(Án-qissa)

Alghash ret men onymen úshaq terezesinen syrtqa ýnile qarap otyryp qauyshtym. Aqtau qalasyn betke alghan auyr layner әldeqalay ainala búryla bergende, kólkip jatqan kók teniz kózime ottay basyldy...

«Jo-joq, ózimdi-ózim aldamayynshy, alghashqy әserim mýldem basqasha edi ghoy...

...Úshy-qiyry joq, kókpenbek әlem sonau kóz jetpeytin kókjiyekting arghy jaghyna deyin sozylyp jatqanyn kórgende, alghashqyda osynau ghalamat dýniyening ne ekenin týsinbey de qalgham-dy. Beyne-bir myna kók aspannyng orasan zor bir bóligi jerge opyrylyp týsip, tónkerilip jatqanday.

«Apyr-au, tenizing osy bolsa, múhityng qanday bolmaq?..»

Alghashqy әserim osylay bolsa kerek...»

IYә-iyә, esime endi týsti, ol tipti de kók emes, qarakók-túghyn. Key jeri ghana ashyq kók, endi bir tústary kózding jauyn alatynday әdemi, jasyl renk aralas kógildir týsti eken...

Osy ghajayyp dýniyening bir sheti kókjiyekpen astasyp, al, bir sheti әlginde ózim úshaq terezesine jabysa sholyp kele jatqan aq shoqylargha bay úlan-ghayyr jermen shektesip jatqanyn kórgende baryp, men onyng qart Kaspiy ekenin bir-aq týsindim...

Abdyranqyrap qalghan men oghan ishtey sәlem berdim. Sol kezde ol, ne ýshin ekenin qaydam, auyr kýrsingendey kórindi...

Tenizding minezi qyzyq. Myng qúbylyp túrady. Onyng kenetten búrq-sarq ete qaluy da, týk bolmaghanday, ayaq astynan tynshy qaluy da op-onay...

Tenizding ashuymen oinama. Doldanghan kezinde oghan qarsy túrarlyq kýsh tabylmaydy-au, sirә da. Sonday bir qatty ashu-yza qysqan kezderinde bolsa kerek, ýidey-ýidey tastardy ýruli dop qúrly kórmey, jaghagha shygharyp tastay bergen. Ol az desen, asau tolqyndar múnay tiyegen auyr kemelerdi de bos tegenedey tónkerip tastaugha qabiletti...

Jeldi kýni jaghalauda jýrip, shanq-shanq etken shaghalalardyng dausyn tym jaqynnan estidim. Jalt qarasam, shaghalanyng biri tayaq tastam jerde, su betinen shyghyp túrghan tastyng ýstinde shoqiyp otyr. Pәli, mynauyng bizding auyldyng manyndaghy kólshikte jýretin kishkentay shaghalalargha mýldem úqsamaydy. Iriligi tau býrkitindey derlik. «Revolusiya dauylpazy» Maksim Gorikiyding әigili dauylpazy – Burevestniygi osy-au, shamasy. Kýsheye týsken jelge qarsy qasqaya qarap, dauyl shaqyryp otyrghanday. «Pusti silinee gryanet burya!..»

Múqaghaly Maqataevtyng tilimen aitsam, «ómir nasekomyn jinaugha qúmar» adamyng men emes, alayda, sonyra erikken júrttyng osy shaghalalargha jem berip, qolgha ýiretuge shaq qalghanyn kózim kórdi...

E-e, nesin aitasyn, ómir shyndyghy men romantika qatar jýredi ghoy. Men romantika izdep, teniz jaghalap jýrgende, jaghalaudyng qyp-qyzyl týske boyalyp jatqanyn kórip, «teniz qangha bógip jatyr» dep, әi, bir qiyalyma erik bersem-shi. Keyin anyqtap qarasam, kәdimgi qyzyl baldyrlar eken, jaghagha shyghyp qalghan, tәiiri...

Sosyn sonau bir jyldarghy kósemsózshil әdetime salyp, renjuli ritorikagha jol berdim: «Teniz degening – tirshilikting kózi, ómirding naghyz ózi emes pe?! Ony týrli ósimdikter, jәndikter men januarlar mekendeydi ghoy. Al, adamdar ózderining tar manday mýddesin ghana oilap, osy tirshilikke sonshalyqty ayausyz, tipti, aitugha auyz barmaytyn jauyzdyqpen qaraydy. Olar qaraqan basynyng bir sәttik paydasy ýshin tughan tabighatty talaq etuge dayar. Sol qatygez, tasbauyr adamdardyng kesirinen, olardyng tabighatqa keltirgen orasan zor ziyanynan tenizing de tirshilikke jaramay qalyp jatyr...»

Auyr oilargha shomyp kele jatqanymda, maltyghyp, jaghagha shyghyp qalghan dәrmensiz itbalyqty kózim kórdi. Týri tym ayanyshty. Maghan jautandap qaraghan kózinen móltildegen jasty kórip janym ashyp ketti...

«Tenizding kóz jasy ghoy mynau. Teniz de jylaydy eken-au», – dep, eriksiz kýrsinip, kýbirley berdim, kýbirley berdim...

Bir kezderi, million-million jyldar búryn, jer betinde adam zatynyng ózi tirshilik sanatynda joq kezde, Tetis degen úly múhit ómir sýripti. Basqasyn aitpaghanda, Qara teniz ben Kaspiy tenizi sodan qalghan júrnaqtar eken. Kaspiy tenizi ghasyrlar boyy osy ónirdi mekendegen halyqtardyng atymen týrlishe atalyp kelgen: Girkan, Sarmat, Hazar, Qúmyq, Kaspiy. Kýlli әlemge belgili «Kaspiy» atauy – bizding arghy ata-babalarymyz bop keletin saqtardyng ishindegi bir taypanyng aty...

Kenet kóz aldym túmandanyp ketti. Búl ne ózi – búlt pa, túman ba? Álginde ghana oy ýstinde aqshulan tolqyndary aspangha shapshyghan tenizding ýstinde budaq-budaq týtin siyaqty jónkile kóship kele jatqan boz túmangha tanghala qarap túrghan edim. IYә, kәdimgi kóshpeli appaq qalyng túman. Ózimdi beyne-bir aq búlttyng ishine sýngip ketken úshaqtay sezindim...

Aq boz túman kóshpeli ata-babalarymyzdyng jýrdek atty әskerindey zu etip óte shyqty da, qalany betke aldy. Áne, әp-sәtte zәulim ghimarattary zorayyp kórinip túrghan qalagha jetti de, kidirmesten, әri qaray kete bardy. Baghyty – Janaózen...

Manghystau halqy Janaózendi jәy ghana «Ózen» dep atay beredi. Onyng ne syry bar? Eskiqúlaqtar bolmasa, keyingi úrpaq Janaózenning kóne tarihyna tereng boylamaydy. Ol aimaqta ózen deuge keletindey aghyn su joq. «Ózen» atty qúdyq qana bar. Kóne anyz boyynsha, pәlenbay myng jyl búryn Tetis múhity tartyla-tartyla, qúdyqqa ainalghan-mys...

Osy sәtte ózim búryn estimegen beytanys bir әuen qúlaghyma yzyndap kele berdi. Saz emes, әldebir әnge úqsaytynday. Ghajap. Sózin bilmesem de, ózimnen-ózim ynylday bastadym. Kenet keude túsym býlkildep, qayyrmasy tilime orala ketti.

Ózen – ózenim,
Ózen – ózegim.
Ózen – óz jerim,
Ózen – óz elim, – dep, teniz shuylymen jarysa, baryldaghan dausymmen shyrqay jóneldim...

Pәli, jana әn tughan synayly. Janaózen oqighalary mening de ishtegi mún-sherimdi әnmen jetkizuge qozghau salghanday.

P.S. Auyldaghy bir bozbala «miting bolady» degendi estip, ýi-ishine aitpastan, qalagha attanyp ketipti. Anasy uayymdap, ózin qoyargha jer tappaghan. Sol bir kýn oghan óz ghúmyrynan da úzaghyraq kóringen shyghar. Tughan perzentin zarygha kýtken ana keshke balasy ýige aman-esen jetkende: «Qúlynym-au, múnyng ne?! Mitingide neng bar?!.» – dep súrady, jorta keyip. «Anashym, men halyqpen birgemin ghoy», – dedi balasy, onyng iyghynan qapsyra qúshaqtap...

IYә, halyq ta myna teniz minezdi. «Qazaqtyng ashuymen oinama!..»

Jan Tileu

Abai.kz