Jyl sayyn mektep bitirushilerding testine deyin oqushynyng zeresin, ústazdyng zyghyrdanyn qaynatyp, mazasyn alyp bitetin biylik testten song halyqpen tóbelespese de júdyryq týiip, kerisetini bar. Sodan song keledi de ústazdardyng jalaqysyn kóteremiz dep jar salady. Jar salghanda múghalim beysharanyng jalaqsy sodan keyin ile-shala kóterilip jatsa, arman ne, bir jyl, bir jarym jyldan song baryp tiyn teben qosylghan bolady.  Endi, mine, taghyda 2011-2020 degen baghdarlama jaqsy boldy. Osyny jeleu etip jelpildep jýrmiz bәrimiz.

Jyl sayyn mektep bitirushilerding testine deyin oqushynyng zeresin, ústazdyng zyghyrdanyn qaynatyp, mazasyn alyp bitetin biylik testten song halyqpen tóbelespese de júdyryq týiip, kerisetini bar. Sodan song keledi de ústazdardyng jalaqysyn kóteremiz dep jar salady. Jar salghanda múghalim beysharanyng jalaqsy sodan keyin ile-shala kóterilip jatsa, arman ne, bir jyl, bir jarym jyldan song baryp tiyn teben qosylghan bolady.  Endi, mine, taghyda 2011-2020 degen baghdarlama jaqsy boldy. Osyny jeleu etip jelpildep jýrmiz bәrimiz.

Atalghan baghdarlama boyynsha ústazdardyng birtindep jalaqylary kóterilip, mәrtebeleri arta bermek dep jariyagha jar salynghany sol eken, qarapayym halyq tóbelerine jay týskendey zәre-qúty qalmay  jaghasyn ústady. Tipti búlaysha jerden jeti qoyan tapqanday sýienshileuin jaman yrymgha balap ta ýlgerdi kópshiligi. Aylyqtaryna aqsha qosylghangha «nege alaqaylamaydy?» dersin, myna júrt. Biraq onyng syry basqada jatyr. Yaghni, osy kisilerding isinen búryn sózi jarq etken boyda qara bazar da qarap qalmay, әr tauaryna ýsteme qosyp shygha keledi. Aytalyq 30 myng tenge alatyn jas ústazdyng ailyghyna 30 payyz qosylyp, 39 alatyn bolsa, tamaq, kiyim, kommunaldy qyzmet aqylary qymbattap, әlgi 9 myndy eki-ýsh ese etip qayyryp alady. Yaghni, bazar qymbattaghan song salyq ta ósedi de Ýkimetting qaltasyna qayta oralady.  Sodan jýrekteri shaylyghyp qalghan ba bir múghalim jengemiz «oybay, Júmaghúlovtyng myna jyryn saudagerler estimesin, jay sóile, zarlamandar» dep auzymyzgha qaqpaq bola berip edi. Ony jaqtyrmaghan aghamyz:

«Múny nege bizge aityp otyrsyn, ony ana Júmaghúlovyna, «Habar», «Qazaqstan» telearnalaryna ait» dep dýnk etkizdi. Jengemning de jýikesi júqarghan-au: «Men qalay aitam, birdene deseng qúrtady ghoy búl» dep qarsy jauap qatty da qatyp qaldy.

Qúrmetti oqyrman qauym,  búl bir ýidegi qúpiya әngime emes,  múghalimderding jalaqysy kezeti ret ósetini turaly «jyrdy» ólgen adam da estiytindey boldy emes pe? Sóitip múghalimderge aqsha qosylady eken dep qazirding ózinde qara bazar qyzmetkerleri alaqanyn ysqylap otyr. Al, ony jogharydaghylar bilmeydi deu qate bolar. Óitkeni búl talay ret aityldy da, kórsetildi de.

Degenmen qosylatyn azghantay aqshanyng sýiinshisi el ishin azan-qazan etip jiberedi.

Qansha myqty bolsada tasqa soqqan mandaydyng auyrsynuyn biletin uaqyt boldy ghoy. Sondyqtan zeynetaqy men múghalim, dәrigerlerler ailyghyna qosylatyn ýstemaqyny agham aitpaqshy «zarlap» jarnamalamay-aq qoylarynyzdy súrar edim...

«Abay-aqparat»