N.Á.Nazarbaev Qazaqstan halqy Assambleyasynyng HIH sessiyasynda sóilegen sózinde: «Etnosaralyq kelisimdi nyghaytu údayy kýsh-jiger júmsaudy qajet etedi», dep últaralyq qatynastardyng ózinen ózi rettelmeytindigine, olardyng astarynda san aluan әleumettik, sayasi, psihologiyalyq qayshylyqtar barlyghyna nazar audardy.

Jahandanu zamanynda últtar men úlystar, bir jaghynan, toptasyp, ózara baylanysyp, birtútastyqqa iykemdelse, ekinshi jaghynan, búl ýrdisting últtar (búl maqalada últ úghymyn biz etnostyq mәninde ghana qoldanamyz) arasynda kýrdeli qayshylyqtar tudyryp, últtyq memleketter men olardyng mәdeniyetining taghdyry alandatyp otyr. Onyng kórinisteri últshyldyq dep últsyzdyq qarama-qarsylyghynyng shiyelenisuinen de angharylady. Biraq, әr aimaqta, әr memlekette últaralyq baylanystar, onyng adamdar sanasyndaghy beynesi, qabyldauy birdey emes. Maqalada Qazaqstangha baylanysty últshyldyq, onyng týrleri men últsyzdyq kórinisterining keybir tústary turaly ghana sóz qozghalady.

Últshyldyq u ma, bal ma?

N.Á.Nazarbaev Qazaqstan halqy Assambleyasynyng HIH sessiyasynda sóilegen sózinde: «Etnosaralyq kelisimdi nyghaytu údayy kýsh-jiger júmsaudy qajet etedi», dep últaralyq qatynastardyng ózinen ózi rettelmeytindigine, olardyng astarynda san aluan әleumettik, sayasi, psihologiyalyq qayshylyqtar barlyghyna nazar audardy.

Jahandanu zamanynda últtar men úlystar, bir jaghynan, toptasyp, ózara baylanysyp, birtútastyqqa iykemdelse, ekinshi jaghynan, búl ýrdisting últtar (búl maqalada últ úghymyn biz etnostyq mәninde ghana qoldanamyz) arasynda kýrdeli qayshylyqtar tudyryp, últtyq memleketter men olardyng mәdeniyetining taghdyry alandatyp otyr. Onyng kórinisteri últshyldyq dep últsyzdyq qarama-qarsylyghynyng shiyelenisuinen de angharylady. Biraq, әr aimaqta, әr memlekette últaralyq baylanystar, onyng adamdar sanasyndaghy beynesi, qabyldauy birdey emes. Maqalada Qazaqstangha baylanysty últshyldyq, onyng týrleri men últsyzdyq kórinisterining keybir tústary turaly ghana sóz qozghalady.

Últshyldyq u ma, bal ma?

Últtyq sana men últtyq bolmys әr halyqta ózin basqalarmen salystyru barysynda qalyptasyp, ózgerip, jagh­­day­­­­lar­gha iykemdeledi. «Biz» ben «olardy» saralap, óz tilimizdi, mәdeniye­ti­miz­di, dәstýri­mizdi ajyratyp, keyde tipti talasyp ­ta jatamyz. Degenmen, әr ha­lyqtyng tarihyna baylanysty belgili bir últtar­men ghana qarym-qatynasqa týskendikten, solar turaly jaghymdy, jaghymsyz pikirler, stereo­tipter sanagha ornyghady. Ol baylanys әr týrli deng­ey­de kórinedi. Qazaq halqynyng últtyq sanasynda birinshi dengeyde Qazaq­­standa túratyn etnostar­­dyng beynesi, olar­dyng ishinde orys etnosynyng tarihy jagh­day­largha baylanysty kelbeti qayshy­lyqty, kýr­deli qarama-qarsylyqtargha toly. Pat­­sha ýkimetining otarlau sayasaty, qa­zaq­qa qiya­naty kezinde «Orystan dosyng bolsa, aibaltang janyndy bolsyn» dep saq­tan­dyratyn sóz de tudyrdy. Ekinshi den­gey­­degi bizding sanamyzdaghy obraz Resey halyqtary men búrynghy odaqtas respublikalar halyqtary. Sonymen birge, ne­mister, fransuzdar, qytaylar, ameriy­ka­lyqtar, basqa da últtar songhy kezde bizge jaqyn aralasatyn isker serikteri­miz. Biz olardy endi tanyp-bilip jatyrmyz.

Ýshinshi dengeyde bizben tyghyz qarym-qatynas, әrekettestikte bolmaghan halyq­tar, olar turaly әdebiyetten, aq­pa­rattyq qúraldardan kóbirek bilemiz.

Últshyldyq pen últsyzdyq psihologiyasy óz últyn jәne basqa da jaqyn qarym-qatynastaghy últtardyng bir-birin qabyldauyna baylanysty tuady. Últ sayasatyn aiqyndau barysynda birqatar memleketter últ úghymyna, el halqynyng qalay týsinetinine mәn beredi. Reseyding osy mәselege arnalghan zertteulerine jýginsek, saualgha jauap bergenderding 48,6%-y últ qasiyetti, adamgha tabighat­tan, Alladan beril­gen dep qasterleydi; 48,2%-y últy arqyly adam otanyn, ata-babasyn, tarihyn tanyp, elin saqtaydy depti; 41,2%-y әrbir deni dúrys adam últymen maqtanugha tiyis degen. 16,4%-y últ adamdardy qauym­dastyryp, ortaq maqsatqa qol jetkizedi dese, 11,8%-y bolashaqty aitpaghanda, últ býginde kóp jaghdayda es­kirgen úghym depti. 9,7%-y adamdar tegine qaramay, últyn ózi tandaugha qúqyly bolsyn degen. Últtar miday aralasyp, orys últyna sinisip bara jatqan reseylik qo­ghamda búl jauap tan­qalarlyqtay emes. Saualgha jauap bergen­der­ding 6,3%-y últ úghymy adamdardy jik­ke bólip, bir-birine qarsy qoyady dep jauap bergen. Eng bir nazar audaratyn jaghday, 50 jastan asqan­dar arasynda últty qasiyetti dep sanaytyndar kóbeye týsedi.

Búl mәselege nemisterding de pikiri kó­nil audararlyq. «Shpiygeli» jurnaly­nyng zertteui boyynsha, «Siz ýshin últ degen neni bildiredi?» degen saualgha 14 pen 29 arasyndaghy jastardyng 31%-y «esh­teneni de bildirmeydi» dese, 21%-y «es­kir­gen úghym» depti. «Nemisterding basqa da últ­tardan artyqshylyqtary bar ma?» degen saualgha 52%-y «joq» dese, 45%-y key­bir halyqtardan artyq­shy­lyqtary bar dep­ti, al 2%-y tipti fashistik ústa­nymda bolghan. «Eger ar­tyqshylyqtar bolatyn bo­l­sa, nemister qay halyqtardan artyq? degen saualgha, 87%-y polyaktardan, 74%-y týrik­ter­den, 63%-y orystardan, 20%-y fran­suz­dar­dan, 11%-y amerikalyqtardan degen.

Osylay bireuler ýshin últ qasiyetti, kiyeli bolsa, ekinshiler ýshin últtyng tarihy, ótken asulary - qúndylyq, ýshin­shiler ýshin últ patriotizmning qaynar búlaghy, últtyq ar-namys enbek etuge, kýreske quat qajyr-qayrat beredi. Búl - әr halyqqa tәn últtyq patriotizm. Sonymen birge, últqa bey-jay, bolmasa jaghymsyz pikirler de barshylyq.

Ár adamgha últtyq qúndylyqtary, ýi­rengen ortasy sonshalyqty qymbat, qadir­li, tipti óz últynan artyq qúndy eshtene boluy mýmkin emes siyaqty. Son­dyqtan basqa últtardyng qúndylyghy alys, búl­dyr, kózge kórinerliktey bagha­ly emes dep qabyldauy da mýmkin. Shynynda da adam­dargha óz halqynyng ózge de joq qasiyet­terin jinap-terip, onyng artyqshy­lyghyn psihologiyalyq, iydeolo­giyalyq túrghydan sendiru qiyn emes. Osylay óz últyna ózge­de joq qasiyetter tanylady. Abay ait­qan­day, «ey, qúday-ay, bizden basqa halyqtyng bәri antúr­ghan, jaman keledi eken, eng tәuir halyq biz ekenbiz dep...» oilau qazaqtargha da tәn. Múnday ózimshil psihologiyany etnosentristik psihologiya dep ataydy. Búl indetke tereng shaldyqqan óz últyn, ortasyn basqalardan artyq qoyatyn otarlaushy últtar.

Sebebi, astamshylyq mindetti týrde bóten etnostargha jaghymsyz kózqaras tu­ghyzyp, óz etnosynyng artyqshylyghyn moy­­yndatugha tyrysady. Keyde búl qú­by­­lysty etnostyq narsissizm - ózin ózi sýishilik, menmendik deydi. Kóne grek anyzy boyynsha, Narsiss sudan óz bey­nesin kórip, ózine ózining sýiispen­­shiligi sonshalyqty, tipti kóz almastan qarap, sol kýiinde qatyp qalyp ómirden ketken. Ólgennen keyin ol narsis atty gýlge ainalghan.

Adamnyng óz halqynyng mәdeniyetine, tarihyna kózqarasy әraluan. Ásirese, imperiyalyq ústanymdaghy últtar astam­shylyq psihologiyasymen erekshelenedi. Ol indetke shaldyqqan últ ókilderi, erekshe jaratylghan, tirshilikting ishin­de­gi eng manday aldysy dep esepteydi. Osydan kelip basqalarmen qarym-qaty­nasyn onyng ortasy, últy, nәsili bas­qa­lardan artyq degen qaghidagha negizdeydi.

Últtyq órkókirektik bara-bara úly­lyq dertine, últtyq masattanushy­lyq­qa, pandyqqa shaldyqtyrady. Onday últtyng ókilderi ózderine erekshe qúr­met, erekshe qúq talap etedi, osylay últshyldyqtyng asqan týrleri shovinizmge, odan fashizmge úlasady, týpting týbinde ózin ózi qúrytugha aparady.

Ómirde astamshyl últshyldyqtyng kóri­nisteri bir-birimen baylanysyp, yq­paldasyp jatady. Menmensigen orys shovinizmi europa últshyldyghy aldynda tómenshiktep, bәsendep qalady. Orystar­dyng «Chem byti aziatom v Evrope, luchshe byti evropeysem v Azii» deui, Reseyding aziyalyqtardy aitqanyna kóndiru, moyyn úsyndyru maqsatyn aiqyndaydy. Orys intelliygensiyasy ózin ózi tanudan góri, Aziyada naghyz europashyldar bolghysy keldi. Biraq qanday tyrashtanghanmen orys otarshyldary orystanudan, shoqyn­dyru­dan, eldi meken, jer-su attaryn orystandyrudan asa almady, europalyq­tarday el basqa­rudyng órkeniyetti ýlgisin kórsete almady. Degenmen, qazaq ziyalylary az da bolsa orys demokrattarynan ýirendi, orys biliminen susyndady.

Astamshyldyq psihologiyasy basqa­lar­dy kemsitumen, olar turaly әrtýrli ghylymy teoriyalar taratumen, halyq­tardy «eng myqty», «ortasha», «tómen» dep jikke bólumen qatar jýredi. Ol «teoriyalar» jyldardan jyldargha, ghasyr­dan ghasyrgha úlasyp, el ishinde nanym-senim­der qalyp­tastyrady. Osylay astamshy­lyqty negiz­dey­tin «evolusiya basqysh­tary» nemese «damu satylary» degen tújyrym ómirge keldi. Adamzat damu barysynda halyqtar әr týrli dengeyden kórinedi, bireuler ilge­rilep, ekinshi toqtap qalsa, bireuleri órlep algha basa beredi. Sonymen, adamzatqa kóz jibersek, ol evolusiyanyng әrtýrli kezen­derinde damyp keledi. Osydan adamzat evolusiya­synyng basqyshy degen tújyrym jasaldy. Ol basqyshtyng jo­gharghy tórinde órkeniyetti degen elder oryn alsa, tómen­gi basqyshtarda órke­niyet­ti elderge mәde­niyetteri úqsas, ýile­simdi mәdeniyetter oryn alady, eng tómengi basqyshta orna­lasqan «mәde­niyetsiz», «jabayylar» or­na­lasqan. «Evo­lu­siyalyq basqysh­tarda» da orna­lasudyng basty kriyteriyi europa mәde­niyetine sәikestiligi, sondyqtan da búl pikir shyndyqtan aulaq, subektivti psihologiyagha negizdelgen. Tómengi bas­qysh­ta ornalasqan kóshpendiler joghar­ghy basqyshtargha ornalasqan otyryqshy ha­lyq­tardy ruhymen, aqyl-aylasymen, bili­mimen, kýshimen talay bas iydirgeni de tarihy aqiqat.

Basqalardan óz últyn joghary bagha­lau, bolmasa shovinizmning kórinis aluy әr­týr­li dengeyde etnos ókilderining er­ekshe­lik­teri­ne, әleumettik jaghdayla­ry­na, et­no­saralyq ózara baylanystardy rettey­tin memleketting últ sayasatyna baylanysty. Daghdarystar jaghdayynda qaharyna mingen shovinistik toptar etnosqa qarsy zorlyq-zombylyq jasap, ony jer beti­nen joigha deyin barady. Shovinizmning sebepteri әr týrli: etnos­aralyq qatynas­tarda óz mәr­te­besin jogha­ry sanau, mýmkin bolsa etnostardy baghyndyru, syrttan kelgen migranttardan saqtanu, óz mýddesi ýshin bas­qa últtyng tabighy baylyghyna talasu, eko­no­mikalyq bәsekelestikte qar­sy­lasyn әlsiretu, taghy basqalar.

Últshyldyqtyng taghy bir kórinisin mә­deny konservatizm deuge bolar. Últ­tyng tól erekshelikterin tek ótken za­mandaghy qúndylyqtarmen, túrmysymen ghana ól­shep, ol ýlgilerdi býgingi talapqa say iykemdemey, sol qalpynda payda­la­nugha tyrysushylyq. Ony býgingi úrpaq­tyng qabyldauy ne qabyldamauymen eseptespeu de daghdarysqa aparady.

Últtyq astamshylyq, shovinizm qay zamanda sol últty tolyqtay óz yqpa­lyna iykemdey almaghan. Últaralyq qa­tynas­targha toleranttylyq, tózimdilik, syilas­tyq ta tәn. Etnostar arasynda bәseke­lestik, senimsizdik, jek kóru de, ynty­maqtastyq pen birlestik is-qimyl jasau da qatar jýredi, bolmasa kezek­tesip te jatady. Al otarlanghan, baghy­nyshty últtar­dyng últshyldyghynyng astarynda patriotizm, ózin ózi sýi, ishki ashu-yzany syrtqa shygharu, ózin ózi saqtaudyng amaly jatyr. Keyde ózin basqalargha qarsy qoy­yp, ózin ózi tanytu, óz talabynyng dúrys­tyghyn dә­leldeu ýshin baghynyshty últ ókilderi de astam­shylyq, últtyq tәkәppar­lyqqa, etnopopulizmge úrynatynyn Abay ekinshi qara sózinde qazaqty syngha alghanyn ait­tyq. Búl biz de myqtymyz degen júbanysh siyaqty. Abaydyng salystyru әdisin keyi­ni­rek sayasy ghylymda kompa­rativtik әdis dep atady. Etnostardy әr­týrli túrghy­dan, mysaly, ­demografiyalyq, kәsibi, bilim, den­sau­lyq, t.b. dengey­ler­den damu ýrdisin anyq­tau әleumettik ghylymda býgin keng taraghan olardy sabasyna týsiretin ghyly­my amal.

Sonymen, últshyldyq әr týrli. Ol u da, bal da qúygha bolatyn sauyt siyaqty. Kez kelgen últshyldyqty qisyndy, qoldaugha túrady deuge bolmaydy. Onyng bir kórinisteri shyn­dyqqa juyspasa, ekin­shileri últtyng oryn­dy talapta­ry­nyng belgisi. Múnday últ­shyl­dyq - «hal­qymyzdyng jany men ti­regi. Últymyz ómir sýrse, ol da birge ómir sýredi» (M.Shoqay. Tandamaly. Birinshi tom, 1998, 62-bet). Últshyldyq - últty tәuelsiz­dik­ten, kiriptarlyqtan azat etu joly. Taghy da M.Shoqaysha aitsaq: «Últ­shyl­dyq bizdin, sonyng ishinde mening de sayasy iydeyalarymyzdyng sony emes, basy. Olay bolsa, bizding barlyq is-qimylymyz óz biyligimizding óz qolymyzgha ótuin qamta­masyz etu túrghysynan jasaluy kerek» (Sonda, 115-bet).

Últtyq patriotizm jәne otarlau sayasaty

Kenes Odaghynda halyqtar dostyghy, internasionalizm iydeologiyasy eki qara­ma-qayshy ýrdisterding qyspaghynda boldy. Bir jaghynan, últtyq mәdeniyet­ting damuy, últtyq teatrlar, joghary oqu oryndary­nyng ashyluymen birge últtyq intellegensiya qalyptasyp, últtyq sana ósti. Kenes zamanynda әr tarapqa shashyrap ketken qazaq jeri jinaqtalyp, jana әkimshilik shekaralar aiqyndaldy. Qazaq­tar Qazaq Kenestik Sosialistik Respublikasy degen territoriyagha sho­ghyr­la­nyp, sol jerding iyesi boldy. Olar ózderin tútas últ (etnos) retinde sezin­di. Sóz joq, búl últtyq sana-sezimdi kóterip, qazaqtyng bedelin ósirdi. Osy atamekende 1991 jyly Tәuelsiz Qa­zaq eli payda boldy. Ekinshi jaghynan, ke­nes biyligi bir qolymen jana últ qalyp­tasudy qoldasa, ekinshi qolymen sol últty túnshyqtyrugha tyrysty, biraq olardy joya almady. M.Shoqay aitqan­day, «kommunister «balgha­sy­men janshyp, «oraghymen» oryp tastap» otyrdy. Osy ekiúshty sayasat tereng qayshy­lyq­tar­gha әkeldi. «Soyz nerushimyy respublik svobodnyh» degen jay ghana úran boldy. Kenestik basqaru jýiesi orys biy­ligi dep qabyldandy. Jasandy dos­tyq­tyng әr jaghynda daghdarysqa toly kýr­deli jýie jatyr edi. Odaqtyng irge­ta­­syna týsken syzat ony qiratyp tyndy.

Songhy kezde kenestik sosialistik jýie­ning ydyrauyna baylanysty últ­shyl­dyqty «әlemdegi eng qúdiretti de quatty kýsh» dep bagha beretinder de bar. Degenmen, últshyldyq tónireginde, onyng payda bolu sebepteri men mәni turaly ghy­lymy jәne sayasy aitystar tolastar emes. Últshyldyq turaly jaghym­dy ne jaghym­syz dep oy jýgirtu, ýzildi-kesildi pikir aitudan góri, ony qol­dau­shylar batyl, әdil isting adamdary ma, әlde qyzba qandy dauryqpalar ma degen oy keletinini anyq.

Kenestik qoghamtanu әdebiyetinde últ­shyldyq (nasionalizm) tek jaghymsyz maghynada, últtyq menmendik, egoizm, óz últyn basqadan joghary qoishylar, basqa últtardy óz últynyng mýddesine iykemdi, tipti kýshpen baghyndyru, quda­lau degen aidar taghyldy. Últshyldyq dep óz últyn eng joghary qúndylyq dep sanap, ony bas­qalardan artyqshylyghyn týsinu, halyq­tardyng teng qúqyghyn moyyndamau, basqa­largha shydamsyz bolu, aralas nekege tyiym salu dep birjaqty bagha berilip keldi.

1985 jyldan bastap, Batyspen baylanystar úlghayghan sayyn, ortalyq biy­likke qauip tóndirgen 1986 jylghy jel­toq­san kóterilisinen keyin, oghan tipti «Qazaq últshyldyghy» degen bagha beril­genine qara­mastan, Baltyq jaghala­uy, Gruziya, Ukraiy­na­daghy últtyq qozgha­lystar últ­shyl­dyq tónireginde tereng oy saldy. Oghan jaqsy-jaman dep bagha beruden góri, ony ghylymy doktrina ese­binde zerttey bastady. Endi tarihtyng qozghaushy kýshi taptar degennen góri, últtyq qauymdas­tyqqa qaray oiysa bastady. Últtyq qúndylyqtar men mýdde­lerdi tek taptyq mýddelermen ólsheuding aqiqatty búrma­laugha soqtyratynyna kóz jetkizildi. Últtyng tәuelsizdigining tabighy qajettiligi moyyndalyp, manyz­dy sayasy qaghidatqa ainaldy.

Sóz joq, jana tarihy aqiqatty tәu­el­­sizdik alghan elderding bayyrghy halyq­tary men metropoliya әrtýrli túrghydan qabyl­dady. Tәuelsizdikti qazaqtar, gruzinder, basqalar últ tarihyndaghy úly betbúrys, últtyq janaru dep qabyl­dasa, Kenes Odaghynyng ydyrauyn, últ­tyq qozghalys­tardy, derbes memleket­ter­ding ómirge keluin apat keltiretin últ­shyldyq dep baghalaghandar az bolmady.

Bayyrghy últtardyng tili memlekettik til mәrtebesine ie bola bastaghan tústa, múnday sayasy janarugha dayyn emes re­sey­likter, odaqtas respublikada túra­tyn orys diasporalarynyng birqatar ókilderi búrynghy kenestik daghdygha salynyp, tәu­elsizdikti «etnokratiyalyq revolusiya», «etnonasionalizm» dep baghalady, әli de odan ainyghandary az. Býgin últ­shyldyq aidary Reseyding avtonomiyaly respub­lika­larynyng últtyq sayasatyna da tany­lady. Reseyding impe­riyalyq sayasatyna qarsylyq búrynghy sosialistik memleketterde de anyq bay­qalady. Reseyding biyligi men qoghamdyq sanada últshyldyq úghymyn sózding tek eski maghynasynda, tek ziyandy sayasat pen iydeologiya dep qabyl­dau әli de oryn alyp keledi. Qazaqstan­dyqtardyng basym kópshiligi Reseyding sayasy iydeolo­giya­lyq yqpalynda qalyp otyr. Últtyq mýddeni qoldau, memleket qúrau­shy últ­tyng talaby, otarlau sayasatynyng últtyng janyna salghan jaraqatyn jazu, ornyn toltyru, әleumettik, tarihy әdil­dik­ke qol jetkizudi, shynayy últtyq pat­rio­tizmdi elge zardap әkeletin iydeologiya men psihologiya retinde qabyldau әli de kórinis alady. Qazaqstandaghy birqatar orystildi baspasózde, orystildi slavyan, europalyq disporalardyng arasynda qazaq mәselesin «nasiokratiya», «rusofobiya», basqalargha qarsy baghyttalghan pighyl dep oilaytyndar az emes.

Kenes Odaghy ydyraghannan keyin últ­tyq patriotizm orys halqyna emes, impe­riyalyq ýstemdikke qarsy sipat aldy. Tipti internasionalizm iydeologiyasyn bel­­sendi nasihattalghan sayyn últ­tyng taghdyry tónireginde ýrey, qorqy­nysh, saq­tanu, alandau siyaqty psiholo­giyalyq kórinister belgi bere bastady. Sonymen birge, orys, basqa da Qazaq­stangha qonys audarghandardyng últtyq sanasynda tughan topyraghyna degen qy­zyghushylyq, tarihy Otanyn ansau siyaqty patriottyq sana úyalady. Sol sebepti de Kenes Odaghy ydyramastan búryn, 70-jyldary orys, ukraiyn, taghy basqalar tarihy otandaryna orala bastady. 80-90-jyldardyng basynda 1 mln. 200 myng adam RSFSR, Ukraina, Belorussiyagha oraldy. 1991 jylghy qyr­kýiek aiyndaghy zertteulerge qaraghanda, ortalyqqa degen kózqarastyng jaghy­m­syz­­dyghyn Moldaviyadaghy orystardyng 79%-y, Qyrghyzstanda - 54%-y, Batys Ukrainada - 59%-y, Qazaqstanda ýsh orystyng biri sezgen.

Ókinishtisi, imperiya ýstemdigine qar­sylyqty orys halqynyng birqatary orys últyna qarsylyq dep qabyldady. Al tәuelsizdik alghan bayyrghy halyq­tar­dyng arasynda kýndelikti sana dengey­in­de últtyq patriotizm jalang etnopopulizmge úlasyp jatqan tústary da boldy. Odaqtas respublikalar týgil, Re­sey­ding avtonomiyaly respublikalarynyng bayyr­ghy halyq­tary irgesin Reseyden aulaq sa­lugha tyrysty. Onyng sebebi, birinshiden, «ýlken agha­nyn» salqyn qú­shaghy, kózge shúqityn «qam­qorlyghy», «men bilemin» deytin óktem­digi halyq­tardyng namysyn ayaqqa basty. Sonday-aq últtyng mýddesin, súra­nys­taryn men­menshil kenes biyligi qanaghat­tan­dyrmay­tynyna kóz jetti. 1986 jylghy Al­ma­tydaghy Jeltoqsan kóterilisi imperiyagha qarsy shyghugha bolatynyna kóz jetkizdi. Últtyq patriotizm býkil sosializm әlemine tarady.

Imperiyalyq astamshylyqtyng tarihy tamyry terende. Resey ghalymy IY.V.Ma­lygina mynaday qorytyndy jasaydy: «V polietnicheskiy rossiyskoy imperiy moshnoe razvitie poluchil «gosudarstvennyi» ily «ofisialinyy nasionalizm», «nasionalizm, kotoryy realizovyvalsya posredstvom politiky «rusifikasii» inorodcheskogo naseleniya strany» («Nasionalizm kak forma kuliturnoy iydentichnosty y ego rossiyskaya spesifika. «Obshestvennye nauky y sovremennosti», 2004, №1, 149-bet). Ghalymdardyng aituynsha, búl sayasat 200 jyldan astam uaqyt boyy jalghasyp keledi.

N.M.Yadrinsev «Sibiri kak koloniya» atty 1892 jyly Sankt-Peter­burg­te shyq­qan enbeginde qazaq jerinde bol­ghan orystanu sayasatynyng kórinisterin bayandaydy. Sibir kazaktary әdeyi qazaq, qalmaq auyldaryn aralap, olardyng balalaryn, qyzda­ryn, әielderin tartyp alyp tút­qynda ústaghan. Kóptegen orystar qazaq qyzdary men balalaryn satyp alyp jýrgen. Keyde әielderdi, jetimderdi qazaqtar orystargha syigha bergen (12 bet). Olar pravoslavie dinin qabyldap, orystarmen otbasyn qú­ryp, birte-birte orystanghan. Orystan­dy­ru­dyng búl joly 1737 jylghy 16 qarasha­daghy patsha jarlyghymen bekitilgen (13-bet). Keyde orystar qazaq, basqa da halyq­tar­dy orystandyru ýshin olargha әdeyi ýi­lengen. Avtordyng aituynsha, tómengi sa­ty­daghy kemshin qazaq, qyrghyz, buryattardy asyldandyru ýshin aralas neke asa tiyimdi.

Sibir, qazaq dalasyn «orystyng Indiyasy» dep qaraghan patsha әiel Ekaterina II otarlau sayasatynyng júmsaq liyberaldy jo­lyn tandady, barlyq últtar men úlys­tardyng kelisimin qalady. 1763 jyly onyng jarlyghy búratana halyq­tarmen baysaldy baghyt ústanyp, meyi­rimdi, qysymshylyq kórsetpeudi, zang jolymen әdil boludy min­­dettedi. Búl sayasat orys emes halyq­tar­dy orystyng qúshaghyna tartyp orystandyrudy kóz­de­di. Degenmen, orystandyru dóreki joldarmen jýzege asa berdi: osy maqsatta missionerlik mektepter ashyldy, olargha keyde qazaq balalaryn zorlap tartty. Orystandyru qazaqtardy qorqytudyn, olardan para aludyng jolyna ainaldy (119-bet). N.M. Yadrinsev qazaq­ty shoqyndyrudyng júm­saq jolyn, pravoslavie dinin zorlap taqpay, oghan birte-birte, diny kitaptardy qazaq tili arqyly tartudy qoldady (120-bet). Ol sayasat býgin de jýzege asuda.

Kenes biyligine qarsy últtyq patriotizm tereng әleumettik psihologiyalyq qúby­lys ekeni belgili. Basty sebebining biri KOKP ashyq jariyalamaghanmen, ishki sayasattyng negizine ainalghan orystanu sayasaty ekeni anyq. Orys mәde­niyeti, mark­stik-lenindik iydeologiyamen birge «jana» tarihy qauymdastyq kenes halqynyng tiregine ainalugha tiyisti boldy. Búl jasandy ýrdisti qoldau, qam­shylau basqa etnos­tar­dyng mәdeniyetin, tilin, dәstýrin yghys­ty­rugha, shettetuge әkeldi. Últtyq dәstýr­ler úmtylyp, orys-slavyan dәstýr­leri sa­nagha tereng sinirile bastady. Nauryz ysyryp tastalyp, hristiandyq jana jyl merekesi músylman qazaq, ózbek, basqa­largha ta­n­yl­dy. Qazaqstanda qys bolmaytynday, «orys qysyn» shygharyp salyp, kóktem­di qarsy alatyn boldyq. «Russkiy harakter» jalpygha birdey minez-qúlyqqa ainalugha tiyisti boldy.

Búl jerde bir mәselege arnayy kónil audarghan jón. Etnososiologiya iliminde akkuliturasiya degen termin jii qolda­nylyp, ony mәdeniyet, dәstýrler men nanym-senim almasuy dep ataydy. Sóz joq, kenes elinde shynayy mәdeniyet almasu, ózara jaghymdy yqpaldastyqtyng bol­gha­nyn aituymyz kerek. Biraq mәde­niyet­ter qarym-qatynastarynda bir mә­de­niyetting ýstemdigi onyng kýsh-quatymen basqalardy baghyndyrugha, siniruge ty­rys­­qany da aqiqat. Osylay mәdeniyetter baylanysy assimilyasiyagha úlasyp, bas­qa etnostar ómirine qauip tóndirdi. Últ­tyng taza ózegin, arqauyn, qúndylyqtary men stereotiyp­terin, dәstýrli mәdeniye­tin saq­taghan halyq basqa, bótenge sinip ketuge qarsy túrady. Búl býgin ameriy­kalanugha da, batystanugha da, basqa keri әserlerge de tabighy qarsy­lyq. Búl últ­tyng zandy qarsylyghy, onyng etnostyq ózegin, tilin, sana-sezimin saqtau qabi­let­tiginen tuyndaytyn qareket. Býgin elimizdegi «Mәdeny múra» baghdarlama­sy­nyng mәni - eskilikti, kóneni ansau emes, últtyng bay ruhany múranyng iyesin ekenin eng aldymen últtyng ózine tanytu. Ekinshi jaghynan, búl - jahan­danu za­manynyng tasqynynan, syrt­tay qysy­my­nan qorghanu. Sol qor­ghanudyng bir amaly talay ghasyrlar ýstemdik jasaghan imperiyanyng indetinen de arylu.

Býgingi úlyderjavalyq sana

Úlyderjavalyq sana orys halqy­nyng mәdeniyetine, psihologiyasyna ai­nal­ghan 200 jyldan astam uaqytta ol onyng túraqty mentaliytetine ainaldy. Áriyne, orys oi­shyl­darynyng barlyghy búl dertke shaldyq­pady. Reseyde búryn da, býgin de demo­kra­tiyalyq dengeyde oilaytyndar bol­ghan jәne bar. Olargha úlyderjavalyq avtoritarlyq ústanym­daghylar qarsy túryp keledi.

Úlyderjavalyq sayasat Resey tarihynda eki ret daghdarysqa úshyrady: 1917-1920 jyldary jәne 1980 jyldyng ortasynan 1990 jyldyng ortasyna dey­in. Onyng sebepteri әrtýrli, biraq úly­der­ja­valyqqa tosqauyl qoyghan ishki toytarys, últtyq patriotizm boldy. 1990 jyly úlyder­ja­valyq sana orys­tardyng 20%-yna tәn bolghan. Al RF halyq deputat­tarynyng 4%-y ghana 1990 jyly osy ústanymdy bolghan. Demo­kra­t­iyagha betalys bәsendep, avtoriy­tarlyq jýie kýshey­gen sayyn, úlyder­ja­valyq astamshyldyq ta qanat jaya bastaydy. Songhy sosiolo­giyalyq ólshemder boyynsha, «Qanday memlekette ómir sýrgi­niz keledi?» degen saualgha, reseylik­terding 75%-y 2008 jyly «Basqalar syilaytyn әri seskenetin memlekette ómir sýrgim» keledi degen. Tek 19%-y ghana «shaghyn, jayly, eshkimge ziyany joq memlekette ómir sýrgim» keledi depti. Al sayasy elitada úlyderjavalyq pighyl tipti basym dep kórsetedi reseylik ghalymdar («Obshestvennye nauky sovremennosti», №6, 2011, 13-bet).

Orys jerlesterimizding birqatary әli de Qazaqstangha Reseyding jalghasy dep qarap, eldi mekenderding búrynghy qazaq ataularyn qaytarugha mýldem qarsy. Búl - otarlau sayasatynyn, astamshyl psiy­ho­lo­giyanyng kórinisi. Otarlaushylar, onyng ishinde orystar da eldi mekender, jer-su attaryn ózgertip, bayyrghy halyqtyng tarihy sanasyn óz biyligine iykemdeuge tyrysqan (P.IY.Kovalevskiy.Russkiy na­sionalizm y nasionalinoe vospitaniye. S.-Peterburg, 1912 j. 12-bet).

Resey ghalymy M.N.Rutkevich «Krym ily Semiyrechie yavlyaiytsya istoricheskoy rodinoy mnogih pokoleniy podavlyayshego bolishinstva projivaishih tam russkiyh» degen tújyrym jasady. N.Nazar­baevtyng orystardyng Reseyge qo­nys audaru niyeti bәsendedi degenine «Eto ne sootvetsvuet deystviytelinostiy», dep Qazaq­stannyng soltýstigi Re­sey­ding ontýstik ónirinen, Sibirden esh­qanday aiyrmashy­lyghy joq, ómir sýru salty da birdey, búl Reseyge tiyisti territoriya deydi. Orys tili kóp qolda­nylatyn, eldi meken ataulary oryssha basym jerler reseylik jer degen oidy algha tartqan (M.N.Rutkevich «Teoriya nasii: filosofskie voprosy». «Voprosy filosofiiy», 1999 j. №5). Osylaysha jer-su attary ýlken geosayasy maqsat­targha paydalanylyp otyr.

Býgin Reseyde úlyderjavalyq sana әrtýrli týrde kórinis aluda. IY.V. Ma­ly­gina búl pikirdi bylay dep týiedi: «Nelizya ne priznati, chto segodnya iydeologiya nasionalizma v Rossiy iymeet chrezvychayno shirokiy spektr: ot primitivnoy demonstrasiy iydey shovinizma do bolee tonkih form, svyazannyh s interpretasiey istoriy naroda y ego duhovnosti. Osobui ozabochennosti v obshestve vyzyvaet aktivizasiya russkogo fashizma» («Obshestvennye nauky y «sovremennosti», 2004, №1. 151-bet.) Biraq últshyl­dyqtyng túrpayy, dóreki kórinis­teri orys qoghamyna týgeldey tәn deuden aulaqpyz.

Qatardaghy azamattar men birqatar intelliygensiya ókilderining Keden odaghy, Bir­tútas ekonomikalyq kenistikti qa­byl­­dauy nazar audartady. Nobeli syi­ly­ghynyng laureaty Jores Alferov «razdeliv stranu na pyatnadsati vrode by nezavisimyh gosudarstv, bolishinstvo iz nih mojno nazvati tak lishi potomu, chto ot nih nichego ne zavisiyt», dep Kenes Oda­ghy­nyng ydyrauyn synap, astamshylyq tanytady. Ghalym últtyq patriotizmning dengeyin tek Resey qúra­mynda boluymen ólsheydi («Liyteraturnaya gazeta», 19-25 qazan, 2011 jyl). Osydan 20 jyl búryn Reseydi mensin­begender, endi sýiretilip, jorgha­lap on­yng qol astyna, Keden oda­ghyna kire bastady, dep týiedi kóptegen reseylikter.

Zbignev Bjezinskiyding aituynsha, Euraziyalyq odaq turaly N.Nazarbaev­tyng tújyrymy dәstýrli Reseyding eura­ziyalyq oi-payymdarynan, orys halqy­nyng ýstem­digine bas iiden, mistika­lyq, júmbaq qiyaldan aulaq, naqty maq­satqa negizdelgen pragmatikalyq joba (Velikaya shahmatnaya doska. M.1999.135-bet). Biraq ol Euraziya­lyq odaqty Euro­odaqpen salystyru qiy­syn­syz dep esepteydi. Euroodaqtyng mýshe­leri bú­ryn-sondy bir-birine ýstemdik ja­sa­maghan, otarlaushy jәne otarlanghan elder bolmaghan, esh­qanday memleket búryn­ghy imperiyanyng múrageri emes. Euroodaq elderining artyq­shylyghy da bar, kenjelep qalghan elder damyghan elderden dotasiya alyp, integrasiyadan ekonomikalyq ta, saya­sy da payda tabady. Avtor demo­kra­tiya­lyq integra­siyagha Resey әli de dayyn emes dep esepteydi (Sonda, 135-136-better).

Z.Bjezinskiyding payymdauynsha, Resey kenestik imperiyalyq múradan әli tolyq arylghan joq. Biylik әli de kommu­nisterding qapsyra qysqan qúshaghynda: «Prodoljaet sushestvovati Mavzoley Lenina. Eto ravnoznachno tomu, chto postnasistskoy Germaniy rukovodily by byvshie nasistskie «gaulyaytery» srednego zvena, kotorye provozglashaly by demokraticheskie lozungi, a pry etom mavzoley Gitlera prodoljal stoyati v sentre Berlina» (127-bet).

Qazaqstan diplomaty V.Ghizzatov Keden odaghyn qolday otyryp, reseylik­terding she­­shimder qabyldaghanda órkóki­rek­tik tanytatynyna, óz mýddelerin basqa­lar­gha qaytse de moyyndatqysy ke­le­tinine nazar audarady («Qazaq әde­biyeti», 6.04.2012). Rasynda da, Reseyding 57%, Belarusi pen Qazaq­stan­nyng әrqay­sysynyng 21,5 %-dan ghana dauystary bar. Ár memleket bir dauysqa ie bol­ghan jón degen pikirdi kópshilik qoldaydy. Euroodaqqa 27 memleket mýshe, biraq bir mem­leket qarsy bolsa, sheshim qabyl­dan­­bay­dy. Býgin Euroodaq ýlken daghda­rysta, biraq onyng qúrylymy demokra­tiyalyq qaghiy­dalargha negizdelgenin aituymyz kerek.

Qazaq últsyzdyghy

Sosiologiyalyq zertteuler boyynsha, últqa degen ústanym әrtýrli baghytta ai­qyndalady. Birinshi baghyt-baghdardy psiy­ho­logiyalyq, mәdeni, tildik ortamen bay­lanys jasay otyryp, últtyq qúndy­lyq­targha artyqshylyq beretinderdi aitugha bolady. Ekinshi ústanymdaghylar óz boyyna eki ne odan da kóp mәdeniyetti siniruge tyrysatyndar. Ýshinshiler - bir jaqty, negi­zinen bóten últ tiline, mәde­niyetine artyq­shylyq beretinder. Olar­dyng ishinde qay tildi men mәdeniyetti de mengermegen, ne basqa, ne ana tilin bil­mey­tinder az emes.

Últshyldyq últ mәselesine osy әr­týrli ústanymnan tuady, al búl sala­daghy oi-pikirler men tújyrymdar aluan týrli ekenin kórdik: bir sheti patriotizmnen ekinshi sheti últtyq erekshelikti moyyndamaytyn, adamzatty bir tilge, mәdeniyetke iykemdeudi qoldaytyn kosmopolitizmge deyin jalghasyp jatyr.

Últtyq qúndylyqtargha kózqarastyng bir qyry últsyzdyq, ghylymy әdebiyette últtyq nigilizm deydi. Nigilister últqa mәn bergen qúndylyqtardy qayta baghalap, arzansytyp, dinge de kýmәn tughyzyp, últ taban tireytin til, mәde­niyet, dәstýrding mәnin, bedelin týsiredi. Nigilizm - otarlau sayasatynyng saldary. Qazaq eline bas­qa etnos ókilderin sheksiz qonystandyru, bayyrghy halyqty últtyq azshylyqqa ainaldyru, qazaq mektep­terining azangy, aralas nekening kóbengi, tildik mәdeny ortanyng taryluy elding etnostyq kelbetin ózgertti. Nigilister últtyq memlekettiligimizdi joq­­qa shygha­rugha, reseylik otarlau sayasatyn aqtaugha deyin barady. Azamat soghysy jyldarynda S.Sәduaqasov el aralap jý­rip, qazaq­tardyng naqaqtan kóp ólge­nin es­tip: «Sender ne qayrat qy­l­dyn­dar?» - dep súrasa, oghan: «Qazaqtyng qolynan ne dәrmen keledi? Aydaghan jaqqa qoysha jýre beru! Qyrsa, ýnde­mey qoysha qyryla beru! Biz mal emespiz be?» - depti qazaqtar. «Qyryla beremiz-daghy...», dep ózderin kemsitedi.

«Qyryla beremiz-daghy» degen sózi jý­regime oqtay tiydi. Búl ne degen juastyq, ólimge moyynsúnghandyq? Býi­te berse, búl qazaq qashan adam bolady!» - dep kýiinedi últ qayratkeri (S.Sәdua­qasov, Tanymdyq zertteuler, maqalalar. 2-tom. Almaty - Alash. 2003. 271-272-better). Namyssyz, basqa últ tiline, mәdeniyetine әbden beyim­delgen, әdettengen, qorlaugha da ýirengen qazaqtar býgin de jetkilikti.

Nigilizmge shaldyqqan últtyng ókil­deri últtyng ishki baylanystarynyng әlsiz­digine, últtyq namysynyng tómen­digine qa­ramastan, últtyq qúndylyqtar tónire­gin­degi tirligi kóbine úrandatudan, bolmasa dauryghudan, bas iyip qostau­shylyqtan as­pay­­dy. Býgingi qazaqtyng psihologiyasynda olardyng әrtýrli ja­ghymsyz kóri­nis­teri bay­qalady. Qazaq­tyng qonaqjay­lyghy - jalpaq­sheshey­likke, kishipeyildigi - qúl­dyq úra beru­shilikke, eldigi - rushyldyq, jýzshil­dik, jershildik mikropatriotizmge, ken­peyil­digi ysyrap­shyl­dyqqa úlasyp jatady. Qazaqtyng maqta­nyshy býgin danghoy­lyq­qa ainaldy. «Jýz at bәigege qosylsa, men bәige aldym degen sóz bolsa, aldynda neshe at bar dep sú­rar, artynda neshe at bar edi dep súraghannyng nesi sóz?» - dep Abay aitqanday, býgingi qazaqtyng quanyshy keyde artymyzgha qarap masattanugha sýiengen.

Ayta keteyik, әsirese, evreylerge tәn últ­­­­tyng ózin ózi synauy qazaqtar arasyn­da býgin tipti kórinbeydi. Synaudan góri ózi­miz­di madaqtaugha ýiirmiz. Óz úl­tyn ótkir synau ony tazartudyng joly, sebebi, ózin­ning kem­shi­ligindi ózing ghana bilesin. Óz últyndy basqagha synatpay ózing synau - óz namysyndy ózing qorghay alatyndyghyn, ómirge tózimdil­i­gindi bay­qa­tady. Sonymen birge, ol - psiho­lo­giyalyq jaghynan últty saqtaudyng amaly.

Ózin әsire, artyq baghalau qazaqtarda әrtýrli kórinis alyp otyr. Basqa halyq­tardyng tilinen, mәdeniyetinen, dәstýr­le­ri­nen mәlimet az bolghandyqtan ba, bir­qa­tar qazaqtar óz tilin, mәdeniyetin jogha­ry qoiy­gha әues. Qazaq tili týrki tilderining ishinde eng taza, eng bay til deuimizge basqa týrki tildi halyqtar qosyla qoyar ma eken? Qa­zaqtargha basqa halyqtardyng salty shamaly, qyzyq­syzdau, ózining qúndy­lyqtary ózi­nen artyq, ghajayyp kórinedi. Ár últ­tyng simvoldary ózinshe erekshe baghaly boluy tarihy otbasylyq túrmys­tyng ainasy ekeni eskerile bermeydi. Ózgeni ózi­ning eti ýirengen daghdysymen ólsheu últ­ara­lyq qatynastarda jii kezdesedi. Son­day-aq óz últynyng ókilde­rining kisiligi mol, әdil, shetinen batyr dep tanu da qa­zaqtar arasynda da jii úshyra­sady. Keyde qazaqtardyng intellektual­dyq dengeyin jo­ghary baghalau da kezde­sedi. Sonymen birge, basqa halyqtardyng uniyversiytet, aka­demiyalary, óz ghylymy intelliygensiyasy baghzy zamannan bol­ghany eskerile ber­meydi. Halyqtardyng barlyghy bilimge, ghy­lymgha qabiletti, әr últtyng úly ghalym­dary, oishyldary boluy zandy. Biraq tarihy jaghdaylargha baylanysty mýmkin­dik­ter halyqtargha birdey bola bermeydi.

Basqa últtardy ózine siniru, qosyp alu otarlaushy últtar men san jaghynan basym últtardyng sayasatyna tәn. Ózge tilde sói­leytin, etnostyq kelbetin jo­ghaltqan qa­zaq­standyqtar, sol siyaqty serb tilinde sóileytin, biraq әrtýrli etnosqa jatatyn yugoslavtar sosialiys­tik últ sayasaty saldarynyng kórinisi. Búl - halyqtar dostyghy, internasionalizm emes, assimilyasiya, basqa etnosqa týgel­dey, bolmasa jarym-jartylay sinisu. Ásirese, sany az etnostyq top basqagha tez sinisedi. Mysaly, Qazaq­stan­daghy shaghyn etnostyq toptar negizi­nen orystanghandar.

Últsyzdanu, basqa últpen sinisu, onyng tilin, mәdeniyetin qabyldau - bir­den emes, úzaq merzimge sozylatyn qú­bylys, últ onyng qaupin seze bermeydi, ol radiasiya siyaqty últ organizmin birte-birte әlsi­rete beredi. Ár úrpaqtyng qúndylyqtar men til tandauy әr týrli jaghdaylargha, әsirese, geografiyalyq faktorlargha da baylanysty.

Nigilizmge keyde jasandy, aldamshy patriotizm de iytermeleydi. Mysaly, Qa­zaq­stan siyaqty tәuelsizdik alghan birqatar últtar BÚÚ-gha mýshe bolgha­ny­na, «úly» halyqtardyng ony moyyn­da­ghanyna, әlem­dik qoghamdastyqqa mýshe bolghanyna mәz bolyp, ózining túrmysyn, mәdeniyetin, dәs­týrin, nanym-senimin sol «órkeniyetti» elderge iykemdeymin dep, óz tilinen, mәde­niyetinen jeriydi, tipti qazaq bolgha­nyna namystanady. Syrttan qaraghanda qazaqy mәdeniyet ýshin búlardyng qylyghy dóreki, kýlkili kóringenimen, búl - keng taraghan qasiret. Búl jerde ózindi ózing tanugha, syi­laugha mýmkindik joq, kerisin­she, ózgedey bolu, «órkeniyetti elderdegi­dey» bolu, «eu­ropalyq myrzalarday» bolamyn dep tyrysyp, últ bolmay qalu qaupi basym. Osy­lay janbyrdan qashyp, qargha úryn­ghannyng keypine enip jatyrmyz. Múnday jaghdayda tәuelsizdikti tek tәuelsizdik alu ýshin aldyq pa, orystanu, batystanu, amerikalanu ýshin aldyq pa degen oy tuady. Eng qaterlisi - últtyq qúndylyqtar ja­han­danudyng qúrbany bolady. Ol mәde­niyet­tin, tildin, mәdeny ortanyng lastanuynan da kórinedi. Syrt kózge búl tyrashtanu, basqalarmen tere­ze­mizdi teng etu, últ­tyq patriotizm bolyp kórin­genmen, shyn mәninde búl jay ghana últtyq danghoylyq, mansapqorlyq. Búl shynayy mәdeniyetter almasuy, alys-berisi de emes, nigilizmmen astasyp jatqan ýrdis. Osynday kónil-kýy etek alghan sayyn «últ», «tәuelsizdik» iydeyalary búldyr bola beredi. Últ jalghan iydeyagha iykemdelgen sayyn jastar jaghy «baqytsyz bolmystan» «baqytty ómir» jasap masattana beredi, ainalyp kelgende, ózderining orys, batys, amerika­lyq jastargha úqsastyghyn ýlken mәrte­bege sayady. Sondyqtan da N.Nazarbaev «Býgingi uaqytqa ilesemin dep ózimizding últtyq «men» degizerlik bitimimizdi joghaltyp almauymyz kerek», dep dau­ryqpaudan saqtandyrdy («Beybitshilik jәne kelisim sayasaty». Astana, 2008, 129-bet).

Nigilizmning әleumettik negizderi de bar. Tehnika, tehnologiyasyn, kiyimi men tamaghyn molyraq shygharatyn, jastaryn kóbirek oqytatyn elding tili, mәdeniyeti, dini basym bolyp, ózine tarta beretin syrt­qy yqpaldyng da barlyghy belgili. Ekinshi jaghynan, otandyq tauarlardyng azdyghy da últ mýddesin kemsitedi. Orys, aghylshyn tilderining basymdyghy, jarna­ma­lardyng da basqa tilde basym boluy últ­tyng ensesin basyp, jana otarshyl­dyq jagh­dayda ómir sýretindey kónil-kýy tudyrady. Býgin aqsha, materialdyq iygilik­ter últtyq qún­dy­­lyqtardan, jalpy ruhany qúndylyq­tar­dan artyq baghalanatyn boldy. Payda iydeologiyasy ómirding bar­lyq salasyn retteude, ashyq aitsaq, býgin kenestik totalita­rizm­di qarjy totalita­rizmi almastyryp barady. Búl da últtyq baylyqtardy arzansytyp, últsyzdyqqa beyimdeydi.

Últsyzdanu basshylyqtan, әkimshi­lik toptardan, qala halqynan bastaldy, teh­niy­kalyq mamandar da oghan beyim keledi, birte-birte olardyng otbasylary da beyim­deledi. Búl ýrdis aqyryn-aqyryn últ orga­nizmine taray beredi de, úrpaq al­ma­s­qan sayyn bóten til, mәdeniyet kýsh alady, últtyq til, mәdeniyet bildirmey yghysty­ry­la berdi. Basqa mәdeniyetti, tildi qabyl­dap, ana tilinen, mәdeniyetinen qol ýzgen sayyn últ ókilderi jat til men mәdeniyetke ja­qyn­day beredi. Últsyzdanugha úshyray bas­ta­ghan últtyng әleumettik taptary, toptary, kәsiby mamandary әrtýrli den­geyde bas­qa jәne ana tilin mengergender bolyp jiktele daralana beredi. Olar últtan oq­shau­lana, bólektenip túrady, tek tilimen ghana emes, qylyqtarymen, saltymen, piy­ghyl-niyetimen kózge týsedi. Olar әleumet­tik-kәsibi, kýn­delikti ómir túrmysy, kiygen kiyimi dos-jaranda­ry­men de erekshelenedi. Keyde ol dýbә­ra­lar, marginaldar óz últy­nyng mәde­niyetine, dәstýrine qyzyqsa da olargha basqa bir eldin, jat júrttyng kózi­men qaraydy. Kezinde tipti V.I. Lenin ait­qan: «Obrusevshie inorodsy vsegda peresalivait po chasty istinno russkogo nastroeniya».

Últsyzdanu, últtyq astamshylyq qaupi últ patriottaryna maza bermey, oqtyn-oqtyn biylikke ýndeu jariyalatyp jatady. Orys tilin qoldaudy qazaq tilin shettetu dep baghalau psihologiyalyq túr­ghydan týsi­nikti. Búl qoghamda qalyp­tasqan tildik oppozisiyadan tuyndaydy. Memlekettik til­ding qyzmetin atqaryp túrghan orys tilin osy qalpynda saqtau qazaq tili memle­ket­tik til dәrejesine jete almaydy degenmen birdey. Eger orys tili men qazaq tilining Qazaq­stan­daghy ornyn tarazylasaq, qazaq tili bólshekting bólgishi de, orys tili alymy. Bólgishting alymnan artyq boluy zan­dy bolsa, memlekettik til sayasatynyng zan­dylyghy - qazaq tilining basymdyghy. Eki til­ding qatar memlekettik til qyzmetin atq­a­rugha úmtylysy dau-damay tughyza beredi. Demografiyalyq jaghdaydy da eskeru jón: kelesi on jylda qazaqtar­dyng sany 70%-dan assa, memlekettik til­de qyzmet jasaudy býgin oilastyr­ghan jón. Qazaqstan orystarynyng ýles salmaghy 1989 jyldan әr on jylda 7%-gha azayyp keledi, 1989 jyly 37,4% bolsa, 2009 jyly 23,7% qúrady. Orys ti­lin jasandy týrde osy qal­pynda saq­taugha tyrysu da, oghan tos­­qauyl qoy­yp shettetu de birjaqtylyq bolar. Orys tiline elimizde qansha súranys bol­sa, ony sonshalyqty qoldau qajet, әsi­­rese, bilim, mәdeniyet, gumanitarlyq salada.

Últtyng tildik, mәdeni, aqparattyq alalyghy, әrtildiligi últtyng tútastyghyn әlsiretedi, әr әleumettik toptarynyng bir-birimen baylanysy, últishilik qa­rym-qatynas bәsendeydi. Osydan kelip assimiy­lya­siyagha úshyraghan, ishtey bólin­gen últ últaralyq bәsekelestikte úty­lady. Onday últtyng shygharmashylyq qabileti de әlsireydi, sondyqtan birtú­tas, bir til­de sóileytin, aqparattyq quaty joghary últ ishtey bólingen últqa mensinbey qaraydy, onyng tilin, mәde­niyetin de syilamaydy. Býgingi qazaq tilin memlekettik til retinde «mening de tilim» dep moyyndamaudyng psiy­holo­giyalyq sebebi osynda jatyr. Dýb­ә­ra­langhan últqa olar tek qabyldaushy, әlju­az últ retinde qaraydy jәne dýbәralanghan últtyng nigilisteri osy artyqshylyqty moyyndaydy, ózin ózi syilamaydy. Ózin ózi syilamaq týgili, tipti jek kóredi.

Osy psihologiya býgingi qazaq últy­nyng birqataryna tәn. Ishki birligi joq últtyng ózine ózining senimi tómen, ol әsirese, kýn­delikti ómirde, túrmysta, otbasynda jii bayqalady. Últyn, tilin baghalamaytyn, ózin ózi kemsituge ýiren­gen, tartynshaq, jasqanshaq, qaysar­lyghy joqtar, tipti keyde ozbyrlyqqa da kónedi, bir sózben ait­qanda, tipti ózinen bilimi, qabileti tómen bolsa da biylep qalghan últtyng ókiline iykemdi keledi. Namysy kemsitilgen últ namysy jo­ghary últ ókilderining aldynda ynta-jigeri týsip, búghyp túrady. Son­dyq­tan tәueldi, baghynyshty bola beredi. Key­in osylay jalghasa beredi de, tegi úmtyla beredi, búl óte úzaq ýderis bolghandyq­tan, onyng qaupi býgingi kýni aiqyn se­zilmeydi. Búl qauipti apat, biraq tabighy apattay kózge úra bermeydi, әr әleumettik toptarda onyng kórinisi әr týrli. Nigilister bolsa óz últtyq bolmysynan jerip, týgeldey bol­masa da, jartylay airylyp qana qoy­may, ýzildi-kesildi qarsy shyghady. Al ómir­de sol nigilist belgili bir últtyq tilde sói­lep, belgili bir mәdeniyetti, dәstýrdi tandaydy, tandaghanda, әriyne, óz mәde­niye­tinen artyq degen mәdeniyetti tan­daydy. Basqa til, dәstýr tandaghan siyaq­ty, júbay tandaghanda da últ aldyndaghy paryzyn, úrpaqtar sabaqtastyghyn esker­meydi.

Syrttay basqa halyqqa tym jaqyn­dasyp, tilin, dinin qabyldaghan, tipti sinip ketuge tyrysqandardy, qansha adam qú­qyn, tandauyn syilau degenmen, qogham­dyq pikir qoldamaydy, sebebi, olardy últtyq namysynan júrday, azghyrghangha ergender dep eseptemeydi. Al osy nigilisterge sen aldy-artyna qaramay, basqa­nyng jeteginde ketting dese, onymen olar kelispeydi. Al múnday nigilister (kosmopolitter) qay halyq arasynda jii kez­de­sedi. Olar últ mәselesinde bir­jaqty, al­ghan betinen qaytpaytyn últsyz­danghandar. Biraq esh­qan­day últ, әsirese, memleket qúraushy últ, ózining kelbetin ózgertuge, basqa últqa, qanday da tipti damyghan últ bolsyn, sinisuge kelispeydi.

Keyde shaghyn últ ókilderi «adam­zattyq qúndylyqtar», «órkeniyetti elder», «әlem­dik progress», t.b. sózderding astaryn bil­mey, onyng artynda qay últ­tyng mýddesi túrghanyn aldanghan intelle­gensiyanyng sezi­nui onay da emes. «Órkeniyetti elder» degenning ar jaghynda basqa últtyng esebi túrghanyn týsingende ghana últ ziyalylary oilana bastaydy. Sonyng ózinde ýstem bolyp qalghan mәdeniyetting jaqsysy men jamanyn ajyratu, onyng jaghymsyz yqpa­lynan aiyrylu birden bola qoymaydy.

Kónil toqtatyp qaraghanymyzda, shovinizm, kosmopolitizm, nigilizmning týp tamyry bir. Jahandanu zamanynda olar­dyng әrqaysysy da últtyq qún­dy­lyq­tardy mensinbey, orys mәdeniyetine, batys órke­niyetine, amerikalanugha bey­im­deydi. Olar­dyng bir-birinen týbegeyli aiyrmashy­lyq­tary joq. Shovinist óz últynyng ýstem­digin, basqa últtardyn, әsirese otarlanghan últtardyng tilin, dinin, mәdeniyetin qabyl­daghanyn armandaydy, sol ýshin ayanbay qyzmet jasaydy, óz halqynyng tabysyn, órkeniyetke qosqan ýlesin asa zor etip kórsetuge tyrysady. Sóite túra, ýstemdik etushi últ ózine sinisip ketushilerge se­nim­sizdikpen de qaraydy, antropologiyalyq kelbeti óz aldyna, әsirese, onyng aty-jóni saqtal­sa, ol da senimsizdik tughyzugha sebep bolady. Al kosmopolit te, shovinister siyaqty etnostyq erekshelikterdi men­sin­bey, ýstirt qarap, san jaghynan basym últtardyng mәdeniyetine beyimdeydi.

Shovinizm men nigilizm - ózin aldaudan, «úlymyz» dep ózin ózi júbatudan, «kemshin» dep ózin ózi kemsituden tughan psihologiya. Astamshyl últ ókilderi onyng mәdeniyetining dýnie jýzining kindigi emesti­gin, kemshin biz dep sezingen últqa onyng bay ruhany múranyng iyesi ekendigin sezi­ne­di. Ony týsinigi terendey kele últtardyn, olardyng mәdeniyetterining bir-birinen a­r­tyq ne kemi joqtyghyn úghady. Ár mәde­niyetting qaytalanbas qúndylyq ekendigin týsingen jeke adam, últ ta óz biyligi ózinde, eshkimge tәuelsiz bolghysy kelmeydi. Al ózin ózi tanymaghan adam bolsyn, últ bolsyn ózin ne taqsyr, ne paqyr sezinedi.

«Momyndardyng basy sau, jamandy bayqap qarasan, kýnderding kýni bol­ghanda, óz basyna ózi jau», dep Mahambet ait­qanday, ózin ózi tanyghan últ ózi de aldanbaydy, ózgeni de aldamaydy. Shynayy ýilesim, adamgershilik, ar-úyat ózindi ózing syilap, óz arynnyng aldynda últtyng aldynda taza bol, dep búl oidy búdan jiyrma ghasyrdan astam búryn Sokrat aitqan.

Eshqanday din, últ býgin búl qaghiy­da­ny teriske shyghara almaydy. Ár últtyng ózining ózgeshe ereksheligin tanytatyn ruhany mәdeniyetining boluy onyng ózin­dik kelbetin qalyptastyrady. Sondyq­tan jalpyadam­zat­tyq, ortaq, jalpygha birdey mәdeniyet­ting boluy mýmkin emes. Mate­rialdyq, teh­nologiyalyq, ghylymy súra­nys­tardy qana­ghattandyratyn qún­dylyq­tar bolghanmen, jalpyadamzattyq mәdeniyet iydeyasynyng astarynda kosmopolitizm iydeyasy jatyr.

Shynayy últshyldyq últtyng óz qadir-qasiyetin biletin, tóltuma mәde­niye­tine ne­gizdelgen. Últ ózining ishki jәne syrtqy sayasatynda, syn saghatynda últ mýdde­sinen shyghudy paryz kóredi. Óz abyroyyn tanyghan últ basqanyng qadir-qasiyetin syilap, olargha óz mәde­niyetin zorlyq-zom­bylyqpen tanbaydy jәne jaramsaq­tanugha, basqa últtargha qúr elikteuge de jol bermeydi, tipti ózin tym joghary sanaytyn astamshyl últtar aldynda da óz qadir-qasiyetin syilaydy.

Sondyqtan shynayy últshyldyq oq­shau­lanugha da qarsy. Shynayy patriot tatulyqqa, kelisimge, tózimdilikke beyim, iykemdi bolady. Últ patriottary ómir­degi bolyp jatqan janalyqtargha, tyng iydeya­largha, ozyq tehnologiyagha nazar audaryp, mәdeny qúndylyqtardy óz mәd­e­niyetine iykemdep, óz qazanynda qaynatu­gha dayyn bolady, óz qúndylyqtarymen bólisuge, er­kin almasugha dayyn. Últtyng ózin ózi naqty tanyp bilui jeke adamgha da, últqa da әlem mәdeniyetindegi shynayy ornyn anyqtaydy. Salystyra kele astamshyl últtyng ókili onyng últy­nyng әlem mәde­niyetining kindigi emestigin, al «kemshinbiz» dep sezinetin últqa onyng bay múranyng iyesi ekenin týsinedi.

Shynayy últshyldyq optimizmge, dý­niyege senimmen qarap raqymdylyqqa, pa­rasatqa negizdeledi, ózin qorghay da alady, al ashu, yza, ósh alugha, astam­shylyqqa bastaytyn últshyldyq bәlege jolyq­tyrady.

Ár mәdeniyet, bir jaghynan, túraq­ty­lyq, ekinshi jaghynan, údayy damudan tú­rady. Damu ýirenuden, iygeruden, men­geru­den, ony boygha siniruden túrady. Biraq búl qayshylyqqa toly ýrdis, keyde basqa mәdeniyetti qabyldau sәn (moda), keybir әdet-ghúryptarmen shekteledi. Al mәde­niyet­ting ózegi, manyzy terendeu, ol saqta­lyp túrady. Mәdeniyetter almasuyna mә­de­niyetterding ortaq tegi, dini, dәs­týrle­ri­ning ortaqtyghy (islam mәde­niyeti, týrki mәdeniyeti) әser etedi. Dәstýrlerdi sabaq­tastyrushy otbasy, mektep, búqara­lyq aqparat qúraldary, mәdeniyet. Jastar әr kezde últtyq mәdeny dәstýrle­rimen, so­nyng ishinde shetel mәdeny ýlgi­le­rimen de tanysady, tandaydy. Biraq әr úrpaqtyn, әr adamnyng óz mәdeniyetin jәne basqa mәdeniyetterdi qabyldauyna onyng zamany, jeke ómir joly iz qal­dyra­dy. Oryssha bilim alghan qazaq jastary­nyng basym kóp­shiligi, sóz joq, orys, europa mәdeniyetine basymdyq beredi.

Orystanu men orys mәdeniyetin, ghy­ly­myn mengeru birdey emestigin qazaq hal­qynyng birqatary әli de ajyrata almay jýr. Shyn niyetimen, janashyr­lyq­pen se­zi­nip, últsyzdyq janyna batyp jýrgen­der, әriyne, az. Últshyldyq - azapty tagh­dyr, talay qiyndyqtardy bastap ótkizse de, qajymaytyn kýresker­ler bar. Kenes zamany túsynda óz jaghdayymyz turaly ótirikke aldandyq, kózboyaushylyq kóp boldy. Ol dertten býgin de arylghan joq­pyz. Últsyz­danu­dyng qauipti dengeyge je­tip, endi esh­qanday sheginiske, ymyra­shyl­dyqqa jol qalmaghandyghyn, namysty qam­shylay­tyn zaman tughanyn sezine bermey­tin siyaqtymyz. Eng basty silkinis qazaq intelliygensiyasy ústanymynyng týbegeyli ózgeruine de baylanysty. Halyqtar dos­­ty­­ghy dep, shyndyghynda, últsyzda­nu­dyng jarshysy bolghan qazaq intell­iy­gensiya­sy­nyn, qoghamdyq ghylym ókilde­rinin, ghalym­dar, jazushylar men kompozitorlardyng óz tilining әlsireuine, dәstýrinen qol ýzuge júmys jasaghany da jasyryn emes.

Sonymen, bir últtyng ekinshi bir últty baghyndyryp, tәueldi etui, bas­qany ait­paghanda, otarlaushy últ­tyng da, otarlan­ghan últtyng da jan-dý­niye­sine jaraqat salyp, bireuin últ­tyq astamshylyqqa, menmen­dikke beyim­de­se, ekinshisin ózin ózi kemshin sezi­nui­ne, ózining qúndylyq­tarynan jat­sy­nu­gha iytermeleydi. Biraq qay últ ta týgel qúldilap, ruhany jaghy­nan azbaydy.

Últtyq astamshylyq pen últsyzdyq zandy, últtyng mandayyna jazylghan tagh­dyr emes. Últtyq tәkәpparlyqtan da, basqagha sinisuding qúrbandyghy boludan da bas tartyp, qarsy túryp, últty adam­gershilik, ózara syilastyq jolyna týsiru últtyq sayasatqa baylanysty. Tәuelsizdik alyp, últyna tóngen qauip­sizdikti sezin­gen qazaq últynyng biraz ókilderi býgin ana tiline, mәdeniyetine, dәstýrine bet búrdy. Býgingi úrpaq últtyq qúndylyq­tar arqy­ly keshegi úrpaqpen de, ertengi úrpaqpen de bayla­nysugha mýmkindik aldy. Tәuel­sizdikting alghashqy jyldaryn­daghy últtyq patriotizm ósken sayyn basqalardy shettetu zandylyqqa ainalady degen boljamdar aqtalmady. Qazaq últy jalang etnopopulizmge boy aldyrmady. Elimizdegi etnos­tar da kýrdeli mәselelerdi oy eleginen ótkizip, jana etnoahualgha beyimdelude.

Jahandanu qazaq últynyng bolmysyna әrtýrli dengeyde yqpal etude. Etnostargha ishki últaralyq ahualdyng da, tarihy otan­darynyng da (materinskiy etnos) yqpaly bar ekeni anyq. Birtútas qazaqstandyq qoghamdaghy kýnde ózgerip túratyn kýrdeli últaralyq mәselelerdi birjola sheshu mýmkin emes, ony retteu - qoghamnyn, mem­lekettin, әr azamattyng kýndelikti paryzy.

Amangeldi AYTALY,

filosofiya ghylymdarynyng doktory, Aqtóbe memlekettik pedagogikalyq

institutynyng professory.

«Egemen Qazaqstan» gazeti