Toqsanynshy jyldardyng basynda beybit jolmen tәuelsizdik aluymyz bizge tarihtyng tartu etken bagha jetpes syiy edi. Endi, kózding qarashyghynday osy qúndylyghymyzdy әldebir euraziyashyl odaqtan, kremldik jymysqy sayasattan ghana emes, jalpy syrtqy kýshterding yqpalynan qorghau әr qazaqtyng abzal boryshyna әri zor jauapkershiligine ainalyp otyr. Óitkeni, qazirgi almaghayyp zamannyng ózi «jau joq jeme, jar astynda» degen naqyldy eske salyp túrghanday. Osy orayda, jahandanudyng kýngeyine ghana shuaqtay bermey teriskey betine bir sәt kóz jýgirtuimiz qajet sekildi.

Adamzatty basqarudyng barlyq tetikterin bir qolgha shoghyrlandyrugha tyrysushylar XX ghasyrda osy bir jahandanu degendi oilap tapqanymen onyng týp negizi tym aryda jatqan kórinedi. Jalpy býkilәlemdi ashsa alaqanda, júmsa júdyryqta ústaghysy kelgender barlyq tarihy kezende boldy, әriyne. Biraq, oghan ozyq oily elder men sanaly halyq jol bere qoymady. Otarlaushylargha tegeuirindi týrde qarsylyq bildirip, elining tәuelsizdigi men derbestigin qorghau jolynda jan ayamay kýresti.

Qazirgi tanda jahandanu ýrdisi ózining otarlyq sayasatyn «bostandyq», «erkin naryq» sekildi qúlaqqa jaghymdy estiletin sózdermen kómkerip, ónin ainaldyra bastaghanday. Bylay qaraghanda múnyng ózi de tynnan týren salghan, býgin ghana qolgha alynyp otyrghan әreket emes.

Toqsanynshy jyldardyng basynda beybit jolmen tәuelsizdik aluymyz bizge tarihtyng tartu etken bagha jetpes syiy edi. Endi, kózding qarashyghynday osy qúndylyghymyzdy әldebir euraziyashyl odaqtan, kremldik jymysqy sayasattan ghana emes, jalpy syrtqy kýshterding yqpalynan qorghau әr qazaqtyng abzal boryshyna әri zor jauapkershiligine ainalyp otyr. Óitkeni, qazirgi almaghayyp zamannyng ózi «jau joq jeme, jar astynda» degen naqyldy eske salyp túrghanday. Osy orayda, jahandanudyng kýngeyine ghana shuaqtay bermey teriskey betine bir sәt kóz jýgirtuimiz qajet sekildi.

Adamzatty basqarudyng barlyq tetikterin bir qolgha shoghyrlandyrugha tyrysushylar XX ghasyrda osy bir jahandanu degendi oilap tapqanymen onyng týp negizi tym aryda jatqan kórinedi. Jalpy býkilәlemdi ashsa alaqanda, júmsa júdyryqta ústaghysy kelgender barlyq tarihy kezende boldy, әriyne. Biraq, oghan ozyq oily elder men sanaly halyq jol bere qoymady. Otarlaushylargha tegeuirindi týrde qarsylyq bildirip, elining tәuelsizdigi men derbestigin qorghau jolynda jan ayamay kýresti.

Qazirgi tanda jahandanu ýrdisi ózining otarlyq sayasatyn «bostandyq», «erkin naryq» sekildi qúlaqqa jaghymdy estiletin sózdermen kómkerip, ónin ainaldyra bastaghanday. Bylay qaraghanda múnyng ózi de tynnan týren salghan, býgin ghana qolgha alynyp otyrghan әreket emes.

Ertede ejelgi Mysyrdaghy qúpiya bilim men manyzdy mәlimetterin saqtaushylar әlem elderining sauda-sattyq qatynastaryn birtindep iyelikterine alu tәsilin qoldanyp, mәdeny baylanystardy óz mýddeleri men maqsattaryna say iykemdep alyp, basqarugha bolatynyn týsingen kórinedi. Solardyng múragerleri bolyp tabylatyn qazirgi Batys elderindegi qarjylyq elita ókilderi ózderining shynayy maqsattarynyng ishki syrlaryn jasyru ýshin ghana jymysqy әreketterine «jahandanu» dep at qoysa kerek. Onymen de shektelmey týrli elder men memleketterding qoghamdy basqaru jalpy ústanymdaryn, tәsilderin jasap, atalmysh ýderiske basshylyq etip kele jatqany qazirgi aqparattyq dәuirde eshkimge qúpiya bolmay qalghan...

Olay bolsa, jahandanu ýrdisin tasada túryp qalay basqaratyndyghynyn, onyng keybir tәsilderining qyr-syrlaryna terendep ýniluge tyrysayyq.

Bәrimizge belgilisi, әriyne, qaru-jaraqtyng kýshimen qyryp-jong. Yqylym zamannan qoldanyp kelgen dәstýrli qarular: myltyqtyng neshe atasy, tank, bombalaushy úshaqtar t.s.s. Túrghyndaryn qyryp-joyyp, materialdyq baylyghyn talan-tarajygha salghan song bәrin óz iyeligine qaratyp ala sala salady. Osy orayda, «Soghys degenimiz sayasy maqsatty ózgeshe tәsilmen jalghastyrudyng bir týri» dep Karl fon Klauzevis jaydan jay aitpasa kerek.

Álem tarihynda onday qandy qyrghyn soghystar talay ótken. Tarihy kezenderde býkil bir eldi, últty jalmap, jappay qúldyqqa salugha úmtylghan, aldyn ala josparlanghan soghyspen qatar týrli aila-sharghylar da jasalyp keldi. Qazir de adamzat onday zúlymdyqtyng qúrsauynan qútyla alghan joq. Biri ózgening jerindegi baylyqqa kóz alartsa, endi biri elining tәuelsizdigi men derbestigin qorghap qalu ýshin jantalasa qarulanugha mәjbýr. Aqyry, eki jaq ta qorghanys salasyna qyruar qarjy shyghyndap, ekonomikalyq damudy tejep, keri ketude. Aqyry, әr el ózining geosayasy jaularymen birlese bәsekelesip jýrip, jer ghalamsharynyng kýlli tirshiligin, adamzattyng barlyq órkeniyetin typ-tipyl ete alatyn zor quatty qaru-jaraqty oilap tauyp, ústap otyr. Jay otyrghan joq, arasynda týrli syltaumen әr jerde soghys órtip tútatyp ta qoyady...

AQSh әskeri Irakqa sebepsiz basyp kirip, ol elden mister Bush jappay qyryp-joyatyn qaru tappaghan kezden bastap júrtshylyq syrttan «eksporttalatyn» demokratiya atty qúndylyqqa kýmәnmen qaraytyn bolghan. Oghan búrynghyday emes, otarlaudyng qúraly, belgili bir elding ekonomikasyn әlsiretetin, shiyki zat naryghyn tartyp aludyng amaly, damushy elderding halqyn qarjy jýiesimen arbaytyn «my shyrmaushy» iydeologiya dep qaraytyndardyng qatary qazirgi tanda azaymay otyr. Demokratiyanyng qorghany sanalatyn alyp el 16 trillion dollarlyq syrtqy qaryzgha belshesinen batyp otyrghanyna qaramastan jylyna shamamen 1 trillion dollardy әskery kýshke ayamay-aq shyghyndap otyr.  Oghan shyn mәninde әlemning barlyq elderi birigip, bir jylda qorghanys salasyna júmsaytyn barlyq qarajatty qossang da jetpeytin kórinedi.

Jaraydy, jat elding әskeri basyp kirip jaulay almasyn delik. Biraq, el túrghyndaryn qynaday qyryp tastaugha qauqarly - genosid qúraldaryn qayda qoyamyz. Aytalyq, araq-temeki, esirtki zattary, gendik ózgeriske úshyraghan azyq-týlik ónimderi, dәri-dәrmek, tamaq dәmdegish qosyndylar sekildi himiyalyq ónimder. Olargha býgingiler ghana ulanyp qala berse, rahmet aitarsyn. Keyingi úrpaghy ýrim-bútaghymen túqym qualaghan auyr nauqasqa shaldyghyp, immundyq әlsiruge úshyrap qúryp bitpek. Sonda әlgi ekinshi soghysta bizden jenilip qalghan Adolif Gitlerding «Shyghystaghy varvarlardy tazalyqtarynan ajyratu kerek. Olardy araq-temekige barynsha ýiir etken jón» degen ósiyetining qaltqysyz oryndalyp jatqany ma?!

Osynau genosidtik qúraldar arqyly yaghni, spirttik ishimdikter, esirtki zattary, keybir vaksinalary men gendik ózgeriske úshyraghan jemis-jiydekterimen býkil bir últty ózine tәueldi etip alyp, joyyp jiberuge quaty jetetinin angharu asa qiyn emes. Alayda, múnyng bәrin qarapayym júrt genosidke úshyratatyn qaru-jaraq ekenin qaydan bilsin. Jәne onday «ulardyn» kónil kóteretin, stresti tarqatatyn, densaulyqqa asa paydaly dýnie ispetti BAQ arqyly nasihattalatynyn qaytersin. Al, әlgi vaksinasyn qaterli aurulargha tótep beretin quaty barday jalghan uәjben tyqpalaydy. Shyn mәninde onysynyng «sau basqa saqina» bolyp jabysatyn pәle ekeni qazirding ózinde qylang berip jatyr. Osylaysha, is jýzinde últtyng gendik qoryna núqsan keltiretin, qazirgimen qoymay keler úrpaqtyng túqymyn túzday qúrtatyn múnday dýniyelerdi genosidtik apat qaruy degennen ózgeshe qalay ataugha bolady?!

Medaldyng eki jaghy bolatyny sekildi jahandanudyng da jaghymdy jaqtarymen qatar keri tústary jeterlik. Atalmysh «iri jobanyn» iyeleri adamzatty qoldan susyp shyghyp kete beretin qaghaz aqshanyng qúlaq kesti qúlyna ainaldyrdy. Aqshadan aqsha tudyratyndardyng әlemdik jýiesine engizip, jútyp qoidy kózdep keledi. Kezinde Amsheli Rotshilid bylay degen eken: «Maghan belgili bir elding aqshagha jasaytyn baqylauy men biyligin bere salsang boldy. Al, ol jerde kimning zang shygharatyny mýlde manyzdy emes».

Otarlaudy kózdeushiler ýshin rasynda, barlyq adamdy týgeldey qyryp tastau manyzdy emes. Qúl retinde júmsaytyn bireuler aman qaluy kerek qoy. Sondyqtan, týrli elderding ekonomikasyn olar ózderining otbasylyq, klandyq mýddesine layyqtau ýshin jantalasyp jatyr. Onysyn әriyne, kez kelgen jan týsinbestey etip óte jymysqy týrde jýrgizbek. Ol ýshin әriyne, arada dollar jýredi. Halyqaralyq valuta qory, әlemdik bank sekildi alpuyttar nesiyening payyzdyq ósimi arqyly da oiyndaghylaryn oryndap jatyr. Jalpy, osy bankir atty bampirler ózderi shópting basyn syndyrmay-aq nesiyening ósimining arqasynda aqylgha qonbaytyn mol payda tauyp jatyr.

Al, bankten alghan nesiyening qúrsauynan halyq ómir baqy ter tógip enbek etse de qútyla almaytyn jaghdaygha jetui qúldyqtyng kiseni emey nemene. Múnday tetikti jýzege asyru bir kýndik sharua emes ekeni mәlim. Sondyqtan olar qogham ómirinde jýzege asyryluy neghaybyldau ekonomikalyq teoriyagha bizdi әbden sendirdi. Búryn markizmmen miymyzdy ashytqandary az bolghanday endi kelip erkin naryqtyq ekonomika qaghidalaryn tyqpalap jatyr.  Onysynyng astaryna ýnilsek, býkil qogham, kýlli júrtshylyq nesie alghan-almaghanyna, osynau qúpiya tetikti úqqan-úqpaghanyna qaramastan  is jýzinde ekonomikalyq túrghydan ózgege kiriptar bolyp, at tóbelindey bankirlerding qúlyna ainalyp shygha kelmek. Osynday meyirimsiz hәm jyrtqysh jýieni endi kelip ózimiz asyrap, baptap otyrmyz.

«Derek pen dәiekting ózin qalay kórsetip, týsindirseng solay kórinis tabady» degen eken, german oishyly Fridrih Nisshe. IYә, din, iydeologiya, aqparattyq tehnologiya, BAQ arqyly adamdardyng sanasyna eleuli týrde yqpal etuge bolady jәne әrkim ózine qolayly qoghamdyq pikirdi barynsha oidaghyday qalyptastyra alady.

Sol siyaqty adam balasynyng ishki oi-sanasyn, úghym-payymyn zerttep tanyghan song olardy diny senimning kómegimen nemese ózge de әleumettik dogmatikalyq qaghidalar arqyly tasada túryp ta basqara beruge bolatyn kórinedi. Eger qajet dep tapsa ishki qayshylyqtardy qozdyra týsuge, tapsyryspen atys-shabys úiymdastyrugha, shuly maqalalar jariyalatugha deyin barady eken.  Tipti, Múhammed payghambardy keleke etken karikaturalar taratyp, qasiyetti Qúrandy órtep, músylmandardy qaralaghan filim shygharyp ta halyqtar arasynda shy jýgirtip jatqan joq pa, qazir. Múnyng bәri syrttay qaraghanda kezdeysoq dýnie ispetti kórinui yqtimal. Alayda, is jýzinde olay emes, bәri aldyn ala oilastyrylghan sayasy ssenariy.

Tayau Shyghys pen Europada islam men hristan dindi halyqtar arasyna ot jaghyp,  әlemde jana soghystyng órtin tútatugha әrekettenetin kýshterding pasyq pighyldary qazirding ózinde angharylyp túrghanday. Múnday sәtte adamdardyng sanasyn jaulap alyp, ózine qajet baghytqa qaray búryp jiberuge eng qolayly útymdy qaru - televiziya arnalary ekendigi mәlim. Negizinde, BAQ ataulynyng abzal boryshy - shynayy jaghdaydy aina qatesiz sol qalpynda halyqqa jetkizu ghana. Alayda, ókinishke qaray televiziya salasyna aqsha ayamay shashyp otyrghan oligarhtar olardy «arbasyna mingizip alyp, óz әnderin shyrqatyp» qoyatyn tústary da barshylyq.

Shyghys halyqtarynda «Keleshekte iri qatelikke úrynbau ýshin ótkenine ýnemi búrylyp qarap jýr» degen danalyq sóz bar. Olay bolsa, belgili bir halyqtyng tarihyn qayta óndep jazu, tarihy sanasyn joy da otarlaudyng orasan súrqiya sayasattarynyng biri.

Óz otanynyng shynayy tarihyn úmytqan adam týp tamyrynan ajyraghan aghash sekildi bolary haq. Eger tolyqtay bir halyq, irgeli bir el óz tarihyn úmytyp, jat júrttyq zertteushilerding zorlyqpen moyyndatqan tarihyna sense ne bolady? Halyqtyng tarihyn belgili bir maqsatpen iydeologiyalyq túrghydan búrmalap, ózgertip jazghan jaghdayda sol elding bolashaghy mindetti týrde ózgeredi degen zandylyq bar. Odan da bәlkim, tarihy sabaq aluymyz kerek shyghar.

Jalpy, jat júrttyq otarlaushylar ózderine ayaq-qol bolatyn qúl-qútandaryn belgili bir elding ishinen tauyp, sayasy sahnagha shygharatyny belgili. Olar mindetti týrde aldymen elining tól tarihyn shet júrttaghy otarshy qojayyndaryna paydaly etip, ózining qolayyna iykemdep búrmalaydy. Ol ýshin keybir tarihy derekterdi әdeyi býrkemeleydi, syzyp tastaydy, endi birin zoraytady, halyqtyng sanasyn ulap, adastyrugha tyrysady. 1990 jyldan beri jazylghan tarihymyzdyng haly neshik. Jaryqqa shyqqan oqulyqtar men oqu qúraldaryn erinbey salystyryp kóre salsanyz, eriksiz týrli oidyng jeteginde ketesiz.

Alayda, eng soraqy qasiret jat júrt iydeologiyasynyng jeteginde ketkenin, solardyng yqpalyna týsip, jymysqy әreketterine qolshoqpar bolyp jýrgenin biyleushilerding ózderi de sezbeytindigi. Degenmen, adamdardyng sonyng ishinde tarihy túlghalardyng ótkennen sabaq almaytyny, sol ýshin bolashaq ony ayausyz jazalaytynyn úmytpaghan abzal.

Shyghys halyqtarynyng taghy bir danalyq sózinde «Bir eldi tolyghymen ózine qaratyp basyp alu ýshin jetkinshekteri men jastaryn ózinning yghyna jyghyp, tәrbiyele» delingen eken. Múnysy, jastardyng últtyq dýniyetanymyn  kýrt ózgertuge baghyttalmaq. Eger dýniyetanymymyz ben kózqarasymyz últtyq sipattan tolyq ajyrap, tek materialdyq qúndylyqtargha ghana bas úratyn halge jetken bolsaq, onda keri qaytuymyz qiyngha soghady. Últtyq sanamyzgha qayta oraludyng arqasynda ghana qúldyqtyng qúrsauynan, bodandyqdyng búghauynan bosauymyzgha bolady. Olay bolmaghan jaghdayda adamzat tarihyndaghy jer betinen últ retinde qarasyn batyrghan halyqtardyng qayghyly shyrghalanyn biz de keshetin bolamyz. Múnday beyshara halge týsken sorly halyq otarlaushy jaularynyng mýddesin ózderining qalypty ómirining qúramdas bóligi dep shatasyp, sol rejimdi ólerdey qorghashtaytyn kórinedi. Mysaly, 200 jyldan astam  Úlybritaniyanyng otarynda bolghan Ýndistandaghy әleumettik kastyny alayyq.  Býginde 300 milliongha juyq adam qayyrshylyq dengeyde ólmesting kýnin kórip otyr. Olardy «adam tózgisiz kast» dep ataytyn kórinedi. Sol qauymnyng dýniyetanymy boyynsha olardyng kedeyshiligi mandaygha jazylghan taghdyr, qoghamdaghy birden bir mýmkindikting ózi osy ghana. Múnday kózqarasty nyq ornyqtyrudyng ózi shyn mәninde qylmys. Halyqtyng dýniyetanymynyng ózi olardyng ómirin birneshe buyngha deyin osylaysha baghyttap tastaghan.

Qazirgi tanda qogham ómirinde eki týrli dýniyetanymdyq kózqaras anyqtalyp otyrghanyn ghalymdar algha tartady. Onyng biri - kaleydoskop (jiyntyq qúraqtardan túratyn) sipatyndaghy dýniyetanym. Adamdar týrli oqighalar men shynayy derek, aqparattar aghyny ortasynda óz ornyn taba almay beyberekettikke úrynuy. Olardyng payymynsha, әrbir tyng aqparat pen oqigha, kórinis atauly adamnyng miyn odan ary balshyqqa ainaldyrady. Onday jaghdayda adamdardyng ainalasyn qalay sezinip, qabyldauy beyne bir әinekting jana synyghyn kaleydoskopqa engizgendey jәne onysy barlyq úghym men payymdy ózgertip jibergendey bolatyn kórinedi.

Ekinshisi, mozaika (óz retimen tolyqtay kóru) sipatyndaghy dýniyetanym. Múnday kózqarastaghy adamdar ainalasyndaghy oqighalardy ózara sabaqtastyryp, birtútas sipatta kóre alady. Barlyq mәseleni sebep-saldarymen keshendi týrde qabylday alady. Olar ýshin belgili bir oqighada kezdeysoqtyq bolmaydy, shynayy ómir men oqigha búryn-sondy qalyptasqan úghym men payymdy aiqyndaushy faktor.

Alayda, ókinishke qaray qazirgi tandaghy aqshagha tabynghan «órkeniyet» qoghamda kaleydoskop sipatyndaghy dýniyetanymnyng keng óris aluyna yqpal etip otyr. Omar Hayyam bylay deydi: «Álemdegi barlyq kórinisterding ishki sipaty tym aryda jatady. Sondyqtan, kózge kórinip túrghany asa manyzdy emes, kerisinshe, býkil qúpiyasy men shynayy syryn ishine býkken týpki mәnine ýnilu paryz».

Olay bolsa, qoghamdaghy әrbir tetikti sanaly týrde týsingende ghana týrli jaghymsyz yqpaldargha qarsy túra alamyz. Dәl qazir biz ýshin sanqily aqparat aghynyna últtyq dilimizben tótep berip, oghan qarsy túra alamyz ba, әlde, bodandyqtyng búghauynan bosay almay qúl bolyp qala beremiz be degen tandau túr. Sanaly týrde dúrys tandau jasau ýshin zor jauapkershilik pen tereng biliktilik kerek.

"Abai.kz"