Juyrda «egov.press» portalynda marqúm Aron Atabekti sayasy qughyn-sýrgin qúrbany dep tanyp, qaytys bolghannan keyin tolyq aqtaudy jәne Shanyraq oqighasyn qayta qaraudy talap etken petisiya jariyalandy. Petisiyagha qazirding ózinde 900-ge juyq adam qol qoyghan.

Petisiya avtory – Nutusheva Alma Aronqyzy. Marqúm Aron Atabekting qyzy. Ol «Facebook» jelisindegi jeke paraqshasynda QR preziydenti Qasym-Jomart Toqaevtyng atyna qarata ýshbu hat ta jazypty. Biz Alma Aronqyzynyng ýshbu-hatyn qazaqshagha audaryp, oqyrman talqysyna úsyndyq...

Qúrmetti Qasym-Jomart Kemelúly!

2006 jyly mening әkem, aqyn, týrkolog jәne diisiydent Aron Atabek Nutushev (Edigeev) «Shanyraq oqighasy» boyynsha jazyqsyz sottalyp, 18 jyl bostandyghynan aiyrylghan. Onyng kinәsin dәleldeytin eshbir aighaq joq. Ayyptau tughan bauyrlar – Bauyrjan jәne Aybatyr Ibragimovtardyng kuәligin negizge alyp jasaldy. Keyin olar Bas prokuror men Jogharghy sotqa jasaghan mәlimdemesinde tórt ay boyy qysym kórip, sonyng negizinde kuәgerlik jasaghandaryn aitty.

Oghan qosa qalalyq administratorlar tobynyng sot oryndaushysy Baqyt Shayahmetovtyng kuәgerlik mәlimdemelerine sәikes, Aron Atabek poliysey ólimin boldyrmaugha tyrysqan. Ol biylikti azamattardyng túrghyn ýilerin sýrip tastamaugha shaqyrghan.

Alayda, sudyalar - Beyimbetova A.Sh., Mamytova B.N., jәne Musina G.M., әuel bastan aiyptau sheshimin shygharugha beyimdelip otyrghan. Sotqa narazylyq retinde, әkem sot prosessi kezinde ózining ishin tilip jibergen. Onan son, týrmede de ózining qolyn kesip, týrme kiyemderin órtep jibergen. Osy narazylyqtardyng barlyghyn qúzyrly organdar elemegen.

Aron Atabekting arqasynda sol Shanyraq halqy óz týrghyn ýilerining qújattaryn rәsimdedi. Qazirgi kýni onda myndaghan otbasy óz ýilerinde túryp jatyr. Ol (Aron) sol Shanyraqta jer telimi bolmasa da, qazaqstandyqtardyng qúqyghyn erlikpen qorghady.

2021 jyldyng qazanynda Aron Atabek densaulyq jaghdayyna baylanysty týrmeden bosatyldy. Úzaq 15 jyl adam tózgisiz jaghdayda, jazalau kamerasynda, azaptaudan keyin densaulyghynan airylyp, tolyqtay derlik qozghalmay qaldy, boyy  183 sm bola túra , salmaghy 50 kg-nan az boldy! Búl ashtyqtan bolghan distrofiya. Tolyq derlik búlshyqet atrofiyasy. Azaptaudan keyin kóptegen synyqtar saldarynan qol-ayaghy qozghalmady. Aron Atabek týrmede alghan júlyn aurulary jәne basqa da kóptegen qorqynyshty diagnozdar qoyyldy.

Týrmede ony ayauyz azaptaghan. Ózinen әldeqayda jastarmen tóbelestirip, olar Aronnyng tisterin týsirgen. Al týrme qyzmetkerleri әdiletsiz sottalghan oghan kórsetpegendi kórsetken. 3 aidan asa uaqyt boyy әkemdi kameradan basyna qap kiygizip shygharghan. Al baspaldaqtan qúlaghanda, artynan teuip túrghyzghan. 3,5 jyl boyy qaynaq su men shәy bermegen. Onyng qoljazbalaryn da tartyp alyp, suyq, beton jerge úiyqtaugha mәjbýrlegen. Oghan bizding hattarymyz ben sәlemdemelerimiz jetpegen. Ol әbden ashyqqan jәne týrme qabyrghasynda bayau óluge ainalghan.

KUIS Qarajal audandyq sotynyng 2013 jylghy Edigeevti túrghylyqty jeri boyynsha jazasyn óteuge auystyru turaly sheshimin de eskermegen. Múnyng barlyghyn Aron Atabek «Shanyraq oqighasy» turaly qoljazbasynda ózi jazyp qaldyrghan.

Mening әkem tipti ózine zeynetaqy da rәsimdey alghan joq. Ol QazKSR kezinde Goskinada, «Mektep» baspasynda jәne ózge de jerlerde júmys istegen. Onyng sebebi – terrorlyq toptardyng demeushisi degen reestrge zansyz engizilgendigi.

Tipti, Aron Atabek qaytys bolghannan keyin de, organ ókilderi maghan, tughan qyzyna, әkemning ólimining aq-qarasyn anyqtaugha kedergi keltirude. Formaldy týrde onyng ólimining sebebi – «jedel ókpe jetispeushiligi» dep kórsetilgen. Qaytys bolghannan keyin, onyng denesinen ózge dene tabylghan. Al Áuezov audandyq Prokuraturasy men polisiya basqarmasy ol tabylghan zattyng kózin joyghan. Sol arqyly meni tәuelsiz saraptama jasau qúqymnan aiyrdy.

Ol qaytys boldy degen suyq habar estilgende, bizben birge myndaghan adam qayghyrdy. Halyq Aron Atabekti úmytqan joq. Halyq Arondy jaqsy kóredi.

Aron Atabek ýzildi-kesildi uaqytynan búryn bosatugha ótinish jazghan joq. Óitse, kinәni moyyndaghanmen teng bolar edi.

Ádiletsiz sottalyp, azaptalyp ólgen Aron Atabekting qayghy jútqan qyzy retinde Sizden (QR Preziydentinen) kelesilerdi súraymyn:

1. «Shanyraq isin» qayta qaraugha jiberudi;

2. Mening әkemdi, Aron Atabek Nutushevti (Edigeevti) «Japay sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn aqtau» turaly zangha sәikes, sayasy qughyn-sýrgin qúrbany dep tanudy;

3. Onyng taza esimin qaytys bolghannan keyin tolyq aqtaudy súraymyn

Nutusheva Alma Aronqyzy

Abai.kz