Senbi, 23 Qarasha 2024
Din men tin 3998 3 pikir 16 Qarasha, 2021 saghat 15:58

«Din turaly zan» qayta jazyluy tiyis!

Qazaqstan Respublikasynyn
Preziydenti Q.K.Toqaevqa

           «DIN TURALY ZAN» TOLYQTYRUMEN ShEKTELMEY ,
                           TÚTASTAY QAYTA JAZYLUY TIYIS!  

Ol ýshin Ata Zannyng jetinshi babyndaghy «Qazaqstan Respublikasyndaghy memlekettik til – qazaq tilinen» de búryn, «Dini – Islam, әlemdik dinder ghana moyyndalady», - dep kórsetilui kerek.

Bismillahy Rahmany Rahiym               

Qúrmetti Preziydent!

Býginde bizding qoghamda adamdardyng dayyndalyp jatqan jana Zandargha degen qyzyghushylyghy mýldem joq. Eldegi qalyptasqan dәstýr – Zandy biylik jazady, ony Parlament bir auyzdan qabylday salady. Sonyng naqtyly kórinisi qazir Mәjilisting eki talqysynan jenil ótip, Senatqa jiberilip otyrghan «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine kórinekti aqparat jәne diny qyzmet mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» Zang jobasy. Osy Zangha baylanysty BAQ betterinde jauyrdy jaba toqyghan memlekettik tilge qatysty zang az kem sóz bolyp jatqany bolmasa, «Din turaly zandaghy» tolyqtyrugha mәn berip jatqan ne qoghamdyq úiymdar, ne qazaq ziyalylary men últshyl azamattary, ne din janashyrdary, ne respublika músylmandary diny basqarmasy ýn  qatyp otyrghan joq. Ýn qatpaydy da...

Sonda osynday jaghdayda elde: «Dinning sózin kim sóileydi, dindi kim qorghaydy?» - degen súraq ashyq túr. Óitkeni, belgili ghalym, qazirgi Evraziya uniyversiytetining prorektory D. Qamzabekúly aitqan: «Islam turaly әngime aitsang ...saghan 37-shi jyldyng avtorlyghyn bere saluy da kәdik», - degen ýrey bizding halqymyzdyng kókiregine myqtap enip alghan. Bizding elde osy ýrey әr qazaq otbasynyn, tipti dindarlarynyng da sýiegine әbden sinip qalghan.

Moyyndayyq, moyyndamayyq, Tәnirimiz bizdi әlemde músylman shanyraghy astynda ómir sýrgizip otyr.  Qazir, diniy-ilim tilinde ýn qatsaq, dinge beyimdelip, Jannatqa jeter jolda, osy talap iske asyp jatsa: «Onda biz tozyp jatyrmyz ghoy», - degen jauap, ne sheshimin talap etken súraq tuady. Búl – súraq ta, jauap ta. Sebebi biz Allanyng Qúrany zandylyghyn emes, Ýkimet zanynan qorqyp tirshilik keshudemiz. Búl – qorqynysh, jay ghana qorqynysh, negizi joq ýrey. Shyn dindar ruhty adam, tiri Qúran arqyly Allamen tildese alady. Din – Allanyng adamdy tәrbiyeleude dayyndaghan joly. Dindar – Allamen tildesushi. Qúrannyng tiri bolatyny – Alla mәngi tiri. Búl tújyrym: «Rabbylaryng búiyrady: Maghan dúgha etinder, jauap bereyin» («Ghafyr»,60), - dep Qúranda mórlengen. Dúgha – Rahmetting kilti. Alla Taghala: «Maghan keletin tura jol – din joly» («Hyjyr», 41), -degen.

Búlay aityp otyrghanym, bizding elde eldi el etetin – din ekenin kóteretinder әzirge kem bolyp otyr. Ózi de az din qaymaghy sanalghan din qayratkerlerin kezinde kenes ýkimeti úiymdastyrghan repressiya (1926-1931 jyldardaghy nauqandarda B.A.) sypyryp alghan. Solay bola túrghanmen, últtyq bolmysymyzgha say Din turaly tolyqqandy zandy halyqymyz kýtip otyr. Búl әbden pisip jetilgen qajettilik. Onyng naqtyly kórinisi elimizde aldymen Diny Agenttik, sonynan qosamjarlanghan aty bolsa da Din ministrligi qúryldy. Múnday kýrdeli qúrylymdar elde qajettilik bolmasa qúrylmaydy. Osy jerde túnghysh Elbasymyzdyn: «...Islamdyq qauip-qater», -degen úghymdy erinning úshymen aita salu op-onay bolghanymen, onyn, ýreyli qanatynyng kenge jayylyp bara jatqany sonshalyq, endi Islam tarapynan bolatyn miftik qauip-qater turaly emes, Islamnyng ózin naqty qorghaudyng qajettigin sóz etetin kez keldi...» («Syndarly on jyl», 2003 j., -degen Alla auzyna salghan sózin de algha tartugha bolady. Óitkeni, din - últtan da, tilden de búryn, Adam Ata kelmey túrghanda, ómirge keletin adamdy tәrbiyeleytin jol retinde Jaratushy tarapynan әzirlengen naqyl-quat. Sondyqtan, dinin sýigen qazaq «Din turaly» tolghaghy jetken Zannyng ómirge keluin osy jana qúrylymdardan kýtken edi...

Ras, elimizde ne kóp, júmystary túrlausyz partiyalar kóp. Tirshilikterin tarazylasang jetekshileri keshegi ateister, býginde izi izim-qayym joyylghan kenes ýkimetining besiginen shyqqandar, orystar sindirip ketken dinsiz qoghamdy ansaytyndar. Tipti, janadan qúrylyp júmys bastaghaly otyrghan qauymdastyqtar da qazaqtyng tabighy bolmysyn tiriltpey, batys evropa nemese sol kórshi orys eline arqa sýiep, solardyng noqtaly botasynday tirshilik keshuge beyim. Búlardan dinge janashyrlyq kýtuge ýmit az. Jalpy, últ ishinen qúrylghan, últ qamyn oilaytyn úiymnyng ózining atyna say últtyq bolmysy men minezi boluy kerek jәne ol minez sol últtyng bolmysyndaghy  dәstýrli dinine arqa sýiemese esh qashan últ ýshin pәtualy qyzmet atqara almaydy. Myna jalghan dýniyedegi senimi joq partiya men senimi joq Ýkimetting tirshiligi uaqytsha ghana. Álem kartasyna nazar salsaq halqy az, jaghdaylary bizden әldeqayda tómen qanshama memleketter, әlemdegi alpauyt elderge jaltaqtamay-aq, eshkimge úqsap baqpay-aq, jaratylysyndaghy últtyq  abyroyymen bayandy tirshiligin jasap otyr. Bireuden artyq, bireuden kenje qalsa da, eshkimnen yqpaydy, eshkimnen býgejektep qaymyqpaydy, eshkimge jaltaqtamaydy, eshkimge úqsaghysy da kelmeydi. Óitkeni, ómirlik qalyptasqan ózindik últtyq bolmys bitimderi men ózderine tәn diny dәstýrleri bar. Sony saqtauymen de olar baqytty ómir sýrip jatyr. Al bizding elde kezinde úiqyly-oyau jýrgen qazaqtyng beyqamdyghyn paydalanghan býgingi Ýkimet, múnday imany úiymdy qúrugha da zanmen qatang tyiym salyp tastaghan. Sonda ruhany qaynarymyzdyng búlaq kózi dәstýrli dinimizdi kim qorghauy kerek? Bizdegi batysty ónege tútqan sayasy kýsh jetekshileri sol elderdegi basty partiyalar ózderi ústanatyn din atymen atalatynyna nege zerdeli kózben oy salyp qaramaydy. Búl dert qazir - Tәnir syiyna op-onay iyelik etken Ýkimetimizding de aiyqpas bas auyruy bolyp otyr...

Oylanayyqshy, elimizge egemendik qalay keldi? Halqymyzdyn, tipti keshegi otyz jyl el biylegen túnghysh Elbasymyzdyng osyghan qylauday enbegi sindi me? El egemendigin, dini bóten elding tyrnaghynan qamyrdan qyl tartqanday aiyryp, amanattap, tartu etken Úly kýsh – Ol Alla taghala! Osy Úly kýsh pen onyng dini elimizde nege moyyndalmauda? Nege biz El bolyp, osy qúdiret iyesine bas iyip, rahmet aitu ornyna, halyqty Tәnirden alshaqtatugha tyrysyp baghudamyz, nege adamzatqa jol etken Islam dinin joqqa shygharugha yqylastymyz. Qúrandaghy: «Alla - óz dinin ózi qorghaydy!», -degen sýre mәnin nege úghynbaymyz…

Ángimeni ózim biletin eki-ýsh naqty derektermen órbiteyin. Biz, keshegi ashylyp, jabylghan Diny Agenttik pen Din isteri jәne azamattyq qogham ministrligining ashyluyn qanshama uaqyt el bolyp kýttik. Osy mәseleni kóterip, Respublikalyq qoghamdyq sayasy aptalyq «Qazaqstan» (№4, 29.01. 2004 j.) gazetinde jariyalanghan «Din Ýkimetke kerek bolmasa da halyqqa qajet! Respublika Preziydenti N.Nazarbaev myrzagha Ashyq Hat», - degen maqalama sol kezdegi Preziydent aparatynan Konfessiyaaralyq qatynastar bólimining mengerushisi R. Joshybaev myrzanyn: «Bizding elimiz Konstitusiya boyynsha zayyrly memleket bolghandyqtan Din ministrligi bizding Ýkimetimizde bolugha tisti emes», - degen sol jylghy jauap haty әli kýnge mening múraghatymda saqtauly túr. Sol «bolmaydy», - degen diny qúrylymdar qúryldy ghoy. Bolmaydy degen nәrse boldy ghoy…

IYә, Allanyng әmirinsiz eshtene bolmaydy. Ómirden ótken ata babamyzdyng tirshiliginde tilegen dúghalaryna oray, oq shygharmay-aq qoly jetken egemen elimizge búl diny qúrylymdar Jaratushynyng bergen syiy bolatyn. Elimiz egemendigin alghanda atom qaruy әleueti jóninen әlemdegi alghashqy tórt memleketting biri, al músylman elderi arasynda osy joyqyn qarugha iyelik etken túnghysh memleket boldy. Ózin ghana emes, әlem músylman elderin qanatynyng astyna alyp qorghay alatyn әlemdik әleuetke jetti. Diny payymy barlargha búl syi- elimizde Islam, Din atynyng shoqtyghyn kórsetti. Osylay óz syiyn bergen Jaratushy IYemiz nege ol qúrylymdardy qayta qúrdymgha jibertti? Óitkeni, atalynghan  qúrylymdar din atauyna say júmys jasamady, dinge keri júmys jasady.

Az-kem dәlel: sol kezdegi Din ministri BAQ-qa bergen súbhattarynda «Diny ekstremizm men terorrizmge qarsy is qimyl jónindegi 2017-2020 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlama» әzirlep jatqanyn aityp, jar qúlaghy jastyqqa tiymedi. Biraz dini tayaz ghalymdar: «Elimizde diny terrorizm men ekstremizm epiydemiyasy etek jayyp barady», - dep júrtty ýreylendirip baqty. Búdan da soraqysy Astanadaghy Beybitshilik jәne kelisim sarayynda ótken «Islam jәne órkeniyet» taqyrybyna arnalghan II Respublikalyq imamdar forumy: «…Joldauda jýktegen mindetterdi sapaly oryndau maqstatynda dini  ekstremizmning aldyn alu, túlghalardy onaltu jәne  olargha aqparattyq týsindiru júmystaryn jýrgizu ýshin Qazaqstan músylmandary diny basqarmasy jan-jaqty bilimdi, bilikti jәne memleket mýddelerin qorghay alatyn imamdar korpusyn jetildiru qajet dep sanaymyz», - dep Ýndeu tastady. («E.Q.» men «Ayghaq» gazeterinen.Sәuir aiy. B.A.).

Au, osylaysha úrandatyp jatqan sabazdar óz sózderine ózderi nege zerdelep mәn bermeydi? Sóz – dúgha. Nege olar: «Diny ekstemizm men terrorizmnen qorghanayyq!», - degen sózdi, «Aldymen dindi –dinge japsyrylghan ekstremizm men terrorizm atauynan qorghayyq!», - degen sózge almastyryp, jandary shyryldap, dәstýrli dinimizge qúrmeti men janashyrlyghyn kórsetpeydi. Myna baghdarlama men bastamalar, sóz tórkinin týsingen adamgha – din atyn býrkemelenip, din dúshpandarynyng soyylyn soghu, Islam atyn jamylghan sodyrlardy qorghau bolyp túrghan joq pa ?! Búl «belsendiler» din emes, dinning atyn jamylghandardyng salyp jatqan ylany ekenin nege óz atymen aitpaydy? Men kórgenimdi kórgen qalpynda osylay júmsartyp aitsam, osy uaqytqa deyin ýtiri ózgermegen Qúran: «Olardyng ishinde Kitapty bilmeytin nadandary da bar. Olar tek qana basshylardyng aitqanyn istep, bos qiyalmen kýpirlikte ghana jýredi»,  -dep qatanyraq aitqan. («Baqara», 78 ayat).

Osy orayda «Bodan halyqty orystandyru men shoqyndyru turaly» patsha Jarlyghyn iske asyrugha patsha arhiyereyi janyna general gubernatory men oyazbastyghyn ertip, 1900 jyly 1200 qazaqty shirkeu týbine jinap, «Qúday dep Aysagha tabynasyndar, qúrandy tastandar!, -dep  «Evangely kitabyn» taratugha kelgende, bolys Shalbay Tynykebalasy: «Aysa qúday emes. Bizding qúdayymyz barsha dýniyeni, dýniyede bolghan  nәrselerdi jaratushy. Biz búl kitaptan býgin qútylmasaq erteng kesh bolady. Din ýshin ólemiz!», - dep Islamdy qorghap attan salghanyn eske alayyq. Shirkin, biz de osy Shalbay atalarymyz siyaqty dinimizdi dinsizderden qorghasaq qoy...

Otan, el degen ne?.. Ol halyqtyng ótkeni, býgini jәne keleshegi. Qúran sýrelerindegi ayattar da – bolghan, bolyp jatqan jәne aqyr zamangha deyin aldaghy bolatyn taghdyrlar negizinde tizilgen tarih jәne baghyt beretin sabaq. Qúrannyng ózinde: «Ey, adam balasy! Shýbәsiz senderdi bir er, bir әielden jarattyq. Sonday-aq bir birlerindi tanularyng ýshin senderdi últtar, rular qyldyq» («Hújyrat» 49 – 13), - dep eskertken. Demek, Jaratushymyz bizdi últ etip jaratqan eken, onyng dinin, derbestigi men birligin saqtau jәne qorghau memlekettin, últ azamaty men din iyelerinin  abyroyly boryshy. Ár últtyng ózindik últtyq dәstýri bolatyndyghyn eshkim joqqa shyghara almaydy. Eshbir el óz dininen alshaqtamaghan. Tipti, kezinde Atajúrtta Islam memleketi alghash qúrylghan kezderi, barynsha gýldengen dәuirdi basynan keshkenin. Onyng naqtyly dәleli – әlem moyyndaghan Altyn orda men Aq Orda memleketi. Al, әulie Ahmet Yassauiydi ózine Pir tútqan jihanger qolbasshy Ámir Temir - Mauerannahr jerinde memleketting kýsh quaty men túraqtylyghyn saqtau ýshin ony basqaruda: «Erejeler men zandardy Islamgha negizdedim, ózim de dindi qatang ústandym», - dep ósiyet qaldyrghan.

Din adamdy basqarady, din adamgha jol kórsetedi. Qazaq halqy o bastan din zanymen júmys jasaghan halyq. Árige barmay beriden qayyrghannyng ózinde «Qasym hannyn  qasqa joly», «Esim hannyng eski joly»,  onyng jarasymdy jalghasy Áz Tәukening «Jeti jarghysy» - qúrandy basshylyqqa alyp jazylghandyghyn eshkim joqqa shyghara almaydy. Ýsh zannyng da atasy – Qúran. Búl rette: «...Múqiyattap hattadym,Áz Tәukege qyzmet qyp. Jazdym «Jeti jarghyny».Salystyryp taldadym. Bergi menen arghyny», - dep jyrlaytyn Qojabergen men ýsh jýzding bas biyleri jәne sol kezde Sasyq, Múhammed, Qoqym, Ánet, Edige, Soqyr Abyzdarmen Jeti Jarghyny bir jýiege keltirip,  memleket basshysy retinde dayyndaghan Pir Mýsirәli boldy. Tirshiliginde «Jeti adamgha jan bergen Mýsirәli Pir» atanghan әz Mýsirәli Jәdikúly qazaq eli tarihynda alghashqy Ýkimet jәne din basy bolghan jan. «Jeti jarghy» – imany jolmen eldi basqaru zany. Qazaq handyghynda, әsirese osy әz Tәuke hannyng túsynda, Pirler instituty myqty júmys jasaghan. «Jeti jarghy» osy institut dayyndaghan Dalalyq zan. Osy zanmen júmys jasaghan el biyleu jýiesinen 1824 jyly Han biyligi, 1868 jyly Súltan biyligi joyyldy... Bizding býgingi tanda qyryq jamau bolghan Ata zanymyzdan bastap әr zangha tolassyz tolyqtyrular engizuimiz,  osy Ata júrt zandarynan sabaq almay, batystyng tabighatymyzgha say kelmeytin zandaryn tútastay kóshirip aluymyzdan bolyp otyr...

Eldin, el bolyp irgesin sókpeui – ótken tarihymyz kórsetkendey elding tútas alghandaghy seniminde. Al jer betindegi senimning әkesi әlimsaqtan – din!!! Dinsiz el, dinsiz otbasy, dinsiz adam balasy bolmaydy. Adam bolmysynda dinimen tuylghan. Diny seniminen aiyrylghan el jer betinde mәngilik túra almaydy, qanshama kýshke iyelik etkenimen keshegi Kenes imperiyasy siyaqty joyylady.  Qúranda: «Tәnirim arqyly bilim alyndar», - dep aitqan. Qazir Jer jýzine, kýlli jer betine tazartu mәselesi kelip jatyr. Dinde din dúshpandarymen  – aytyspaydy, qarsylyspaydy, Allanyng sabyrlyghyna  shaqyryp qoshtaydy, olarmen qol ústasady, birigedi, qatarynda bolugha moyyndatyp kóndiredi. Osyny bile túra, keshegi kenes ýkimetining shekpeninen shyqqan, sonyng ateystik mektebinde bilim alghan  bizdegi sayasy kýsh jetekshilerining bәri asyl dinimizge ýrke qarap, onyng mәngi tiri jol ekendigin sezinbeude.

Bizde, Ókimet pen Ýkimetting de dinge degen kózqarasy ekeuinde eki týrli bolyp otyr. Búl qay aqylgha siyatyn kórinis? Búdan jiyrma jyl búryn Ýkimet janyndaghy tórt jyl jabylyp qalghan Diny Hatshylyq qayta ashylyp, onyng Tóraghalyghyna ýkimet basshysynyng birinshi orynbasary bekitilgen bolatyn. Qazir ol qúrylym da qúrdymgha jiberilgen. Elde  sol qúrylym esebinen Álem jәne dәstýrli Dinder liyderleri Siezining hatshylyghy júmys jasauda. Basshysy QR Parlament Senatynyng Tóraghasy. Ýsh jylda bir ret ótetin Álemdik jәne  dәstýrli din kóshbasshylarynyng qúryltayy ýshin arnayy qúrylghan Hatshylyqtyng atqarar qyzmeti ne?  Hatshylyq mýshelerimen jyl sayyn jinalyp siezde qabyldanatyn din salasyndaghy ózekti mәselelerdi qaraydy. Óz elimizding emes, әlem dinining mәselesin qozghaydy. Álem azamattarynyng diny senim bostandyghyn qamtamasyz etuge at salysady. Sonyng búltartpas dәleli elimizge bir ret kelip ketken Rim Papasyna býginde arnayy at sabyltyp, elshi jiberip, endi Siezge qatysuyn ótinudemiz. Shirkin, osy yqylas ózderin barsha әlemge Islam Ámirligi etip jariyalaghan kórshiles Aughan elining imany basshylaryna da audarylsa ghoy...

Al Ýkimetimiz she?.. Óz ishinen qúrylghan eki vedmostvony kezegimen besiginde túnshyqtyryp, eldegi  din júmysyn mәdeniyet ministirligining әljuaz bir komiyteti dәrejesinde ústap otyrugha jetkizdi. Mәdeniyet degen 18 myng ghalamdy óz ghúzyryna alghan din ghúzyrynyng shaghyn ghana bir salasy emes pe? Búl - kózimiz kórip otyrghan kórinis eki jýzdilik. Osy Ókimettik qúrylym  men  eldegi әljuaz Diny komiytet nege biriktirilmeydi?...

Nesin jasyramyz  Ýkimet: «Sen qanatyng bar úsh», - dese  «joq, men týiemin», - deytin, «ey, onda andyp kele jatqandar seni ústap alyp qoyady ghoy», - dese, «men tyghylyp qalamyn», - dep basyn qúmgha tygha salatyn, «týie ekensing onda jýk artayyq», - dese, «joq men qúspyn», - dep qanatyn kóteretin týie qús (strauys) siyaqty dinimizge eki jýzdi kózqaraspen qarap, óz bolmysyna úqsas «qúbylmaly diny qúrylym – Diny agenttik pen Din ministrlikterin»  qúryp, artynsha  qayta joyyp, sol qimyldarymen  ýnemi diny jolgha qarsy shyghumen keledi. Búl qúrylym  óz halqynyng taghdyryn terennen qozghap, sabyrlyghyn Qúrangha әkelip tiregen Abaydy, «Bir Allagha siynyp, kel balalar oqylyq», - dep  baladan bastap bәrimizdi imany tәrbiyege shaqyrghan Ybyray Altynsarindi nege tyndamaydy?  Ózderining bastauysh bilimderin diny medreselerde alghan Alash kósemderining diny ústanymdaryn nege basshylyqqa almaydy? «Qazaqty esh qashanda óz dininen de, jazuynan da ainyta almaysyn», - dep shegelep aitqan Alashtyng bas ústazy Baytúrsynov emes pe? Dindar Mәshhýr Jýsip, Shәkәrim, Ghúmar Qarashtar әrdayym qalyng Alashtyng ortasynan kóringen joq pa? Sol Alashtyng 1 jәne 2 sezine qatysqan moldalar tirshiligi nege sabaq bolmasqa?  Islamdy últ dәstýrine say tanu, týsinu, nasihattau solardan qalghan múra ghoy.  Býgin biz moyyndamasaq ta, kesenesi kók tirep Týrkistanda túrghan әuliyemiz Yassauiydi dindar retinde alghash tanyghandar da, tanytqandar da osylar bolatyn...

Dindi moyynsynghan imandylar adamgershilikten attamaydy.  Iman – adamdy aqyldy qylady. Ruhtylardy – asyl, әlsizderdi – quatty qylady.  Al imansyzdargha qiyn. «Allam ózi keshiredi»- dep erkinsude shek bar. Shek bolghan song Tәnirim  qúranda eskertkendey Lút payghambardyng halqyn bir kýnde jer betinen juyp joydy, Núhtyng halqy sudyng astynda qaldy, basqa da payghambarlar elderinin  basyna týsken osynday opattar boldy. Kezinde osy atalynghan elderge eskertuding sansyz týri jetken. Núh payghambar osyny 950 jyl aitqan bolsa, Adam Ata ózi jaratylghaly aityp kele jatty...

Qúrmetti Preziydent! 

Memleketimizding Konstitusiyasynda: «Diny birlestikter jónindegi memlekettik organdy Qazaqstan Respublikasynyng Preziydendi qúrady», - dep kórsetilgen. Meninshe osy sóilem: «Eldegi dinge baylanysty sheshimin tappaghan júmystyng bәrin el iygiligine say sheshu Preziydent qúzyretine berilgen», - dep jazyluy kerek edi. Múny kýndelikti ómirding ózi kózimizge kórsetip otyr. Búl Preziydentke  halyq  sengen  uәkildik. Al biz kóterilip otyrghan býgingi mәselemen Ýkimetpen birlese otyryp Respublika músylmandary Diny basqarmasy ainalysuy kerek bolsa, qazir búl úiymda naghyz túlghalar  daralanbauda. Barlarynyng bilim dәrejesi qarilyqtan  aspaghandar (ózderi de moyyndaydy), aralarynda túlgha bolar diny ilim iyeleri qara kórsetpey otyr...

Búghan qosarym, «Múhammed» sýresining 7-shi ayaty: «Ey, mýminder! Sender Allagha jәrdem bersender, senderge Alla jar bolyp qadamdaryndy nyqtaydy», -deydi. Qanday keremet! Alla senen múqtaj emes, saghan beretinine de. Biraq , Alla adamgha baq syilap ózine kómekshi etipti. Biz  qúdireti kýshti Qúdaydyng bastaghan isin jalghastyrugha kelgen jandarmyz. Kim Allanyng aitqanyn oryndaytyn bolsa, odan ótken baqytty jan joq. Onda Siz ben biz, nege Allagha kómektespeymiz? Din – adam ýshin. Jәrdemdi Alla adamgha aityp túr. Arghy jaghynda qanday syr bar?!..

Esinizde bolar, búrynghy memleket basshysynyng 8 aqpan 2002 jylghy Ótinishimen Respublika Parlamentining 2002 jylghy 31 qantarda qabyldaghan «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zang aktilerine Diny senim bostandyghy jәne diny birlestikterding qyzmeti mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» zanyn QR Konstitusiyalyq kenesinde qaratyp, Respublika Konstitusiyasyna sәikes emes, - degen sheshim shyghartqan  bolatyn. Dәl sol jol býgin de qaytalanyp otyr. Siz de aldynyzgha barghaly túrghan «Diny qyzmet jәne diny birlestikter turaly» 2011 jylghy 11 qazandaghy Qazaqstan Respublikasynyng Zanyna tolyqtyru engizu turaly» zanyna  toqtau salyp, zannyng tolyqtyrumen ghana shektelmey tútastay qayta jazyluyn bas-kóz boluynyz kerek. Óitkeni, Sizding baqytynyz, Alla býgingi qazaq  el biyligin ózgege emes ózinizge búiyrtty. Bere bilgen Alla taghala jauapkershiligin súray da biledi. Biylikti – adamdardy dininen shektemey,  din quatyn el iygiligine jaratu Preziydent qúzyrynda. Qazir  «Mәngilik el» iydeyasyn iske asyrugha shaqyryp jatyrsyz, Alla jar bolsyn!  Búl iydeya iske  asu ýshin әdilin aitsaq Ata Zanmyzdyng jetinshi babyndaghy «Qazaq Respublikasyndaghy  memlekettik til – qazaq tili», - degen sózden de búryn, el tólqújatyna «DINI – ISLAM, ÁLEMDIK DINDER GhANA MOYYNDALADY», - degen sóz altyn әrippen jazylyp engizilui kerek. Óitkeni, Qúran tilden de búryn, Adam Ata ómirge kelmey túrghanda, ómirge keletin pәndalardy  tәrbiyeleytin Allanyng joly retinde әzirlengen  naqyl-quat. «Mәngilik el bolamyz!» desek, dinimiz Islam ekendigin Ata zanymyzda osylay kórsetip, Allanyng rizalyghyn iyelenip, elimizding imany kózqarasyn qalyptastyrayyq.  Sol kezde dinimiz de, otyz jyldan beri óz derbestigine jetpegen tilimiz de ózining danghyl jolyna týsedi. Sizden osy úsynysty qoldaudy talap etemiz! Jaratushy bizdi osynday últ etip jaratqan eken, endigi jerde onyng dini men derbestigin qorghau Preziydentting abyroyly mindeti bolumen  birge sol últtyng әrbir azamaty men din iyelerining de paryzy. Búl - Allanyng amanaty.

Osy orayda memleketti basqarudaghy adamdar óz qazynasyn arttyrulary kerek. Al adam balasynyng qazynasy - iship jegende ghana emes, adam balasynyng qazynasy ústanghan dinin tereng biluinde. Dinge Alla bergen kenshiligin bersek, elimizde qogham basqasha gýldenedi.  Óz-ózine kelgen dinimiz, imany kemel quatyn kórsetedi. Bizding arqa sýier kýshimiz – Alla! Kezinde din, muftiyat mәselesin eldik mәsele retinde kóteregen Alash kósemi A. Bókeyhan  Jaratqan men halyqtyng óz orynyn kórsetip: «Kýshtige siynsan, Qúdaygha siyn»-degen, әueli Qúdaygha senip, Qúdaydan song kýshti halyqqa sen!», - degen sózin bayraq etip qayta kóterer uaqyt keldi.  Búl – últtyq iydeya!.

Osy orayda dinimiz ben Allany izdep tabugha biz beyimdeluimiz kerek.  Sonda  ghana dúrys tirshilik etip, dinimizdi núrlandyra alamyz. Búl adam boyynyng Allagha degen ynghaylanuy.Zang men sharighattyng arasyndaghy ara qashyqtyqtyng ýilesui. Sharighat Allanyng zany bolghandyqtan ol qashanda biyik túruy kerek. Sondyqtan, osy kýnge deyin óz attarynan ózderi shoshyp jýrgen  Respublika músylmandary diny basqarmasy,  Respublikalyq Islam úiymy atauymen qayta qúrylyp, atyna say júmys jasaghany maqúl.  Músylman – jalpy әlem adamnyng jaratylysy, Islam –din. Úiymdy Islam atymen ataudan bas mýfty Ýkimetten qaymyghatyn bolsa qyzmetinen shettetip, búl júmysty Allagha amanattau kerek. Alla el arasynan óz dinine qoja bolar taquasyn rettep tabady. Búghan kýmәn keltiruge bolmaydy. Eldegi qazirgi din dertin (jalpy dindegi emes, Allanyng dinin esh uaqytta dert shalmaydy. B.A.)  - memlekettik túrghydan qoldau arqyly quattandyryp, sauyqtyru kerek. Búlay aityp otyrghanym din jolynda demokratiya aitylmaydy, demokratiya ýkimet pen sonyng júmysyn tarazylaytyn qoghamdyq úiymdar ýshin qajet. Al dinning joly  qúranda  mórlenip  kórsetilip qoyylghan. Ol esh uaqytta ózgermeydi.

Biz orys pen qytaydy nemese alystaghy AQSh pen Batysty emes, Allany ghana pana tútumyz kerek. Qay eldi bolsyn, óz mýddesi ýshin úmtylghan  alpauyt elder emes, Alla ghana jarylqaydy. Bir oq shygharmay-aq egemendikti syy etken qúday, qashan da elimizge Ózi qorghaushy. Jer bizding bauyr etimiz, sodan jaralghanbyz. IYsi de, suy da, tasy da bәri bizdiki. Janymyzdaghy alpauyt elder basyp alatyn jer emes qazaq jeri. Alla osy jerdi qorghau ýshin, dinin saqtau ýshin, últ batyrlaryn bergen. Dindi ýireter әuliyeler  bolsa, batyrlardyng әrqaysysy Allanyng qoldauymen әuliyelerge ainalghan. Qúday Ghyzyrymen qosyp qaruly perishtelerin olardyng aldyna salghan. Kórshi memleketter qiyanattyqpen súghanaqtyq jasasa, Tәnirim keshegi SSSR siyaqty onday memleketti jolyn tauyp op-onay joq ete salady. Elge Atajúrt dini óz bolmysymen oralsa jastarymyzdyng ómirge degen, ózderine degen  senimi artyp, býgingi betimen ketken korrupsiyanyng tamyryna balta shabylady. El enshisine búiyrylghan úlan asyr qazyna da óz iygiligimizge júmsalynady...

Qazir bizding Islam memleketi ekenimizdi  Álem halyqtary moyyndap otyr.  Islam elderimen bas qosuda solay júmys jasap otyrmyz. Álem moyyndap otyrghan son, bizding el: «Búl din zanyn ústaytyn memleket», - dep Allanyng aldynda uәde berip qoyghan. Osyny bile túra  Ýkimet óz zanyna: «Din memleketten bólek, din memleketke qaramaydy, ekeui eki bólek», - degen bap endirgen. Áriyne, búl  o bastan din turaly zandy qabyldauda ketken qatelik. Allany moyyndauda, memleketting din jaghyn basqaryp otyrghandardyng dinge degen tazalyghy men beyimdiligi, joghary dәrejeli bilimi ghana emes, ilimy dәrejeleri de  boluy kerek edi.

Býkil әlem elimizdi músylman memleketi retinde, Álemdik Islam konferensiyasy úiymy ózining tolyqqandy mýshe retinde tanyp otyrsa, bizge jat júrttyq budandasqan din emes, dәstýrli óz Islamymyz kerek. Búl úran, emosiyalyq ýndeu emes. Keybir nәpsining qúly bolghan dini tayaz bauyrlarymyz siyaqty Arab qarjysyna maldanyp, solardyng aituymen oraza tútyp, solardyng shylauynda ketpey, din  tizginin qoja bolyp óz qolymyzda berik ústauymyz  kerek. Din – tiri, jandy dýniye. Elding din turaly jana Zanyn dingeginde dini bar azamattar әzirlep, ony  últtyq ýilesimdilik Keneste dúrystap qarauy kerek. Sonda, býginde elden bezip, bógde elde әr aghymda jýrgen bauyrlarymyz da oralyp óz ýiirine qosylady.

Áriyne, búl әngime, egemen elimizding әrbir azamatyn oilandyrar mәsele. Dinnen tys - dinsiz tirshilik jasaymyz deu jay ghana tәkәpparlyq, sholaq oilylyq. El bolu ýshin, naghyz qazaq eli bolu ýshin, qol ústasyp tirlik etuge tәuekel etuimiz kerek. Qazaq eli o bastan dini bar memleket.  Halyqtyng ishinde dindi ústanyp jatqan taqualar men dindi sýietin jandar barshylyq.  Olar  din jolyn Allanyng razylyghy ýshin ústap, Allanyng razylyghy ýshin ómir sýretinder. Olardyng jýrekteri – meshit. Olar Qúdaydan dúgha tileydi. Múnday jandardyng janyna qasiret batsa, Qúday sol memleketti jazalap jiberui de mýmkin. Eldegi әr adamnyng konstitusiyalyq qúqyghy bar. Biz endi Alladan tikeden tik – dindi, elimiz pana tútar dinning jolyn, onyng Ata zanymyzda aiqyn kórsetilip jazyluyn tileymiz. Búl - shyndyq!

Baqtybay Aynabekov,

«Qazaqstan qajylary» diny birlestigining tóraghasy, Ilimger-jazushy

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5502