Beysenbi, 29 Qyrkýiek 2022
Aqmyltyq 6751 15 pikir 27 Jeltoqsan, 2021 saghat 14:07

«Novaya gazeta»: Qazaqstan men Resey endi dos emes!

Juyrda Reseylik «Novaya gazeta» basylymy: «Shyda, qazaq! Mәskeu men Núr-Súltan arasyndja endi dostyúq joq», - atty maqala jazyp jariyalapty. Maqala avtorlary – Vyacheslav Polovinko, Nataliya Gluhova eken. Biz atalghan materialdy qaz-qalpynda Abai.kz oqyrmandaryna úsynghandy jón kórdik.

Mәskeu men Núr-Súltannyng arasynda endi dostyq joq. Uly seriktestik: Resey men Qazaqstan bir-birin jek kóredi.

Vladimir Putinning baspasóz mәslihaty kezinde «sheteldik agenttikterdin» súraq qonyna uaqyt tabylmady. Biraq, «Qazaqstan» telearnasynyng jurnalisti Indira Begaydargha uaqyt tabyldy. Bayqonyrda birlesken júmysty damytu turaly súraq kezekshi súraqtardyng biri, degenmen Putin jauap beru kezinde kórshilerine birneshe belgi berip jauap berdi.

IYә, Putinning pikirinshe, Qazaqstan negizgi odaqtastardyng biri, sonymen birge, Resey preziydenti ózining qazirgi әriptesi Qasym-Jomart Toqaevtyng aty-jónin birde-bir ret ataghan joq (esesine Núrsúltan Nazarbaevtyng atyn  ýsh minuttyq jauap kezinde birneshe ret ystyq yqylaspen atap ótti). Sonday-aq, Putin Qazaqstan biyligine orys tilin saqtaghany ýshin rizashylyghyn bildirdi. «Qazaqstan- tolyq maghynada orys tildi el!»— dedi.

Osy aptada Dumada TMD isteri, Euraziyalyq integrasiya jәne otandastarmen baylanys jónindegi beyindi Komiytetting otyrysy ótti. Onda deputattar Qazaqstandaghy jarnama mandayshalaryn qazaq tilinde jazudy talqylady. Jeltoqsan aiynyng basynda respublikada jarnama mandayshalarynyng qazaq tilinde jazyluyn retteytin zang qabyldandy. Resey deputattary memlekettik tildegi mandayshalar mindetti, al basqa tilderde qajettiligine qaray mindetti bolatynana shamdandy. Preziydent Toqaevtyng kenesshisi Dәuren Abaevtyng orys tilindegi mandaysha jazulargha eshkim tiyispeytini turaly mәlimdemesi dumalyqtardy sabasyna týsirmedi. Olar taghy da «orys tilin kemsitudi» jeleu etip, jeltoqsan boyy bas qatyrdy.

Tipti, mәsele ashyqtan-ashyq qorqytyp-ýrkituge deyin jetti. Komiytet tóraghasynyng orynbasary Donbastaghy oqighanyng negizgi keyipkeri Aleksandr Boraday:

«Men aziyalyq mentaliytetti jaqsy bilemin, ókinishke qaray, olar tilding kýshin paylanady. Búl kýsh mindetti týrde kórinbeui kerek, biraq qoldanu mýmkindigi kórsetilui kerek. Olardyng әlsizderge qúrmeti joq.. Aleksandr III aitqanday, Reseyding odaqtastary onyng armiyasy men floty bolyp qala bermek. Ókinishke qaray, bizde odan basqa shynayy odaqtas joq», - depti.

Al onyng tikeley basshysy, Memlekettik Dumanyng deputaty Konstantin Zatuliyn pikirin júmsaq jetkizdi, alayda Reseyge Qazaqstanda bolyp jatqan jaghdaylar únamaytynyn naqty aitqan.

«Bizdi Qazaqstandaghy әriptesterimizding orys tili resmy til retinde qoldanylatynyna sendiredi. Degenmen, bizge belgili songhy uaqytta tek qazaq tilining ghana júmys isteuin qamtamasyz etetin sheshimder qabyldanyp jatyr. Búl orys tilinde sóileytinderding jýikesin júqartady. Biz kelesi jyly, jana jyldan keyin, osy jaghdaydy anyqtau ýshin qajetti aqparatty súraugha, qajetti baylanystardy jýzege asyrugha kelistik», - deydi Zatuliyn.

Núr-Súltan múnday túspaldardy jaqtyrmaydy. Eng radikaldy aitylghan sózder búghattalady. Apta ishinde Qazaqstannyng aqparat komiyteti el aumaghynda Aleksandr Prohanovtyng «Erten» gazetining saytyn resmy týrde búghattady. Qyrkýiek aiynda saytta Ural mәdeniyettanushysy Evgeniy Fateevting maqalasy jaryq kórgen. Onda avtor Resey biyligin «Qazaqstannyng ukrainalanuyn» toqtatu ýshin respublikagha barynsha qysym kórsetuge shaqyrghan. Qazaqstan osynday saryndaghy baspasózben  kýresuge dayyn, biraq «odaqtas» biyligining kýsheyip kele jatqan qysymyna ne isteuge bolady? Núr-Súltan Mәskeumen kerisip qalghanda әrdayym Mәskeu jenip kete beretinin týsiner emes.

Qazaqstan men Reseyding jayma-shuaq qarym-qatynasyna ótken jyly Memlekettik Dumanyng birneshe deputaty Qazaqstannan jerdi tartyp alu keregin ashyq aitqan kezde qara búlt torlady.

Ol janjal tez basyldy, biraq osy jazdyng ortasynda reseylik BAQ kórshi respublikadaghy «tildik patrulider» taqyrybyn belsendi týrde kótere bastady. Ángime ózara baylanysy joq belsendiler turaly boldy. Olar azyq-týlik dýkenderining qyzmetkerlerinen  qazaq tilinde jauap berudi talap etken. Býkil prosess kameragha týsirilip, sodan keyin YouTube-taghy arnayy arnada jariyalanghan.  Arnanyng negizin qalaushy, ekssentrlik belsendi búghan deyin óz elinde de asa tanylmaghan Quat Ahmetov bir týnde kórshi elding «zúlym júldyzyna» ainaldy. Nәtiyjesinde Ahmetovke últaralyq arazdyq turaly qylmystyq is qozghaldy, keyin ol jedel elden ketti. Biraq onyng is-әreketi elde  «ksenofobiya» bar degen atty tanyp berdi. Búl sózdi Syrtqy ister ministri Sergey Lavrov eki el arasyndaghy qarym-qatynastyng 29 jyldyghyna arnalghan merekelik maqalasynda quana-quana qoldandy.

Mәjilis deputaty Darigha Nazarbaeva (Nazarbaevtyng ýlken qyzy) da kópshilik aldynda sóiledi. Ol Lavrovqa «ksenofobiyalyq kórinister oryn alatyn» óz eline qaraugha kenes berdi. «Sergey Viktorovich bylay dep jazdy: keybir jaghdaylar kóbinese syrttan arnayy aqparattyq әdisterdi qoldanudyng nәtiyjesi bolyp tabylady. Mening biluimshe, múnday jaghdaylargha Reseyding resmy reaksiyasy eger «syrtqy agentter shynymen bolatyn bolsa» olardyng diyversiyalyq júmysy óz maqsatyna jetkenin dәleldeydi», - dep ashyq aitty Nazarbaeva.

Bastapqyda Reseyding últtyq kartasy turaly oqighalar Memlekettik Duma saylau aldynda jasalghan әdisting biri dep eseptelgen (mysaly, Qyrghyzstanda da bolghan), biraq  eki jaqtyng bir-birine degen ótkir ritorikalary jaghdaydyng birshama kýrdeli ekenin kórsetedi.

«Qazaqstan, Kenes Odaghynyng ydyrauynan neghúrlym alys bolsa, soghúrlym ózin shynayy tәuelsiz memleket mәrtebesinde bekituge tyrysady jәne Resey polusterding biri bolyp tabylatyn syrtqy sayasy baghdarlaudyng kópvektorly trendin bekitedi, biraq soghan qaramastan Qazaqstan yntymaqtasugha nemese senimdi qarym-qatynas ornatugha tyrysatyn әlemdik kýsh ortalyqtarynyng arasynda tek bir polus bolyp tabylady. Áriyne, әngime Qytay, Amerika Qúrama Shtattar men Euroodaq turaly. Resey múnda tórtinshi polus, әlemning tórt jaghy siyaqty», - deydi sayasattanushy Arkadiy Dubnov.

«Qazaqstan  Batys vektoryn, atap aitqanda kirillisadan latyn әlipbiyine kóshu arqyly belgileuge degen úmtylysty rastap otyr. Búl, jalpy alghanda, Qazaqstannyng tehnologiyalyq jәne innovasiyalyq jetistikteri bar әlemdik qoghamdastyqtyng bir bóligi bolugha úmtylysynyng eleuli belgisi. Búl basqarushy reseylik elitanyng shamyna tiyip otyr. Olar múny Qazaqstannyng Reseyding yqpal etu orbitasyna kiruden sózsiz bas tartuy retinde qabyldaydy», - deydi sayasattanushy.

«Mәskeu Ortalyq Aziya elderining óz sayasaty jәne óz pikiri bar ekenin elestetede almaydy», - dep sanaydy Dubnov. Búl Resey AQSh pen NATO-nyng shyghysqa qaray odan әri kenenine ulitimatum bergen kezde aitarlyqtay bayqaldy.

«Aumaqtyq shaghymdar kez-kelgen uaqytta jana kýshpen órshui mýmkin, әsirese, Mәskeu is jýzinde búrynghy kenestik respublikalargha Tәuelsizdik sharasyn kórsetu qúqyghy turaly búrynghydan góri әldeqayda qauipti súraq qoyghan kezde. Amerikalyqtarmen jasalghan kelisim jobalarynyng birinde «Resey Amerika Qúrama Shtattarynan KSRO qúramyna kiretin jәne býginde NATO-gha kirmeytin búrynghy elderding aumaghynda kez-kelgen әskery yntymaqtastyqtan, kez-kelgen әskery qyzmetten bas tartudy talap etedi», dep jazylghan. Múnday elderding qataryna, әriyne, Qazaqstan da kiredi. Búl Mәskeu ózin Qazaqstannyng syrtqy sayasy qyzmeti men baghdaryna qoygha qúqyly dep sanaytyn songhy shekteu, óte manyzdy jaghday. Mening oiymsha, songhy uaqyttaghy barlyq osy belsendilik Reseydin, atap aitqanda, Qazaqstandy erekshe mýddeler aimaghy dep sanau qúqyghyn zandy týrde bekitu turaly óte qatang talabyna tek «artilleriyalyq dayyndyq» boldy», - dep eskertedi Dubnov.

Qazaqstandyq biylik, eger Darigha Nazarbaevanyng aitqanyn sanamasaq, ashyq qaqtyghysqa barghysy kelmeydi jәne salystyrmaly týrde tynysh asimmetriyalyq sharalar jýrgizude. Resey deputattarynyng aumaqtyq narazylyghynan keyin Qasym-Jomart Toqaev tarihy maqala shyghardy. Onda ótkenning qazaqtargha qarsy qylmystaryna kimning kinәli ekenin múqiyat týsinu kerek dep atap ótti. Birinshi kezekte 20-shy jyldardaghy asharshylyqqa baylanysty. Biraq, sonymen qatar, qazaqstandyq biylik de-fakto arqyly asharshylyq turaly ghylymy pikirtalasqa sanksiya berdi (respublikada ol «Asharshylyq» dep atalady). Biylikting qoldauymen tipti, asharshylyq turaly qújattar jinalyp kóptomdyq shygharma shygharyldy jәne búl Reseydegi Qazaqstannyng derbes el ekenine qarsylardyng ashuyna qatty tie týsti.

Búdan basqa, «tildik patruliderdin» iydeyalyq quat berushi Quat Ahmetovting Qazaqstannan ketu uaqytynda, qazaqstandyq segmentinttegi әleumettik jelilerde Reseyding jalauyn kóterushi  belsendi Ermek Tayshybekov jeti jylgha bas bostandyghynan aiyrylyp, sottaldy. Mýmkin, búl Reseyding Qazaqstan tarapynan alghan eng qatal jauaby bolar. 2015 jyly bergen súhbatynda Tayshybekov ózining basynda televiziyalyq nasihattan basqa iydeologiyalyq negiz joq adam ekenin kórsetti.

Kórshi tabanynyng astynda

Ókinishke oray, qazaqstandyqtar ýshin respublika biyligining batyldyghy is jýzinde osymen ayaqtalady. Ekonomikalyq túrghydan alghanda, Qazaqstan, Resey iri sauda seriktesi bolmasa da, Euraziyalyq ekonomikalyq odaqqa kirgen kezden bastap kórshilerine qatty tәueldi. IYә, ózining «kópvektorlyghyn» qoldana otyryp, Qazaqstan basqa odaqtastardy (sonyng ishinde ekonomikalyq) izdestiruge tyrysuda. Songhy birneshe aida negizgi skripkany Týrkiya men Erdoghannyng ózi oinaytyn týrki halyqtarynyng odaghy turaly әngime aitarlyqtay ósti. Biraq, Reseymen baylanys múnymen ýzilmeydi, al Mәskeu onyng respublikagha әseri odan da kýshti boluy ýshin bәrin jasaydy. Atap aitqanda, Reseyding Qazaqstannyng ontýstiginde AES salu jobasyn jasap jatqandyghy jasyryn emes. Biylik stansiyany kim salatyny әli sheshilmegenin algha tartyp, aldausyratqanymen bәri belgili.  Sonymen qatar, eldegi elektrondyq ýkimet jýielerin «Sberbank» úiymdastyrady.  Respublikadaghy biylikke adal keybir sarapshylar ony «qauipti» dep sanaydy.

Aqyr ayaghy Qazaqstandaghy koronavirus jaghdayynyng jaqsarghanyna qaramastan, Mәskeu kórshi elmen shekarany ashugha tyryspady. Áue qatynasy tolyghymen qalpyna keltirilmegen (búl biyletterding kýrt qymbattauyna әkeldi). Jerdegi ótkizu punktteri arqyly da kóp adamnyng jýruine rúqsat joq. Sonymen qatar, Reseyde әli kýnge deyin Qazaqstannan vaksinasiyalau pasporty zandy týrde tanylmaghan jәne respublikadaghy vaksinasiyalardyng kópshiligin reseylik «Sputniyk» jýzege asyrady.

Múnyng bәri Reseyding Qazaqstannyng qorqynyshyn baqylauda ústap otyrghanyn kórsetedi.

«EAEO ayasyndaghy ekonomikalyq әlsiz oiynshy bola otyryp, Qazaqstan óz egemendigining bir bóligin joghaltyp alghan siyaqty», - deydi sayasattanushy Dosym Satpaev.

«Al, ÚQShÚ-gha kire otyryp, Qazaqstan ózining әskery sayasatyn qalyptastyru salasynda tәuelsizdiginen aiyrylyp qaluy mýmkin. Ekonomika jәne qauipsizdik – búl egemendikting qos tiregi», - deydi Satpaev.

Mәskeuding aighay shuymen respublika ishinde shiyelenis jasau Kremli ýshin tiyimdi. Preziydent Ákimshiligi basshysynyng búrynghy birinshi orynbasary Vladislav Surkov ózining songhy maqalasynda aitqandan «haos eksporty» arqyly kórshi eldi әlsiretuding bir joly.

«Búl shiyelenister belgili bir uaqytqa deyin — eng bolmaghanda Núrsúltan Nazarbaevtyng tiri túrghanyna deyin bolady. Eki kóshbasshynyng óte jyly qarym-qatynasyn eki tarap ýnemi atap ótedi.  «Qúday bergen kórshi», - degen Nazarbaevtyng Putinge qaratyp aitqan sózi jergilikti «memge» ainalyp ketken.

Sonymen qatar, Nazarbaev kovidpen auyrghan kezde, búrynghy preziydentting aituy boyynsha Qazaqstangha dәrigerlerdi Putin jibergen. Eki adamnyng jyly qarym-qatynasy esebinen Qazaqstan әli de el retinde teng seriktes retinde jýre beredi», - deydi sayasattanushy Sәtpaev. Biraq búl, әriyne, uaqytsha.

«Nazarbaevtyng patriarhtardyng biri retinde Putindi әli kýnge deyin basyna almaydy. Odaqty saqtap qaludyng jaqtaushysy bolghan Nazarbaev faktory KSRO-nyng jana reinkarnasiyasynyng formulasyn armandaytyn Putinge kómek bola almady. Sondyqtan, Nazarbaevtyng bedeli Resey men Qazaqstannyng qarym-qatynasyna әser etetini sózsiz. Biraq, Nazarbaevtyng biylikten birte-birte ketuining osy tranzittik kezeninde ol, jalpy alghanda, Núr-Súltannyng ózining egemendigin odan әri bekitu әreketin bәsendetui tiyis edi. Nazarbaev búl dempfirleuge qanday da bir jolmen yqpal etuge tyrysady», - dep týsindiredi Arkadiy Dubnov.

«Búl qazirgi preziydent Qasym-Jomart Toqaev ýshin jaghymsyz janalyq, ol syrtqy sayasattaghy preziydenttigining ýsh jylynda Nazarbaevtyng kólenkesinen shyqpady (tym diplomatiyalyq). Putin ýshin ol teng emes», deydi «Novaya gazeta" sarapshylary. Olar qúrdas bolsa da «olarda ortaq qúmsalghysh joq», - deydi.

Ekinshi jaghynan, eger ol basqa da iri geosayasy oiynshylarmen Qazaqstan aumaghynda «Reseyge qarsy salmaq salu» turaly uaghdalasa alatyn bolsa (Nazarbaev qartayghan kezge deyin osylay jasaghan), dәl osy diplomatiya Toqaevtyng qolynda boluy mýmkin. «Reseymen, Qytaymen, Týrkiyamen jәne Europalyq odaqpen qarym-qatynasty birdey jýrgizuge tyrysu kerek», - dep boljaydy Dosym Satpaev.

«Áriyne, ishki әleumettik sayasat Syrtqy oiynshylardyng eldegi jaghdaygha qanday da bir jolmen әser etu mýmkindigi bolmaytynday etip damuy kerek». Songhy, әriyne, problemalar bar: songhy jyly Qazaqstanda ómir sýru dengeyi — ekonomikalyq ta, túrmystyq ta — odan da qatty tómendedi. Reseyde jaghday birshama jaqsyraq bolsa da, ol eki elde ómir sýru dengeyin salystyrudyng ýgit-nasihat shayqasynda jeniske jetti. Qazaqstandyng biylikke jetpeytin bir nәrse bolsa, ol - uaqyt.

IYә, Reseyding ishki sayasatqa әseri tabighy týrde әlsireydi. Tipti resmy halyq sanaghy eldegi memleket qúrushy últ ókilderining ýshten ekisinen astamyn kórsetti. Shyn mәninde, búl san әldeqayda ýlken jәne odan әri ósedi. Biraq múny Resey de týsinedi, al Kremli qazir ózining búrynghy koloniyasyna osy elding azamattary qalaghanday ómir sýru qúqyghyn onay beru ýshin emosionaldy dayyn emes.

«Qazaqstan men Reseyding qazirgi qarym-qatynasy — kýieui men әielining ajyrasu aldyndaghy qarym-qatynasy», - deydi Dosym Satpaev. - Iya, olar әli de birge ómir sýruge tyrysuda, biraq qara mysyq qazirding ózinde jýgirude. Mýmkin, bolashaqta bireu ajyrasu prosesin bastaghysy keledi. Mýmkin beybit, mýmkin qatal». Búl úqsastyq bәrine jaqsy, tek bireuinen basqa: neke 30 jyldan beri joq, al kóp әiel kýieui әli kýnge deyin onyng barlyq әielderi oghan tiyesili dep sanaydy. Abiuzivtik diplomatiya dәuiri-qyzu jýrip jatyr.

Ayjan Temirhan

Abai.kz

15 pikir