Oblys boyynsha jýn-teri ónimderin dayyndau, óndeu júmystary sol bayaghysynsha ótkir kýiinde qalyp keledi. Maqalanyng túlaboyyn sifrlarmen qaptatyp qoyghannan góri halyqqa, el ekonomikasyna qajet, manyzdy salanyng túralap qaluynyng sebep-saldaryna ýnilip kórsek.

Qolda bar derekterge den qoya qaraghanymyzda, búryn odaq kólemi bylay túrsyn, sonau Týrkiya, Mongholiya, qytay elderine emin-erkin jetken jýn-terimizding býginde nelikten auyldardaghy qoymalarda býlinip jatqandyghynyng syryna qanyqqanday boldyq. Aytalyq, biyl oblysta 1700 tonna biyazy, jartylay biyazy, qylshyqty jýn, 180 myng dana iri qara, 400 myng dana úsaq mal terisi dayyndalypty. Eger búrynghyday «Zemlyachka» teri-búiym kombinaty kýni-týni sartyldap júmys istep túrsa, әlgi aitqan jýn-terimiz ózimizde-aq óndelip, keyinnen qarayghan tauargha ainalghanday eken. Biraq atalmysh shiykizatty óndeytin arnauly oryndardyng joq boluy kәdimgidey qolbaylau kórinedi. Al múnday oryndar oblysymyzdy qoyyp, jalpy respublika kóleminde sausaqpen sanarlyqtay bolsa, ne shara… әitpese, ózimizdegi «Ayaz» JShS-nyng bir ózi byltyrghy týsken jýnnen 47 tonna kiyiz, 11852 par baypaq dayyndaghan da, respublika boyynsha tapsyrys týsirgen óndiris oryndaryna taratyp jibergen. Shyntuaytqa kelgende, shamasy búdan da kópke jetedi eken, biraq súranys bolmaghan song júmysyn dogharghan.

Oblys boyynsha jýn-teri ónimderin dayyndau, óndeu júmystary sol bayaghysynsha ótkir kýiinde qalyp keledi. Maqalanyng túlaboyyn sifrlarmen qaptatyp qoyghannan góri halyqqa, el ekonomikasyna qajet, manyzdy salanyng túralap qaluynyng sebep-saldaryna ýnilip kórsek.

Qolda bar derekterge den qoya qaraghanymyzda, búryn odaq kólemi bylay túrsyn, sonau Týrkiya, Mongholiya, qytay elderine emin-erkin jetken jýn-terimizding býginde nelikten auyldardaghy qoymalarda býlinip jatqandyghynyng syryna qanyqqanday boldyq. Aytalyq, biyl oblysta 1700 tonna biyazy, jartylay biyazy, qylshyqty jýn, 180 myng dana iri qara, 400 myng dana úsaq mal terisi dayyndalypty. Eger búrynghyday «Zemlyachka» teri-búiym kombinaty kýni-týni sartyldap júmys istep túrsa, әlgi aitqan jýn-terimiz ózimizde-aq óndelip, keyinnen qarayghan tauargha ainalghanday eken. Biraq atalmysh shiykizatty óndeytin arnauly oryndardyng joq boluy kәdimgidey qolbaylau kórinedi. Al múnday oryndar oblysymyzdy qoyyp, jalpy respublika kóleminde sausaqpen sanarlyqtay bolsa, ne shara… әitpese, ózimizdegi «Ayaz» JShS-nyng bir ózi byltyrghy týsken jýnnen 47 tonna kiyiz, 11852 par baypaq dayyndaghan da, respublika boyynsha tapsyrys týsirgen óndiris oryndaryna taratyp jibergen. Shyntuaytqa kelgende, shamasy búdan da kópke jetedi eken, biraq súranys bolmaghan song júmysyn dogharghan.
Sebebin súraghanymyzda, osy újymnyng bastyghy Amankeldi Ermekqaliyev myrzadan estigen әngimemizding nobayy mynaghan sayady: seriktestikting negizgi mindeti qaraghandy, Jezqazghan, Aqtóbe qalalaryndaghy óndiris oryndarynan arnayy tapsyryspen týsken búiymdardy óndirip otyru ghana. Olar kәdimgi qara jýnnen jasalatyn kiyiz, baypaq, kiyizqalpaq sekildi ónimder. Al aq jýn men teri ónimderin shygharudy mýlde qoyghan, óitkeni súranys joq. Súranys bolmaghasyn tekke shyghyndalyp qaytsin. Onsyz da jogharyda aitylghan ónimderden týsken qarajat óz múqtajdaryn zorgha jabatyn kórinedi. Onyng ýstine elden jinap alghan shiykizattyng sapasynyng syn kótermeytinin olar da aityp otyr.
- Jýnning las, arasyna nebir bәlening qosyla keletini bylay túrsyn, jazghy qyrqym men kýzem jýnin de aralastyryp jiberetinderi qiyn, - deydi Amankeldi myrza qynjylyp.
Sondyqtan, jýn jinaumen ainalysatyn barsha aghayynnyng qúlaghyna altyn syrgha: jýn neghúrlym las әri qiqym-qoqys aralas bolsa, salmaghy soghúrlym әjeptәuir artady degen esekdәme emeurinnen ada-kýde arylatyn uaqyt jetti. Jinap jýrgen jýn-terinizding sapasy óte joghary dengeyde bolsa, qúny da kәdimgidey kóteriletinin este ústaghan jón. Sonda ghana óniminiz ótimdi bolady. Al ol toqtausyz ótip jatsa, ólimsirep túrghan dayyndau sehtaryn da iske qosyp jiberui әbden mýmkin. Osy tәrizdi «Aist» JShS-nyn, tipti jýn-teri óndeumen ainalysatyn basqa da tiyisti oryndardyng tirligi osy taqylettes. Búlargha tapsyrys joq, sondyqtan jýn-teri tau bolyp ýiilip jatsa da súranys az. Alayda naryq zamanynyng zany qatal, olargha: «Toqtama, búrqyratyp óndire ber»,- dep sirә da aita almaysyn. Sodan da tirnektep jinaghan jýn-terisining ótimi nashar bolghan son, oblysymyzdaghy asyl túqymdy qoy ósiretin qaztalov audanyna qarasty «Jana túrmys» (I. әbilhatiyn) jәne Tasqala audanyndaghy «Izdenis» (S.Baytilesov) sharua qojalyqtary úsaq maldarynyng negizin eti mol edilbay túqymdas qoygha auystyra bastaghanyna bәlen dep kinә taghu qiyn.
Onyng ýstine, barlyq sharua qojalyqtaryna qatysty qiyn jaghday: olar qoydyng bir keli jýnin 100 tengeden qyryqtyryp, ýkimetke qara qoy jýni 20-25, aq qoydyng jýnin 50 tengeden satady. әriyne, obal. Búghan atqaryp jýrgen enbegining jemisin kórgisi keletin kez kelgen qojalyqtyng qojayyny qolyn qusyryp túryp kelise qoyy ekitalay. Osy orayda, ýkimet tarapynan biyazy, jartylay biyazy jýndi óndirushi sharua qojalyghyna kómek retinde әr kilogramyna 162 tenge ótemaqy tóleu turaly әngime bar kórinedi.
- Múnday kómek jalpy jýnmen ainalysatyn barlyq qojalyqqa qarasty bolsa, keremet bolar edi, - deydi oblystyq auyl sharuashylyghy basqarmasyndaghy mal sharuashylyghy bólimining bastyghy qaly Ahon myrza.
Sosyn alystan arbalamay-aq, mynau irgemizdegi Aqtóbedegi jýndi aldyn ala óndeu fabrikasyn batystyng tehnologiyasymen jabdyqtap, iske qayta qossa, onyng quaty batys ónirindegi oblystardan jýn qabyldap alugha tolyq jetetin kórinedi. qaly agha aitqan osy bir arman jýzege asar bolsa, onda oblysymyzdaghy jýn-teri shiykizatyn óndeu isi dóngelenip jýre bererinde kýmәn joq. Demek, shiykizat óndeytin kombinattar auaday qajet. Búghan ýkimetting jenil ónerkәsipti, onyng ishinde biyazy jýndi qabyldap, óndeuge jasap jatqan sharalary iske assa, izdegenge súraghan bolar-aq edi. әne, sonda ghana osy ispen ainalysyp jýrgen kez kelgen sharua malynyng jýn-terisining jartysynan astamy irip-shirip dalada qalmas edi.
Degenmen tayaqtyng juan úshy ózderine de tiyetinin sharua qojalyqtary myqtap týsinui kerek siyaqty. «Jýn-terining tengege emes, tiyngha ótkenine de shýkir deytin boldyq» dey bergennen góri, baghana sózimizding basynda aitqanday, ónimderding sapasyna da kәdimgidey kónil bóluleri kerek. әitpese, onyng qúm-qiyrshyq aralas las jýni men shúryq tesik terisin kim alady? Alar edi, alayda ana bir jyldardaghyday «Mal ónimderi korporasiyasynyn» úiymdastyruymen Italiyagha ketken 40 tonna jýn-terining tórt-aq (!) tonnasy әupirimmen ghana ótip, qalghany ysyrap bolyp, dalada qalmasa. Sondyqtan ózderi ýshin kól-kósir tabys kózine ainalghaly túrghan jýndi tap-taza qyrqyp, maldy asa múqiyat soyghany abzal. Sonymen mamandar pikirinshe, maldy qyrqyp-soy tehnologiyasyn joghary dengeyde jolgha qoya bilsek, ol – shiykizat ónimderin óndeytin kombinattardyng iske qosyluyn jedeldeter edi. Al sapaly shiykizatpen ýsti-ýstine qamtamasyz etilip jatqan múnday kombinattar qytaydyng sapasyz, arzanqol ónimderinen arylatyn kýndi jaqyndata týseri kәmil. әne, sonda: «Ayaghyma kiygenim, Oraldan shyqqan bylghary etik» dep әndetip jýrer edik, - deydi osy kәsipting tónireginde jýrgender.
Al, siz búghan ne deysiz, auyldaghy aghayyn?!

Talghat BAYSARIYN
«Oral óniri» gazeti  9 shilde 2009 jyl