(Qandy qantar men aiqasty aqpannyng jýregimdegi әjimderi)

1913 jyl. 2 aqpan (eski stili boyynsha)! Alty Alashtyng ghúmyr-shejiresine mәngilik óshpestey bolyp jazylyp qalar tarihy kýn. Ataly júrttyn, audandy últtyng aruaqty aty «Qazaq!» dep halyqtyng kózi, qúlaghy hәm tiline ainalghan túnghysh gәzeti Kýndey jarqyrap shartarapqa sәuleli shapaghyn shashqan sәt. Túsaukeser sanynda gazet-jurnal shygharu isi әbden qalyptasqan, órkeniyetke úmtylghan ózge elderdegidey túmsa qazaq baspasózining aldynda túrghan atqarylar auqymdy mindetteri, attandar elshildik úrandary aiqyndaldy: birinshiden, «gazeta júrttyng әulet basyna qyzmet etetin nәrse»; ekinshiden, «halyqqa bilim taratushy»; ýshinshiden, «halyqtyng daushysy».

Aragha apta salyp, 10 aqpan kýni gәzetting 2-shi sany jaryq kórdi. Sonau 1905 jyldan beri qol jetpes armangha ainalghan túnghysh jalpyúlttyq gazetting alystaghy Orynborda túsauyn kesken qúryltayshysy hәm «bas jazushysy» Ahmet Baytúrsynúly kezekti nómirding mandayshasyna at qoyyp, aidar taghyp, «Orynburgh, 10 feural» atalatyn jazbasyn jariyalady. Taqyrypqa sýienip әp degende Orynborda sol bir kýni erekshe sayasy oqigha oryn ala ma dep eleng etkenimiz ras.  Sóitsek, múnyng bәri kóz aldau, qarauyl senzorlardyng kónilin basqa jaqqa audaru bolyp shyqty. Óitkeni, búl bas maqalada da, odan keyingi sandardaghy «Orynburgh, 18 feural», «Orynburgh, 28 feural» atalghan bas jazbalarda ayaq jolyn izdep, tәi-tәilaghan gәzetting alghashqy kezekte últ múny men júrt júmysynyng eng ózekti-ózekti jandy tústary aiqyndalyp, aldaghy uaqytta olardy jan-jaqty talqylaugha jol ashylghanyn kóremiz.

Sonymen,  búdan 109 jyl búryn «Orynburgh, 10 feural» atty bas maqalada «Qazaq» betinde qazaq ýshin eng ózekti taqyryp sanalghan qanday mәsele edi?!.

Halyqty qangha bóktirgen, jartysynan astamyn ashtan qyrghan jiyrmanshy jýzjyldyqta qoldan túnshyqtyrylghan, tipten tizgindi qolgha alghan songhy otyz jylda da týpkilikti sheshimi tabylmaghan ne mәsele?!. Áriyne, ol – Til, Qazaq Tili mәselesi... Al býginde, HHI ghasyrdyng alghashqy shiyreginde qazaq ýshin eng ózekti zamanauy mәselemiz qanday? Últymyzdyng ghasyrdan úzaq jolynda janyn auyrtqan, әli de jýregin tilgilep, tirlikte ensesin kótertpeytin derti ne? Áriyne, ol – Til, túghyryna qona almaghan Memleketting Tili...

Memleketting tili, qazaq tilining mún-zary turaly әrige barmay, songhy jiyrma-otyz jyldaghy baspasózde jariyalanghan jazbalardy tizseniz, búlardyng úzyn sany men kezinde tilshi ghalym, tisqaqqan sózdikshi retinde kóz mayymdy tausyp jaryqqa shygharghan kólemi myng (!!!) baspa tabaqtan artylatyn  15 tomdyq «Qazaq әdeby tili sózdigin» on orap alady. Al nәtiyje qanday? Ókinishke qaray – nól! Sonda әli de qazaqtardyng basqalargha qaraghanda sózi úzyn, isi mardymsyz bolghany ma?!.

Hosh, sonymen, atalmysh maqalasynda últtyng úly ústazy,  aghartushy Ahang búdan 109 jyl búryn ne depti?..

«Qazaq degen qashannan óz aldyna últ bolyp, Edilden Ertiske, Oraldan Aughangha sheyin tútas túrghan halyq edik. Aramyzgha hәr týrli júrt kiriskende, solarmen qatar atymyz joghalmay, qazaq últy bolyp túra alarmyz ba? Osy – bizdi dónbekshitip, úiqymyzdy búzatyn nәrse».

Ot basynyng uayymyn emes, júrt basynyng qayghysyn oilaghan Ahmettey arystar irgesi ydyramay, birynghay tútas jatqan halyq arasyna «Endi aramyzgha bótender kelip kiriseyin dep túr» dep dabyl qaghady. Búl «bótenderi» Ishki Reseyden úlan-baytaq Dalamyzgha aryp-ashyp, sýiretilip әzer jetken, shabatasyn sýiretken «qarashekpender» bolatyn.

«Qazaq endi birynghay, irgesi tútas qalpynda, búl kýiinde túra almaydy. Egin shyghatyn jerge eginshiler kelip ornap jatyr, mal baghatyn jerge mal ósirushilerdi alyp kelip ornalastyrmaqshy, balyghy bar jerge balyqshylardy qondyrmaqshy. Qysqasy, ol jolmen, búl jolmen bolsyn qazaq arasyna bóten júrttar kireyin dep túr».

Bótender aragha kiriskende, olar bosaghany mise tútpay tórge úmtylghanda qalyng qazaqtyng kýni ne bolmaq? Osy tústa Ahang «júrt kýshi» degen atau-termin qoldanady. Yaghni, kelimsek júrt kýshti bolsa, túrghyn júrt ayaqasty bolyp, azyp-tozyp joghalmaqshy. Al túrghyn júrt kýshti bolsa, kelimsek júrt olargha sinip, jergilikti júrttyng toryna týsip, bótendigi joghalmaqshy. Osy orayda, algha oy jýgirtsek, lek-legimen dalamyzgha aghylghan orystardyng alghashqy buyndary qazaqpen «tamyr» bolyp, qazaqsha sayrap, bir-birine qiyn kezde qol úshyn sozyp, selbeskeni eske týsedi. Al kýni keshe, mәselen, Tyng iygeru nauqanynda qonys audarghandardyn, kerisinshe, ózderin elsiz eldi mengergen, bos jatqan jerdi «iygergen» qojayyn sanaytyndyghyn, tilindi tәrk etip, ózindi qara orysqa ainaldyryp, ózderining әp-sәtte «besinshi kolonna» bola salugha beyim ekendigin kóz kórip otyr...

Mynau súm jalghanda eki týrli tirlik jasap, kýn kóruge bolady: biri – basyng azat, óz betinmen ómir sýru; ekinshisi – bóten júrttyng ezgisi men esiginde jýrip tamaq asyrau. Al tútas últ, qalyng búqara búnday qorlyqqa kóner me?!.

«Basqa júrtpen aralasqanda óz aldyna últ bolyp, óz aldyna tili bar, óz tilinde jazylghan sózi (әdebiyeti) bar júrttar ghana túrady. Óz tilimen sóilesken, óz tilimen jazghan júrttyng últtyghy hesh uaqytta adamy qúrymay joghalmaydy. Últtyng saqtaluyna da, joghaluyna da sebep bolatyn nәrsening eng quattysy – til. Sózi joghalghan júrttyng ózi de joghalady. Óz últyna basqa júrtty qosamyn degender әuueli sol júrttyng tilin azdyrugha tyrysady».

Boz ókpe bala bolyp ýlkenderdi aghalap jýrgenimiz kýni keshe siyaqty-túghyn. Aldynghy tolqyn «birte-birte ólinip, búrynghyday kórinip» uaqyt ta zymyray beredi eken, mine, biz de zeynet jasyna ilindik. Qazaqtyng talay marghasqa iygi jaqsylarymen aralasyp, qúralas, dәmdes boldyq. Alashtyng bolashaghy, últtyng jasampazdyghy turaly ashyq әngimeden qashpadyq. Obaly ne kerek, ministr, deputat, akademik aghalarymyzdyng (kóbining býginde kózi joq, jatqan jerleri jaryq bolsyn!) qay-qaysysy da qazaq últyna jamandyq tilemeytin, jandary ashyp túrushy edi. Tipten ómirlik qosaghyn ózge últtan tapqandary da, balalaryn basy býtin oryssha tәrbiyelegenderi de: «Uaqyty keledi. Imperiya qúridy. Qazaqtyng kýni tuady», – deushi edi kýrsinip, qarsy otyrghan meni emes, ózderin-ózderi júbatqanday.

Iya, ana tilimizding eshqashan joghalmasyna, últymyzdyng ishki kýsh-quatyna, óz qolymyzdyng óz auzymyzgha jeter kýnderding tuaryna sonau sovettik kezding ózinde ýmitimizdi ýzbedik. Tәuelsizdik alghan son, bar kýmәn-qorqynyshymyz seyildi, jaqsylyqty biz kórmesek te, әdiletti, demokratiyaly jana elde, shynayy últtyq memlekette úrpaghymyz beymaral ómir keshetinine nyq senimdi edik... Kýni keshege deyin, 2022 jyldyng qantar-aqpanyna deyin...

Qantarda óz ýiimizdegi qandy qyrghyndy kózimiz kórse, aqpanda alyp Reseyding kip-kishkene jana Ukrainany jýndey týtpek bolghanyna kuәdýrmiz. Betteri qalyng orys propagandisterine sensek, ukrain júrty mýldem adasyp, teris jolgha týsipti. Tәuelsiz el bolmaqshy, óz tilinde sóileydi beysharalar, bótenning tili men tirligine angandyqpen qysym jasauda. Reseyding aitqanynan shyghyp, ata jaularymen odaq qúrmaq. Bir aittyq, tyndamaydy: Qyrymyn tartyp aldyq. Eki aittyq, tyndamaydy: Ukraina jerinen eki birdey tәuelsiz respublika qúrdyq. Ýsh aittyq, tyndamaydy: (shydamnyng da shegi bar) demde tankpen talqandap tastaymyz, ókimet basyna bizben dos, ózgemen qyrghiy-qabaq jana basshy әkelemiz... Bizshe ómir sýresizder, bizding aitqanymyzben jýresizder...

Dindes, qandas tuystarynan opa kórmegen Ukraina aqparatyna sensek, ózindik tili men mәdeniyeti, mentaliyteti men iydeologiyasy bar  su jana últtyq memleket qúrmaq. Óz joldaryn ózderi tandamaq. Kimge arqa sýieydi, kimmen odaqtas bolmaq – ózderi sheshpek. Jer әlemde ukrain tuyn jelbireter jalghyz atameken, ana tilin damytatyn jalghyz memleket bolmaq...

Tarihy faktige jýginsek, kezinde Ukraina atom qaruynan óz erkimen bas tartqan sәtte әlemning bes birdey úlyq memleketi, eng soraqysy olardyng biri alpauyt Resey bolatyn,  jana memleketting shekarasynyng myzghymastyghyna, egemendigining qauypsizdigine kepildik bergen (Dәp osynday ant-su ishken kelisim-shart bizding Aqordanyng da seyfinde saqtauly).

Sonda deymiz-au,  onsyz da ghalamdyq pandemiyadan shatqayaqtap onalugha әreng bet alghan mynau dýniyanyng byt-shytyn shygharyp, ala qúiyn alasapyran tughyzu kimge qajet?!. Erterekte qardyng basyn qar alady, taqqúmarlar birining biri basyn jútady deushi edi. Bizding zamanymyzda baghy janyp, tәjdi taq búiyrghandardy ornynan qozghaltu mýldem mýmkin emestey... Bir som berip aitqyzyp (yaky bir saylap alyp), myng som berip qoyghyza almastyng keri.  Kәrtayyp aljysa da, qol astyndaghy búqarasy ket dep úrandatsa da, birimen-biri kelisip alghanday, bәri jiyrma-otyz jyldap ornynan myzghymaydy-au, myzghymaydy.  Tipten biri ólip bara jatqanda biylik tizginin balasynyng qolyna ústatady, endi birin ózining patsha әkesi kóppen birge dauys berip saylamaq. San ret «saylanyp», qiytúrqy tәsilderi sarqylghandar, kóz júmyp, qúlaq estimegen qylmysqa da barady: búljymas Ata Zandy sazsha iylep, kesimdi merzimin saghyzsha sozady. Bizdinshe, әlemdi ala tayday dýrliktirgen qantar-aqpandaghy zilmauyr kýnder osynday qiyampúrys әdiletsizdikterdin, zaman aqyrdyng belgisindey biylik basyndaghylardyng ospadar astamshylyghynyn, ózimbilemdigining saldary.

Býgingi kýnning ashy shyndyghy: Reseyding jeke-dara biyligi barlyq sheshimin halyq ókilderi bolyp tabylatyn saylamaly organdary arqyly zandy týrde bekitip alyp, eng jaqyn qandastarynyng qúqyghyn qorghaymyz degen jeleumen olargha qaraghanda birtaban alystau tuystaryn qyrghyngha úshyratuda. Qúdireti kýshti patshanyng da oilaghany onaylyqpen iske asa salmaydy. Azat ómirding dәmin sezip, últtyq memleketting tuyn tiktemek bolghan Ukraina júrty qashyp-pysudyng ornyna qasqayyp qarsy túruda. Basshysynan bastap qosshysyna deyin qolyna qaru alyp, qarsylasyp baghuda. Búl dini bir, tili bir, tarihy ortaq tuysqandar arasyndaghy qanqasap qyrghynnyng qashan toqtaryn, onyng әlemdik zardabynyng qanshalyqty bolaryn eshkim boljay alar emes...

Dollar men rubli kókpary órship, tarazy basyna tartylghanda, qaltyraghan tengemizding útpasy aidan anyq. Sonda bizding aldaghy tirligimiz, bolashaq baghdarymyz qanday bolmaq?!. Reseydi apa dep, Qytaydy jezde dep ómir sýre bermekpiz be?.. Álde Alash armany, ata-baba amanaty – últtyq memleket qúru jolyna shyndap bet búramyz ba?..

2022-ning qantar-aqpanyn men eski jyldyng sony, tozyghy jetken sayasy jýielerding tas-talqan bolar aqyry bolsa eken dep tileymin. Alda kýn men týn tenesip, qara týnekti әdiletting aq týsi jenip, jyl qúsynday jarqyrap Jana jylymyz kele jatyr. Jana jylmen birge últymyzdy úshpaqqa shygharar jana qoghamdyq-sayasy ózgerister bolugha tiyisti. Kópting kýpti kónili elimizding ensesin kóterer jaqsylyqtardan ýmitti. Últshyl Alashtyqtardyng úlyq múraty – últtyq (qazaqtyq) memleket qúrugha bel sheship kiriser kez keldi. Ataly júrttyn, audandy últtyng aruaqty aty «Qazaq!» dep úran shaqyrar zaman tudy. BÚÚ aldynda tuy jelbiregen bar-joghy 200-ge jeter-jetpes últtyq memleketter arasynda Ukraina ghana emes, Qazaq Eli de jalghyz. Jalghyzdyng jary – Alla! Aqqa qúday jaq, aq jol! Ghasyrdan úzaq jol...

Últtyng ruhany kósemi Ahmet Baytúrsynúly búdan bir ghasyr búryn atalmysh maqalasynda amanattaghanynday: «Eger de biz qazaq degen últ bolyp túrudy tilesek, qarnymyz ashpas qamyn oilaghanda tilimizding de saqtalu qamyn qatar oilau kerek».

prof. Gharifolla Ánes

Abai.kz