Qaladaghy atys-shabys basyla salysymen, generatordyng remenin satyp alu ýshin «Barlyq» bazaryna qaray tarttym. Bazar istep túr degen. Taksist jigit Rayymbek danghylyna týskisi kelmey, Qalqamannyng ishindegi kóshelermen ainalyp jýrdi. Keybir tústa avtomat asynghan jas balalar jýr deydi. Eshqanday maqsat joq, qaru ústaghanyna mәz, birdeme sheshetindey kýpinip jýrgen ónkey jastar sekildi bolyp elestedi kózime. Bәriniki bir әngime: Almatydaghy qazirgi jaghday. Toqaevtyng basynda dúrys istemegenin aitady. «Manghystaudaghy miting alghash bastalghanda, Preziydent kabiynetinen shyghyp, birden solardyng arasyna baryp, talap-tilekterin oryndaymyn degende ghoy, bizde múnsha bylyq bolmas edi. Sonda halyqtyng aldynda Preziydentting de bedeli bir kóterilip qalatyn edi» dep jatyr. Osyndaghy bireuler: «Manghystaulyqtar dúrys istedi. Talap-tilegin oryndatqan song túrghan jerine deyin tazalap ketti», – dep olardy ýlgi qyla sóileydi.

Mening oiymsha, manghystaulyqtar da últtyq dengeyde oilaytynday ýlken masshtabqa bara almady. Gazdyng baghasyn elu-alpys tengege týsirtti de, saudalasyp bitkendey sonymen qoya saldy, boldy. Olardan әldeqayda az ailyq alyp typ-tynysh qana jan baghyp jýrgen basqa jaqtaghylar esesine bosqa arandap qaldy. Almaty onyng qasynda ýlken megapolis qoy. Múnda jan-jaqtan kelgender kóp. Nebir adamdar bar degendey.

Jogharyda bastaghan әngimemdi әri qaray jalghastyrayyn... Qalqamandaghy baghdarshamnan ótkennen keyin arghy jaghyndaghy biyik ýilerding eng shetine deyin bardy da, taksist sol aragha toqtap, meni týsirip ketti.  «Altyn Orda» jaqqa ainalyp shyghatyn jana jol my batpaq bolyp jatyr eken. Kele jatqan taghy bir mәshiyneni toqtatyp, 400 metrdey jerdegi Rayymbek danghylyna deyin sonymen tegin jetip aldym da, «Barlyqqa» deyin jayau jýrdim. Shynymdy aitsam, Qalqamangha kire bergende kinodaghyday qylmystan kóz ashpaytyn bir gettogha kirip bara jatqanday kýy keshtim. Joldyng shetindegi keybir dýkendi tonap, órtep jibergen. IYeleri basqa últtar dep estidim. Olargha bәri «shoq-shoq!» dep túrghanday bolyp kórindi. Kóshede kýndelikti tirligimen jýrgen yghy-jyghy adam. Dýkenning aldynda tamaq alu ýshin kezekte túr kóbi. Bazar ashyq bolghanymen, ishinde tiri jan joq. Kireberisinde 5-6 jigit sóilesip túr. Qarauyldar ghoy deymin. Solardyng bireui meni ymdap shaqyryp, bazar býgin istemeytinin, erteng ashylatynyn aitty. Sodan qaytadan jolgha shyghyp, taksy ústamaqshy boldym. Qol kótergenim sol edi, bir Mazda markaly mashina shiiiq etip kep qasyma toqtay qaldy. Baratyn jerimdi aityp, aqshasyna kelisip, otyryp aldym. Biz ýi-ýiding arasymen jýrip, Qalqamangha әreng jetsek, ol qala jaqqa barugha qorqyp jýr eken. Qala tynysh degendi estigennen keyin gazdy basty-ay kep! Auruhananyng janynan ótip bergenimizde jýrginshiler joldyng dәl ortasyna toqtap, kósheni tas pen bógetten tazalap bastapty. Ótip bara jatqan basqa mәshiyneler de toqtay-toqtay qalyp, olargha kómektesip ketti. Biz de ayaldap, taksist ekeuimiz joldaghy biraz tasty alyp tastadyq. Tәrtip pen tazalyq bolghanyn bәri qalaydy. Tilektes, niyettes ekenin bildirip, bir-birine bolysyp jatqandaryn kórip ishimiz jylyp qaldy. Bir qyzyghy, joldyng arghy shetinde túrghan «Aport» pen «Sulpakqa» ózge júrt top-tobymen kirip, ishindegi azyq-týlikti tiyep әketip jatty sol kezde. Tegin dýniyeden qúr qalmayyn dep oilady ma, esek arbasymen myqshyndap әreng ketip bara jatqan bireu de solay qaray búrylyp barady. Ony kórip shopyr da barmaqshy bolyp oqtalyp edi, men ony rayynan qaytaryp: «Neng bar?! Tek jýrsen, toq jýresin!» – dep toqtattym. «Dúrys aitasyn! Úrlauyn úrlap alyp, keyin ózinnen ózing quystanyp jýrgenshe, typ-tynysh taksovati etip jýre bergenim jaqsy ghoy», – dep qoyady ol da.

Biri ashyq úrlyq jasap, biri úrlyqtan úyatty joghary qoyyp otyrghan búl adamdar – bir atanyng balalary. Biraq bireui tәrtip bolghanyn qalap joldy qoqystan tazalap jatsa, joldyng arghy betindegileri dýken tonap, iyesiz qalghan dýniyeni talap әketip jatyr. Halyqtyng ózi ala-qúla. Osy meni tang qaldyrdy. Jeltoqsan kóterilisi kezinde bәrin narkomandar degeni sekildi, búl joly da teledidardan terrorister (osy yarlyk ta dúrys emes, alda búl mәseleni әli de talqylaytyn shyghar mýmkin), lankester dep, bәrin bir oqpen aidap jatyr ghoy. Olar syrttan kelgen joq. Óz aramyzdan, osynday ala-qúla halyqtyng arasynan shyqqandar... Jol boyy úrlyq jasap jatqandargha qarap, búlar qaytip biylikti ózgertpekshi bolyp jýr eken dep te oiladym. Adam aldymen ózi ózgerui kerek qoy.

Sol aradan úzay bergende taksist joldan taghy bir adamdy aldy. Ol kisi taksy ústap «Aport» sauda ýiine  barypty. «Aportqa» kirgen bette bәri qap-qap tamaq alyp shyghyp jatqanyn kórip, búl da eki kola men birer shokoladty qoltyghyna qystyra ketedi.

– Alatynymdy alyp aldym da, sodan qaraday qysylyp, olardy qayta kireberiske tastap kettim. Jolpúlyn bere salayyn desem, әlgi taksiysim joq! Ana tegin dýniyeni kórgende esi shyghyp, meni úmytyp ketken ghoy deymin (beytanys jolaushydan osy sózdi estigende eriksiz kýlip jiberippin). Úrlyqqa qolym barmaydy eken. Dirildep, qalshyldap qaldym, – deydi aghynan jarylyp әlgi adam.

Odan beri qaray «Praym» sauda ýiin ainalyp óte bergenimizde de paket-paket kiyim alyp shyghyp jatqandar kózge týsti. Qymbat djippen kelgender de solarmen birge jaghalasyp tiyep jýr. Joldyng boyyndaghy zapravkalar tolghan kólik. Benzindi sisternanyng ózinen sarqyp alyp qúiyp jatyr-au deymin. Kóshede bir polisiya joq. Qalada haos ornaghan.

Qysqasy, biz aldymen ózimizdi ózertpesek, myna týrimizben qoghamdy ózgerte almaydy ekenbiz. Mýmkin óstip-óstip adam bolyp, el qatarly damyghan memleket bolyp ketetin de shygharmyz. Biylikti de halyqtyng peyiline qaray beredi ghoy. Halyq úrlyq-qarlyqtyng ýlken kýnә ekenin, әr nәrsening azaby men sauaby qatar jýretinin әli kýnge deyin bilmeydi. Sóite túra biyliktegilerdi «úrlap jatyr», «jep jatyr» dep, kinәlaydy. Al ózim ýige aman-esen jetip, jolda bir adamdy bolsyn úrlyq jasaudan tyighanyma quandym. Ózgeristi әrkim aldymen ózinen bastasynshy!

Jolymbet Mәkish,

Jurnalister odaghynyng mýshesi

Abai.kz