«Dat» gazetining tilshisi Almatyda ótetin Halyq Qúryltayyn úiymdastyrushylardyng biri, belgili qogham qayratkeri Rysbek Sәrsenbayúlymen aldaghy jiynnyng jospar-joralghysy jóninde súhbattasqan edi.

– Eng aldymen qazaq qoghamy taghy da ekige jarylyp jatyr degen sóz bar: eki astanada – eki jerde ótetin qúryltay turaly әleumettik jelide guildegen dau-damaygha qatysty ne aitasyz?

– Almatydaghy qúryltaygha qatysty ótkizilgen baspasóz mәslihatynyng aqparatyn gazette jariyaladynyzdar. Sizderge rahmet! Oqyrmangha qúryltaydyng nelikten eki jerde ótetini jayynda maghlúmat berildi. Aqiqaty aityldy. «El tiregi» degen partiya qúrugha úmtylyp jýrgen Núrjan Áltaev Almatyda bizding qúryltay ótkizu turaly josparymyzdy menen estip bilgen son, aldymyzdy orap, Astanada biz josparlaghan taqyryptarda Qúryltay ótkizetini jayynda óz adamdary arqyly edel-jedel habar taratqyzdy. Oghan tandandyq, әri renjidik. Onysy azday, belgili oppozisiyalyq sayasatker, eki qúryltaydyng úiymdastyrushysy Baltash Túrsymbaev ekeumizding bir jyl búrynghy súhbatymyzdy, sonda viydeogha týsirilgen qúryltay kórinisterin óz maqsattaryna paydalanypty. 27 qarashagha josparlaghan jiyndarynyng jarnamasy retinde beynerolik jasap taratqan. Sóitip qalyng qauymdy aldaghan. Astanadaghy jiyndy qúddy biz ótkizetindey pikir qalyptastyrghan. Júrtty sendiru ýshin múnday alayaqtyq jasaghandary úyat qoy.

Anyq-qanyghyn bilmegen, mәn-jaydy týsinbegen adamdar әlgilerding bastamasyn qolday ketti. Óitkeni qoghamdaghy qazirgi jaghday, ózgeristing tezirek bolghanyn qalaghan, qajyghan halyq sonday jiyndy kýtken edi.

– Sonda astanalyq qúryltaydy ótkizushilerding maqsaty ne dep oilaysyz?

– Biylikting sayasatpen shúghyldanatyn tehnologtary eki maqsatty kózdedi. Birinshiden, Qúlybaevtyng partiyasy bolatyn úiymgha azamattyq belsendilerdi qúryltay arqyly jaqyndastyryp, óz jaghyna shygharu, әltaevshylardy әreketshil etip kórsetu. Ekinshiden, biylikpen bitispes, ondy baghyt-baghdar beretin oppozisiyalyq demokratiyalyq kýshterding halyqty bastap shyghuyn úiymdastyruyna kedergi keltiru. Qauipti sanalatyn qúryltaydy boldyrmau, onyng ornyna jetekke jýretin jiyn jasau.

Múny әli týsinbegender de bar. Áltaevty ekinshi Qosanov deytinderding kýdigi beker emes. Elimizde jana partiyalardyng kóptep qúrylghanyn qalaymyn. Júrtshylyq arasyndaghy sayasiy-kópshilik, aghartushylyq júmystardy jýrgizu, shirigen jýieni kóp bolyp shayqaltu ýshin partiyalar kerek. Al dәl mynanday partiyany qoldamaymyn.

– Al astanalyq «qúryltayshylar» dauy neden jәne qalay tudy?

– Biz astanalyqtardyn, әlde núrsúltandyqtardyng deymiz be, qalanyng atyn qor etkeni osyndayda qatty bilinedi, úrlyq әreketterin qoldamadyq. Óitkeni onyng basy-qasynda jýrgender jәne qamqorshylary senim tughyzbady. Qúrylmaghan partiyagha jalaqy ýshin janyn salghan, bizge qanday jetekshisi bolsa da bәribir, sol topqa qosylyp alayyq, keyin ony laqtyryp tastaymyz deytin «belsendilerdin» týsinigi týnildirdi. Sondyqtan núrsúltandyq bastamashylardyng «últtyq qúryltay» dep ataghan jiynyna qatyspay, bólek, shyn mәnindegi qúryltaydy jalghastyrudy dúrys kórdik. Dau osydan bastaldy.

Bizde әldekimder otqa may qúiyp aitatyn qyzghanysh, kórealmaushylyq joq. Bizding maqsatymyz – pandemiya saldarynan mýmkindik berilmegen qúryltaydy josparlanghan taqyryptarda ótkizu. Astanadaghy qúryltayshylargha sәttilik, týsinistik tileymiz. Óitkeni oghan qatysqysy keletin adamdardyng Nazarbaev rejiymin ózgertuge degen yqylas-niyeti bizben birdey. Almatydaghy qúryltay ónege bolarlyq sheshim qabyldasa, ony suyq qaladaghy jiyngha jinalghandar jyly qabyldaydy dep ýmittenemiz. Múnday basqosular batys, shyghys ónirlerde de ótse, kóptik etpeydi.

«Ekige jaryldy degen qazaq qoghamy» ortaq bir baylamgha toqtasa, kýresting jeniske jetkizer dúrys jolyn tapsa, eki jerdegi jiyn da qogham ýshin paydaly bolmaq. Anyghyn aitayyqshy, qazaq qoghamy keshege deyin ekige ghana emes, odan kópke bólshektenip ketkeni ras qoy. Úsaqtalyp, shashyrap jýr.

– El aimaqtarynan qúryltaygha qatysugha niyetti azamattar gazet redaksiyasyna telefon soghyp, Almatydaghy Halyqtyq jiyn qalay jәne qashan ótetin boldy dep súrap jatyr. Osyghan ne aitasyz, Rysbek agha?

– Qúryltay qalanyng qaq ortasynda, ataqty Kók bazardyng tómengi qarsysynda, M.Maqataev kóshesindegi «Partner» dep atalatyn iskerlik ortalyghyna jaqyn manda 26 qarashada, saghat 11-de bastalady. Eger kelisilgen oryndy әdettegidey bergizbey qoysa, onda qala әkimining ghimaratyna baryp, jiyndy sonda ótkizuge talap qoyamyz. Múny kóp adam qatysqan sheruge úlastyrghysy kelmese, mýmkindik berui tiyis.

Bizben habarlasushylar da óte kóp. 150–200 adam syyatyn oryn bar. Salauatty, salihaly sózder aitylyp, kýres jolynyng aiqyn taktikasy belgilenedi, qoyylatyn talaptar, olardy iske asyru baghdarlamalary qabyldanady degen senimdemiz. Ádettegidey «titushkalar» jiberilse, halyq olardy zaldan quyp shyghary haq.

– Búl qúryltayda talqylanatyn kýn tәrtibi qalay bolmaq?

– Kýn tәrtibinde qaralatyn mәseleler mynanday: Qazaqstan Tәuelsizdigine tóngen qater jәne ony qorghau. Sayasy ózgeris jasaudyng kezek kýttirmeytin mindetteri. Biyliktegiler – milliarderler, halyq – kedey, әleumettik tensizdik.

Osy taqyryptar ayasynda kórshi memleketterding ekonomikalyq, sayasy ýstemdik jýrgizui, sheneunikterding jemqorlyghy men satqyndyghy, nazarbaevtyq jýiening dәuirleui men kýireui, odan qútyludyng tәsilderi, eldegi sayasy qughyn-sýrgin, qoghamdyq belsendilerdi, azamattardyng qúqyghyn qorghau, Konstitusiyany, zandardy ózgertudi talap etu, onsyz birde-bir saylau ótkizdirmeu, biylik tarmaqtaryn talaptardy oryndaugha mәjbýrleu sharalary, halyqty kedeyshilikten qútqaru, әleumettik әdilettilik, t.b. jayttar talqylanady.

– Qúryltaydyng bir taqyryby – AES salu mәselesin el preziydenti búl elde túratyn halyqtyng rúhsatynsyz sheship qoyghan siyaqty. Búghan qarsy qoghamnyng narazylyghy qúryltaydaghy sózben ghana shektele me?

– Soltýstiktegi kórshining óz AES-taryn tyqpalauyna kóp boldy. Ekologiyalyq jaghynan ghana emes, sayasat mәselesinde de múnyng óte qauipti ekendigi bayandamada anyq kórsetiledi. Jappay qarsylyq jasalmasa, halyq Putinning óktemdiginen asyp týsetin tegeurin tanytpasa, Toqaev tonqandap jýrip, el taghdyryn qaterge baylap beredi. Osyny aityp qana qoysa, onday jiynnan ne payda?! Júrtqa jiger beretin, júmyldyratyn, narazylyq pen qarsylyq dengeyin kóteretin talaptardy algha shygharyp, mitingiler, ereuilder arqyly qysym jasauymyz kerek.

Biz 2006 jyldardan beri AES-pen alysyp, Kedendik, odan song Euraziyalyq odaqpen kýresip kelemiz. Mitingiler ótkizdik, myndaghan adamnyng qolyn jinadyq. Birin tejesek, ekinshisine әlimiz jetpedi. Qoghamnyng qauqary solay boldy. Kezinde jete mәn bermegender, salghyrttyq tanytqandar ózimizge nening tiyimdi, nening qaterli, kereksiz ekenin ómirden kórdi, týisindi. Sondyqtan qarsylastar qataryn kóbeytuge, toptastyrugha júmys jasauymyz kerek. Aqparat qúraldarynda, әleumettik jelilerde qoghamdyq pikirding osy mәsele tónireginde nyq ústanymy boluy manyzdy.

– Elding aqparattyq qauipsizdigin Reseyding SBER kompaniyalar toby «qamtamasyz» etetin boldy. Búghan qarsy narazylyq әleumettik jelidegi buyrqanghan sózden arygha barmady. Biylik el ishindegi qarsylyqqa qynq etetin týr bayqatpady. Endi ne istemek kerek?

– Qolyndaghy telefondy shúqylap, aqparat izdeytin, ósek-ayang teretin, batyrsynyp jasyryn komment jazatyn myna zamanda kýreskerlikting de sipaty ózgeriske úshyrady. Alangha baryp, mitingke qatysyp, jalyndy sóz tyndap, jelpinip qaytudyn, ishtegi zardy syrtqa shygharyp, aighaylap úran tastap, qol soghyp qoldaudyng ornyna ýide jatyp, «tamashalaytyn» әdet shyqty. Bir ókinishtisi – osy dert asqyna bastady. «Kóshe batyrlar» azayyp, «divan batyrlar» kóbeyip barady.

Keybir biz sengen birlestikterdin, toptardyng jetekshileri jergilikti qalalyq, audandyq әkimdikterding yqpalynan shyqpay qaldy, bayaghy ekpinderin joghaltty. Mayystyrdy ma, maylady ma, kim bilsin, әiteuir juasydy. Jyghylghan jýnderin keyde kýdireytken bolady. Biylik qamshysyn siltep, tәttisin berip, júrt aldynda jýrgenderdi óz yghyna kóndirdi. Solargha qarap, kópting kónili qalady, senimderin joghaltady. Ýmitsizdik úyalaydy. Sol sebepti de kóshege shyqqysy kelmeydi.

Naghyz, qaytpas belsendilerdi jalamen sottap, týrmege qamau, bas bostandyqtarynan aiyru ýrey tughyzdy. Múnyng da saldarlary bar. Alandaghy azghantay adam biylikting kýshtik qúrylymdaryna, biylik tarmaqtaryna ses emes. «Qynq» etpeuding gәbi osynda. Múnday jaghdayda ólimsiregen namysty tiriltu, jigerlendiru, senim úyalatu, batyldardy qoldaugha, qatargha qosylugha ýzbey shaqyru, týsindiru júmystaryn jýrgizu óte manyzdy.

– Al osy eki qúryltaydan keyin qazaq qoghamy taghy da ekige jarylady degen qorqynysh joq pa sizde?

– Bólshektenu kóshbasshylardan bastalady. Olardyng ózimshildigi, menmendigi, ózderin joghary qoyyp, basqalardy qomsynuy, kelispegenderdi, qolday qoymaghandardy jau sanap, dattauy, ymyragha kelmeui qoghamdy bólshektedi. Avtoritarlyq, jiyirkenishti biylikpen shayqasudyng ornyna bir maydangha kiretin «qarulastarymen» alysyp әlek. Búryn-sondy qatelesken sәtterin, kinәsin kóldeneng tartyp, qayta-qayta aiyptau arqyly túqyrta beretin, aqyrynda kýresushiler sanatynan shygharyp tynatyn kósemder bar. Olar ózderin ghana perishte siyaqty baghalaydy. Keshirimmen qarau, týsinistikke kelu siyrek. Kem-ketigi joq, kemshiliksiz adamdarmen ghana birlesip, odaqtasatyn bolsa, myna Qazaqstannan, kýnәlileri jetip artylatyn elden myndaghan adal, senimdi serikti qaydan tappaq? Men osyny týsinbeymin. Aqyly asqandardyng astamshylyghy, orynsyz kiddiligi oppozisiyalyq ortada payda keltirip jatqan joq. Ziyany tiymese.

Saylaular kezinde bizding ústanymymyzdy teris kórip, syrtymyzdan nebir sózderdi búrqyratqandar, jamandaghandar qazir qasymyzda jýr. Sondaghy týsinbestikteri, qatelikteri ýshin jaulasyp, daulasyp qoymasaq, ortaq «jauymyzdy» qalay jenemiz? Osy qúryltaylar ýshin de bizdi qaralaghandar, shaptyghyp, shanqyldaghandar kezdesti. Keyin kózderi jeter, biz olargha renjisek te, keshirimmen qaraymyz. Sharshaghan, shashyraghan qogham esin jinamasa, etegine shalynyp qúlaydy. Búl endi anyq nәrse. Birikpester birikpese de, bir baghytta qozghalu qajettigin týsiner. Qúryltay osyny úqtyrsa, ol da olja.

– IYә, iske sәt, Rysbek agha! Súhbatynyz ýshin myng alghys!

Aysúlu Ospan,

Derekkózi: «Dat» gazeti

Abai.kz