«Qarty bar elding qazynasy bar», demekshi ýlken kisiler otyrghan jer bir bereke deytin-di. Sol qarttar anau Adam Atadan bastap barlyq payghambarlar, sahabalar men ghalymdar jóninde әngime qozghap otyratyn. Qazirde sol búrynghy aqsaqaldarday sharighattyng balyn tamyzyp әngimelemese de әr jerden bir kertip, kóne kóz tarihymyzgha kire tartatyndar joq emes.

Amal ne, tilge sheshen, sharighattyng shyraghyna ainalghan jandargha kóp kezdese almaytyn bolghandyqtan әlgindey azda bolsa әriden әngime etetin jandargha jaqyndau jýretinim bar. Osy әdetim boyynsha birde toyda әngime-dýken qúryp otyrghan aqsaqaldardyng qasyna otyra ketkenmin.

Jasy seksennen asqan bir aqsaqal: «Qasiyetti Qazyqúrt tauynyng basynda kemesi qalghan Núh payghambarymyzdyng sol ólkede tasta tabanynyng izi de qalghan. Sol taban tanbasy bar tas qazirde Shymkent oblysy Túrar audanyna jaqyn jerdegi taudang eteginde jatyr. Ol tastyng beti búryn jerden qamshy saby boyynday shyghyp jatatyn. Qazirde jermen birdey bolyp qalghan. Aqyr zamanda sol tas joq bolyp ketedi eken», dedi kópti úiytyp otyr eken.

«Qarty bar elding qazynasy bar», demekshi ýlken kisiler otyrghan jer bir bereke deytin-di. Sol qarttar anau Adam Atadan bastap barlyq payghambarlar, sahabalar men ghalymdar jóninde әngime qozghap otyratyn. Qazirde sol búrynghy aqsaqaldarday sharighattyng balyn tamyzyp әngimelemese de әr jerden bir kertip, kóne kóz tarihymyzgha kire tartatyndar joq emes.

Amal ne, tilge sheshen, sharighattyng shyraghyna ainalghan jandargha kóp kezdese almaytyn bolghandyqtan әlgindey azda bolsa әriden әngime etetin jandargha jaqyndau jýretinim bar. Osy әdetim boyynsha birde toyda әngime-dýken qúryp otyrghan aqsaqaldardyng qasyna otyra ketkenmin.

Jasy seksennen asqan bir aqsaqal: «Qasiyetti Qazyqúrt tauynyng basynda kemesi qalghan Núh payghambarymyzdyng sol ólkede tasta tabanynyng izi de qalghan. Sol taban tanbasy bar tas qazirde Shymkent oblysy Túrar audanyna jaqyn jerdegi taudang eteginde jatyr. Ol tastyng beti búryn jerden qamshy saby boyynday shyghyp jatatyn. Qazirde jermen birdey bolyp qalghan. Aqyr zamanda sol tas joq bolyp ketedi eken», dedi kópti úiytyp otyr eken.

Búl sózdi estigende jýregim shymyrlap sala berdi. Al basqalar bolsa, joq ol tas Payghambarymyz Múhammed (s.gh.s) shәkirtining izi dese, bireuleri Músa payghambarymyzdyng izi dep talasa ketti. Tipti bireui onyng eshqanday dәleli joq, ol әnsheyin bireuding qashap salghan izi ne tau balqyghanda jay bireuding basyp ketken tabanynan qalghan dep saldy. Árqaysysy týrli dәlelder keltirgen men naqty mynau degeni bolmady da, payghambar izi júmbaq kýiinde qala berdi.

Osylaysha osy bir әngime sanamda kýn sayyn janghyryp, týrli oilargha jetelep, sol izdi kóruge degen yntyghymdy arttyra týsti. Sóitip osy bir oy jeteginde jýrgenimde sol jerge sayahat jasatatyn Shymkenttegi «Aqsu jabaghyly» demalys ornyn estidim.

Sóitip, әdeyilep әlgi sanatoriyagha joldama aldym. Ol jaqqa baryp ornalasymmen sayahatqa aparushygha jolyghyp, «payghambardyng izi qalghan tasqa alyp barasyzdar ma?», dep súradym.

O kisi ondaghy sayahat jasayyn barlyq kiyeli oryndargha aparatynyn aitty. Sóitip әuelgi kýni-aq payghambardyng izi qalghan tasqa tarttyq. Ol jerde arnayy shyraqshy bar eken. Shyraqshy bizdi bastap taudyng tósin jaryp shyghyp baryp, qosyla aghatyn qos búlaq әuliyebastau búlaghyna alyp bardy. Ondaghy tabighat sonshalyqty keremet bolghanymen, sayahatshylardyng jýrip-túruyna onshalyq jaghday jasalmaghan eken. Tipti aqparat beretin taqtalar da, kitap ne ýnparaqtar da bolmady.

Júrt búlaq suynyng emdik qasiyeti bar dep qolda bar ydysqa qúiyp alyp jatty. Sonda búl shipaly sudy nege talapqa say etip qalbyrlargha qúiyp satpasqa degen oy basyma sap ete qaldy. Búl oiymdy janymdaghy bir ýlken kisige aittym. Sonda ol: «Qalqam-ay, onday iygi isti kim qolgha ala qoyar deysin» dep kelte qayyrdy.

Sonymen, men izdep kele jatqan payghambardyng izi qalghan tasqa qaray bettedik. Taudy qiyalap shyghatyn jol qanshalyqty qauipti bolsa da sol izge tәu etuge kele jatqandar ony elemedi. Tek barlyghynyng oiy payghambardyng izi qalghan tasqa jetu.

Bir kezde jan-jaghyn kishkene ghana temirmen qorshaghan tasqa da jettik. Biraq, kópten ansap, yntyghyp quana jetken kónilim qúlazyp sala berdi. Óitkeni san ghasyrlar boyy syryn ishine saqtap kele jatqan osy bir tarihy múranyng kýtimsiz jatqany janyma batty. «Múny nege tarihy eskertkish esebinde asa qamqorgha almaydy eken», dedim jan-jaghymdaghylargha dauystap. Sonda biri: «Búl qamqorlyqqa alynbaq túrmaq, ashyq aspan astynda kýnge qaqtalyp, jauyngha múqalyp tozyp barady. Sonyng saldarynan izding qalpy búzyla bastady, anyqtyghy kómeskilenip, tas jerge sinude» dep ókpesin bildirdi. Jalpy onyng aituynsha, tabannyng izi qalghan búl tas búryn jerden qamshy boyy biyik bolghan eken. Ony estigen mening kónil kýiim odan әri qúldyray berdi. Maqtanghanda dauysy jer jaratyn biylikting búghan qalay qauqary kelmey jatyr sonda? Álde búghan qol tiygizsek týrli teris aghymdaghylar tosyn qylyq tanytady dep qorqaqtanyp otyr ma? Degenmen odan góri tarihty, ata joldy, dinimizdi qúrmettemeuge jaqyn dep ashyndy oy bólisken sayahatshylar. Tek ghana biylikting shekpeninde búiyghyp jýrgen bir kisi «búl payghambardyng izi me, izi emes pe qaydan bilesinder, onyng ýstine onday nәrselerding barlyghyna qarjy bóle beru de jón bolmas» dep ókpemizdi orynsyz etip shyghardy. Alayda ol dәleldenu kerek dep jýre bersek qoldaghy bar qúndylyghymyzdan aiyrylyp qala bermeymiz be? Maqúl, ol payghambardyng izi bolmay-aq qoysyn, biraq onyng san ghasyrlyq tarihy bar emes pe? Sondyqtan ony qarjygha tirey beruding de jóni joq sekildi. Osynday kónening kózin saqtay otyra turisterdi tartatynymyz da talay aityldy. Alayda, araylaghan Astanamyz sekildi tarihy jәdigerlerimiz de jarqyramay jatqany qalay?

Jalpy qandayda bir iz bolmasyn onyng astynda ýlken mәn jatatyny sózsiz. Mәselen Mekkedegi Ibrahim payghambardyn, Ystambúldaghy ataqty Topqapy saray-keshenindegi Múhammed (s.gh.s.) payghambardyng tasqa týsken tabanynyng izi sekildi qasiyetti izder sanauly ghana emes pe! Sonyng ishinde biz ýshin Shymkenttegi tau bókterinde qalghan payghambar izi úlyqtaugha túrarlyq iz bolmay ma? Alayda sol izge jasalyp jatqan qamqorlyq joqtyng qasy ekeni qynjyltady.  Sonymen qatar, payghambar izinen sәl әrirek jatqan qos bólmeli ýngirtasta eleusiz qaluda. Oghan baratyn jol óte qauipti. Sony nege qolgha alyp, jóndemeske. Sol ýngirtastyng astynda 40 búlaq sarqyrap aghuda. Túrghyndardyng aituynsha, 40 búlaqtyng әrqaysysy bir-bir aurugha em eken. Bir ókinishtisi órkendep bara jatqan el aghalary oghan da kóz qyryn salar emes.

«Tarihyndy tanymay algha jyljy almaysyn», demekshi biz nege tarihymyzdy, onyng ishinde dinimizge qatysy bar qúndylyqtarymyzdy qadirlemey jatyrmyz? Olardy maqtan etip jarnamalap jatqanymyz da shamaly. Qay telearnany qossang da, qay gazetti ashsang da Astananyng jarnamasynan ayaq alyp jýre almaysyn.

Jeti atasyn bilmegen úldy jetesiz dep jatady, al tughan jerding qasiyetin úqpaghandy ne deydi, múnyng jauabyn taba almadyq.

Osylaysha yntygha jetken payghambar izin kórip, búl iz naqty kimning izi, qay ghasyrgha jatady jәne ony qalay saqtap qalugha boldy degendey san myndaghan oilardyng jetegimen alysyp elge qayttyq. Al aghayyn búghan siz ne deysiz?

«Abay-aqparat»