Júma, 22 Qarasha 2024
Jeltoqsan janghyryghy 4938 4 pikir 30 Qarasha, 2021 saghat 17:06

Jeltoqsan: Bozdaqtardyng aruaghy razy ma, bizge?..

Elimizding egemendik alghanyna otyz jyl, al postsovettik kenistiktegi últ-azattyq qozghalysynyng alghashqy qarlyghashy Almatydaghy Jeltoqsan kóterilisine shamaly uaqyttan keyin otyz bes jyl tolady eken.

Osy uaqyttyng ishinde biz, qazaq halqy, sol alangha shyghyp, bizge, memleketimizge Tәuelsizdik alyp berip, ózderi qyrshyn ketken bozdaqtar ýshin, olardyng aruaqtary riza bolu ýshin, ne istedik?.. Auyz toltyryp aitar eshtene istemeppiz. Tipti, osy kýnge deyin, qanshama jyl ótse de, әli sol kóterilis kýnderi qanshama bozdaq qyrshyn ketkenin bilmeymiz. Ár týrli derekkózderdegi mәlimetter әr týrli. Resmy derektegi 4 adam ba, әlde 68 nemese 158 adam ba, tipti halyq arasyna tarap ketken mәlimet boyynsha mynnan asa ma? Resmy emes derekkózderden biletinimiz sol jyldary memlekettik qauipsizdik komiytetinin, prokuratura organdarynyng qyzmetkerlerining qysym kórsetu, qorqytu faktilerining nәtiyjesinde qaza bolghan jastardyng ata-analary, tuystary olardy auyrudan nemese basqa da, Jeltoqsan oqighasyna qatysy joq sebeptermen qaytys boldy dep qolhat jazyp bergeni belgili.

Al qanshama jastar iz-týzsiz joq bolyp ketti. Olar da әriyne qaza bolghandardyng tiziminde joq. Múhtar Shahanov aghamyz da qyrshyndardyng naqty sanyna kelgende kýmiljip qalady. Mýmkin onyng da auzyna qaqpaq qoyyp otyrghandar bar shyghar. Ne bolghanda da Múhtar aghamyzdyng sol kezdegi sovettik temir qúrsaudy búzyp, halyq deputattarynyng birinshi sezining tribunasyna Gorbachevti aldap shyghyp, osy mәseleni kóterui, ýlken erlik.

IYә, ol kez, óte qiyn kezeng bolatyn. Soghan qaramastan Shahanovtyng komissiyasy orasan zor júmys atqaryp, kóp qúpiyanyng betin ashty ghoy. Al elimiz egemendik alghannan keyin nege osy júmystar toqtap qaldy. Otyz bes jyl ótse de eshqanday jana derekter joq. Osy uaqyttyng ishinde qyrshyn ketken jastardyng naqty aty-jónderin anyqtap, tizimin jasaugha bolar edi ghoy. Olardyng denesin qay saygha aparyp kómip tastaghanyn anyqtap, basyna dúrystap eskertkish belgi qoyyp, býkil memlekettik aza jariyalap, Qúran oqytuymyz kerek emes pe?.. Almatygha kelgen әrbir qazaq osy jerge soghyp, topyraq salyp, bastaryn iyip, Qúran oqyp ketudi әdetke ainaldyrsa, sonda ol qyrshyndardyng jandary tiysh tauyp, aruaqtary riza bolmas pa edi?..

Qazaqta «óli riza bolmay, tiri bayymaydy» degen qanatty sóz bar. Elimizde býgingi kýni sybaylas jemqorlyqtyng shegine jetui, bar baylyghymyzdyng iygiligin dúrystap kóre almay, qaryzgha belshemizden batyp otyruymyz, mýmkin osy qyrshyn jastardyng aruaqtarynyng riza bolmay jatqanynan shyghar... Ne bolghanda da osy mәseleni qaytadan Parlament dengeyinde kóterip, janadan  deputattyq komissiya qúryp, bar shyndyqtyng betin ashyp, sol elimizding Tәuelsizdigi ýshin jandaryn bergen jastardyng aldyndaghy qaryzdarymyz ben paryzdarymyzdy óteytin uaqyt keldi.

Sәmet Yqylasúly Bayqonyrov,

zeynetker, Aqtau qalasy

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1460
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3228
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5290