Senbi, 23 Qarasha 2024
Aqmyltyq 3392 13 pikir 7 Sәuir, 2022 saghat 11:15

Halyq 25 jyl qan qaqsady!

Shekaralyq audandardyng mәselesi – shetin mәsele. Ásirese, jany sany milliardtan asyp, batys ónirin iygeruge ónmendey úmtylyp kele jatqan Qytaymen aradaghy shekaranyng qauipsizdigi, shekaralyq aimaqtarda túratyn elding túrmys-ahualy, sharuashylyq jayy, halyqtyng tabighy ósimi, kóbeyi, toptasuy Ýkimetting ýnemi nazarynda boluy kerek. Biraq qazaq Ýkimeti kýni býginge deyin shekaralyq eldimekenderge shekesinen qarap keldi. Tipti, ol jaqta ne bolyp jatqanyna mýlde kónil bólgen de joq.

«Halyq 25 jyl qan qaqsady» dep, jazdy Mәjilis deputaty Erlan Sairov Feysbuktegi jeke paraqshasynda. Erlan Biyahmetúly – Mәjiliste shekaralyq audandardy qalpyna keltiru turaly túraqty mәsele kóterip jýrgen deputat.

– Maghan jana oblystardyng ashyluyna baylanysty, sol oblystardaghy Qytaymen shekaralas, kezinde jabylyp qalghan audandardyng taghdyry jóninde kóptegen azamattardan súraqtar týsip jatyr, – deydi deputat. – Osy mәsele boyynsha mening pozisiyamdy bilgisi keletinder de kóp.

Oblystardy biriktirip, territoriyalyq ontaylandyru sayasatyn deputat sayasy voluntarizmge tenedi.  

– Ómir kórsetkendey, 1997 jylghy territoriyany ontaylandyru sayasy qatelik bolghan.  Búny sayasy voluntarizm dese de bolady.

Arqalyq qalasy oisyrap qaldy, Semey men Jezqazghannyng damuy tejeldi.

Al shekaralyq audandarda, әsirese ShQO-nyng Qaton-Qaraghay, Marqakól,  Tarbaghatay siyaqty eldimekenderinde gumanitarlyq toqyrau boldy. Búl audandardan halyqtyng 60 payyzy kóship ketti!

Halyq 25 jyl qan qaqsady! Biylikting óz halqyna jasaghan әlimjettigi dep osyny aitady!

Deputat Memleket basshysynyng nauyrzdaghy joldauynda búrynghy tarap ketken oblystardyng qaytadan ashylatynyn, óz kezeginde ontaylandyrudyng oramynda ketken audandardyng da qaytadan qalpyna keletinendigine senim bildirdi.

– Preziydent Qasym-Jomart Toqaev osy tarihy әdilettilikti qalypqa keltirdi!

Endi qaytadan ashylghan oblystarda (ónirlerde) tirshilik qaytadan bastalady.

Búl óz kezeginde elimizdegi halyqtyng tepe-teng ornalasuyna,  sol ónirlerge investisiyanyng keluine, halyqtyng qayta kóshuine septigin tiygizeri anyq.

Qytay Halyq Respublikasymen shekaralasatyn jerlerimiz – ShQO-da –Qaton-Qaraghay,  Marqakól, Abay oblysynda – Maqanshy, Jetisu oblysynda – Ýigentas,  Qapal. Búlar bir kezderi birneshe sharuashylyqtardyng basyn qosqan, maldy, jandy audandar edi. Sol audandar oblys ortalyqtary qyzmetine kirisip,  әkimshilik territoriyalyq bólinis anyqtalghan son, ekinshi kezekte qaytadan qalpyna keledi.  Áriyne, búl mәseleni sheshuge biraz uaqyt kerek bolady. Biz ony isteymiz.

Bizde osynau kýrdeli mәselege  biznesti tiyimdi aralastyrudyng praktikada iske asqan baghdarlamasy bar.

Býgin, orta biznes memlekettik mәseleni sheshuge ózining kómegin beruge dayyn.

Óitkeni memleketke shekten tys ekonomikalyq auyrtpalyq salugha bolmaydy.

Sondyqtan, audandardy ashudyng biraz ekonomikalyq-qarjylyq salmaghyn biznes ókilderi ózderi kóterui kerek.Biz olarmen júmys isteudemiz.

Shekarany shegendey týsuding qajettiligine nazar audartqan Mәjilis deputaty Feysbuktegi jazbasynda Qytay qauipin de eskerte ketipti.

– Býgingidey kýrdeli geosayasy kezende Qytaymen aradaghy shekarany qalt jibermey kýzetip, shekaralyq audandardaghy halyqtyng túrmysyn kóteru óte manyzdy!

Ol jaqtan ýlken qysym keledi. Ol qysymdy biz әli sezingen joqpyz.

Audan, oblystardy bólu – budjetten kóp qarajatty talap etpeytindigin kórsetti. Kerisinshe búl adam kapitalyn damyta otyryp, sol ónirlerding әl-auqatyn jaqsartyp,  ekonomikalyq damuynyng lokomatiyvi bolady.

Sondyqtan,  osy baghytta júmys jalghasady.

Biz sol ýshin júmys isteytin bolamyz.

Óitkeni, búl – memleketimizding bolashaq taghdyryna tikeley qatysty mәsele!

Abai.kz

13 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5353