Týrkiyada qazir jalpy sany 10-15 mynnan astam (key derekterde 20 myng delinedi) qazaq túratynyn eskerip, ondaghy jastardyng qasiyetti Otany - Qazaqstanmen ruhany baylanysyn nyghaytyp, tilin, dilin úmytpauy ýshin qazaq mektebin ashsaq, núr ýstine núr bolar edi. Múnyng qazaq mýddesi túrghysynan manyzy zor ekeni aitpasa da týsinikti. Óitkeni Týrkiyadaghy qazaqtardyng keyingi jastary tilin úmytyp barady. Al tildi úmytqan úrpaqtyng dili de ózgening keypin sinirip, ózgere beretinine tarihta mysal jeterlik.

Sondyqtan 20 milliondyq mejege jete almay jatqanymyzda, әr qazaq, meyli ol Qazaqstanda, meyli shetelde túrsyn, biz ýshin kózding qarashyghynday qorghaytyn jalghyzymyzday ekenin eskeru - mem­leketimizding manyzdy mindetterining biri. Biz bauyrlas Týrkiyadaghy qazaq diasporasy ýshin qazaq mektebin ashudyng mýmkindikteri qarastyrylyp jatyr ma eken degen saualymyzdy QR Bilim jәne ghylym ministr­li­gine joldaghan edik. Sondaghy saualymyzdyng úzyn-yr­ghasy mynau:

1. Týrkiyadaghy qazaqtar ýshin mektep ashu mәselesi ministrlikting josparynda bar ma? Josparda bolsa, qashan iske asuy mýmkin?

2. Qazaqstandaghy qazaq-týrik liyseyining den­geyindey bolmasa da, Ystambúlda nemese Týr­kiya­nyng qazaqtar kóp shoghyrlanghan auda­nynda bastauysh nemese (keshki mektep) úiym­das­tyrugha qanday kedergiler bar? Búl mәsele zert­telgen be?

Týrkiyada qazir jalpy sany 10-15 mynnan astam (key derekterde 20 myng delinedi) qazaq túratynyn eskerip, ondaghy jastardyng qasiyetti Otany - Qazaqstanmen ruhany baylanysyn nyghaytyp, tilin, dilin úmytpauy ýshin qazaq mektebin ashsaq, núr ýstine núr bolar edi. Múnyng qazaq mýddesi túrghysynan manyzy zor ekeni aitpasa da týsinikti. Óitkeni Týrkiyadaghy qazaqtardyng keyingi jastary tilin úmytyp barady. Al tildi úmytqan úrpaqtyng dili de ózgening keypin sinirip, ózgere beretinine tarihta mysal jeterlik.

Sondyqtan 20 milliondyq mejege jete almay jatqanymyzda, әr qazaq, meyli ol Qazaqstanda, meyli shetelde túrsyn, biz ýshin kózding qarashyghynday qorghaytyn jalghyzymyzday ekenin eskeru - mem­leketimizding manyzdy mindetterining biri. Biz bauyrlas Týrkiyadaghy qazaq diasporasy ýshin qazaq mektebin ashudyng mýmkindikteri qarastyrylyp jatyr ma eken degen saualymyzdy QR Bilim jәne ghylym ministr­li­gine joldaghan edik. Sondaghy saualymyzdyng úzyn-yr­ghasy mynau:

1. Týrkiyadaghy qazaqtar ýshin mektep ashu mәselesi ministrlikting josparynda bar ma? Josparda bolsa, qashan iske asuy mýmkin?

2. Qazaqstandaghy qazaq-týrik liyseyining den­geyindey bolmasa da, Ystambúlda nemese Týr­kiya­nyng qazaqtar kóp shoghyrlanghan auda­nynda bastauysh nemese (keshki mektep) úiym­das­tyrugha qanday kedergiler bar? Búl mәsele zert­telgen be?

Jauabyn da kóp úzatpay aldyq. Birden aitayyq, ә degende qatty quandyq, biraq artynsha su sepkendey basyldyq. Nege deysiz be? Sebebi Bilim jәne ghylym ministrligining Mektepke deyingi jәne orta bilim departamentining bizge bergen 02-3/938 nómirli jauap hatynda: «...Ystambúlda Abay atyndaghy qazaq (qaraytyp kórsetken -avtor) mektebi bar» - depti. Mine, keremet! Bir jaghynan quanyp, ekinshi jaghynan Týrkiyada býtin bir qazaq mektebi baryn qalay bilmegenbiz dep úyaldyq, shynyn aitsaq.

«Tamyry terende jatqan týbi bir tektes Týrkiya elinde túratyn qazaqtar dostyq pen tatulyqta ómir sýrip keledi. Qazirgi tanda otandastarymyzdyng negizgi bóligi Mәrmәr tenizining jaghasynda Izmir proviyn­siya­synda, Ankara qalasyna jәne Ystambúl qala­synyng «Zeytýnburnu» audanynda  shoghyrlanghan.

Al qazaq tilinde bilim beretin mek­tepter jayynda aitar bol­saq, Ystambúl qalasynda Abay atyndaghy qazaq mektebi bar. 2003 jyly sәuir aiynda Qazaq­stan Respublikasy Preziydenti N.Á.Nazarbaev arnayy baryp atal­ghan mektepting túsauyn kesken bo­la­tyn. Qazirgi tanda búl mektepte 1800 bala bilim aluda», - delingen resmy jauapta. Bizding quanyshymyz da osy tústy oqyghanda basyldy. Búl mektep tipti de qazaq mektebi emes edi. Ras, últy­myz­dyng úly kemengeri Abaydyng esimi berilgen. Mektep janadan salynyp, ashyl­ghan kezde Elbasymyzdyng arnayy baryp túsauyn keskeni de ras. Biraq ol - týrik orta mektebi. Arnayy ashylghan qazaq synyptary da joq. Múny bizge sol mektepke Abay esimin beruge múryndyq bolghan professor Ábdiuaqap Qara da quattady. Ábdiuaqap myrzanyng aituyn­sha, býtin qazaq mektebin ashugha bala sany jetpeydi. Ol kisiden osy Týrkiyadaghy Abay atyndaghy mektep jayly súra­ghy­myz­gha: «Qazaq synyby joq. Al mektep ashu qiyn, óitkeni qazaqtyng sany jetpey túr mektepti toltyrugha. Onyng ýstine, ýl­ken qalada shashyranqy ornalasqan», - degen jauap aldyq.

Atalghan mektepting ózine tike habar­la­sa almasaq ta, onda qazaq synyby joq ekenin basqa da beyresmy derek kózderi rastap otyr. Sonda elimizding Bilim jәne ghylym ministrligining Mektepke deyingi jәne orta bilim departamenti mәselening anyq-qanyghyn bilmesten, Abay atyn­daghy qazaq mektebi dep janylyp jazyp otyr­ghany ma? Álde Abay atynda bolgha­syn, qazaq mektebi bolar dep topshylay sal­ghany ma?

Búdan әri ministrlikting jauabynda Týrkiyanyng joghary oqu oryndarynyng týrkitildes filologiya fakulitetterinde qazaq tili kurstary, Týrkiyadaghy «Qazaq­stan qory» ortalyghy qazaq tili kurstaryn úiymdastyratyny, mektepterde súranys negizinde qazaq tili kurstary jýrgiziletini aitylypty. Búl endi basqa әngime. Bizding bilmek bolghanymyz, eki elding bilim ministr­likteri arasyndaghy yntymaq­tas­tyq negizinde ashylatyn tolyqqandy mektep jayy edi. Bizdinshe, búl mәselege alghysharttar da joq emes. Qazaqstan Tәuel­sizdigin alghannan bergi uaqytta Týrkiya memleketimen ózara tiyimdi qa­rym-qatynas әrtýrli salada qarqyndy damyp keledi. Ásirese bilim salasyndaghy yntymaqtastyghymyzdy erekshe ataugha bolady. Búghan mysal retinde elimizde kóptep ashylghan qazaq-týrik liyseylerin aitsaq ta jetkilikti. Al el Tәuelsizdigining 20 jyly ishinde Qazaqstannyng da bilim beru isi aitarlyqtay damyp, jaqsy je­tis­­tikterge jete bastaghany belgili. Qar­­jylyq mýmkindikterimiz de ósti. Mektep ashu mýmkin bolmasa da, qazaq sy­nyp­taryn ashugha әlimiz kelmey me? Búghan bauyr­las Týrkiya tarapy ýzildi-kesildi qar­sy bola qoymas. Ásirese Týrki kenesi memleketaralyq yntymaqtastyq úiymyn qúryp, týbi bir týrkilikke úm­ty­lyp jatqanymyzda bilim beruden bas­talatyn múnday iygilikti isterdi jýzege asy­rugha bolatyn sekildi. Tek kelisip, ketigin taba bilude. Ol ýshin birinshi kezekte niyet kerek, sosyn qayrat qylu qajet. Memlekettik dengeyde.

R.S.

Ystambúlda bir mektepke Abay esimining berilui ýl­ken iltipat, әriyne. Endi sol mektepting ishinen qazaq synyptary ashylsa, qazaq ýshin zor qúrmet sol bolar edi.

«Alash ainasy» gazeti