Búl til tendiligi me, әlde kemsitushilik pe?
Biz key-keyde qay mәselening de mәnisine barmastan, birden attangha salamyz. Onyng órkeniyetti de oryndy týrde sheshuge bolatyndyghyna oy jibermey jatamyz. Múnyng ayaghy jirgilikti jerden bastalyp, sonau respublikalyq dengeyge jetip, tipti sayasy reng alyp ketetindigi bar.
Bir ghana mysal. Qostanay oblysyndghy Rudnyy degen qalada Ózbekstannan kóship kelgen qandasymyz Talghat Ahmetov degen azamat «Qútty meken» atty kommersiyalyq emes jekemenshik mekeme ashyp, syrttan jәne elding ontýstik oblystarynan kóship kelgen aghayyndargha aqparattyq-qúqyqtyq kómek kórsetudi úigharghan. Ábden qúptarlyq dýniye. Bastamasy da ózekti. Alayda onyng qújattaryn oblystyq әdilet departamenti oryssha núsqasy qosa úsynylmaghandyqtan tirkeuden bas tartady. Bir jaghynan qaraghanda, búlardiki de dúrys. Óitkeni elimizdegi «QR «Zandy túlghalardy memlekettik tirkeu jәne filialdar men ókildikterdi eseptik tirkeu turaly» zanynyng 6-babyna sәikes múnday jarghylar qazaq jәne orys tilderinde, yaghny eki tilde úsynyluy qajet ekendigi taygha tanba basqanday etip kórsetilgen. Osy qújatqa sәikes múndaghylar Ahmetov myrzagha múny týzetuge bir ay uaqyt bergen kórinedi. Alayda Ahmetov bolsa, búghan kóngisi kelmey: «Qútty meken» degen úiymgha orys tilining qajeti ne? Men múny syrttan keletin qandastar ýshin jýzege asyrghym keldi. Óz jerimde óz tilimning zandy kýshi bolmasa, nesine qazaqpyz dep maqtanamyz? Qaghidaly týrde qújattardyng orysshasyn jasatpaymyn! Ony departament ókilderine әuel basta-aq, aitqanmyn», -degendi algha tartady.
Búl jerde osyghan oray ýlken bir qayshylyq kózge týsedi. Mәselen, aldymen qazaq tili elimizdegi Konstitusiyada memlekettik mәrtebege ie ekendigi anyq kórsetilgen. Onyng ýstine 1997 jylghy 11 shildedegi № 151 «Til turaly» zannyng 4-babynda: «Memlekettik til - memleketting býkil aumaghynda qoghamdyq qatynastardyng barlyq salasynda qoldanylatyn memlekettik basqaru, zang shygharu, sot isin jýrgizu jәne is qaghazdaryn jýrgizu tili», - dep jazylghan. Al eger qisyngha siynsaq, búl jerde orys tilin qosaqtaudyng qanshalyqty qajeti bar edi?
Alay әngime búl jerde sol Konstitusiyamyzda orys tilining memlekettik tilmen teng qoldanylatyndyghy turaly aitylghandyghynda bolyp otyr. Demek, qansha oibaylasaq ta, býgingi tanda memlkettik mәrtebe alghan tilimiz ben orys tilining mәrtebesi qaghaz jýzinde birdey bolyp otyr. Al is jýzinde ol tipti, basym dese de bolady. Jogharydaghy biz aitqan zandy túlghalardy tirkeu turaly zannyng shygharyluy da osynday ymyrashyldyqtan tuyndap otyr.
Alayda, ekinshi jaghynan qaraghanda, osy teristik ónirdegi qaptaghan orys últynyng ókilderi óz qújattaryn tek óz tilinde ghana emes, qatty qinalyp, ishtey buyrqanyp-búrqanyp jatsa da bizding ana tilimizge audaryp tapsyruynyng ózi de az da bolsa jetistik emes pe? Ómirinde qazaq tilining qalay jazylatyndyghyn alghash kórgen orys últynyng tang qalghandyghynyng da kuәsi boldyq.
Sonymen, búl mәseleni zandyq túrghyda, aiqay-shusyz sheshu kerek. Sosyn, biz «nege olay, nege búlay» dep otyryp alyp, pәlsapa soqqansha, nege qoldan kelgen dýniyeni tyndyra bermeymiz. Mәselen, әlgi Talghattyng «esh uaqytta oryssha jazbaymyn» dep qasarysqandyghynan ne týsedi? Ázirge eshtene de. Zangha baghynghan әdilet departamenti ol qújatty tirkemey qoyady. Sonymen onyng oigha alghan iygi niyeti men jaqsy isteri birjolata toqtap qalady. Búdan kim ziyan shegedi? Áriyne, aldymen osy teristikke kóship kelgen qandastarymyz әurege týsedi. Endeshe, qazaq tiline shynymen janashyr bireui әlgi qújatty orysshagha audaryp bere salsa, ýlken bir sauatty is emes pe? Qostanayda orysshasy onsha emes qazaqty tabu qiyn. Qayta kerisinshe shyghar. Endeshe, qay nәrseni de iske ziyan keltirmeytindey etip, júmyla istesek, qanday da týiinning sheshileri sózsiz.
Jaybergen Bolatov
Abai.kz