Senbi, 23 Qarasha 2024
Auys-týiis 3772 27 pikir 8 Sәuir, 2022 saghat 14:33

Eks-әkim Ábdihalyqova nesimen este qaldy?

Qazaqstandaghy oblys basqarghan jalghyz әiel әkim Gýlshara Ábdiqalyqova qyzmetinen bosatyldy. Onyng ornyna Qyzylorda oblysynyng әkimi bolyp Núrlybek Nәlibaev taghayyndaldy.


Gýlshara Ábdiqalyqova Tәuelsiz Qazaqstannyng tarihyndaghy alghashqy jәne jalghyz әielden saylanghan әkim boldy. Ol enbek jolyn 1987-1994 jyldary Qyzylorda oblystyq halyqty әleumettik qorghau basqarmasynyng agha mamany, bólim bastyghy bolyp bastaghan. Eki ret QR Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau viyse-ministri bolyp, 2009-2012 jyldary QR Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministri bolyp saylandy.

Ábdiqalyqova 2013 jylghy 28 qarashada Qazaqstan Respublikasy premier-ministrining orynbasary bolyp taghayyndaldy. 2014 jylghy qarashadan 2019 jylghy aqpangha deyin  Memlekettik hatshy boldy. 2019 jylghy aqpan-tamyz aralyghynda QR Premier-ministrining orynbasary bolyp qayta taghayyndaldy. 2019-2020 jyldary Mәjilis deputaty, Áleumettik-mәdeny damu komiytetining tóraghasy qyzmetin atqardy.

2020 jyldyng nauryzynan 2022 jyldyng sәuirine deyin Qyzylorda oblysynyng әkimi boldy.

Gýlshara Ábdiqalyqova Qyzylorda oblysyn basqaryp túrghanda nesimen este qaldy?

«Hannyng qyzy» degen at aldy

2020 jyldyng shilde aiynda Qyzylorda oblysy әkimi Gýlshara Ábdiqalyqova Janaqorghan audanyna is-saparmen kelgen bolatyn. Sol kezde kópbalaly ana, qogham belsendisi Sandughash Túrlybekova polisiya «oblys әkimi keldi» dep joldy japqanyn aitqan viydeosyn әleumettik jelige jariyalady. Audandyq auruhanany aralap shyghyp kele jatqan әkimge: «Bolinisagha kele jatyr dep marshrutty toqtatyp, joldy jauyp tastady. Siz әlde hannyng qyzysyz ba? Halyqty nege qorlaysyzdar? Kele salyp әsheyin ketesizder, halyqpen birge emessizder, – dedi Túrlybekova. Keyin eks-әkim búl jaghdaygha baylanysty óz jauabyn berdi. Onyng aituynsha, búl uchaskelik polisiyanyng is-әreketi bolghan.

«Men joldy jabugha tapsyrma bergen joqpyn. Audan әkimi de joldy jabugha tapsyrma bergen joq. Ishki ister bólimining basshysy da onday tapsyrma bermegen. Sol jerdegi uchaskelik polisiyanyng tapsyrmasy bolsa, colardyng is-әreketi bolsa, onda men oblystyq polisiya departamentine tapsyrma berdim», – dedi Gýlshara Ábdihalyqova.

Osy oqighadan keyin Sandughash Túrlybekova Ábdiqalyqovanyng jeke qabyldauynda bolyp, jeke basynyng jәne basqa da túrghyndardyng týitkildi mәselesi turaly aitqan.

Qate qoyylghan shahmat tastary

2021 jyly oblys eks-әkimining atyn shygharghan taghy bir qolaysyz jaghday boldy. Byltyr Shiyeli audanyna qarasty Nartay auylyndaghy jana sport kesheni ashylghan. Ashylu saltanatyna barghan búrynghy әkimning júmys sapary kezinde týsirilgen sureti әleumettik jeli qoldanushylaryn tanghaldyryp, týrli pikirding astynda qaldy. Surette shahmat oinap jatqan balalardy eks-әkim baqylap túr, alayda shahmat taqtasyndaghy tastar qalay bolsa solay qoyylyp, retin joghaltqan. Áleumettik jeli qoldanushylary múnday kórinisti kózboyaushylyq ýshin týsirilgen suret dep baghalaghan. Suretti týsirgen baspasóz qyzmeti eshqanday týsinik bermese de, Shiyeli audandyq sport bólimining basshysy Nariman Saparbay: «Búl jerde eshqanday jarys bolghan joq. Jetkinshekter endi ghana kelip shahmatty ýirenip jatqan. Kózboyaushylyq nemese basqa da sebepter bar dep aitpaymyz», - dep týsinikteme bergen.

Janadan ashylghan sport keshenining diyrektory Jarqynbek Esenbayúly da әriptesin qoldap: «auylymyzdyng balalary kelip, shahmat figuralarynyng ornalasuy jәne shahmatty qalay oinaytyny turaly súrap otyrghan bolatyn. Oblys әkimi bizge shahmat figuralarynyng dúrys ornalaspaghanyn atap ótti. Balalardyng býginnen bastap sport keshenine kelip, shahmat ýirenu ýshin sabaq alyp jatqanyn aittym», –  degen bolatyn.

Ábdiqalyqovanyn «senimdi serigi»

Ákimning «senimdi serigi» degen laqap at alghan – Gýlshara Ábdiqalyqovanyng iydeolog orynbasary Serik Ahmet bolatyn. Qyzylorda oblysy sport basqarmasynyng basshysyna 2021 jyly qyrkýiekting ayaghynda jemqorlyqqa qatysy bar degen kýdikpen tergeu jýrgizildi. Al, mәdeniyet basqarmasy basshysynyng para alghany sotta dәleldenip, 20 million tenge aiyppúl tóleuge mindetteldi. Búl eki basqarma da Serik Ahmetting basshylyghyna kiredi. Zang boyynsha qyzmetkerding jemqorlyqqa qatysy bolsa, onyng basshysy otstavkagha aryz berui kerek. Alayda Gýlshara Ábdiqalyqova búl iste asyghystyq tanytpady.

«Mende zang boyynsha bir ay uaqyt bar. Búl adamnyng taghdyry. Sondyqtan jeti ret oilanyp sheshim qabyldauym kerek», - dedi ol. Eks-әkim búl sózderin eki ay búrynghy Núr-Súltan qalasynda jurnalisterge esep beru kezinde aitqan bolyp shyqty. Osylaysha el-júrt birneshe aidan keyin ghana Serik Ahmetting otstavkasy turaly estiydi.

2022 jyly 25 aqpanda Qyzylorda oblysy әkimining búrynghy orynbasary Serik Ahmet basqa qyzmetke auysuyna baylanysty qyzmetinen ketkenin ózining Facebook-tegi paraqshasynda jazdy.

«Árbir isting basy men ortasy jәne sony bolady. Eki jylday Qyzylordada júmys istedim. Osy uaqyt ishinde Men ózimning barlyq bilimimdi, tәjiriybemdi, kýsh-jigerimdi joghary memlekettik qyzmetke júmsadym. Ónirding ishki sayasaty men qoghamdyq-sayasy baghytyn jýzege asyru boyynsha auqymdy mindet qoyyldy. Ónirde til tazalyghyn, bay mәdeniyetti jәne elimizding ejelgi tarihyn saqtau, últtyq qúndylyqtardy janghyrtu maqsatynda «Syr Eli» megajobasy iske qosyldy. Onyng ayasynda «Syr-Alashtyng anasy» kitaby, «Syr óniri» foliklorlyq óner antologiyasynyng birinshi tomy «Janqoja batyr», «Syr jurnalistikasynyng tarihy» kitaptarynyng 5 tomdyghy jәne t. b. jaryq kórdi. Syr ónirinde alghash ret «Abay» operasy qoyyldy, birneshe respublikalyq aqyndar aitysy, jyrshy-jyraular bayqauy úiymdastyryldy. Osynyng bәrin biz ónir túrghyndarynyng ýlken qoldauynyng arqasynda jýzege asyra aldyq dep senemin. Men ýshin tughan Qyzylorda oblysynyng iygiligi ýshin sizdermen birge júmys isteu ýlken mәrtebe boldy. Rahmet sizderge!», - dedi ol.

Serik Ahmet Gýlshara Ábdiqalyqova Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministri bolghan uaqytta viyse-ministr qyzmetin atqarghan.

Atqarghan isteri  qanday?

Gýlshara Ábdiqalyqova oblys әkimi bolyp túrghan kezinde auylsharuashylyghyn damytugha kónil bóldi. Qyzylorda oblysynda 2021 jyly  2,5 mlrd tengening segiz jobasy iske qosyldy. Qyzylordada qymyz ben et óndeytin zauyt salynyp, ashyldy. Jobany jýzege asyrugha 111 mln tenge júmsaldy. Kәsiporynnyng quattylyghy jylyna 4,2 myng tonnany qúraydy. Qyzylorda qalasynda ósimdik sharuashylyghyna qatysty 300 mln tengege joba jýzege asyryldy. Ónirde kýrishti japon tehnologiyasy boyynsha ósire bastaghan.

Janaqorghan audanynda bes joba iske qosyldy. Investisiyanyng jalpy kólemi 2 mlrd tengege jetken. Atap aitqanda, 525 mln tengege 25 gektar alma baghy salyndy. Múnda jylyna 500 tonna jemis jinalady eken. Servistik-dayyndau ortalyghy salynyp, 100 ga jerge qyzanaq otyrghyzylghan. Taghy jalpy somasy 159 mln tengege eki bal óndirisi jolgha qoyylyp, 62 mln tengege asyl túqymdy sharuashylyq qúryldy. Qazaly audanynda 87 ga jerge janbyrlatyp suaru arqyly jýgeri ósirile bastady, osy jobany iske asyru esebinen jylyna 5,2 myng tonna sýrlem óndirisi jolgha qoyyldy.Tәuelsizdikting 30 jyldyghyna oray auqymdy jobalardyng biri - shyny zauyty iske qosyldy. Óndiris orny jylyna 200 myng tonna ónim shygharugha mamandanghan, 500 astam júmys ornyn ashqan.

Qyzylorda oblysynyng eks-әkimi әielderdi júmyspen qamtu mәselesine qatty kónil bóldi. Kópbalaly әielderdi bizneske beyimdeytin granttar bóldi. Ayta keteyik, preziydent Toqaevtyng 2030 jylgha deyingi otbasylyq jәne genderlik sayasat tújyrymdamasyndaghy ózgerister turaly jarlyghynda biylikting atqarushy, ókildi jәne sot organdarynda, memlekettik, kvaziymemlekettik jәne korporativtik sektorlarda әielderding ýlesin 30 payyzgha deyin úlghaytu turaly aitqan bolatyn.

Sonymen qosa, Gýlshara Ábdiqalyqova qantar oqighasy kezinde halyqtyng aldyna shyghyp, narazy toptyng talap-tilegin tyndap, olardy sabyrgha shaqyrugha tyrysqan әkimderi biri.

Ayjan Temirhan

Abai.kz

27 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3240
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5381