamedovti GPU-ding tynshysy desip jýrdi júrt. Biraq ekeuining auyzynan múnday sózdi estigemin joq (Tynyshbaevting qoly).

Dosmúhamedovting Tynyshbaevqa súraghy: Meni men Ermekovting arasyndaghy kiykiljing qay uaqytta boldy dep esepteysin?

Jauap: Ony Ermekov qana naqty kórsete alady. Mening oiymsha 1929 jyldyng basynda, qantar ne aqpan aiynda ótken shyghar dep oilaymyn.

Dosmúhamedovting týsiniktemesi: Tynyshbaev aitystyng ótken uaqytyn jәne men turaly ósekting taraghan kezin dәl aita almay otyr. Eki aradaghy sóz qaghystyru 29-jyldyng jeltoqsan aiynda ótti, óitkeni osydan keyin Ermekov operasiya jasatugha ketti de, 1930-jyldyng qantar aiynda, men Moskvagha emdeluge jýrerding aldynda qaytyp keldi. Men Moskvadan 30-jyldyng sәuir aiynyng basynda qayttym. Tynyshbaevti men qantar, aqpan ailarynda emes, mausymnyng sonynda bir-aq ret kórgenim esimde. Sodan keyin kórip otyrghanym osy. Mәskeuden oralghannan keyin tútqyndalghandar turaly әngimelesken emespin. Óitkeni Baytúrsynov 29-jyldyng mamyr aiynda tútqyndaldy. Demek odan erte búl taqyrypta sóz boluy mýmkin emes. Tynyshbaev uaqytyn shatastyryp otyr. Ermekovpen 29-jyldyng tamyz, qyrkýiek aiynda kezdestik. Baytúrsynovtyng tútqyndaluynyng sebepteri jónindegi boljamdarymyzdy aittyq. Men: «Dulatov, Baytúrsynov jәne basqa da adamdar úiymdastyrghan orynborlyq topty GPU әshkerelepti»,- dedim. Ermekov: Tashkentte bolghan kezinde tútqyndalghandardyng tizimin kórgendigin aitty. Al Baytúrsynov 24-jyly ghana Tashkentte bolghan edi. Orynborda da eshqanday qúpiya úiym bolghan emes. Aynalyp kelgende, Baytúrsynovty uniyversiytetting ashylghan kezinde sóilegen sózi ýshin jauapqa tartqan shyghar destik. Tynyshbaev osyny janylystyryp otyr (Dosmúhamedovting qoly).

Tynyshbaevting sózi: Dosmúhamedov pen Ermekovting arasynda bolghan jaydyng merzimi jóninde janylysyp aitqanymdy, onyng Baytúrsynovty tútqyndaudan búryn ótkenin eskerte ketemin. Oqigha jyl ayaghynda ótken. Áyteuir qys kezinde ótkeni esimde qalypty (Dosmúhamedov pen Tynyshbaevting qoly qoyylghan).

Dosmúhamedov pen Tynyshbaevqa súraq: Orynbor men Tashkentte astyrtyn úiymnyng bolghandyghyn Ermekov bildi me?

Dosmúhamedovting jauaby: Tashkenttegi úiym turaly Ermekov songhy uaqytta, Qyzylordadan Tashkentke auysqan kezinde ghana, shamamen 25-26 jyldary ghana bilgen siyaqty. Úzynqúlaqtan estip, bildi me, odan habarsyzbyn, menen ol turaly aityp berudi súraghanda, qashan estigeni turaly aitqan joq. Orynbordaghy úiym turaly bildi me, joq pa, ol jóninde eshtene dey almaymyn. Menimen sóilesken kezde ol: «Orynborda eshqanday úiym joq»,- dep sendirip otyratyn (Dosmúhamedovting qoly).

Tynyshbaevting jauaby: 29-jyly men Tashkentte Ermekovpen әngimelesken emespin (Qoly). 14 qyrkýiek 31 jyl».

Búl bettesuden tergeushilerding qanday qorytyndy shygharghany týsinikti. Á.Ermekov 6-qazan kýni tútqyndaldy. Al Á.Ermekov pen H.Dosmúhamedovting arasyndaghy ókpe qay kýni, qanday jaghdayda ótti, múnyng jekebasylyq qana mәni bar edi. Tergeushilerding Á.Ermekovting astyrtyn úiymnyng mýshesi bolghany qaqynda mәlimet ala almaghany bettesuding barysynda anyq kórinedi. Eki degdar ózara amandasyp, didar kórisip, aldaghy jauaptardyng mazmúnyn ishki týisik arqyly emeuirinmen bildirisip alghan siyaqty. Óitkeni búdan keyingi ekeuining jauaptary bir jerden shyghady. Endigi bettesuding kezegi 1930 jyldyng 31 qazany kýni tútqyndalghan Jahansha Dosmúhamedovke keldi.

Múhamedjan Tynyshbaev pen Halel Dosmúhamedovten keyin «Alashordanyn» batys bólimshesining teng tóraghasy Jahansha Dosmúhamedovting jauapqa tartyluy ózinen-ózi týsinikti. Ol kisi Moskva qalasynda túratyn bolghandyqtan da aldynghy ekeuinen eki ay keshigip baryp, 1930 jyly 31-qazan kýni ústalghan. Ózi astyrtyn úiymda ysylghan zanger bolghandyqtan da onyng jauaptary barynsha naqty әri dәleldi. Sondyqtan da oghan qosymsha aighaq pen dәlel keltirip jatudyng ózi artyq siyaqty.

1930 jyly 7 jeltoqsan kýni PP OGPU-ding QASSR-degi erekshe bólimining bastyghy Popovtyng tergeuine oray toltyrylghan I tomnyng 429-betindegi anketada:

«Almaty. 1930 jylghy 7-jeltoqsan. Men, OO PP OGPU-ding KSSR-degi I bólimining bastyghy Popov aiyptalushy Dosmúhamedovten súraq alghanda, mynalar anyqtaldy: Jahansha Dosmúhamedov 43 - jasta, túratyn jeri - Moskva qalasy, Shablovskiy per., 11-ýi, 25-pәter. Tughan jeri - Oral okrugi Jympity audany, partiyada joq. Aqpan tónkerisine deyin sot mekemelerinde qyzmet etken. Qazan tónkerisine deyin әr týrli qoghamdar men mekemelerde istedi. Qazir Moskvadaghy «Skotovod» basqarmasynda qyzmet etedi. Bilimi - joghary, Moskva uniyversiytetin bitirgen. Ýilengen. Kýn kórisi - qyzmet tabysyna baylanysty. Áke-sheshesi joq, diqan bolghan»,- degen ómirbayandyq qysqasha anyqtama bar.

Ol ótkendegi qyzmetin týgel bayandap jatudy artyq sanaghan siyaqty. Halel Dosmúhamedov turaly anyqtamalar men ómirbayandyq jazbalarda әr týrli derekter keltirilip jýrgendikten de, biz tergeu múraghattaryna negizdelgen derekterge sýienip, bir jýiege týsirilgen qysqasha ghúmyrnamany úsynudy jón kórdik.

Sonymen, Jahansha Dosmúhamedov - 1887 jyly 27 mausymda Oral oblysy Jympity bolysynyng №3 auylynda auqatty otbasynda tughan. Bolystyq qazaq mektebinen sauatyn ashqan. 1899-1905 jyldary Oral qalasyndaghy realidyq әskery uchiliyshede oqydy. Zang fakulitetin (1906-1910) bitirgen. «Uraliskiy listok» gazetindegi jer turaly maqalasy ýshin gubernatordyng búiryghymen Oral oblystyq basqarmasynda isteuge tyiym salynghan song Oral okrugtik sotynyng kómekshisi, qylmysty ister bólimi hatshysynyng kómekshisi, bitimshi sot, 1912 jyly Omby sot palatasyna qarasty Barnaul, 1913 jyly Zmeynogorski uezderinde bitistirushi sot, Barnaul uezining kómekshi (orynbasar) prokurory bop qyzmet istegen. 1914 jyly Tom okrugtik sotynyng Kain uezi boyynsha prokurordyng orynbasarlyghyna taghayyndalghan. 1917 jyly Oral oblysy qazaqtary qúryltayynyng tóraghasy, Býkilresey músylmandarynyng «Shura-y islam» komiyteti tóraghasynyng orynbasary, 1918 jyly «Oyyl uәlayaty» uaqytsha ókimetining tóraghasy, «Batys Alashorda» kenesining әskery jetekshisi, jalpyalashtyq sot tóraghasy, 1920 kenes ókimeti jaghyna shyqqannan song Tashkent qalasyna auysyp, Týrkistan Respublikasy OAK-ning qazaq bólimining hatshysy, halyq sharuashylyghy kenesining janyndaghy jýn-júrqa bólimshesin basqarghan. 1927-1929 jyldary Qyzylorda qalasyndaghy Qazaq auylsharuashylyghy bankisinde zang kenesshisi, 1929-1930 jyldary Mәskeu qalasyndaghy «Skotovod» basqarmasynda zang kenesshisi bolyp istegen. Áriyne, anketada onyng «Alashorda» ýkimetining baghdarlamasynyng avtorlarynyng biri, Týrkistan respublikasynyng «Jauyzdyq (qylmystyq - T.J.) nizamy» atty Qylmystyq kodeksining avtory ekeni kórsetilmegen.

Jahansha Dosmúhamedovting 1930 jylghy 5-qarasha kýngi kórsetindisi III tomnyng 430-betine tirkelipti. Onda tergeushige:

«Men Moskvadan Tashkentke 1920-jyldyng qazan aiynda keldim, sol jylghy da, kelesi 1921-jylghy da qazaqtardyng bas qosqan eshqanday otyrysyn bilmeymin.

1922 jyly kóktemde keshke jaqyn «Aq jol» gazetinde isteytin bireu: «Býgin keshke «arqalyqtar» (soltýstikting qazaqtary) bas qosyp, bir mәsele jóninde aqyldasatynyn aitty. Ne turaly ekenin súraghanymda: kelgen song bilesin»,- dedi. Sol kýni keshke jaqyn mening ýiime 7-8 qazaq keldi. Qazir esimde saqtalghany Halel Dosmúhamedov, Dulatov jәne Birimjanov, qalghandary esimde joq. Olar: «Qazaq qayratkerlerining búrynghy «Alash» baghdarlamasy resmy bekitilgen joq, kezinde dúrystap oidaghyday etip jetildirilmedi. Búrynghy «Alashorda» qayratkerlerining sayasy mәseleler jónindegi tolysqan sayasy tújyrymdary tiyanaqtaluy ýshin sony jetildiru kerek»,- desti. Men: «Biz, alashordashylar, qazir әr týrli sayasy ústanymda jýrmiz, sayasattyng keybir mәseleleri jónindegi kózqarastarymyz say kelmeydi. Búryn bizdi tek últtyq belgimiz ghana biriktirip kelgen. Qazir biz sayasattan maqúrymbyz. Sondyqtan da atalghan maqsatsyz baghdarlamany qayta janghyrtu bizge tótenshe mekemeler tarapynan tek qana ziyan әkelui mýmkin»,- dep, múnday týzetuge mýldem qarsy boldym.

Alayda, qyzu pikir talasynan keyin, sayasy bet-bedelimizdi saqtap qalu ýshin (Z.Validovting aldynda ma? - T.J.) qalayda baghdarlamnyng kerektigi maqúldanyp, sol arada onyng jobasy jasaldy. Baghdarlamany Orynborgha jiberip, ondaghy búrynghy «Alashorda» qayratkerlerining kelisimin alu maqsatymen jobany «Aq jol» gazetining bir adamy alyp ketti. Sodan keyin men Týrkpromsoyzdyng jәne Asharshylyqqa kómek komiytetining tapsyrmasymen Prejevaliskige (Qaraqolgha) kettim, ol jaqtan 3 aidan song ghana Tashkentke qaytyp keldim. Sol eki aralyqta mening baldyzym Nadejda Konstantinovna - Rysqúlov joldasqa kýieuge shyghyp alypty. Sol kezde Rysqúlov Tashkentke Týrkistan Respublikasynyng Halkomynyng tóraghasy qyzmetine auysyp kelipti. Sóitip, men onyng ýiinde, ol mening ýiimde jii bolyp túrdyq. Sodan beri jogharyda atalghan adamdardyng ne istep, ne qoyghanynan, jobany ne istegeninen habarsyzbyn.

Qyzylordagha barghanda men olarmen atalghan baghdarlama jóninde bir auyz sóz alysqamyn joq, ony mýldem úmytyp kettim, óz isimmen ghana ainalystym, partiya mýsheleri men europalyqtardyng ortasynda jýrdim. Men búl mәseleni birinshi tergeude aitpaghan sebebim, birinshiden, mening kózqarasym boyynsha jogharydaghy iskersingen әreket qazaqtyng «Erikken sart enegin uqalaydy»,- degenining keri dep eseptedim, ekinshiden, maghan ózge adamdardyng attaryn atau sonday qiyngha soqty. Men búryn da, qazir de: «Kenes ókimetin qúlata alatynday kýsh SSSR-de búryn da bolghan emes, qazir de joq»,- dep esepteymin. Sondyqtan da eshqashanda kenes ókimetine qarsy shyqqan emespin. Qazir de, mine, 10 jyldan beri adal qyzmet etip kelemin, óz mamandyghymdy ghana bilemin.

Siz maghan: «Qazaqtyng әldekimi әlde qayda Tashkentten syrt qalagha bardy ma?», - dep súraq qoyyp otyrsyz, ol turaly men eshtene bilmeymin. Óz basym onday joldybayshylyqqa jýrgemin joq»,- dep jauap bergen.

Sot pen tergeu isin, is jýrgizu hattamasyn biletin kәsipqoy zangerding jauaby naqty әri senimdi. «Alashordanyn» eski baghdarlamasyn estelik ýshin janghyrtyp jobagha týsiru men astyrtyn úiymnyng arasyndaghy aiyrmashylyq ýlken, olargha qoldanylatyn zang baptary da mýldem basqa. Alghashqy jauap pen songhy kórsetindining arasynda qanday aiyrmashylyq bar? Shamaly. Tek ózgelerding kórsetindilerinde ghana: «J.Dosmúhamedov Tashkenttegi astyrtyn úiymnyng baghdarlamasyn jasady»,- delinedi.

Jahansha Dosmúhamedov ózge kórsetindilerinde de osy baghyttan taymaghan. Kórsetindileri key tústa sóz be sóz qaytalanyp otyrady. Sondyqtan da tergeushiler ózge aiypkerlermen bettestiruge mәjbýr bolghan:

«Halel Dosmúhamedov pen Jahansha Dosmúhamedovting tergeudegi bettesui. 1931-jyldyng 15-qyrkýiegi.

H. Dosmúhamedovke súraq: 1921-22 jyldardaghy Tashkentte qúrylghan sizderding astyrtyn úiymdarynyzgha Jahansha Dosmúhamedovting mýshe bolghandyghyn rastay alasyz ba jәne ol búl úiymda qanday mindet atqardy?

Jauap: Eshkimde qolhat jazyp shaqyrghan joq. Ol sheshimdi Múhamedjan qabyldady. Oghan - Tynyshbaev, Jahansha Dosmúhamedov, Isa Qashqynbaev, Myrzaghazy Espolov, Kәrim Jәlenov qatysty. Olar Týrkistandaghy jәne Qazaq ólkesindegi jaghdaylardy talqylady, sonyng ishinde Ánuar pashanyng osynda kelui men Búqaradaghy oqighalar sóz boldy. Krondshtattaghy kóterlis turaly da habarlandy. Sonymen qatar Orynbordaghy Baytúrsynov basqarghan úiym mәselesinen habarsyz ekendigimiz aityldy. Sodan keyin kýndelikti tirshilikting auyrtpashylyghyna toqtalyp, Týrkistanda úiym qúru turaly úsynys jasaldy. Ózara súraqtar qoyyp, pikir alystyq. Dinshe Ádilev: «Últtar turaly Ýndeudin» (1917 jylghy ma, joq 1919 jylghy ma? - T.J.) shartyn paydalanyp Tәuelsiz Týrkistan Halyq Respublikasyn jariyalau - turaly úsynys aitty. «Kenes sottary jergilikti túrghyndardy barlyq jerde qysyp jatyr. Sondyqtan da jinalys ashyp, erkin-sayasy partiya qúru qajet. Qalalyq kenes ýkimetine ózining sayasatyn ózgertuge yqpal jasau kerek»,- dedi.

Otyrysta biz osy mәselelerdi talqyladyq. Erkin sayasy mýmkindik beretin ýiirme qúrudyng mýmkindigi turaly alyp-qashpa sózder qalada keng taraldy. Biz osy mýmkindikti paydalanugha úmtyldyq jәne ózara pikir alysatyn  úiym qúrugha uaghdalastyq. Aytylghan mәselelerdi Tynyshbaev ekeumizge qaghazgha týsirudi úsyndy. Biz ony Jahansha Dosmúhamedovke kórsettik. Sizderding «Baghdarlama» dep jýrgenderiniz osy. Baghdarlamanyng bir danasyn Ádilevke berip, pikir bildiru ýshin jәne ózderining úiymdarynyng maqsatyn jetkizu ýshin ony Baytúrsynovqa jiberudi ótindik. Az uaqyttan keyin Baytúrsynov Ádilev arqyly: «Barlyq jaghdaydy Biahmet Sәrsenovten úghysyndar»,- dep bizge sәlem aitypty. Sonday-aq Baytúrsynov: «Senderding úiymdaryndy jәne baghdarlamalaryndy, sonday-aq oghan qatysqan mýshelerindi biz moyyndamaymyz»,- depti. Osy jauaptan keyin biz ózimizding ýiirmemizding júmysyn keyinge qaldyrdyq. Tek kýndelikti oqighalar turaly pikir alysyp jýrdik. Aqpan aiynda Týrkistandaghy jaghday turaly tolyq bayandalghan mәlimetti Omarov Uәlihan arqyly Orynborgha joldadyq. Jaghdaydyng qiyndap ketuine baylanysty ol mәlimet tiyisti jerge jetpey qaldy.

Bizding barlyq maqsatymyz: Kenes ókimeti erkin partiya qúrugha, jeke baghyt ústanugha mýmkindik bere me, joq pa, onday bolghan jaghdayda búqaralyqtar Kenes ókimeti jaghyna shygha ma?,- degen mәseleni bilu edi. Sol maqsatpen Birimjanovty Búqaragha jiberudi úighardyq. Ol bas tartqandyqtan da, búl mәsele nәtiyjesiz qaldy. Ótegenov Sadyqty kimning jibergeni belgisiz. Biz oghan kýdikpen qaradyq. Aqyldy, bedeldi bolghandyqtan da ... barugha ýgittedik. Bizding basty baghytymyz mynau edi: Qazaqstan jaghyrapiyalyq jaghynan birtútas memleket retinde basqaryluy tiyis. Barlyq jogharghy lauazymdar saylanyp qoyyluy kerek. Egerde Kenes ókimeti sayasy erkindik jariyalap, erkin partiya qúrugha mýmkindik berse, olargha da osy talapty qoi kerek - destik. Búl baghdarlamagha Tynyshbaev ekeumiz qanday ýles qossaq, Jahansha Dosmúhamedov te sonday dәrejede belsene qatysty. Ol - úiymnyng qúrylymy men baghytyna qarsy boldy ma, joq pa, esimde qalmapty. Qalayda ózara pikir talasy bolghany anyq. Qalayda kenes ýkimetining halyq sottary halyq ishinen saylanyp qoyyluy tiyis - destik. «Tәuelsiz Halyq Respublikasy jariyalanady»,- degen laqap ras bolsa, búl әbden mýmkin jayt edi.

Jahansha Dosmúhamedovting jauaby: Halel Dosmúhamedovting sózinde jalghyz-aq shyndyq bar. Ol jogharyda aitylghan kelensiz otyrys qana. Birimjanovty Búqaragha jiberu turaly sóz bolghanda men ashulana jauap berdim: «Jalghyz bashqúrt (Validov - T.J.) jalpaq Týrkistannyng halqyn bostandyqqa jetkize almaydy. Onyng ýstine eshqashanda qolyna myltyq ústap kórmegen, sóz satqan ózbekterding kýshimen Týrkistandy jaulap ala almaydy. Ol halyqty adastyrady. Olardyng isi sózsiz sәtsizdikke úshyraydy. Tek jazyqsyz adamdardy qúrbandyqqa úshyratady. Sondyqtan da olarmen baylanys jasaudyng da, sol ýshin top qúrudyng da qajeti joq, ol tek sizderdiki siyaqty tótenshe mekemelerding nazaryn audarady»,- dedim.

Osydan keyin Halel: «Eger Jahansha qarsy bolsa, onda búl úiymdy qúrylmady dep esepteu kerek. Odan da búrynghy «Alashorda» túsyndaghy sayasatqa kósheyik. Qoqan avtonomiyasy kenes ókimeti jaghyna shyqsyn. Olargha: sayasy qylmysqa - sayasy aiyp taghylmasyn. Keshirim jasalsyn»,- dedi. Men: «17-jyldyng ortasynda qabyldanghan eski baghdarlamamyzdy qaytadan janghyrtugha týbirimen qarsy boldym. ... Múrzin Áziz búghan qarsy shyghyp: «Tynyshbaev ekeuing Orynbordaghy qazaq qúryltayy qabyldaghan «Alash» partiyasynyng baghdarlamasyn qabyldamadyndar»,- desti. Men: onday baghdarlamanyng esimde joq ekenin jәne oryndaudan bas tartatynymdy aittym. Alayda joldastarymnyng qysymymen jobany eki-ýsh kýnde jazyp bitirip, «Aqjolgha» (gazet - T.J.) berdim. Ol jobany ózgertti me, joq pa, bilmeymin. Ol joba Búqaragha jiberildi me, joq pa, odan da habarsyzbyn. Joba Baytúrsynovqa jәne basqa adamdargha jiberildi me, odan da habarsyzbyn. Eshqanday jauaphat alghanym joq, eshqanday mәlimdemege qol qoyghanym joq. Zaky Validovting Tashkentke kelgenin bilgenim joq. Ony menen jasyrghan boluy kerek. «Týrkistan Halyq Respublikasy jariyalandy!»,- dep týn ortasynda meni úiqydan túrghyzyp aitsa da senbes edim. Búghan kenes ókimeti de, kompartiya da kelise qoymaytyn. Tashkenttegi qazaq ziyalylarynyng mәjilisterine qatysqan emespin. Óitkeni men ol kezde Týrkistan Atqaru komiytetining tapsyruymen Prejevaliskige issaparmen ketkem. Halel Dosmúhamedovting Ótegenovti qalay ýgittep kóndirgeni turaly eshqanday maghlúmatym joq.

Halel Dosmúhamedovting qarsy jauaby: Búl oqighanyng tym erterekte ótuine baylanysty keybir jaylardy úmytyp, ne shatastyryp aluym mýmkin. Jahansha Dosmúhamedovtin, jalpy «Alashordanyn» batys bólimining Zaky Validovke qarsy ekeni búrynnan maghan mәlim. Mәsele, Zaky Validovting Búqaragha keluine baylanysty emes, Ánuar pashagha qatysty edi. Ol turaly Jahansha Dosmúhamedovke men eshtene aitqanym joq. Oghan Qashqynbaev týsindirgen shyghar,- dep oiladym. Týrkistan Halyq Respublikasynyng jariyalanatyny turaly habardy Tashkentke kelgen komissar Ordjonikidze aitty - degen sybys bar. Biz: «Halyqtyq Respublika jariyalaudyng alghysharttary pisip-jetilgen joq»,- dep eseptedik. Kóp mәsele bizde qarapayym jolmen sheshildi. Sondyqtan da Jahanshanyng biraz mәseleden habarsyz boluy mýmkin.

Jahansha Dosmúhamedovting qarsy jauaby: Ádilevpen «Aq joldyn» qasynda jolyqtym. Múnday mekemelerge men jolay bermeymin. Ony Búqaragha júmsady ma, joq pa, habarsyzbyn. Jalpy qazaq ziyalylarymen aralasudy jaratpaymyn. Olardan eshqanday tapsyrma alghanym joq, ózim de eshkimge tapsyrma bergem joq. Múny Halel Dosmúhamedov te rastay alady. Osydan keyin qanday da bir úiymgha mýshe boluym mýmkin be?

Halel Dosmúhamedovpen qatty sózge kelip qalghandyqtan da, jiyrma ekinshi jyldan bastap, jiyrma toghyzynshy jylgha deyin eshqanday baylanys jasagham joq. Tek bir ret Almatyda angha shyqqan kezde kezdesip qaldym. Orynbordaghy úiym turaly eshkim maghan eshtene aitqan joq. Soghan qarap mening jolym olarmen bólingen eken - dep oiladym. Sondyqtan da Halel Dosmúhamedovting kórsetindileri men ýshin janalyq bolyp esepteledi.

Halel Dosmúhamedovting qarsy jauaby: Jahansha Dosmúhamedovting bizding úiymymyzgha qanday yqpaly tiygenin ashyp aita almaymyn. Óitkeni ekeumizding qatty sózge kelisip qalyp, jiyrma toghyzynshy jyldyng ayaghyna deyin aralaspaghanymyz ras.

Súraq-jauap alghan: Popov».

Búl bettesuding mazmúnyna týsinikteme berip jatudyng pәlendey qajettigi joq siyaqty. Bәri de belgili jaylar. Tek Jahansha Dosmúhamedovting qaday sóilegeninen, onyng ysylghan zanger ekeni anyq angharylady. Aytylghan uәjderge ekpin týsire jauap beru arqyly ózining ústanymyn H.Dosmúhamedovke anghartyp otyrghan. Tergeu isine 1931 jyly 30 nauryzda Uәlithan (Uәlihan) Omarov degen azamat ta tartylghan. Onyng bar aiyby - «Halel Dosmúhamedovting 31-qyrkýiek kýngi jauabynyng hattamasynda» bylay kórsetilgen:

«1922 jyldyng kókteminde Omarov Uәlihan (Uәlithan) Tashkentten Semeyge ketti. Bizding Tashkenttegi úiymymyzdyng bedeli tómen bolghandyqtan da, sonday-aq Ánuar pasha men Zaky Validovpen qanday qarym-qatynas jasauymyz turaly Semeydegi Álihan Bókeyhanovqa Uәlihan arqyly hat joldadyq. Búl mәsele turaly Baytúrsynov qanaghattanarlyq jauap bermegendikten de, Bókeyhanovty sol kezde ótuge tiyisti qazaq ziyalylarynyng mәjilisine shaqyrudy kózdedik. Jinalys ótpey qaldy, sondyqtan da Omarov Uәlihandy paydalanyp Bókeyhanovqa hat berip jiberdik. Hattyng mazmúny naqty esimde joq. Úzynyrghasy, qalyptasqan jaghdaydy týsindire kelip: «Biz ne isteymiz, siz ne aitasyz?»,- degenge sayady. Bókeyhanovty ózimizding kósemimiz sanaghandyqtan da, osy hatty jazdyq. Bizding úiymnyng ishinen tútqyndalghandar turaly mәlimet berdik. Hatqa men, Jahansha Dosmúhamedov, Tynyshbaev ýsheumiz qol qoydyq. Keyin bilgenimizdey, hat Bókeyhanovqa tapsyrylmapty. Ol turaly 24-jyly Orynborda kezdeskende aitty. Omarov Uәlihan hattyng mazmúnyn bilmeui mýmkin. Óitkeni onyng úiymgha tikeley qatysy joq, tek senimdi, kómek kórsete alatyn adamnyng qataryna jatady. Búl arada basty jauapkershilik - Jahansha Dosmúhamedov, Tynyshbaev ýsheumizde. Jahanshanyng jauapkershiligi Tynyshbaev pen menen kem bolghan joq. Qojamqúlovty Ádilevting syrttay tanystyruy arqyly bilemin. Omarov Uәlihan bizding úiymgha mýshe bolghan joq. Ol bizding ýiirmeni «jolbiyke» dep qarady. Mening aldynghy kórsetindime bar qosarym osy (Halel Dosmúhamedovting qoly qoyylghan)».

Tergeu isinde tynshylar qaghazgha týsirgen Isa Qashqynbaev pen Uәlithan (Uәlihan) Omarovtyng ekeuara jauaptasuy bar. Zady búl eki azamat ózara sóilesip otyrghanda olardyng sózin ýshinshi bir «ýndemes» qaghazgha týsirip otyrghan siyaqty. H.Dosmúhamedovting jogharydaghy kórsetindisine qatysty bolghandyqtan da osy aragha kiriktirip berip otyrmyz. Eskerte keterimiz, hattamada Qashqynbaevting familiyasy «Koshkinbaev» dep kórsetilgen. Al múnday adamnyng tura osy mәsele jóninde tergeu isine tartylmaghandyghyn eskerip, biz Qashqynbaev dep aldyq.

Qashqynbaev: «Uәlihan, 1921 jyly saghan Álihan Bókeyhanovqa arnalghan baghdarlamany bergende, Uәlihan, sen saqtyq jasamaghan siyaqtysyn. Ol (zady Dinshe Ádilevting kórsetindisin aityp otyrsa kerek - T.J.): «Sen Álihangha arnap bir qújattardy berdi»,- dep týsinikteme beripti. Eng bastysy - berding be, joq pa, sony bizge aitqan joqsyng ghoy.

Omarov: Maghan eshqanday baghdarlama berilgen joq. Tynyshbaevtin, Dosmúhamedovting qoly qoyylghan hat boldy. Álihannyng auyldan menen búryn ketip qalghanyn bilgen son, hattyng kózin joydym. Hat turaly Sәtbaevtan basqa eshkimge aitqamyn joq. Onyng mazmúnyn Sәtbaev bilmeytin. Sen aityp otyrghan múnday ósekting taraghany ras. Mening oiymsha múnyng bәrin taratyp jýrgen Ádilev nemese Áshim Omarov (? - T.J.).

Qashqynbaev: «Validovting ýiirmesine Omarov 1922 jylgha deyin mýshe bolghan joq. Tek kóktemge qaray Tynyshbaevqa tanysyp shyghu tapsyryldy...».

Búdan әri ózara jauaptasuda Qashqynbaev әr nәrsening basyn bir shalyp, naqty pikir ne uәj aita almaghan. Anau - alay dedi, mynau - bylay dedi,- degen siyaqty jaltang da jalpylama siltemege kóshken. Onyng tergeu barysyna pәlendey әseri de joq әri «tynshy» týsiniksizdeu etip qaghazgha týsirgendikten de, kim ne turaly, kim turaly aityp otyrghany, qanday aiyp taghylghany naqty ajyratylmaydy. Tek aitylyp otyrghan mәselening mazmúny olardyng ózderine ghana anyq bolsa kerek. Sondyqtan da anyq oidy búldyratpas ýshin biz de paydalanudan sanaly týrde bas tarttyq.

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»