4, 5, 6 qazan Gh.Mýsirepov atyndaghy Qazaq Memlekettik akademiyalyq balalar men jasóspirimder teatrynda premiera. Rejisser Talghat Temenov M.Áuezovting «Qaragóz» tragediyasyn «Ay-Qaragóz» degen atpen kórermenge úsynady. O basta-aq Temenov bir shygharmagha kirisse, bir sózin ózgertpey qoya salmaytyny týsinikti edi. Biraq Múhtar Áuezov... «Piesany ózgerttim» degen bir auyz sóz talay adamdy airan-asyr qaldyrdy. «Áuezovti ózgertu?! Áuezovte dramaturgiya joq bolsa!..» Ne kerek, qoyylmay jatyp biraz shu shygharghan spektakli turaly rejisserding ózimen pikirlestik.

- Áygili «Qaragózdi» qoyayyn dep jatyrsyz. Shymyldyghy týrilmey jatyp el neshe týrli әngimeler estip jatyr...
- «Temenov Áuezovke auyz saldy» dep jatyr...
- Osynshama shu shygharmay, «Qaragózdi» bir әrpin ózgertpey qoya salsanyz qayter edi?

4, 5, 6 qazan Gh.Mýsirepov atyndaghy Qazaq Memlekettik akademiyalyq balalar men jasóspirimder teatrynda premiera. Rejisser Talghat Temenov M.Áuezovting «Qaragóz» tragediyasyn «Ay-Qaragóz» degen atpen kórermenge úsynady. O basta-aq Temenov bir shygharmagha kirisse, bir sózin ózgertpey qoya salmaytyny týsinikti edi. Biraq Múhtar Áuezov... «Piesany ózgerttim» degen bir auyz sóz talay adamdy airan-asyr qaldyrdy. «Áuezovti ózgertu?! Áuezovte dramaturgiya joq bolsa!..» Ne kerek, qoyylmay jatyp biraz shu shygharghan spektakli turaly rejisserding ózimen pikirlestik.

- Áygili «Qaragózdi» qoyayyn dep jatyrsyz. Shymyldyghy týrilmey jatyp el neshe týrli әngimeler estip jatyr...
- «Temenov Áuezovke auyz saldy» dep jatyr...
- Osynshama shu shygharmay, «Qaragózdi» bir әrpin ózgertpey qoya salsanyz qayter edi?
- Uaqyt, zaman, kózqaras ózgerdi. Áuezov «Qaragózdin» ekinshi núsqasyn 1926 jyly jazdy. Odan beri bir ghasyrday uaqyt ótti. Qazir zaman basqa, psihologiya basqa. Tek qana mahabbat ózgergen joq, tartys ózgergen joq. Adamdardyng qarym-qatynasy ózgergen joq. Eng negizgisi, piesany qayta jazyp bitkende Múrat Áuezovke oqyttym. «Talghat, eger avtor tiri bolsa, riza bolar edi», - dedi. Ózge týgili óz teatrymyzdyng aktrisalary da «Qalaysha Áuezovke sóz saldyn?» - dep týsinbedi o basta. Biraq jeme-jemge kelgende, qazir spektakli dayyn bolghanda bәri riza bolyp jatyr. Mysaly, Shekspir qanshama ghasyrdan beri qansha elde, qansha teatrlarda qoyyldy - әrkez jana bir aksentter qoyylyp, jana bir traktovkamen oinalady. Klassika degenimiz sol. Mosartqa, Bahqa talay oryndaushy baruy mýmkin, biraq әrqaysysy ózinshe oinaydy. Biraq týpki negiz qalady. Sol siyaqty Áuezov jazghan ýshtaghan: Syrym, Qaragóz, Narsha jәne tórtinshi kýsh - Mórjan beynesindegi qogham ózgergen joq. Men «zakonchennyy durak» emespin ghoy. Biraz aqyn-jazushylardy shaqyryp kórsettim, bayqaghanym, spektakli eshkimdi de bey-jay qaldyrmaydy.
- Oqigha ótetin uaqytty ózgertken joqsyz ba?
- Joq. Biraq әn ózgerdi. Mysaly, Ramazan Stamghaziyevting oryndauynda Túrsynjan Shapaydyng «Darigha-dәurenin» aldym. Osy әn Syrymnyng әni bolyp qaldy. Eng sonynda osy әnmen birge zal da kýnirenip ketedi. Ol az deseniz, men baghdarlamanyng songhy betine әn mәtinin basyp qoydym. Kórermen teatrdan shyghyp, kóliginde ketip bara jatyp, sol әndi aityp bara jatatynday qyldym.
- Jalpy, «Qaragózge» ne ýshin qyzyqtynyz?
- Áuezovte Syrymnyng bir sózi bar: «Men Qaragózdi ýsh kýn, ýsh týn izdegende ózim ýshin taptym», - deydi. Bir-aq auyz sóz. Al men sodan sahna jasadym. Úiytqyghan boranda qyzdy izdegen júrtshylyq kýder ýzgende Syrymnyng jalghyz ózi qalyp qoyyp, aqyry Qaragózdi tabuy - mahabbat jolyndaghy erlik bolatyn. Sol tústa Qaragózding auzyna: «Men sening kelerindi bilgem» degen sóz saldym. Spektakli sodan bastalady. Mórjannyng sózi bar: «Bayaghyda әke-sheshesi ólip, ekeui jetim qalghanda bir-birine pana boldy», - deydi. Mende kishkentay Qaragóz ben kishkentay Syrym bar. Eng sonynda Breygeliding «Soqyrlary» ketip bara jatady. «Búlar kimder?», - deydi. «Soqyrlar. Atam aitqan, búl dýniyede jaqsylyqty, súlulyqty, mahabbatty kórmegender - soqyrlar degen», - deydi. Osy siyaqty, Áuezovte bar, biraq eshkim bayqamaghan sózderden mizanssenalar qúrdym. Sosyn tartysty qaranyz. Aqyldy adam, taza adam, ghashyq adamdy qogham, orta jyndandyrady. Qaragóz tayaq jegennen, bireu basynan úryp, miy shayqalghannan jyndanghan joq. Ol Syrymdy sýigennen, ózi ýshin Syrymnyng japa shekkeninen jyndanady. Búl motiv Dostoevskiyde bar, Koroli Lir óler aldynda jyndanady, Gamlet te solay. HH ghasyrdaghy eng ýzdik shygharmalardyng biri Milosh Formannyng «Proletaya nad gnezdom kukushki» filimin esinizge týsiriniz. Sondyqtan Áuezovting Qaragózi Dostoevskiy, Shekspir keyipkerlerimen dengeyles iri beyne. Maghan búl piesadan keregi - Syrym, Qaragóz ben Narshanyng tragediyasy. Spektakli osy tragediyagha qúrylady.
- Syrym men Qaragóz emes, Syrym, Qaragóz jәne Narsha tragediyasy deysiz ghoy?
- Dәl solay. Osy uaqytqa deyin Narshany qatardaghy baydyng balasy retinde kórsetip keldi. Al bizde eng sonynda Qaragózding basynda Syrym men Narsha birge qalady. Áuezov piesasynda: «Syrym, seni Narsha shaqyryp jatyr», - dep kisi keletin. Mening traktovkamda Syrym Narshagha ózi keledi. «Qazaq dalasynda ekeuimizdey shermende joq» dep jylaydy. Ekeui de aqyldy, ekeui de kórkem, ekeui de kózi ashyq, bir-aq kinәsi - ekeui bir qyzdy sýigeni.
- Óziniz oilanyzshy, Narsha ózining bәsekelesi, onyng ýstine sýigen jary artyq kóretin adamnyng aldyna baruy mýmkin be?
- Búl tek qana kemenger adam baratyn qadam. Narshanyng obrazy bizde osynday biyikke kóterildi. Onyng ýstine Narsha (bizding traktovkada) Orynborda oqyghan, patshalyq әskerding mektebinen ótken, bylaysha aitqanda, óz ortasynda bәrinen biyik túrghan azamat. Ábish sekildi, Shoqan sekildi, aghartushy. Osynday azamatqa, býgingi tilmen aitqanda әlgi «mambetka» qyzdyng qaramay, qaydaghy bir «hippiyge» elikteui ol ýshin ýlken tragediya. Biraq onyng danalyghy da sonda, ol da sezim ýshin qúrbandyqqa barady.
- Siz osy uaqytqa deyin zamanauy spektaklider qoydynyz, orys shygharmalaryn, Aytmatovty sahnaladynyz. Qazaq klassikasyna kelu ýshin nege sonsha úzaq tolghandynyz?
- Óitkeni qazaq klassikasy degen - bizding barymyz, arymyz, inju-marjanymyz. Men kórkemdik kózqarastarym qalyptasa bastaghan kezende toghyz jyl boyy Mәskeude túrghan adammyn, kózimdi ashyp kórgenim orys klassikasy boldy, orys spektakliderimen, shet el kinosymen óstim. Salghan jerden qazaq klassikasyna bara almaghanym da - Múhandar, Ghabender aldyndaghy jauapkershilikten edi. Institutty bitirmey jatyp jas rejisserlerding birese «Aqan Serini», birese «Qyz Jibekti» jyltyndatyp qonynyng ózinde ýlken kinәrat jatyr. Adam jýgiru ýshin aldymen qaz túryp, tәi-tәy basyp ýirenbey me? Sol sekildi, zamanauy piesalar men audarma dýniyeler mening teatrgha beyimdelu joldarym edi.  Bir bayqaghanym, kórermen «Ay-Qaragózdin» basynan ayaghyna deyin demin ishine tartyp otyrady. Men búl spektakli arqyly qazaq klassikasyn qalay qoygha bolatynyn kórsettim dep oilaymyn.
- Ángimenizge rahmet.
Ásiya BAGhDÁULETQYZY

"Halyq sózi" gazeti