Ótken ghasyrdyng otyzynshy jyldaryna deyin qazaq bilimi men ghylymynyng basynda Alash qayratkerleri túrdy. Mәselen Aqannyng 1912 jyly shyqqan әlippesi ózi ústalyp ketken 1929 jylgha deyin óz qolymen týzetilip, tolyqtyrylyp Orynborda, Tashkentte, Qyzylordada 10 shaqty ret qayta basylyp túrdy.

Aqandy ústap, lagerge aidatyp jibergennen son, shyqqan Teljan Shonanov pen Moldaghaly Joldybaevtyng әlippeleri izbasar qúral boldy desek te keyin latyn jәne kirill әrpimen shyqqan әlippeler orystyng bukvarynyng jolymen ketti. Osy kýnge deyin 40 týrli әlippe shyghardyq. Jýiesizdik jaghynan birinen biri ótedi. Avtorlary da әrkim. Ol әlippelerding oqytu merzimi birde bir jylgha nemese alty aigha sozylsa, birde  ýsh aigha qysqaryp otyrdy. Keshegi kýresinge tastaghan «Sauat ashu» oqulyghynyng merzimi ýsh toqsan bolghanyn bilemiz. Al Aqannyng әlippesimen qarip tanyp ketu ýshin qabileti ortasha balagha tórt apta jetkilikti bolatyn. Búl neden? Búl tilimizding symday tartylghan dybystyq jýiesinen. Búl Ahmet Baytúrsynúlynyng matematikalyq dәldikpen týzilgen әlipbiyinen jәne ony ýiretuding tilding tabighatynan shyqqan әdis-tәsilinen.

A.Baytúrsynúlynyng enbekterine tyiym salynghannan bastap ghylymgha Kenes ýkimetining sayasaty aralasty. Biyl alghashqy últtyq әlippemizding shyqqanyna 110 jyl tolyp otyr. Biz últ ústazy salghan arnadan shyghyp kettik te әli adasyp jýrmiz.

Biz qansha әlippe jazsaq ta Aqannyng әlippesine jete almadyq. Qasynda múghalimderge arnalghan «Bayanshysy» bar. Balanyng tilin, jazuyn damytatyn «Til júmsary» bar keshendi dýnie jasay almaghanymyz bylay túrsyn.         Biz euroózekke týsip alyp, jazuymyzdyng dybys jýieli ekendigin de eskermey keldik. Jaza bilu ýshin aldymen tildegi dybystardy tany biluimiz kerek ekendigin, sodan keyin baryp sol dybystargha arnalghan әripterdi tanuymyz kerek ekendigin. Odan keyingi qadam tanyghan әripti qayta qaghazgha týsire bilu kerek ekendigin jәne jazylghan әripti qayta dybystau arqyly qazaq tilining tabighatyna dәl keletin sauat ashudyng shenberi osylay ýnemi shyiyrshyqtalyp otyratyndyghyn bilmey keldik. Pәnning maqsaty da osynda túrghanyn týisinbedik. Áli týsingen joqpyz. Týsinbegendikten qazirgi bekitilgen baghdarlamada әlippe pәnine qatysy joq artyq maqsat-mindetter jýktep alyp, soghan ne saghat ta jetkize almay, ne dúrys nәtiyje shyghara almay otyrmyz. Yaghny qazirgi qoldanystaghy әlippemiz de uaqytsha dýniye, ghylymy negizi joq, qate.

Ótken ghasyrdyng otyzynshy jyldaryna  deyin shyqqan tiltanugha qatysty oqulyqtar tilding tabighatyna sәikes sonyng zandaryn saqtap jazylghan.

«Til bolsa, onyng zakony bolargha kerek. Zakony bolsa, onyng ghylymy bolargha kerek. Su tonsa – múz bolmaqshy, hlor menen natriy qosylsa – túz bolmaqshy, búlar tabighattyng zakony. Osynday zakon tilde de bar. Hlor menen natriy qosylsa, túz bolatyndyghyn bayqau, qarau, izdeumenen tapqan. Tilding de zakony sol jolmenen tabylady» -deydi Aqan.

1929 jyly Alash qayratkerlerin tegis ústap, sottady, keybireuin birden atty. Kitaptaryn zyndangha saldy. Ornyna sayasattanghan kenestik respublikalargha ortaq oqulyqtar jazylyp taratyla bastady. Sóitip qazaq ghylymy men bilimi ózining últtyq ózeginen ajyrap qaldy. Sodan beri óz jolyn әli taba almay adasyp jýr.

Til jýiesi óte bayau ózgeredi. Ásirese tildik fonetikasy men morfologiyasy asa túraqty bolady, búlar Aqang dәuirinen beri bir mysqal da ózgergen joq. Ghylym, әdisteme jaghyn ysyryp qoyyp, sayasatqa ilesip ap, ne qarjy quyp tilding jýiesin Aqansha tany almasaq, әdistemesin últ ústazynday keltire almasaq, onda nesine tyrashtanamyz. Árkim óz bligeninshe әlippe jazudy toqtatuymyz kerek. Álippe Aqymet Baytúrsynúlynyng óz atyna qaytaryluy kerek. Biz onyng ishindegi oqu mәtinderin ghana ózgerte alamyz. Soghan ghana qúqyghymyz bar. Mәselen,  Asan qozy baqty, kóshpekshi bolyp auyl ýy jaqty – degenderding arasynda býgingi ómir saltyn sipattaytyn mәtin ghana qosa alamyz. Al әlippedegi dybystardyng berilu reti, olardy bala boyyna siniru joldary Aqansha qaluy kerek. Óitkeni jogharyda aitqanymyzday Baytúrsynúlynyng әlippesimen bala tórt-aq aptada hat tanyp ketetin bolghan.

Bijomart Qapalbek

Abai.kz