Senbi, 23 Qarasha 2024
Bilgenge marjan 5086 1 pikir 5 Mamyr, 2022 saghat 12:13

Qaharmandyqqa layyq batyr

Baltabek Jetpisbaev 1907 jyly Semey oblysy, Múrat auylynda sharua otbasynda dýniyege kelgen. Jastayynan tirshilik tauqymetin tartqan ol erte shirap, alghyr bolyp ósti. Bala kezinen ómirge syn kózimen qaray bildi. Jaqsy men jamandy, tendik pen tensizdikting arasyn ajyratty.

1922 jyly Múrat auylyndaghy jastar birigip, komsomol úyasyn qúrady da, hatshysy etip on bes jasar Baltabekti saylady. Búl úyada qyryqqa juyq mýshe bolady.

1926 jyly Baltabek Jetpisbaev Semey guberniyalyq komsomol konferensiyasyna delegat bolyp qatysady. Sonan song komsomoldyq joldamamen qazaqtyng 418-últtyq atty әsker polkynda әskerding komandiyri bolyp, polk komandiyrining orynbasary qyzmetin atqarady.

Ekinshi dýniyejýzilik soghys bastalghanda Baltabek Jetpisbaev general-mayor IY.V.Panfilov basqarghan 316-atqyshtar diviziyasynyng 1075-atqyshtar polkining komsomol burosynyng hatshysy bolyp, әskery qyzmet atqardy. Maydan tórinde jýrip, Baltabek Jetpisbaev kóptegen eren erlikting ýlgisin kórsetip, qaharmandyq tanyta bildi. Kórsetken batyrlyghynyng týgelin tizip jaza bermiy, tek bir ghana erligin aita keteyik.

Qyrghyn shayqastardyng birinde Baltabek basshylyq etken artdivizion fashisterding 60 tankisi, 20 bronitransporteri bar kýshine kenetten shabuyl jasap, qorshaugha alyp, joyyp jiberedi. Búl soghys uaqytynda Kenes Armiyasynda osy uaqytqa deyin kórsetilmegen ghajayyp erlik eken. Keyin búl erlik turaly әskery tilshi Vadim Kojevnikov «Pravda» gazetining 1944 jylghy 3 mausymyndaghy sanynda kólemdi material jariyalaydy. Keyipkerimizding múnday sheber úiymdastyrylghan tendessiz erlikter qanshama?..

1967 jyldyng 30 qyrkýieginde Qazaq halqynyng belgili ókilderi soghystaghy erekshe erlikterin eskerip, Baltabek Jetpisbaevqa Sovet Odaghynyng Batyry ataghyn berudi ótinip, Mәskeuge hat jóneltedi. Ol hattyng bir danasy D.A.Qonaevqa berildi. Onda Bauyrjan Momyshúly, general IY.V.Panfilovtyng qyzy V.IY.Panfilova, Mәlik Ghabdulliyn, Hakim Ábdirashitov, Dmitriy Snegiyn, Aqay Nýsipbekov, Andrey Kuznesov siyaqty Panfilov diviziyasynyng ardagerleri Jetpisbaev erligin jazady.

KOKP Sayasy Buro mýsheligine kandidat, Qazaqstan Kommunistik partiyasy Ortalyq Komiytetining birinshi hatshysy D.A.Qonaev búl hatty Kenester Odaghynyng Marshaly, KSRO Qorghanys ministri R.Ya.Malinovskiyge joldaydy. Odan tómendegidey jauap keledi: «B.Djetpysbaev nagrajden mnogimy ordenamy y etogo dostatochno. Esly tovarish Kunaev ne soglasen, mojet obratitisya v SK KPSS».

Osydan keyin D.A.Qonaev 1968 jyldyng 12 nauyryzynda KOKP Ortalyq Komiytetine Qazaqstan KP Ortalyq Komiytetining burosynyng «Panfilovshy – mayor B.Jetpisbaevqa Sovet Odaghy Batyry ataghyn beru turaly» degen arnayy qaulysyn joldap, L.IY.Brejnevke ótinish hatyn da qosa jiberedi. Al KSRO Jogharghy Kenesine joldanghan hat onyng tóraghasy Brejnevting qolyna tiygende ol:

«Biz endi eshqashan Úly Otan soghysy oqighasyna oralmaymyz. Ol eskirgen dýniye», - dep jauap qaytarypty.

Elining abzal perzenti, Baltabek Jetpisbaevqa «Halyq Qaharmany» degen joghary ataqty beretin uaqyt әlde qashan jetti dep oilaymyz.

Eger aitar bolsaq, soghys kezinde 11 695 adam Kenes Odaghynyng Batyry ataghyna ie bolsa, osylardyng 497-si qazaqstandyq, búlardyng 98-i qazaqtar. Sonday-aq, osylarmen qatar soghys kezinde, Kenes Odaghynyng Batyry ataghyna taghy úsynylghan qazaqtardyng sany 14 eken. Degenmen, osylardyng týgeli Batyr ataghyn belgili sebeptermen ala almaghan.

Beysenghazy Úlyqbek,

Qazaqstan Jurnalister Odaghynyng mýshesi

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3240
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5383