Dýisenbi, 25 Qarasha 2024
3436 10 pikir 29 Sәuir, 2022 saghat 12:15

Qazaqstan: Qazanda ÚQShÚ oqu-jattyghu ótkizedi

Qazan aiynda Qazaqstan aumaghynda ÚQShÚ ayasynda újymdyq kýshterining "Ózara is-qimyl – 2022" komandalyq-shtabtyq oqu-jattyghulary, barlau kýshteri men qúraldarynyng "Izdeu – 2022" arnayy oqu-jattyghuy jәne materialdyq-tehnikalyq qamtamasyz etu bólimshelerining "Eshelon – 2022" arnayy oqu-jattyghu ótedi. Sonymen qatar Ortalyq Aziya ónirining Jedel óristetu újymdyq kýshterining "Shekara – 2022" birlesken oqu-jattyghuyn Tәjikstan aumaghynda ótkizu josparlanyp otyr. Qyrghyzstanda  bitimgershilik bólimshelerining "Myzghymas bauyrlastyq – 2022" komandalyq-shtabtyq oqu-jattyghuy ótedi.

Is-sharalar ÚQShÚ Újymdyq qauipsizdik jýiesining maqsaty boyynsha tapsyrmalardy oryndaugha dayyndyghyn arttyrugha baghyttalghan eken. Alayda әskery oqu-jattyghudy ÚQShÚ kýshteri ayasynda ótkizuding qanshalyqty qajeti bar?

Biylghy Qantardaghy tәrtipsizdikter kezinde preziydent Toqaev ÚQShÚ kýshterinen kómek súraghan edi. Elde tótenshe jaghdaay engizildi. Qazaqstan Preziydentining súrauyna jauap retinde ÚQShÚ Resey әue kýshterining qolbasshysy Andrey Serdukovtyng basshylyghymen respublikagha әskery kontingentin jiberdi. 7-9 qantar aralyghynda qaruly kýshter el ishine jayghastyryldy. Qazaqstangha Resey, Belarusi, Qyrghyzstan jәne Armeniyadan 2 mynnan astam әskery tehnika men 250 birlik tehnika keldi. ÚQShÚ-nyng mindeti Qazaqstannyng әskery jәne memlekettik obektilerin kýzetu boldy.

11 qantarda Toqaev Parlamentte ÚQShÚ-nyng "bitimgershilik missiyasynyn" ayaqtalghanyn jariyalap, kontingentti kezen-kezenimen shygharu eki kýnnen keyin bastalyp, 10 kýnnen aspaytyn uaqytqa sozylatynyna uәde berdi. Sodan keyin 19 qantar kýni ÚQShÚ әskerleri tolyghymen Qazaqstannan shygharyldy.

Búl ÚQShÚ kýshterining túnghysh bitimgershilik operasiyasy ekenin aita keteyik. Múny «Odaqtastar Qazaqstangha terroristik shabuyl kezinde uaqytyly kómek kórsetti» dep qorytyndylady Qorghanys ministrligi Halyqaralyq yntymaqtastyq departamentining bastyghy Oljas Husainov. Onyng aituynsha, «Qazaqstandaghy operasiya ÚQShÚ tarihyna bizding memleketterimizding odaqtastyq ruhy men jauyngerlik bauyrlastyghynyng naqty dәleli retinde enedi».

Keluinen ketui tez bolghan ÚQShÚ әskerining Qazaqstanda tәrtip ornatu ýshin naqty ne istegeni belgisiz bolyp qala berdi. Álde ÚQShÚ kýshterining Qazaqstandaghy alghashqy tәjiriybesi bolashaqta «jauyngerlik bauyrlastyqty» nyghaytudyng bir tәsili me eken?

Resey preziydenti Putin 13 sәuirde shtab pәteri Mәskeude ornalasqan ÚQShÚ kýshterining bitimgershilik qyzmeti turaly kelisimge ózgerister engizu turaly hattamany ratifikasiyalaghan bolatyn. Ózgeriske sәikes «Ýilestirushi memleket» úghymy payda boldy. Búl sózding maghynasy BÚÚ-nyng әskery operasiyalaryna qatysatyn bitimgershilik kýshter qúrylady degendi bildiredi. Alayda keybir sarapshylardyng pikirinshe, qúramyndaghy bes elding ishinde Reseyding «ýilestirushi memleket» boluyna kóbirek mýmkindigi bar. Al, ýilestirushi memleket ÚQShÚ kýshterin baqylaugha alyp, onyng ýstinen sheshim qabylday alatyn basymdyqqa ie bolady.

Reseyding Ukrainagha soghys ashyp, әlemge agressor retinde tanylyp otyrghan kezde payda bolghan búl habarlama kópshilikting oiyn san-saqqa jýgirtti. Aldaghy ótkiziletin ÚQShÚ ayasyndaghy oqu-jattyghu isi tipti alandatary sózsiz.

Abai.kz

10 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1518
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3294
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5885