- Shyraq, qay rudan bolasyn?

Men dәl múnday súraq kýtpegen edim. Qazaqtyng salghan jerden ru súrasyp jatuyn jaratpaymyn. Sәl bógeldim de, aita bastadym:

- Úly jýz bolamyz. Úly jýzding ishinde Alban...

Betinde eshqanday sezim belgisi bilinbey, sózin tәptishtep sóilep:

- Shyraq, Albangha da, basqagha da búl mektepte oryn joq. Kelgen izderinmen qayta berulerine bolady.

Berdibek Soqpaqbayúlynyng

«Ólgender qaytyp kelmeydi»

romanynan.

- Shyraq, qay rudan bolasyn?

Men dәl múnday súraq kýtpegen edim. Qazaqtyng salghan jerden ru súrasyp jatuyn jaratpaymyn. Sәl bógeldim de, aita bastadym:

- Úly jýz bolamyz. Úly jýzding ishinde Alban...

Betinde eshqanday sezim belgisi bilinbey, sózin tәptishtep sóilep:

- Shyraq, Albangha da, basqagha da búl mektepte oryn joq. Kelgen izderinmen qayta berulerine bolady.

Berdibek Soqpaqbayúlynyng

«Ólgender qaytyp kelmeydi»

romanynan.

Rugha bólinuding býgingi jaghdayy kәdimgidey kónil alandatady. Búl qúbylys tútas bir últty toryna týsirgen indet.  Biraz uaqyt búryn «Bir rulardyng ókilderi jinalypty, ózderining preziydentterin saylapty» degen sóz shyqty. Bireuleri óz rularynyng shejiresin kitap etip shygharsa, endi biri óz atalastarynynan shyqqan ataqtylaryn, býkil el bilsin bilsin-bilmesin - әuliye, bi, batyrlaryn nasihattaugha týrli әreketter jasauda. Osylay kózge kórinbeytin, mәresi qay jerde ekeni belgisiz jarys jýrip jatyr. Búnday jarystyng bar ekenin әsirese bireu lauazymdy oryngha otyra qalsa birden biluge bolady. Ilezde ol azamat turaly «ózi qay jýz, qay rudan eken?» degen súraqqa jauap izdeline bastaydy. Nege ekeni belgisiz «búl azamattyng últjandyghy men iskerligi osy lauazymyna say ma?» dep súramaydy.

Birde jagha ústatar mynaday әngime estigenim bar: júldyzy janyp býkil әlemge aty shyqqan jap-jas sportshy qayghyly qazagha úshyraghan kez. Bir zamandasym «bolashaghy zor edi, biraq ne shara, qazaqtyng mandayyna syimady» dep múnayypty. Sonda qasynda túrghan bir jigit: «sening neng ketti, qaza tapsa bizding rudyng adamy qaza tapty» depti. Búnday sóz estiymin dep oilamaghan zamandasym ne derin bilmey ýndemey qalypty.

Bir kisimen óner jayly súhbattasuym barysynda ol «ónerde ózgeler jetpeytin biyikke jetip býkil elge belgili bolu da rugha baylanysty, keybir rular ónerge beyim, keybireui beyimsiz», dedi. Men óz kezegimde, sonda: Qúrmanghazy, Dәuletkerey, Tәttimbet, Dina, Estay, Múhiyt, Aqan, Birjan, Mayly, Mәdeli, Jambyl, Kenen men taghy basqa da qazaqtyng betke ústar óner iyelerining bәri bir rudan boghany ma, degenimde, «Ne deseng o de» degendey qolyn bir-aq siltedi.

Daryndy, úly túlghalar barlyq rulardan shyghady. Qazaqtyng betke ústar ghalymy Shoqan men «Alash» partiyasyn qúrghan Álihan Bókeyhanúly, kýishiler Dәuletkerey men Dina - tóre, Aqan seri arghyn ishinde qarauyl. Kýishi Qúrmanghazy Bayúlynyng ishindegi qyzylqúrt, әnshi Mәdy - qarakesek, aqyn-jyrshylar Jambyl men Sýiinbay - ekey, qobyzshy Yqylas - tama, kýishi Qazanghap - shanyshqyly. Kýishi Tәttimbettin ruy - shanshar. Aqyn Abay - tobyqty, Estay Berkimbayúlynyng ruy - almashy. Baluan Sholaqtyng ruy Dulattan shyqqan - sәmbet, belgili әnshi-kompozitor Jayau Músanyng ruy  - aidabol, aqyn Iliyas Jansýgirov - nayman, suretshiler Ábilhan Qasteev - suan, Ýki Ájiyev - dulat, ghalym Qúdaybergen Júbanov - әlim. Ataqty jazushy Múhtar Áuezov pen «Álem muzykanty» degen ataqqa ie jalghyz qazaq Ayman Músaqojaeva - qoja. Memleket qayratkerleri Ózbekәli Jәnibekov - tiney, Tólegen Tәjibaev - alghi. Belgili aqyn Qadyr Myrza-Áli - baybaqty. Úly Otan soghysynyng batyry Sabyr Raqymovtyng ruy - baghys, al onyng últynyng qazaq ekenin dәleldegen ghalym Ásilhan Ospanúly - qoja. Búl tizimdi ary qaray jalghastyra beruge bolady. Biraq osynyng ózi-aq daryndylyq adamgha ruyna baylanysty qonady degen keybireulerding tújyrymyn joqqa shygharady.

Jalpy Abylay, Kenesary, Shoqan, Isatay, Mahambet, Abay, Ybyray, Ahmet, Mirjaqyp, Maghjan, Múhtar, Amankeldi, Álibi, Sәken, Qajymúqan, Áliya, Mәnshýk, Bauyrjan, Qanysh, Shәken, Kýlәsh, Ámina, Oljas, Múqaghali, Ermek, Biybigýl, Shara, Roza, Qarshygha, Ayman, Álibek, Jәniya degende bóline qoymaytyn qazaq, bolmaytyn jerde bóline beretini nesi? 1986 jyldyng qara suyghynda әmirshildik jýiege qarsy shyqqanda ru, jýzge bólinbegen qazaqtar kýndelikti kýibeng tirshilik kezinde nege bólingish?

Mýmkin búl súraqtyng jauabyn tarihtyng keng alqabynan izdeu qajet shyghar? Bizding dәuirimizge deyingi besinshi ghasyrda ómir sýrgen tarihshy Gerodot «Tariyh» atty enbeginde býgingi qazaqtyng ata-babalary saqtardyng massaget, sauramat, tigrahaud jәne basqa da taypalardan qúralatynyn bayandaghan.

Kezinde dýnie jýzin dýr silkindirgen Shynghys әskerining basym kópshiligi sol saqtardyng úrpaqtary týrli ru-taypalardan qúralghan týrki tektester ekenin úly tarihshy Lev Gumiylev jәne basqa da tarihshylar búltartpastay dәleldegeni belgili.

Qaysybir eldin, órkeniyetting damu barysynda birde samghap biyikke órleui, endi birde qúzdan qúlaghanday tómen qúldilauy zandy qúbylys. Biraq búljymaytyn bir aqiqat bar: babalarymyz sonau yqylym zamanda qan aralasudyng óte qauipti ekenin týsinip,  últ retinde joq bolyp ketpeudi úrpaqtaryna osynday ýrdis arqyly amanat etip ketken. Búl ýrdis bizding babalarymyzdyng densaulyghynyng sol kezderde joghary dengeyde boluyn qamtamasyz etti. Qazir de óz manyzyn joyghan joq. Búl ýrdis babalarymyzgha ghasyrlar boyy tirshilikting tosqauyldaryn jene otyryp әlem órkeniyetine óz ýlesin qosyp býgingi kýnge jetuge mýmkinshilik berdi.

«Men bayyrghy týrki (týrik emes - B.O.) órkeniyetining ejelgi órkeniyetti damytugha jәne keninen taratugha tiygizgen yqpalynyng qanshalyqty manyzdy ekenin tolyq sezinemin, sonday-aq tipti Europanyng basqa bóliginde ornalasqan mening otanym Norvegiyada da, qazirgi uaqytta tanylghan qanday da bir órkeniyetting ishinen týrki mәdeniyeti yqpalynyng óte kýshti bolghanyna senemin». Búl ataqty norveg sayahatshysy, ghalym Tur Heyerdaldyng 2001 jyly Astana qalasynda ótken «Ejelgi týrki órkeniyeti: jazba eskertkishter» halyqaralyq ghylymiy-teoriyalyq konferensiyasynyng qatysushylaryna joldaghan sózi. Dýnie jýzi moyyndaghan ghalymnyng jyldar boyy jasaghan zertteulerine negizdelgen búl pikiri babalarymyzdyng jogharyda aitylghan ústanymynyng dúrys ekenin, qan aralaspau tek jalpy densaulyq qana emes sonymen qatar oilau qabiletining dengeyin, sol arqyly halyq bolyp damu barysyn qamtamasyz etetinin bizding babalarymyzdyng sol kezderi sanaly týrde payymdap iske asyra alghanyn dәleldeydi.

Áriyne el bolghan song týrli kelensizdikter bolmay túrmaydy, ishinara babalar amanatyn dúrys oryndamaushylyq ta beles alyp, rugha bóludi lauazymgha qol jetkizu ýshin, yaky jer dauy kezinde sayasatqa ainaldyrghandar da bolghan. Ózi mekendegen jazyq daladay keng halyqtyng osy bir buynsyz jerin óz mýddelerin jýzege asyru maqsatynda paydalana bilgen kórshi memleketter de boldy. Solardyng biri Resey imperiyasy qazaq jerin jaulap alu barysynda jýzder men rulardy bir-birine aidap salu әdisin keninen qoldandy.

Qazaqtardyng rugha bólinuining jaghymsyz jaqtary qoghamnyng barlyq salalarynan oryn alghany belgili. Mysaly qazaq әnderi men kýilerin jinap 1925 jyly basylghan «Qazaq halqynyng 1000 әni» degen kitabynda Aleksandr Zataevichtin: «...obyknovenno kazahy priznait toliko napevy y melodiy svoego roda, aula y volosti, otrisatelino y daje vrajdebno otnosyasi k prochim (Qazaqtar әdette tek ózderining ruy, auyly men bolysynyng әnderi men әuenderin moyyndaydy da basqalardykin jauynykindey jaqtyrmaydy - B.O.)» dep jazghany osynyng dәleli.          «Bólingendi bóri jeydi» degen danalyqty úmytqan qazaqtardy mәngýrt, robot-halyq etu ýshin baryn salghan Resey imperiyasynyng múrageri Kenes Odaghynyng Kommunistik partiyasynyng basshylary ózderining mayshelpek jaghdayyn úzaghyraq saqtau ýshin, bir qolymen halyqtar dostyghynyng jalauyn jelbiretkensip, ekinshi qolymen elge iritki salumen barynsha ainalysty. Tarihty ózderining sayasatyna ynghaylap jazyp, sonyng arqasynda tek jalghyz orys halqyn úly halyq etip kórsetip otyrdy. Al sol halyqtyng әrdayym bólingisi kelip túratynyn tipten de auyzgha alghan joq. Mysaly: Shynghys han Reseydi basyp aluy kezinde orys knyazideri bir-birine bolysudyng ornyna Shynghys hannyng әskery kómegi arqasynda birining júrtyn biri qyryp nebir jauyzdyq ylanyn salghany turaly lәm-lim dep auyz ashpady. Esesine kemshilikterdi kereginshe basqa halyqtardan tauyp otyrdy. Solardyng qatarynda qazba baylyqtary mol úlanghayyr jeri bar qazaqtargha basa nazar audaryldy. Sondyqtan «sender jýzge, rugha bólinesinder» degen kinә qazaqtargha keshirilmes kýnә retinde taghylu nәtiyjesinde tútas bir halyqtyng sanasyna jyldar boyy qúiylyp, Mәskeude otyrghan basshylar búl isinde de birshama nәtiyjege qol jetkizdi.

Osylaysha qazaqtardyng sengishtigin paydalanugha kelgende Mәskeu Kremilinde otyrghan bólgishter óz mýddelerine onay qol jetkize bildi. Basshylyq oryndargha taghayyndau kezde ýmitkerdi jýzge, ru jaghynan әbden tekseristen ótkizetin. Sondyqtan nebir úiymdastyrushylyq qabyleti zor azamattar «Biografiyasy kelgenmen geografiyasy kelmey» jarty jolda shang qauyp qala beretin. Búghan elbasymyz Núrsúltan Nazarbaevtyng G.Kolbin ornynan týsken song onyng qaghazdary arasynan Qazaqstandaghy biyik lauazymdy qyzmetkerlerding jýzi men ruy jazylghan tizim tauyp alghany dәlel.

Biraq, bólinuding de bólinui bar ekenin úmytpaghan jón. Jalpy rugha bólinuding payda boluynyng birden-bir sebebi ata-babalarymyzdyng tabighatqa býgingi oqyghan, bilimdi úrpaqtarynan jaqyn bolghanynda. Sonau yqylym zamanda tuystyghy  jaghynan jaqyn adamdardyng qany aralasqanynyng qanday qayghy-qasiretter әkeletinin kórip-bilip  úrpaqtarynyng bolashaghyn oilap rugha bólinudi әdet-ghúrypqa ainaldyrghan.

Últ densaulyghy qan tazalyghynan bastau alady. Medisina ghylymynyng dәleldegenindey keler úrpaq densaulyghy myqty boluy ýshin әr azamat pen azamatsha alys jerden jar tandaghany lazym. Al býgingidey úshaq, mashina siyaqty kólik bolmaghan kezde alystan jar tandau әriyne qiynnyng qiyny edi. Sondyqtan búrynghylar úl men qyzdarynan basqa rudan qosaq tandaularyn talap etken.

«Qazaq halqyndaghy semiya men neke» atty kitabynda ghalym Halel Arghynbaev qazaq halqynyng jeti atagha tolmay qyz alyspau sebebin bylaysha týsindiredi: «Birinishiden: qandastyq jaqyndyq nekelesken uaqytta úrpaqtyng bolmauyna, yaky az boluyna, onyng azyp, tәuir qasiyetterden júrday boluy da mýmkin; ekinshiden, tuystyq qatynas ydyrap, olardyng arasynda әdepsizdikter kóbeygen bolar edi». Búlay bolmauyn el ýlkenderi qatang týrde qadaghalap otyrghan. Mysaly, qazaqtyng «Jeti jarghy» zany boyynsha bir rudyng jastary kónil qosatyn bolsa ólim jazasyna kesiletin bolghan.

«HVII - HVIII ghasyrlarda qyz alyspaytyn atalas adamdardyng tәrtip búzghandary qatal jazalanatyn, tipti onday adamdar elden quylghan. Al, jaqyn tuystar tәrtip búzsa, ólim jazasyna búiyrylghan» dey kele H.Arghynbaev óz oiyn mynaday tarihy derekpen naqtylaydy: «...Tobyqty elinde bolghan bolghan Qalqaman Mamyr uaqighasyn mysalgha alayyq. Eki ónerli jas nemere-shóbere tuystar bolsa kerek. Biraq ekeui bir-birin sýiip, bir týnde Mamyrdy Qalqaman alyp qashady. Múny estigen Mamyrdyng aghasy Kókenay ekeuinde óltirem dep ashu shaqyrady. Biraz uaqyt búlar jasyrynyp jýrip, qolgha týspeydi. U-shu basylyp, el ishi tynyshtalghan uaqytta ata-ana, agha -inisinen keshirim súrap, rizalyghyn alyp búdan bylay ashyq ómir sýrmek bolghan Mamyr auylyna attanady.

Auyl shetine jete bergende, aghasy Kókenay qaryndasyn sadaqpen atyp óltiredi. Qaryndasymdy óltirip degenime jettim, endi Qalqamandy óltirmey tynbaymyn dep jar salady. El adamdary aqyldasyp sadaq kezengen Kókenaydyng aldynan, Qalqaman jýirik atpen shauyp ótsin de, bir atqanda tiygizip óltirse Qalqaman qúnsyz bolsyn, al tiri qalsa dau osymen bitsin depti. Kókenay da, Qalqaman da búghan kónip, shauyp ótken Qalqamangha oq tiymey erding aldynghy qasyn syndyrypty». Osydan keyin Qalqaman basqa jaqqa kóship ketipti.

Qan tazalyghyn saqtau tәrtibin búzghandargha halyq әrqashan jiyrenishpen qaraytyn bolghan. «Basqa qyz jetpegendey óz tuysyn alghan bәlensheden saqtasyn» dep jiyrenetin bolghan. Osylaysha bababalarymyz qan qúramynyng adam ómirinde alatyn orynyn býgingidey damyghan zerthanalary bolmasa da tәn tazalyghyna, býkil el densaulyghyna birtútas memlekettik túrghyda mәn berip qogham densaulyghyn dúrys úiymdastyra bilgen.

Tuys adamdardyng qan aralasuynyng adam balasyna jat qylyq ekeni Qúrannyng «Nisa» sýresinde de jazylghan.

Kenes ýkimeti túsynda orys tilinde shyqqan «Jas júbaylargha kenester» atty kitapta osy mәselege erekshe kónil bólingen. Onda jaqyn aghayyndardyng bir-birimen qyz alysu dәstýrining qaybir halyqtargha ziyandyq tiygizetini jazylghan. Naqty mysal retinde keybir últ ókilderining kóbinese tolyq deneli boluynyng syry jaqyn adamdardyng qandary aralasuynda ekenin әri búl jaghymsyz әdet búl últtardy nebir aiyqpas nauqastargha dushar etetini jazylghan.

Osy bir kertartpa әdetting ziyandyghyn rastaytyn mysaldar adamzat tarihynda da barshylyq. Mysaly, kópshilik kóbine-kóp úly órkeniyet sanaytyn Egiypette bizding dәuirimizge deyin jaqyn tuys adamdardyng ýilenu dәstýri bolghany belgili. Osy elding Ptolomey faraondar әuletining songhy hanshayymy, adamzat tarihyndaghy belgili túlghalardyng biri Kleopatra 18 jasynda ata-babalarynyng әdet-ghúrpyna baghynyp ózining tughan inisine túrmysqa shyqqan. Ghalymdardyng aituynsha búl әuletting jer betinen joq bolyp ketuine tuys adamdardyng qan aralasuy birden-bir sebep bolghan.

Adam qanynyng qúpiyalary óte bir zer sala kónil audarudy talap etedi. Mysaly nemis últynyng bes birdey ókili - aqyndar Shiller men Geliderliyn, filosoftar Shelling pen Gegeli jәne fizik Maks Plank ózara tuystas eken. On besinshi ghasyrda ómir sýrgen Iogann Vant solardyng ortaq babasy. Charlz Darvinning nemeresi Frensis ataqty fiziyk, al atasy Erazm dara túlghaly ataqty dәriger bolghany belgili. Apaly-sinlili Oliga men Evdokiya Trubeskayalardyng úrpaqtarynyng biri orys halqynyng eng ataqty jazushysy Lev Tolstoy bolsa, ekinshisi sol halyqtyng betke ústar eng ataqty aqyny Aleksandr Pushkin ekeni de dәleldengen.

Adam qanynyng erekshelikterine qaray týrli topqa bólinetini ótken ghasyrda 1906 jyly Europada, 1910 jyly AQSh-ta ashyldy. Al, 1914 jyly adam qany toptarynyng kezdesu sharttary әrtýrli ekendigi anyqtaldy, yaghny әr halyqta qannyng belgili bir tobynyng kezdesu sharttary basym bolyp keledi. Ghalymdar barlyq halyqtardyng qan toptaryn zerttep, jer sharynyng qay bóliginde qanday toptaghy qan basym kezdesetinin aiqyndap geneografiyalyq karta jasaghan. Múnyng ózi halyqtardyng basynan ótken migrasiyasyn, jaulap alushylyqty, sauda qatynasyn, qyz alysu dәstýrlerin de kórsetip beredi.

Belgili antropolog ghalym Orazaq Ysmaghúlúly bylay deydi: «Qazaqtardyng qanyna baylanysty jýrgizilgen úzaq jyldarghy zertteulerimning nәtiyjesinde olardyng biologiyalyq ortaqtyghy, genetikalyq jaghynan birtútastyghy aiqyndaldy. Qazaq halqy bir genofongha jatady. Demek, halyqtyng basynan ótken biologiyalyq tarihy bar degen sóz. Qazaqstannyng ertedegi jәne qazirgi antropologiyalyq tipterin salystyru ýsh myng jyldan astam uaqyttyng berik genetikalyq baylanysyn belgileuge mýmkindik beredi». Ghalym aghamyzdyng osy sózderi babalarymyzdyng sanasynyng sonau erte zamanda-aq óte biyik bolghanyn rastaydy.

Qazaqtar balanyng әke-sheshesine úqsauyna, nemese tughan-tuysqandaryna, naghashylaryna tartuyna әrqashan ýlken mәn bergen. «Qany tartpaghannyng qary synsyn» degen sózding shyghuy da tegin emes. Úrpaqtan úrpaqqa qan arqyly jalghasyn tauyp otyratyn densaulyq dengeyining kórsetkishi býtin bir últtyng bolashaghynyng kepili. Densaulyqpen qatar halyqtyng qabilettilik dengeyi óz kórinisin tauyp otyrady.

Kimde-kimning densaulyghy men qabylettiligi tuystaryna baylanysty bolatyny ras. Balalardyng әke-sheshesine úksauy zandy. Biraq týr úqsauy men kabilet úqsauy eki bólek nәrse. Áke jaghynan bola ma, әlde ana jaghynan bola ma búl tylsym qúpiya.

Qazaqtyng ataqty kýishisi Qúrmanghazy әri kýshti boluymen qatar mergen de bolghan. Al kýishining әke-sheshesi Saghyrbay men Alqa kedey adamdar bolghany belgili. Ákesi býkil ómirin baydyng jalshylyghynda ótkizgen juas-momyn kisi bolypty. Al anasynyng aghalary tókpe aqyn, anyraghan әnshi, barmaghynan bal tamghan kýishi, toptan ozyp jýlde alghan paluan bolghan. Kýishining anasy Alqa Mәtighúlqyzy toy-jiyndarda talay ret kolan  shashyn týiip, jip belbeu buynyp, eki bilekti sybanyp, toy-astarda kýreske shyghyp talaylardy jengen kýsh iyesi bolghan.

Qorlan kyzgha ghashyq bolyp әn shygharghan ataqty Estaydyng әkesi Berkimbaydyn aita qalarlyqtay dәuleti bolmaghan, әri eki ayaghy joq gharip jan eken. Al anasy Qúlipa men naghashysy Baytúlym auyl arasynda ghana emes, kezinde býkil Kereku ónirine attary әigili әnshiler bolghan.

Ataqty Dәuletkerey kýishining әkesi Shyghay tóre auqatty adam bolghan. Biraq el basqaru ónerine jetik bolghanmen әn aityp, kýy tartpaghan kisi. Esesine Dәuletkereyding úly Salauatgerey de sheber kýishi bolghan. Úly kýishining perzentin kórip kýiin estigen Dina Núpeyisova onyng asqan oryndaushylyq darynyn tamsana aitqan. Dәuletkereyding tughan jiyeni Nausha Bókeyhanovtyng da kazaq kýy óneri tarihynda alatyn orny erekshe.

Ánshi-kompozitor Kenen Ázerbayúlynyn әkesi kózge týse bermeytin sharuaqor jan bolghan, al sheshesi Úldar ýlken әnshi bolghan kisi. Sausaqtary Qúlagerdey jýirik kýishi Dinanyng әkesi Kenje paluan, әri dombyrashy bolghan. Kýishi Seytektin atasy Bayshora jiyn- toyda óleng aitqan. Abaydyng sheshesi Úljannyng sinlisi Malghara sheber dombyrashy bolghandyqtan, kelin bolyp týskende kópshilikting súrauymen shymyldyqtyng ishinde otyryp «Sylqyldaq» degen kýidi tartyp bergen. Qobyzshy Yqylastyn әkesi Dýken qobyzshy bolghan. Sybyzghyshy Sarmalaydyng әkesi Sadyq ta sheber sybyzghyshy bolghan.

Mysaly, Músa atty eki tarihy túlgha bar. Solardyng bireui:

Shormannyng Mústafasy atymdy alyp,

Atandym sol sebepti Jayau Músa, - dep әn de shygharghany belgili. Sol ataqty azamattardyng biri Mústafa Shormanúlynyng úrpaghy, ghalym Qanysh Sәtbaevting jiyeni, elimizding dýnie jýzine tanytar belgisine ainalghan Altyn adamdy әlemge tanytqan arheolog Kemel Aqyshúly. Al belgili aqiyq aqyn Oljas Sýleymenov halyq kompozitory Jayau Músanyng úrpaghy.

Qalamy úshqyr Múhamedjan Seralinnin әkesi Seraly birtuar aqyn bolghan. Bókey hannyng bir úrpaghy Ghabdol tughan halqynyng sóz ónerining bilgiri әri myqty dombyrashy bolghan. Býginde belgili qogham qayratkeri Múrat Áuezov zanghar jazushy Múhtar Omarhanúly Áuezovting perzenti. Kýmis kómey әnshi Álibek Dinishev belgili әnshiler aghayyndy Rishad pen Mýsilim Abdulliynderding jiyeni. Osy әnshilerding taghy bir úrpaghy qazirde tanymal «Muzikola» duetining әnshisi Karina Abdullina. Kompozitor Ahmet Júbanovtyng qyzy Ghaziza da qazaq muzykasyna ózining qomaqty ýlesin qosqan kompozitor boldy.

Al ataqty Birjan sal Qojaghúlúlynyng arghy atasy Bertisten: Aqshuaq, Ayshuaq. Janshuaq, Qojamqúl, Qojaghúl degen bes úl tughan. Biraq ataqty saz zertteushisi Ahmet Júbanovtyng aituynsha «Sózden keste tógetin aqyndyq, janyndy jaylaytyn jibek ýn, aiyzyndy kandyratyn әn, daryndy oryndaushylyq - әrisi Bertis, berisi Qojaghúl týqymynda bolmaghan». Sonday-aq Aqan seri atanyp ketken Aqjigit Qoramsaúlynyng perzentteri: Aysha, Múhambet, Ramazan, Aybergen arasynan shyqqan jalghyz óner iyesi. Qoramsanyng Aqannan basqa balalary kópting biri bolyp ómir keshken. Dauylpaz aqyndar Múqaghaliy men Tólegenning jәne basqa elge tanymal kóptegen túlghalardyng perzentteri de qarapayym mamandyq iyeleri. Jәne múnday mysaldar ómirde óte kóp.

Osy jәne basqa da mәlimetter qan aralasuyna nemqúrayly qaraugha bolmaytynyn dәleldeydi. Biraq keybirde rugha bólushilik býkil el maqtanysh etetin túlghalar tarapynan da shyghyp jatatyny ókinishti. Búghan da mysaldar jeterlik. Qúrmetti oqyrman, qazaqta «Dos jylatyp aitady» degen sóz bar sondyqtan, endi elimizding úly túlghalary dep tanylghan adamdardyng rugha bólinu әdeti turaly ómirde bolghan jaylardy jazghanyma ókpeley qoymassyz.

«Kýndestikting týrin, kóre almaushylyqtyng týrin ózgerttik. Áueli ýsh jýzge bólinip alyp kýndeymiz, ýsh jýzge bólinip alyp kóre almaymyz. Pәlen jýzding jaqsysyn aitqymyz kelmey túrady, biz odan kem emespiz deymiz. ...Mine, osy bólinushilik ózimizden bastalady da, amalsyzdan bólinesing sosyn». Búl sózderding iyesi Sәken Jýnisov, («Ádebiyet aidyny» gazeti,24.02.2005. 7-bet).

Amaly tausylgha aqyn aghamyz Júban Moldaghaliyev jazushylar odaghynyng basqarghan kezde ekinshi hatshylyqqa qanshama adam ýmittengenin bile túryp jýzge kirmeytin Qaltay Múhamedjanovty tandaghan eken. Múnysy kóp adamgha únamapty da. Sebebi, Arqanyng azamatyn әkelse Ontýstikke, Ontýstikting azamatyn әkelse - Arqanyng qazaqtaryn renjitip alamyn dep oilasa kerek, deydi sol oqighanyng kuәgeri Qadyr Myrza-Áli.  Búl sózge senesiz be, senbeysiz be óziniz biliniz. Sebebi: «Qazaqty bir-birine alakóz ghyp qoyghysy, býtin irgemizge býlik kirgizgisi keletin taghy bir iritki ol - rushyldyq. Búl - bizding qoghamymyzdy, oidy da boydy da bildirmey alyp bara jatqan dertti qúbylys. Býginde ru desek, ózgeni bylay qoyghanda, әlgi «progressivti qazaqtar - mәngýrtterdin» ózi ishken asyn jerge qoyady. Tilin bilmeydi, biraq ruyn biledi» deydi aqyn Temirhan Medetbek, («Aq jol Qazaqstan» gazeti. 18 aqpan, 2005. 13-bet). «Bizde ru-rugha bólinip, bәlen batyrgha, bәlen әuliyege eskertkish qoiygha qúmar». Búl belgili jazushy Dulat Isabekovtin sózi, («Alash ainasy» gazeti, 3.10.2009. 6-bet).

Sonymen rushyldyq korrupsiya siyaqty qoghamnyng barlyq salasyna ornyghyp alghan. «Ádebiyet degen óner óte qasiyetti bolghandyqtan, múnda «korrupsiya» da bar. Mәselen, ótirik maqtau resenziyalary. Rushyldyq, jershildik, sonday-aq syilyq aluda da әdiletsizdik bayqalyp qalyp jatady». Búny aitqan jazushy Júmabek Shashtayúly («Ayqyn» gazeti, 4 qantar 2009 jyl. 8-bet).

Qazaqtyng betke ústar azamattary rugha bólingen song basqalargha ne joryq?! Osynday bir oqigha mening Ákem ghalym Ásilhan Ospanúlynyng kandidattyq dissertasiya qorghauyna baylanysty. Mening Ákemning mandayyna zanghar jazushy, ensiklopedist ghalym Múhtar Áuezovting songhy aspiranty bolu jazylypty. Búl jóninde Ákem kýndeliginde: «Netken baqyt! Meni Múhtar Áuezovting ózi tandap aldy!» degen sózder jazghan. Biraq úly Múhtar Áuezov qaytys bolghan song Kýngey aqyndary Maylyqoja, Músabek, Núraly aqyndardyng shygharmashylyghyn zertteuge arnalghan kandidattyq dissertasiyasyn qorghauy nebir qiyndyqqa úshyraghan Ákemning 2000 jyly «Júldyz» jurnalynda jariyalanghan «Men bilgen Múqan» estelik maqalasynda mynaday bir oqighany bayandaghany bar: «...mening sansyray sandaluym bastaldy. Búl jaghday attay bir jyl uaqytymdy bosqa saryp etti. Aytpaqshy, әlgi qorytyndydan keyin akademiyanyng eki birdey ghylymiy-zertteu mekemesi - Til bilimi instituty men M.O.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynyng ghylymy kenesterining birikken jiylys shaqyrylyp, dissertasiya sonda talqygha týsti. Múnda endi Ghabeng - Ghabit Mýsirepov agham kes-kestedi. Jәne ol kisining sóz bastau auany meni airan-asyr etti. Ol kisi ai-shay joq, salghan jerden: «Men ózim qoja degen halyqty jek kóretin kisimin» dep salghanda ornymnan qalay atyp túrghanymdy bayqamay da qaldym». Kimning bolsa da is-әreketterining aghyn aq, qarasyn qara dep qaraytyn Ákem Gh.Mýsirepovting búnysyna keshirimmen qaraghan. Áli esimde jetinshi synypta oqyp jýrgenimde Ákem Ásilhan Ospanúly men Anam Orazkýl ekeui birde әpkelerim, agha-inilerimdi jinap meni tughan kýnimmen qúttyqtap jazushynyng «Qazaq soldaty» atty kitabyn syigha tartqan edi. Ákem Ghabit Mýsirepovti sol bir kezdegi sózi ýshin jek kórip ketse maghan onyng kitabyn syilamas edi ghoy. Mektep bitirerde sol kitap turaly «Mening sýiikti kitabym» atty shygharma jazyp «bes» degen joghary bagha alghanym dәl býgingidey esimde.

Gh.Mýsirepovting rugha bólingeni turaly osy oqighany bilsem de onsha kónil audarghan joq edim. Biraq Ghabit Mýsirepovting kezinde shynynda da osynday kertartpalyqqa shyndap úrynghanyna Qadyr Myrza-Áli «IYirim» atty estelik kitabynda: «Onyng jaghymsyz obrazdary, negizinen qojalar men tóreler. Olardy ayamaghan. Yza-kegining bәrin solargha tókken», dep jazghanyn oqyghanda týsindim.

Kenen Ázirbayúlynyng qyzy Tórtken әpkemiz ózining «Kenen ata» atty kitabynda este qalghan mynaday bir oqighasyn bayandaydy:  1963 jyldyng jazy edi. Núrghisa agha (N.Tilendiyev - kompozitor), qasynda әigili kompozitor, marqúm Baqytjan Bayqadamov bar, atama sәlem bere kelipti. Atam qaytamyz degenderine qaramay: «Baqytjan balamnyng bizding ýige kelip otyrghany osy, dәm tatpay ketu degen úyat bolady», - dep  jibermedi. Ónsheng óner adamdarynyng әngimeleri jarasyp, tamasha otyrys boldy. Atam әn aityp, kompozitor inilerine arnap óleng shygharyp, iygi tilekterin arnap, aghalyq batasyn berdi. Baqytjan agha qatty razy bolyp ketti bilem: «osy bәrimiz Jambyl atanyng ónerine sózsiz bas iyemiz, al shyndyghyna keletin bolsaq, sol kisimen birdey naghyz aspangha kóteretin adamnyng biri Kenen agha ghoy. Ári әndi ólenmen shygharasyz, ony dombyramenóziniz sýiemeldep, ózinizoryndaysyz. Dausynyz qanday asqaq», - degeni sol edi, Núrghisa aghanyng qany basyna shapshyp bir-aq shyqpasy bar ma?!  Ornynan atyp túryp: «Sen nege Jambylgha til tiygizesin, ә? Jambyl Shapyrashty degen batyr elden shyqqan, mening tuysym. Ol Jetisu aqyndarynyng atasy. Ony tereng bilu ýshin ólenderin týsinip oqu kerek... - dep dauys kóterip, shataq shygharmaq boldy. Atam Núrghisagha úrsyp, әreng basty. Baqytjan agha ynghaysyzdanyp, atamnan qayta-qayta keshirim súrap, mazasyzdandy da qaldy. Sondaghy atamnyng ekeuine: «Shyraqtarym, bizding týbimizge jetetin osy bólinis. Jýzge, rugha bólinudi qoymasaq, el bolyp, qazaq bolyp jetispeymiz. Basqalargha kýlki-mazaq bolyp, toz-tozymyz shyghyp ketuimiz mýmkin», - degeni  esimde».

Kenen atamyzdyng aitqany dúrys. Aqynnyng pikirin qazaqtyng taghy bir úly azamaty Ózbekәli Jәnibekúly da: «Songhy jyldary biz taghy bir qasyretke tap boldyq. Ol qazir beleng ala bastaghan handardy da, biylerdi de bir-birine qarsy qoyyp ata-atagha, ru-rugha, taypagha bólip jiktestire bastaghan syrqatpen baylanysty» degen sózderimen qúptaydy («Týrkistan» gazeti, 10 qarasha, 2001, 7-bet).

Ghúlama ghalym, bilimdar etnograf Jaghda Babalyqúly: Qazaqtyng jeti atany qoldauy - óte jaqsy zan. Múny qazirgi neke zanyna kirgizu kerek. Múnday «jazylmaghan» zang әlemde joq. Ontýstik Koreyanyng ghalymdary dýniyejýzindegi halyqtardyng qanynyng qúramyn tekseripti. Osynda qazaqtyng qyryq ýsh ruynyng qanyn teksergende, әlgi qyryq ýsh rudyng qany bir әkening qanynday bolyp shyqqan. Sonda eng taza qan, qazaqtyng qany dep tauypty. Búl - jeti atanyng qasiyeti. - deydi.

Sondyqtan da býgingi tanda qazaq halqynyng rugha bólinuin tek halyq densaulyghyn jýieli týrde basqaru qúralynyng kórinisi dep qabyldap, әri tútas bir halyqtyng densaulyghyn saqtap qalu ýshin jasalghan biyik sanaly is-shara ekenin sanaly týrde qabyldau qajet.

Otanymyz Qazaqstannyng әlemning basqa memleketteri qatarynda shanyraghy biyik bolsyn degen әr azamat, memleket qúndylyqtarynyng eng basty baylyghy sanalatyn halyq densaulyghyn saqtau ýshin ruyn, dәlirek aitsaq eng kem degende jeti atasyn bilui kerek. Jastardy tәrbiyeleu barysynda bolashaq ómirlik qosaghyn ózge rudan tandau kerek ekenin jastayynan jýieli týrde týsindirip, әrdayym nasihattau ózin sanaly sanaytyn qoghamnyng әr mýshesi Qazaqstannyng tәuelsizdigine qosatyn birden-bir manyzy zor ýles ekenin týsinui qajet. Búl mәsele memleket basshylyghy tarapynan da qoldau tauyp aqparat qúraldary arqyly kópshilikke jýieli týrde týsindirilip otyrsa qúba qúp.

Qazirgi tanda elbasymyz Núrsúltan Nazarbaevtyng elimizding órkeniyeti biyik bolu ýshin algha qoyghan maqsattarynyng biri kәsiby memleket qúru ekeni barshagha belgili. Sondyqtan el basqaru, basqa da memlekettik is-sharalardy jýzege asyru barysynda eshkimdi ruyna, jýzine qarap bólektemey, tek últjandyghy, azamattyghy, parsattylyghy jәne iskerligi men úiymdastyrushylyq dengeyin esepke ala otyryp qyzmetke tartu býgingi kýnning talaby ekenin moyyndau qajet.

Eskertpe:

Maqala jazu barysynda A.Júbanovtyng «Ghasyrlar pernesi», «Zamana búlbúldary», A.Zataevichting «Qazaqtyng 1000 әni», B.Soqpaqbayúlynyng «Ólgender qaytyp kelmeydi», Qadyr Myrza-Álining «IYirim», Tórtken Kenenqyzynyng «Kenen ata», «Múrager Ásilhan Ospanúly», Qasymhan Begmanovtyng «Etnografpen әngime», Halel Arghynbaevtyng «Qazaq halqyndaghy semiya men neke» taghy basqa da kitaptar men gazet-jurnaldarda jaryq kórgen derekter paydalanyldy.

"Abai.kz"