Múhtar Shahanovtyng ataqty ekeninde sóz joq. Qayda barsa da, әli kýnge deyin artynan dýrmek ilesip jýredi. Ásirese jastar jaghy Múhtar Shahanovtan qoltanba alghysy kelip, alqalay qorshap túrghanyn jii kóremiz. Ózderin órkeniyetti sanaytyndardyng múryn shýiiretini bolmasa, onyng qarapayym halyq arasyndaghy bedeli Oljas Sýleymenovten asyp týspese, kem týspeydi. Osy túrghydan alyp qaraghanda, Múhtar Shahanov ishine kirip, zerttep, zerdelep qaraugha súranyp túrghan óte bir qyzyqty bolmys.

Bizdinshe ol ózi kezdesken adamnyng ruhyn qalay ózine qaratyp alugha bolatynyn sheber mengergen túlgha siyaqty. Sonday-aq, halyqtyng da kónilin ózine qalay audarudyng әdis-tәsilin óte jetik biledi. Bilip istese de, bilmey istese de, onyng osynday qadamdardy kezdesulerde ýsti-ýstine bastyrmalatyp jasaytyny kórer kózge kórinip-aq túrady. Búl qasiyet onyng tabighatynda da bar ekeni anyq, biraq ózi kóp ilesip jýrgen Evgeniy Evtushenko men Shynghys Aytmatovtan da biraz nәrse daryghan tәrizdi. Ras, Shahanov olargha qaraghanda qarapayymdau, halyqqa jaqyndau. Mәselen, kezdesu sayyn onyng auzynan týspeytin «tj»-lar men «jeputattar» sonyng aighaghy. Biraq búl aityp otyrghan әngimemiz Shahanovtyng bedelin bir mysqal da kemite qoymas. Qashanda halyqtyng tilin tauyp sóileytin adamgha ol da qajet.

Múhtar Shahanovtyng ataqty ekeninde sóz joq. Qayda barsa da, әli kýnge deyin artynan dýrmek ilesip jýredi. Ásirese jastar jaghy Múhtar Shahanovtan qoltanba alghysy kelip, alqalay qorshap túrghanyn jii kóremiz. Ózderin órkeniyetti sanaytyndardyng múryn shýiiretini bolmasa, onyng qarapayym halyq arasyndaghy bedeli Oljas Sýleymenovten asyp týspese, kem týspeydi. Osy túrghydan alyp qaraghanda, Múhtar Shahanov ishine kirip, zerttep, zerdelep qaraugha súranyp túrghan óte bir qyzyqty bolmys.

Bizdinshe ol ózi kezdesken adamnyng ruhyn qalay ózine qaratyp alugha bolatynyn sheber mengergen túlgha siyaqty. Sonday-aq, halyqtyng da kónilin ózine qalay audarudyng әdis-tәsilin óte jetik biledi. Bilip istese de, bilmey istese de, onyng osynday qadamdardy kezdesulerde ýsti-ýstine bastyrmalatyp jasaytyny kórer kózge kórinip-aq túrady. Búl qasiyet onyng tabighatynda da bar ekeni anyq, biraq ózi kóp ilesip jýrgen Evgeniy Evtushenko men Shynghys Aytmatovtan da biraz nәrse daryghan tәrizdi. Ras, Shahanov olargha qaraghanda qarapayymdau, halyqqa jaqyndau. Mәselen, kezdesu sayyn onyng auzynan týspeytin «tj»-lar men «jeputattar» sonyng aighaghy. Biraq búl aityp otyrghan әngimemiz Shahanovtyng bedelin bir mysqal da kemite qoymas. Qashanda halyqtyng tilin tauyp sóileytin adamgha ol da qajet.

Jo-joq, biz múnday әngimelermen úsaq-týiek, kór-jerdi termeshteyik dep otyrghan joqpyz. Qayta qoghamda Shahanov bolmysyn tanugha degen qúlshynystyng bar ekenin aitqymyz kelip otyr. Óitkeni qay jerde jýrsek te qazaqy ortada Shahanovtyng әngimesi ýnemi aldymyzdan shyghyp jatady. Shyndyghynda, ol Shahanovtyng ózi emes, Shahanov qozghap jýrgen mәseleler desek, nysanagha dәlirek tiyetin shyghar. Til, dil, doktrina, keden jәne jer-su attary jeltoqsan oqighasymen qosa tu etip kóterer taqyrypqa ainalghaly qashan?

«Óleng qúrau - aqyndyqtyng kóp qyrynyng bir týri

Tek sol ýshin ony ardaqtau jónsizdeu hәm kýlkili», - dep ózi aitpaqshy, ol býginde otty ólenderin qyp-qyzyl kýreske jyghyp berdi. Aytpaqshy búl kýres qashan jәne qalay bastalyp edi?

1988 jyly respublikamyzda túnghysh ekologiyalyq qozghalys - Aral jәne Balqash problemalary jónindegi qoghamdyq komiytet qúryldy. Aral mәselesin biraz jerge deyin sýiredi de. Álem nazaryn Aralgha audaru ýshin, Amerikanyng Atlanta qalasynyng tórinen bir-aq shyqty. Degenmen Aral orta jolda qalyp qoydy. Nege qalyp qoyghany turaly neshe týrli sybys bolghanmen, naqty sebebin kóp eshkim bile bermeydi. Múhtar Shahanovtan góri, sortanda qalghan Aralgha «Aral. Aral. Aralymdap» jýrgen Ábdijәmil Núrpeyisovting tiygizgen paydasy kóp ekenin aitpasaq, aiyp bolar.

Ekologiyanyng mәselesimen qatar kelgen Jeltoqsan kóterilisi Múhtar Shahanovtyng Alladan súrap alghan qozghalysynday kórinedi. Sondaghy Mәskeudegi biyik minberden sóilegen sózi anyzgha para-par iske ainaldy. Kóteriliske birjaqty bagha berilip jatqanda, jan-jaqty tekseretin komissiya qúru qajettigin aityp, qasqayyp túryp alghan eken. Jeltoqsan oqighasyna deyin de, keyin de joghary jaqtan bastap, qarapayym halyqqa deyin shulatqan tarpang minezi әli de bar. Toy jiyndarda «Shahanov óitti, Shahanov býitti» degen әngimelerdi jii estiymiz. Sol tarpang minez Shahanovtyng kýresker túlghagha ainaluyna yqpal etkeni bayqalyp-aq túrady. Araldy orta jolda qaldyrghanmen, Jeltoqsan kóterilisining jýgin әli kýnge deyin arqalap keledi. Jeltoqsan dese - Múhtar Shahanov, Múhtar Shahanov dese - Jeltoqsan kóterilisi birden oigha sart ete týsedi. Jeltoqsan Múhtar aghamyzdyng familiyasy siyaqty qúddy...

Búl Jeltoqsannyng zardaby kimderge ghana tiymedi deysin? Shahanov osynyng arqasynda dos ta, qas ta tapty. Qazir sottasyp jatqany sonyng dәleli shyghar mýmkin... Jetpiske tayaghanda tayaghyn sýiretip sottasu Shahanovqa da, Shahanovty jaqsy kóretinderge de onay emes. Ony «Qazaqstan komsomolynyng ortalyq komiyteti jiynynda jeltoqsandyqtardy qaralap, olardy qatang jazalugha «batasyn bergen», alangha shyqqandardy mәngýrtter dep qaralaghan» dep sotqa berip jatqan adam jay adam emes. Ol jeltoqsanshy, iyә, Hasen Qoja-Ahmetting ózi. Degenmen, kýresker aqyn Múhtar Shahanovty tizerletu odan zorlardyng da qolynan kele qoymas-au..

Keshegi «El birligi» doktrinasyna qarsy shyghyp, ashtyq jariyalamaq bolyp, qarsy túrghan da osy Shahanov. Anyghynda biylik mýddeli bolsa, doktrina bayaghyda-aq iske asyp, bir-birimizge «men qazaqstandyqpyn» dep jýrer  me edik. Shahanov ontayly kezde úrymtal tústan tabylghan tәrizdi. Áytse de Shahanov búl jerde ishi pysqannan ashtyq jariyalaghan joq, búl onyng últtyq mәselege kelgende bәribir bayyz tappaytynynyng aighaghy.

«Janaózen» oqighasy kezinde de janyna nókerlerin ertip, Janaózenge baryp, «syrtynan» qaytqan da osy Shahanov. Tele-radioarnalardan keybir ziyalysymaqtar qúsap bos sóilem shamgha tiygen joq. Oqighany óz kózimen kórip qaytty. «Ruhaniyat» partiyasynyng saylaugha qatyspay qalghanyna týrli sebep aitylady qazir, týrli sebepting ishinde Shahanovtyng familiyasy da joq emes. Alayda, ózining ýndemegenine qaraghanda, ýnsiz kelisken synayy bar. Júrttyng basyn qatyryp jýrgeni de sol. Keyde kelisimge kelmestey shamyrqanady, keyde kelisimge kelgendey ýndemey qalady.

«Osy Múhtar Shahanov aqsha jep qoyypty» degendi ómiri estimeppiz. Tazalyghy bar adamgha jamanat qalay jabyssyn? Birde nemeresining lagerine 50 myng tenge tauyp bere almaghanyn estidik, biraq sengemiz joq. «Halyq ruhy» partiyasy qúrylyp jatqanda jýregin emdetemin dep jýrgen 10 myng dollaryn júmsap tastaghynyn da kópshilik biledi. Halyqtan jasyrghan baylyghy da, qúpiyasy da joq ekenine taghy da kózimiz jetkendey boldy. «Ishim dәrihanagha ainalyp» ketti deydi eken ózi. Eki ret infarkt alghan adam dәrisiz qalay ómir sýredi endi?

Biraq Shahanov sayasatqa asa joq ekenin ózi de, bylayghy júrt ta jaqsy biledi. Qoghamdyq mәselelermen qansha ter tógip ainalyssa da, biz ony sayasatker retinde tany almadyq. Degenmen sayasatqa da jýrekpen kelu kerek ekenin Shahanovtan ýirenu kerek shyghar. Kәsibi, keng masshtabta oilaytyn sayasatkerler men sayasattanushylardan góri, Shahanovtyng qarapayym tújyrymdary әldeqayda týsinikti, kónilge qonymdy. Óitkeni halyqqa jaqyn. Qazir sayasatqa sayasat dep qaraudyng týk te paydasy joq. Oghan últshyl kózqaras auaday qajet ekeni kýn ótken sayyn óz-ózinen belgili bolyp kele jatyr. Búl sayasatqa Shahanovsha qarasaq ta útylmas edik-au degen oi. Bәribir qadirli túlgha ghoy. Óz arasy ala-qúla bolghanymen, halyq ony qaltqysyz jaqsy kóredi. Bazbireuler sekildi myng qúbylyp, jasandy qylyq tanytqanyn kórmek týgili, estimegen de ekenbiz. Halyqtyng jýregin aqyndyghymen-aq jaulay bildi.

«Myqtylardyng kýiin shertip óter kýn,

Zaman terek adam sonyng bútaghy.

Men tughanda dosym senin, әkennin

Jazylypty Abay jayly kitaby.

Mening әkem sony oqyp, úzaq týnder otyrypty onasha.

Bir biyikpen tanystym dep tamasha.

Shattanypty balasha.

Ashyp tastap aspanyn,

Jinap barlyq dostary men  qastaryn.

Niyetimdi qúptar dep,

Búl esimde erekshe bir qút bar dep,

Myna mendey perzentine sol kýni

At qoyypty Múhtar dep», -  jyrlapty, «Meni nege Múhtar qoyghan?» degen óleninde.

Shahanovtan basqa tilding mәselesin tilip túryp aitqan adamdy kórsek kózimiz shyqsyn. IYә, Múhtar Shahanov ishpegen u bar ma? Syrtynan mysqyldap kýlip jýrgenderding halyq arasynda Shahanov siyaqty bedeli de, abyroyy da joq ekenin kózi qaraqty oqyrman jaqsy biledi. Kim ne dese, o desin, Shahanovtyng bedeli «órkeniyetti» oppozisiyadan әldeqayda biyik. Ózi jii aita beretin jeti jýz jazushynyng ishinde biylikke sózin jetkize alatyn da jalghyz ózi bolyp qaldy. Qalay degende de, qarsylastary betine salyq qyp aitatynday ol qarabayyr emes, halyqtyng naq ózindey qarapayym.

Shyndyghynda Shahanovtyng arqasynda bas jarylyp, kóz shyqpay qalghan kezder de bar. Gumanist aqyn qansha qarsylyqty túlgha bolghanmen, agressivti әreketke jan-tәnimen qarsy. Búl túrghyda onyng qarsylyghy «aqyndyq qarsylyq» ekenin týsinetin kez jetken siyaqty.

Qazaq bireumen bireudi salystyrmasa jýre almaydy ghoy. Biz de osy maqalany jazarda biraz aghayynnan: «Qazaqqa qazir Oljas pen Múhtardyng qaysysy kóbirek kerek» dep súrap qaldyq. Barlyghy da birdey: «Áriyne, Shahanov!» dep jauap berdi. Osy jauapty maqalamyzgha nýkte etip qoysaq, eshkim sham shaqyra qoymas. IYә, әriyne, Múhtar Shahanov!..

Dos KÓShIM, sayasatker:

Ár adamnyng ózine tәn kemshilikteri bolady. Mening oiymsha, biz ózimizben birge qatar jýrgen adamdardyng jaqsylyghyn aityp, kemshiligin jasyruymyz kerek. «Bolar elding balasy birin-biri batyrym», - deydi. Mysaly, Hasen Qoja-Ahmet pen Múhtar Shahanovtyng arasyn alayyqshy. Ekeui de halyqqa enbegi singen adam. 1975 jyly últ ýshin ýnparaq taratyp, KNB-nyng qolyna týsken Hasendey adam joq. Biraq Múhtardyng Hasen turaly jalghan sózderdi aitqanyn talay estidim. Sosyn Hasen oghan da qarsy sóz aitugha kiristi. Osynday sózderding bәri eki jaqtyng da dengeyin tómendetedi. Bizding ne istep jýrgenimizdi, júmysymyzdyng qanday dengeyde ekenin sayasatpen ainalysyp jýrgender emes, halyq baghalap berui kerek. Qasynda jýrgen adamdar olar turaly bagha bermeui kerek degenim ghoy, qysqasy. Mening aitqan keybir syny pikirim jamandaghan siyaqty bolyp kórinui mýmkin. Al olar turaly jaqsy sóz aitsam, Múhandy maqtap, qolpashtaghan bolyp kórinemin. Osy uaqytqa deyin Múhannyng kótergen mәselelerinen, meni júmsaghan jerinen men eshqashan bas tartqan joqpyn. Óitkeni, ol jalghyz Múhtargha ghana kerek emes, bәrimizge kerek. Al keyde osynyng bәrin istep otyrghan tek qana Múhtar Shahanov siyaqty kórinedi. Búl da dúrys emes. Onyng qasynda jýrgender kólenkede qalyp qoyady da, ne tisin qayraydy, ne bolmasa jau bolyp shyghady. Sol kezde Múhang da: «joq, ony jasaghan men emes, mynalar istegen edi», - dep aitugha jaramay qalady. Sondyqtan búnday kezde әr adamnyng jetistigi men kemshiligi qatar túrady eken. Dәl qazir Múhandy qazaqtyng últtyq mәselesin kóterudegi basshynyng biri dep esepteymin.

Baljan MÚRATQYZY

«Halyq sózi» gazeti