Senbi, 25 Mausym 2022
Alashorda 2166 4 pikir 17 Mamyr, 2022 saghat 13:21

Qyzyldar әkelgen qasiret

Tәuelsiz memleket týsine bilgen adamgha shyn baqyt. Tәuelsiz memlekette últyn sýigen naghyz ziyaly qalyptasady. Kenes ókimeti qúrylghan kýnnen bastap últ ziyalylaryna qyryn qarady, aqyrynda jazyqsyz qudalap, atyp, әielderin týrme, lagerge qamap, bala –shaghasyn tentiretip, adam oiyna kelmes jauyzdyqty tarihta qaldyrdy. Sebebi, últtyng últ bolmysy, tәjiriybesi, sharuashylyghyn biletin, mәdeniyetine qyzmet etetin adamdary kóp bolsa, halyq ta ózgelerden kem bolmaydy. Últ ziyalylarynyng fenomenin zerdeleude, olardyng boyyndaghy basty qúndylyq qabileti, bilimi, aqyl-parasatymen qatar jýretin erkindik pen jauapkershilikti basa aituymyz kerek. Erkindik azat elde qana bolatyn dýniye.

Biz kóp jaghdayda últ ziyalylary degende sanauly adamdarmen ghana shektelemiz. Bolishevikter ýshin últqa qyzmet etip jýrgen adamdardyng barlyghy qazaq ziyalylarynyng qataryna jatqyzylyp, kenestik jýiege qarsy, kedergi keltiretin adamdar bolyp eseptelgen.

Últty joi nemese qoghamdy týbegeyli ózgertude bolmysty әlsiretu júmystary birtindep jýrgiziletindigi belgili. Bolishevikter eng aldymen qúpiya týrde jer - jerlerdegi din ókilderi, baylar, solardyng ainalasyndaghy adamdardyng barlyghynyng tizimin jasaqtaghan. Búdan keyin din men sharuashylyq qyspaqqa alyna bastaghan. Sharuashylyqty әlsiretip, halyqty ýlken shyghyngha batyrumen qatar, qoghamnyng ózindik sanasyna tikeley basshylyq etetin qúndylyqtardy shektep tastau, qoghamnyng negizgi baghytyn ózgertu, elding damuyna qajetti nәrselerdi iygere alatyn, yaghny tәjiriybesi mol adamdardy qughyndau әreketteri bolishevikter qúrghan biylikting basty prinsiypine ainalghandyghyn kóremiz. Kenes ýkimeti qúrylghannan-aq últ ziyalylary, sonyng ishinde últtyng mәdeny iygilikteri týgeldey kenes qoghamyna jat element retinde qaraldy. Osynday qúityrqy әreketterding astarynda últtyng mәdeniyeti men bolmysyn ruhany túghyrynan ajyratu sayasatynyng da jatqandyghyn bayqau qiyn emes.

Memlekettin, últtyng ómir sýru jolyn jalghap otyratyn sharuashylyq. Qazaqtyng kóshpeli túrmysta sharuashylyq jýrgizu tәrtibi myndaghan jyldar boyy uaqyttyng tәjiriybesinen ótken dýnie bolatyn. Sonyng barlyghyn bir uaqytta jongdyng saldary nege әkelip soqtyrghany belgili. Ásirese, sharuashylyqqa basshylyq etip, úiytqy bolar adamdardyng mal-mýlkining tartyp alynuy qazaq qoghamyna zardaby zor soqqy boldy. Áli kýnge deyin olardan tartyp alynghan maldyng qayda ketkendigin tolyq bile almay kelemiz. Baylardyng tartyp alynghan maldardy kimge ýlestirip, qayda jiberiletindigi partiyanyng núsqaularynda aitylady. Halyqtyng qolyndaghy mal sany 1929 jyldan bastap songhy 2-3 jyldyng ishinde ýsh-tórt esege azayyp, elde týk qalmaghan. Baylardyng mal-mýlkin tәrkileude «tartyp alynghan maldyng jetpis-alpys payyzy kedeylerge beriledi» degen uәde qúrghaq uәde bolyp shyqqan. Halyq ishinde qalghan derekterge sýiensek, tartyp alynghan maldyng az qana bóligi bólingen. Bir seriktikke 7-8 qoy, kólik retinde paydalanugha 1 jylqy, 1 siyrdan qana bólingen. Seriktikterge birikken adamdar sany 12-14 shamasynda bolsa, 1 jylqy, 1 siyrdyng týk bolmaytyndyghy ózdiginen belgili. Kolhoz qúru ýshin ósiruge bólingen maldar indet kelmese ólmeui tiyis. Onyng qystyq azyghy sharuanyng moynynda, yaghny jem-shópti ózderi әzirleui tiyis. Berilgen 5-6 qoydy eki ýsh jyldyng ishinde eki ese (15-20 bas) ósirip kolhozgha tapsyru mindettelgen.

Osylaysha, qyzyldar biyligining qazaq qoghamyna tiygizgen ziyany men zardabyn zerdeleude aldymenen erkindik mәselesi kózge týsedi. Últtyng ómir sýrudegi mýmkindikterin qasaqana kýshtep shektep otyru qarsylyqty kýsheytken. Últtyng da, әsirese onyng ziyalylarynyng bolashaq ómir ýshin kýresuge qúqynyng bar ekendigi bolishevikter tarapynan qasaqana moyyndalghan joq. Kez - kelgen tirshilik ókilin, tipti tiri jәndikting ózin eshqanday tirshilik nәrin tata almaytyn qapasqa qamap qoysa ol tiri qalu ýshin kýresedi. Últ pen onyng adamy da solay. Baylardyng mal-mýlkin tәrkileuden, et pen astyq dayyndaudan tuyndaghan sol kezdegi jaghdaydan osy shyndyqty kóremiz. Halyqtan jana nәrseni talap etu ýshin aldymenen sol jana nәrseni jasaugha mýmkindik beretin qúraldardy memleket ózi úsynuy qajet. Astyq dayyndau ýshin aldymenen jerdin, klimattyng jaghdayy, halyqtyng qolyndaghy qúral eskerilui kerek edi. Birinshi kezekte suarmaly jerlerdi dayyndap, halyq paydalanuy kerek. Bolishevikter búnyng barlyghyn jasaghan joq. Kerisinshe suarmaly jerlerdi paydalanudy toqtatyp, astyq shyqpaytyn jerlerge astyq egip, mol ónim aludy mindettegen. Búnymen qoymay halyqtyng qolyndaghy maldyng barlyghy tartyp alynyp, mardymsyz bóligi qana kóbeytu ýshin sharualargha bólinip berilgen. Yaghni, berilgen maldyn basyn kóbeytip, ýkimetke tapsyru mindettelgen. Sharua ýkimetting «baqtyrghan malyna» da, bala - shaghasyna da azyqty ózi tabuy kerek bolghan. Sondyqtan da, elding kópshiligi auyl bolyp qysta qoyan, jazda balyq aulap kýneltken. Mústafa Shoqay bylay deydi: «Býgin orys ýkimeti Týrkistan halqynyng qany men jany bedeline para-par dәndi daqyldardy suarmaly jerlerinen yghystyryp shygharugha bel baylap otyr. Osylay etu arqyly ol, bir jaghynan, ózderi aityp jýrgendey, orys óner kәsibin shetelderding yqpalynan qútqarudy kózdese, ekinshi jaghynan, Týrkistan halqyn orys bidayyna tәueldi etip, ony kýn kóris túrghysynan... mәngilik qúlyna ainaldyrmaq bolady. Alayda ómirlik tәjiriybesi mol Týrkistan halqy ózderining últtyq qúqyghyna qatysty búl mәselege nemqúrayly qaray almaytynyn kórsetip, sezdirip otyr...

Týrkistan halqy basqalardyng mýddeleri ýshin óz ómirin qauipke baylaytyn eshbir iske kirispegeni jón. Óz azyghy óz jerinen tabylady. Basqalardyng sayasy oiynyna ómirin tigip aralasudan basyn arashalap qaluy tiyis. Múny kezinde patsha ýkimeti men onyng ministrleri kórgeni, sezgeni tәrizdi, býgingi qyzyl orys komissarlary da is jýzinde kóretin bolady» [1. 51-b.].

Bolishevikterdi anghal dep qaraugha bolmaydy. Últty әlsiretu men onyng ziyalylaryn sayasy qughyn-sýgin qúrbany qyluda olardyng qulyqtary bәrinen de asyp týskenin tarih kórsetude. Qyzyldar tarapynan qoghamdy bay, kedey dep tapqa bólu arqyly, yntymaghy jarasqan adamdardy bir-birinen qalay ajyratu tetikteri jaqsy zerttelgen. Qoghamdy intellektualdarynan, ziyalylardy erkindiginen aiyru arqyly memleketti әlsiretudi tez arada qalay iske asyrugha bolatyndyghyn «jogharydaghylar» jetik bildi.

Baylardyng mal-mýlkin tәrkileuding aldynda oghan qarsylyq kórsetetin adamdardy jonggha dayyndyq sharalarynyng kýni búryn jasyryn týrde bastalyp ketkendigin kóremiz. 1927 jyly 10-shy qarashada Aqtóbede BK(b)P Gubkomiyteti janyndaghy mob.troyka (jyljymaly ýshtik) otyrystarynyng birinde janadan jasaqtalyp jatqan qúramgha 6000 patron bólu qarastyrylghan: «Otpustiti 6000 sht. patron dlya fakticheskoy streliby chlenam OSO-AVIA – Hima.-»[2. 5-p.]. Bolishevikter ýshin qoghamnyng qarsylyghyn oyatudyng negizgi әdisi elding sharuashylyq jýrgizu tәrtibin toqtatu bolghan. Qarapayym adamdardy elding tәjiiybesin biletin adamdardyng sonynan ermeuge ýgittep otyru, qorqytyp, ýrkitu arqyly ózderine baghyndyru jәne t.b. tәsilder, ailalar qarsylastardyng sanyn azaytyp, bólshektep jiberu ýshin qoldanylghan. Últ ziyalylaryn joida elding basyn biriktirmey uaqyttan útudy kózdegen. Uaqyttan útqan jaghdayda el mýddesine ara týsken topty arnayy qúrylghan jasaqtarmen janshyp otyru onay. Mәselen, Aqtóbe guberniyalyq mob.troykanyng kýntizbelik josparlarynda jazalaushy otryadtardy qalyptastyrumen qatar, iydeologiyalyq júmystardy da qatar kýsheytu kózdelgen: «Kuliturno – prosvetiytelinoe obslujivanie vremya mobilizasiy a) ispolizovanie teatrov, klubov, izb-chitalen y proch. b) ispolizovanie rabotnikov prosvesheniya y iskusstva, v) plan provodimyh agitkompaniy y obespechenie izdateliskoy raboty na period mobilizasiy d) poryadok snabjeniya agitmaterialamy y gazetamy armiy y naseleniya e) snabjenie voyskovyh chastey y sbornyh punktov kulitprosvetimushestvom j) usiylenie jeldorojnyh agitteatrov v pervye dny mobilizasiy lichnym sostavom za schet partiynyh y professionalinyh siyl» [2. 8-p.] Búdan bólek baylargha qoghamda qarsy ýgit-nasihat júmystaryn jýrgizude 10 000 danadan barlyghy 20 000 dana «Stepnaya krestyan», «Kedey» gazetterin taratu, orys tilinde 25 000 dana, qazaq tilinde 30 000 dana arnayy ýn paraqshalarynyng taratylghandyghy jazylghan [2. 9-p.].

Últ ziyalylaryn qughyndaumen qatar sharuashylyqty shekteude bolishevikter halyqty kýshi jetpeytin nәrselerdi jasaugha mәjbýrledi. Barlyq sharalar kýshpen jýzege asyrylyp otyrghan. Tipti, 1950 jyldarda da auyl adamdary bir sauyn siyr ústasa onyng jyl sayynghy búzauyn kolhozgha tapsyryp otyrghan. Búdan bólek túrghyndargha jylma jyl 20 kg maydy ýkimetke tapsyru mindetteldi. Osynday әdiletsizdikterding barlyghyna  basynda halyq qarsy shyqqanymen, keyin amalsyzdan kónip otyrghan.

Ruhty jenu bәrinen de qiyn. Halyq ruhyn jenu ýshin bolishevikter halyq ashtyqtan qyrylugha deyin bardy. Ashtyqtan aman qalghany keyin amalsyzdan qyzyldar biyligining talabyn oryndaugha mәjbýr boldy. 1930 jyly 9 nauryzda Yrghyz ónirindegi oryn alyp jatqan qarsylyqtargha baylanysty Aqtóbe BK(b)P okrugtik komiyteti janyndaghy mobtroyka otyrysynda, kóterilisshilerdi janshugha jiberilip otyrghan jazalaushy otryad basshylaryna mynaday tapsyrmalar berilgen: «Poruchit t. Oziminu peredati sleduishie ukazaniya irgizskomu komotryadu:

a) proverit svedeniya perebejchika... b) organizovati rabotu po razlojenii bandy cherez vozvrashenie parmomentra, otdelinyh plennyh y spesialino posylaemyh vernyh ludey, takje iz apparata Denisova; v) cherez niyh, cherez vseh drugih posylaemyh v lageri bandy dlya razlojeniya, provoditi sleduishee razyasneniye: my ne priytesnyaem religii, my nakazyvaem teh, kto zakryvaet mechety protiv voly bolishinstva veruishih trudyashihsya, my protiv nasilino ogranizuemyh kolhozov, my za razvitie bednyas. srednyaskih individualinyh hozyaystv. Kustanay y Turgay v nashih rukah. Hazret Muhotay SAMATOV – agent inostrannoy burjuaziy. On hochet prodati vas v kabalu feodalam y bayam. Sdavayte orujie y vydavayte glavarey. Garantiruem vam svobodu;

g) predusmotreti vse detaly organizas. y agitas. poryadka v dele posylky ludey v lageri bandy dlya razlojeniya;

d) vyasnit rodinu glavarey bandy y vzyati zalojnikov iz ih semiiy;

e) cherez arestovannyh bandoy 35 sov. rabotnikov y batrakov, popytatisya ustroiti vostanie vnutry bandy;

j) proveriti svedeniya o namereniyah bandy prorvatisya k graniyse v rayone Kara – Chokat – Araliskoe....

z) usiliti nabludenie za antisovetskiy aktivom irgiza v sluchae nujdy, izolirovati nemedlenno;

i) vyslati tekst vozzvaniya, vypushennogo Irgizskim komotryadom;

k) otryadu siydeti v Irgiyze do priyezda vsego otryada komendovaniyem Huhareva - Ozimina posle chego obediynennymy silami, ostaviv menishui chasti v irgiyze dat glavnyy udar bande...»[3. 11-p.]. Múraghat qújattarynan halyq әdiletsizdike qarsy qansha qarsylassa da, qyzyldar biyligi ziyaly adamdardy joi ýshin bar kýshin salghandyghyn kóremiz.

Qazaq halqy qanshama tarihy uaqytty basynan ótkerip, ózining atamekeninde ómir sýrip keledi. Handardyn, keshegi patsha zamanynda da alapat asharshylyq oryn aldy degendi estigenimiz joq. Áriyne, key uaqyttarda quanshylyq bolghan. Kóshpeli túrmystaghy mal sharuashylyghynyng arqasynda quanshyqtan aman - esen shyghyp otyrghan. Elge tiygen jaumen soghysuda adam shyghyny oryn alghan.

Bolishevikter ózimen ózi jatqan eldi ózine sәikes beyimdep,  ziyalylardy joi ýshin últtyng jandy jerlerine ziyanyn tiygizip, qúityrqy әrketterge baryp, tarihta qatygezdikpen tanyldy. Seriktik, koperativterding malyn meshit-medreselerge qamatu, diny oryndardy búzdyru asqan qatigezdik elding tól mәdeniyetine jasalghan qiyanat ekendigi anyq. Elding mәdeniyetine qol súghu isi josparly týrde jýzege asyrylyp otyrghan.

Basty maqsat qalayda baylardan qútylu bolghan. 1920 jyldan keyin qazaq qoghamy kenes biyligi tarapynan múqiyat zerttele bastaghan. Baylarmen qosa Alash Orda jasaqtary bolghan kóp aimaqtar belgilendi. Búlardyng da teginnen tegin belgili bir aimaqtargha shoghyrlanbaghany belgili. Alash ziyalylarynyng ózderi qughyndalghanymen, Alash Orda milisiyasynyng jasaqtary 1933 jyldargha deyin barynsha kýreskendigi belgili boluda. Alash jasaqtarynyng óz missiyasyn atqaruyna baylar men diny adamdar da yqpal etken. Sol kezdegi iri baylardyng biri Bayúzaqov Qabylbay 1919 jyly Yrghyz audanynda әkesi Bayqabylgha arnap as beredi. As bir jyl búryn qaytys bolghan kisige arnalghany bolmasa, negizinen ýlken qúryltay esebinde ótken. Osy asqa shaqyrylghan qonaqtargha arnap 300-den astam ýy tigiledi. Ár ýige arnap jylqydan basqa 1 qoydan soyylady. Osy asta Alashordanyng jasaqtary tanystyrylyp, olargha jylqy berilgen. Alash Orda jasaqtarynyng basshylarynyng biri Temirov Abdulla asqa qatysqan degen derekter bar [4. 133-p.]. Bayúzaqov Qabylbay 1928 jyly mal-mýlki tәrkilenip, otbasymen Qarqaralygha jer audarylghan qazaqtyng iri baylarynyng biri. 1874 jyly Yrghyz audanynyng №8 auylynda dýniyege kelgen, keyin Qarabútaq audanyna qarasty №15 auylda túrghan. 1937 jyly stalindik repressiyanyng qúrbany bolghan. 1928 jyly 6 jylgha sottalyp tolyq jazasyn ótep kelgennen keyin qayta ústalghan. Inisi Ámire 1938 jyly aghayyndary ústalmas ýshin jasyryp qashyryp jibergennen keyin, Qostanayda ústalyp lagerge jer audarylghan, sol jaqtan elge oralmaghan. Al, Qabylbaydyng ashtyqtan tiri qalghan úldarynyng barlyghy 1941-45 jyldardaghy Úly Otan soghysynda qaza tapqan. 1928 jylghy jeke isterinde Bayúzaqov Qabylbay men onyng әkesining inisi Bayúzaqov Qartbaydyng handar zamanynan belgili túlghalardyng úrpaghy, Yrghyzben Torghay ónirinde eng syily әri yqpaldy adamdar bolghandyghy jazylghan. Patsha túsynda biylikpen jaqsy qarym qatynasta boldy, Alash Orda qozghalysynyng túsynda onyng jasaqtaryna qoldau bildirip otyrghan dep aiyptaghan [5. 2-p.]. 1928 jyly mal-mýlki tәrkilenip, otbasymen basqa jaqqa jer audarylghan baylar patsha zamanynda da ishtey mәdeny aghartushylyq júmystardy jýzege asyryp otyrghan. Sonyng biri retinde olardyng jergilikti jerlerde meshit-medreselerding qyzmetin el mýddesine oray keneytuin aitugha bolady. Diny aghartushylyq barlyq kezde de boldy, onyng ereksheligi bәrimizge belgili. Al mәdeny aghartushylyq degende kóp jaghydayda kenestik qoghamdaghy kózqarastarmen shektelip qalamyz. Aghartushylyqtyng negizinde bilim beru, tariyh, din men dәstýr tútastyghyn ýiretu, jetkizu, sol arqyly qoghamnyng sanasyn tәrbiyeleu, әleumettik tanymnyng túlghalyq dengeylerin saqtap otyru bar. Atap aitsaq, HH ghasyrdyng basynda, yaghny sol kezding ózinde meshitterding janyndaghy medreselerde jaratylystanymdyq baghyttaghy bilimdi ýiretumen qatar, jyraulardyng poeziyasy da oqytylghan. Aqtóbe oblysynyng Qarghaly audany qazirgi Shәmshi Qaldayaqov auylynyng janynda meshit-medesening orny bar. Búl jerde ýlken auyl bolghan. Qazan tónkerisinen keyin auyl atauy «Qyzyltu» dep ózgertilgen. Qyzyldar biyligi búl auyldaghy meshitti de jauyp, ony ústaghan adamdardy 1937 jyly repressiyagha úshyratty. Repressiya qúrbany, sol auylda ishan bolghan Janúzaq Baymúqanbetov úrpaqtarynyng qolynda atasynan qalghan qoljazba bar. Eski tóte jazumen jazylghan qoljazbanyng bastapqy betterin ghalymdargha audartyp kórgenimizde HÝ ghasyrlarda ómir sýrgen Asanqayghynyng balasy Abat batyrgha qatysty shygharylghan jyrgha úsaydy. Sayasy qughyn-sýrgin jyldarynda kózqaraqty kisiler kóptegen kitaptardy kiyizge orap, beyitterding shetine kómgen (el ishinde osynday mazmúndaghy әngime kóp aitylady). Bayqaytynymyz, sol kómilgen kitaptardyng ishinde diny әdebiyettermen qatar últ ruhaniyatyna qatysty dýniyelerding mol bolghandyghy belgili boluda.

Qyzyldar biyligi tarapynan oryn alghan әdiletsizdikti, ozbyrlyqty aitpaghannyng ózinde, osynday adam aitsa nanghysyz qatigezdikting saldarynan haziret, ishandar amasyzdan atqa qonghandyghyn aituymyz kerek. Bolishevikter olargha «aferist», «banda» dep jala japty, repressiyagha úshyratty. Bolishevikter «bandy», «aferist», «shayka» dep ataghan ruhany túlghalarymyz el iygiligi jolynda qyzmet etken, әl-Faraby aitqan eng tamasha qasiyetterge ie adamdar. El ýshin әdiletsizdik pen qatigezdikting auyr jýgin arqalaghan olar ashtyqta da elmen birge jýrgen. Tipti, jasy kelgen kisilerding ózi ashtyqtan bosqan elmen birge basqa elge baryp, aman qalghan adamdardyng basyn biriktirip elge qayta әkelgen.  Sonday kisilerding biri el arasynda Sary ishan atanghan kisi, qariya Qojahmet atamyz. Búl kisi 1931 jyly ashtyqtan Qaraqalpaqstangha kóshken elmen birge jýrip, auyl adamdaryn elge qaytaryp, solarmen birge kelgen. Ashtyqtan ata-anasy ólip, jetim qalghan balalardyng da dalada qalmay halyqpen birge elge oraluyna sebepker bolghan. OGPU-dyng hattamalarynda 1933 jyly Qaraqalpaqstannan Yrghyz, Qarabútaqqa oralghan halyqtyng ishinde ata-anasynan airylghan 600-dey balanyng jýrgendigi aitylady. Sary ishan da osy auyl adamdarymen birge elge oralyp 1934 jyly Qarabútaqta dýnie salady. Sary ishan otyrghan jer Yskólde balasy Ádbighany meshit-medrese ústaghan. 1928 jyly búlardyng da mal-mýlki tәrkilenip qudalanghannan keyin Ábdighany ústaz 1937 jylgha deyin Shalqar manynda bolghan. Sary ishan әueli Yrghyz audanynyng Tәuip, Núra auyldarynda bolyp, ashtyqtan, jazalaushy otryadtardyng qysymynan basqa jaqqa qonys audarghan elmen birge ketedi. Sary ishannyng 1930 jyldary Núra, Yrghyz  manynda boluy tegin emes. Sol kezde bolghan Yrghyz kóterilisterinde halyqtyng ishinde bolghangha úqsaydy. Bolishevikterding búl kisilerding sonyna týskeni sonday, 1928 jyldan keyin Yskóldegi meshit-medirese ghimaratyna әdeyilep seriktikting malyn qamatady. Baylanghan iri qara maldyng barlyghy týgeldey ertesine úiyqtaghan kýii ólip shyghady. Sodan keyin bolishevikterding ózi bettey almaghan song búl jerdegi meshit pen medrese tarqatylyp materialdary kórshi auyldargha jóneltiledi. Qúrylysqa paydalanylghan. Osy mandaghy auyl túrghyndarynyng aituy boyynsha búl manda kýni keshege deyin sovhozdyng kýz ben kóktem ailarynda mal qamaytyn qorasy ornalasqan. Kýzde qan alugha aidap әkelgen iri qara maldardy qamaghanda qoradan kemi bir mal týnde ólip shyghatyn bolghan. Búl kisiler kenes biyligine qarsy qozghalystargha qatysty, 1930 jyldary et pen astyq dayyndauda jospardy oryndamady dep qudalanghan.

Qoghamdy bólshekteu arqyly últtyng mәdeniyeti men bolmysyn ruhany túghyrynan aiyrugha baghyttalghan sayasattyng ózi týrli baghytta, týrli kanaldar arqyly jýzege asyrylyp otyrylghandyghyn kóremiz. Qoghamnyng ishinen «Kedey» qoghamyn qúruda halyqty búghan kóndiruge baghyttalghan iydeologiyalyq júmystar partiya arqyly jýrgizilip otyrsa, baylardyng ózin birneshe topqa bólu arqyly qughyndau, onyng instruksiyalaryn jasau arnayy qúrylghan NKVD, OGPU-dyng sayasy qúralyna ainalghan. 1928 jyly Aqtóbe oblysy boyynsha arnayy týrde hristian dini men islam dini baghytyndaghy din ókilderining tizimi jasaqtalghan. Osy tizimdegi 600-ding ýstindegi adamnyng ishinde 350-den astamy ishan, hazret qyzmetindegi qazaqtyng diny kisileri bolghan. Osy adamdardyng barlyghynyng kýni búryn tekserilip, bolishevikterding sózimen aitqanda «aldyn ala sayasy portretteri» anyqtalyp, kenes ýkimetine jat element retinde nazargha ilikkenin kóruge bolady. 1930-31 jyldary oryn alghan kóterilisterde aldymenen osy kisilerding «sayasy portretteri» súralyp, olardy týgeldey ústap, jazalaugha búiryq berilgen. Aman qalghany keyin 1937 jyly ústalyp, halyq jauy degen jalamen atylyp ketken. Qolgha týspegenderi amalsyzdan Iran, Tәjikstan, Aughanstangha ketuge mәjbýr bolghan.

Elding betke ústar adamdarynyng mal-mýlkin tәrkileumen qatar, etpen astyq dayyndaudy sharualardan talap etude de oghan ishtey qarsylyq seyilmegen.  Ókinishke oray, sol kezdegi qazaq kóterlisshilerinde dúrys qaru bolmaghan. Al qazaq qoghamyndaghy kónil kýidi aldyn ala múqiyat zerttep otyrghan bolishevikter 1930 jyly da kóterilisshilerdi taratyp, onyng liyderlerin joyyp jiberu ýshin Samara, Orynbor qalalarynan songhy qaru týrlerin, arnayy qosymsha jasaqtar jiberudi súratqan: «Predlojiyt  nach. ODTGPU t. Paramanovu peredati ih pulemet t. Huharevu dlya Irgizskogo komotryada.

Soobshit Kraykomu po pryamomu provodu poslednuu informasii y prositi ego svyazatisya s Samaroy-Orenburgom dlya okazaniya poslednimy Aktubinskomu okrugu pomoshy ludimy y orujiyem.

Po pryamomu provodu ukazati Akmolinskomu y Kustanayskomu okrujkomu selesobraznosti ih aktivnyh deystviy v Irgizskom napravleniy, s svyazy s vozmojnym othodom bandy v ih okruga y potrebovati ot ukazannyh Okrujkomov regulyarnoy informasiy s ih storony....» [3. 10-p.]. Kenes ýkimetining jazalaushy otryadtarynyng qolynda pulemet, basqa da qaru týrlerining bolghandyghyn kóremiz.

Búdan bólek Aqtóbe oblystyq memlekettik múrghatynda Aqtóbe okrugtik әkimshilik bólimi basshysynyng temir jol stansiyasy bastyghynan 1000-gha juyq ústalghan adamdardy Semeyge jiberu ýshin vagon súraghan haty da kezdesedi: «Nachalniku stansiy Aktubinsk. Nastoyashim Aktubinskiy Okr. Adminotdel prosit k 22/p – predostaviti v ego rasporyajenie 26 vagonov (teplushek) dlya otpravky v Semipalatinsk arestovannyh v kolichestve 1000 chel. Biylety na proezd budut priobreteny Okradminotdelom za nalichnyy raschet.

O vozmojnosty ispolneniya moey prosiby uvedomiyte ne pozdne chasov dnya   21/p-...

Nachalnik OAO Petrenko» delingen [6. 43-p. ]. Kenes biyligining qazaq qoghamynyng ishki ómirine jasaghan týrli qysymynyng saldarynan qorghanu ýshin, sonyng ishinde últtyq bolashaghyna ara týsu maqsatynda oryn alghan kóterilister barysynda talay kórnekti túlghalardan aiyryldyq. Halyq qyryldy. Últ mýddesin, elding tәuelsizdigin oilaghandar, adamdardy ashtyqtan aman alyp qalugha úmtylghandar repressiya qúrbany boldy. Mәselen, 1930 jyldary Oiyl audanyna barghan BK(b)P okrugtik komiytet núsqaushylarynyng biri, Oiyldaghy alashordashylardy joigha qatysty bylay degen: «IYmelis harakternye vystupleniy sredy vystupayshih tem, chto trebovatelinye vysshey mery nakazaniya ostatkam troskistko-zinovievskogo paralellinogo sentra, tem samym ne delati nikakoy poshady Alashardinsam y mestnym  nasionalistam, kak vragam trudyashihsya v svyazy s etim pry vystupleniy vskryty aktivnye uchastniky alashardy v Uiliskom r-ne nekto Jaylybaev Tajimuhan, kotoroy do poslednego vremeny zanimalsya vrediytelistvom, uboy skota, spekulyasey, krajey y dr.

V poslednee vremya okonchatelino razoblachena ego alashardinskaya antisovetskaya vrediyteliskaya deyatelinost on seychas arestovan....

Ny komu ne sekret, chto nash Uil ranee byl odnim y sentrov alashordy, zdesi byl glavnym organizatorom alash-ordy Dosmuhamedov J. poetomu my doljny razoblachati ostatky kontrevolus. Alashordy, odnako byti voorujennymi. Nado usiliti agitasionnui rabotu y likvidirovati ne gramotnosti y malogramotnosti povysiti politicheskui voorujennosti»[7. 12-p.].

Últ ziyalylaryn, sonyng ishinde baylar men diny túlghalardy «qaralau» búnymen ghana shektelgen joq. Baylardy tap retinde joy júmystary ayaqtalyp jatqan uaqytta, baylar túlghasyn halyqtyng sanasynan birjolata jong júmystary bastaldy. 1936 jyly últ ziyalylaryn týgeldey halyq jauy degen jalamen joydyng qarsanynda, 1916 jylghy últ azattyq kóterilisting 20 jyldyghyna oray Aqtóbede BK(b)P okrugtik komiyteti qasaqana auqymdy sharalar úiymdastyrghan. Gazetterge osy kóterilisti «kedeylerding qozghalysy» dep sipattaytyn maqalalar jariyalaytyn arnayy adamdar bekitilgen. Kóteriliske qatysqan keybir adamdardan estelikter alynghan. Estelikterding barlyghy kenes biyligin dәriptep, baylardy qaralaugha baghyttalghan. Búnyng týptep kelgende ne ýshin jәne kim ýshin jasalghany belgili. Kózdelip otyrghan bir qana nәrse últty erki men bar mýmkindiginen aiyrugha baghyttalghan sayasatty iske asyru bolghandyghyn kóremiz. Búl kýshtep te, ailamen de jýzege asyrylyp otyrghan. Býgingi úrpaq aldynda túrghan mindet osynyng barlyghyn әli de keninen zerttep jaryqqa shygharu bolyp tabylady. Últ pen onyng túlghalary ajyramas birlikte bolghanda qana tarihtyng subiektisine ainalyp otyratyndyghy tarihtan mәlim. Sol sebepten, qyzyldar biyligi últ ziyalylarynyng el mәdeniyetindegi institut retindegi rólin joimen qatar, tarihtyng subektisi men fenomenine ainalghan túlghasyn da sanadan birjolata óshiruge úmtyldy. Til men mәdeniyetti, tarihty aitpaghannyng ózinde, din men sharuashylyqqa qarsy jýrgizilgen sayasat, jasalghan týrli qysymdar osynyng aighaghy. Alash ziyalylarynyng ózderi jazyp ketkendey, bolishevikter býldirgen últtyng dýniyelerin ornyna keltiru onay sharua emes. Onyng kóp jylghy tәjiriybeni qajet etetindigin býgingi uaqyt kórsetude. Últynyng tarihtaghy bostandyghy men ómir sýru qúqyn qorghaytyn da, daulaytyn da osynday naghyz ziyalylar, memleketshil úrpaq ekendigi anyq.

Ótken ghasyrdyng basynda alash iydeyasynyng ózi de jaydan-jay dýniyege kelgen joq. Búl iydeyanyng negizinde de qanshama tariyh, týrli tarihy uaqyt oqighalaryn basynan ótkizgen dengey bar. Onyng ýstine osy iydeyany el ómirine qayta әkelip, tarihtyng qúbylysyna qayta ainaldyrghan Alash ziyalylarynyng ózderi de halyqtyng ishinen shyqqan adamdar edi. OLAR últynyng tarihy men mәdeniyetin tereng bilgen әri әlem mәdeniyetindegi ozyq tәjiriybelerdi iygergen túlghalar edi....

Ádebiyet:

  1. Shoqay M. Tandamaly – Almaty: Qaynar. – T. 1. – 1998. – 512 b.
  2. Protokoly zasedaniy mobilizasionnyy troyky pry Gubkoma VKP (b) // Aqtóbe OMM.- 516-q.;1-t., 1727-is.-17 p.
  3. Protokoly zasedaniy mob.troyky Aktubinskogo okrujnogo komiyteta VKP (b) // Aqtóbe OMM.- 9-q.;1-t., 447-is.-20 p.
  4. Po obviynenii baev №12 aula Irgizskoy r-na // Aqtóbe OMM.- 193-q.; 2-t., 8-is.-162 p.
  5. Materialy po delu konfiskovannogo baya №12 aula Aktubinskogo okruga Irgizskogo rayona Bayzakova Kabylbaya // Aqtóbe OMM.- 63-q.;2-t., 60-is.-34 p.).
  6. Rasporyajenie NKVD SSSR// Aqtóbe OMM.- 57-q.;1-t., 38-is.-102 p.
  7. Dokladnye zapisky po obsujdenii materialov prosessa nad kontrrevolusionnym troskistskim paralelinym sentrom // Aqtóbe OMM.- 13-q.;6-t., 54-is.-77 p.

Sәrsembin Ýmbetqan Quandyqúly,

filosofiya ghylymdarynyng kandidaty,

Q.Júbanov atyndaghy Aqtóbe ónirlik uniyversiytetining kafedra mengerushisi

Abai.kz

4 pikir