Shyghys Týrkistandaghy elding múndaghy elge, әigili «Qazaq» gazeti men «Saryarqa» gazetine  ilki zamanda jazghan ýshbu hatyn qatar jariyalap otyrmyz. Jariyalay otyryp aitpaghymyz mynau: býgingi qazaqta últtyq namystan, kemel oidan, qayrat pen jigerden kende emes. Kende emes bolatyn sebebi irilik qanynda, ruhynda, teginde bar. Tek sol qazaghymyz aman bolsyn, alystaghy bauyrlar Babaqonysyna oralyp, aspan taulargha bitken arshaday jayqalyp, qaulap óse bersin.

Sonymen, tómendegi hattar... Tómendegi hattar ótken kýnderding altyn arqau kýmis bauyn ýzbey ústaugha úmtylghan Shyghys Týrkistan - tútas qazaq kenistigenen syr anghartady.

BASPAHANA TURALY

«Qazaq» basqarmasynyng baspahana turaly jazghan sózine ishimiz erip, Qytay qol astyndaghy Kýnes elining qazaqtary «Azamat» seriktigine 600 som jiberdik. (Qazirgi aqsha esebine salsaq, 600 som - 1 million tengeden asatyn qarajat. Red.) Alash úrandy qazaq balasy «ah!» desip qolgha alghan isinen biz de qúr qalmalyq dedik. Alash tuynyng astynda biz de qosyldyq. Qaranghy bir shet jerden bizder qosylghanda basqa kózi ashyq, kónili sergek qay qazaq qarap qalar deymiz. Býtin alty alash bolyp bir baspahanagha ie bola almasa, qansha noghaygha kýlki bolmaymyz ba? Bayaghydan berli telmirgenimiz az ba?

Shyghys Týrkistandaghy elding múndaghy elge, әigili «Qazaq» gazeti men «Saryarqa» gazetine  ilki zamanda jazghan ýshbu hatyn qatar jariyalap otyrmyz. Jariyalay otyryp aitpaghymyz mynau: býgingi qazaqta últtyq namystan, kemel oidan, qayrat pen jigerden kende emes. Kende emes bolatyn sebebi irilik qanynda, ruhynda, teginde bar. Tek sol qazaghymyz aman bolsyn, alystaghy bauyrlar Babaqonysyna oralyp, aspan taulargha bitken arshaday jayqalyp, qaulap óse bersin.

Sonymen, tómendegi hattar... Tómendegi hattar ótken kýnderding altyn arqau kýmis bauyn ýzbey ústaugha úmtylghan Shyghys Týrkistan - tútas qazaq kenistigenen syr anghartady.

BASPAHANA TURALY

«Qazaq» basqarmasynyng baspahana turaly jazghan sózine ishimiz erip, Qytay qol astyndaghy Kýnes elining qazaqtary «Azamat» seriktigine 600 som jiberdik. (Qazirgi aqsha esebine salsaq, 600 som - 1 million tengeden asatyn qarajat. Red.) Alash úrandy qazaq balasy «ah!» desip qolgha alghan isinen biz de qúr qalmalyq dedik. Alash tuynyng astynda biz de qosyldyq. Qaranghy bir shet jerden bizder qosylghanda basqa kózi ashyq, kónili sergek qay qazaq qarap qalar deymiz. Býtin alty alash bolyp bir baspahanagha ie bola almasa, qansha noghaygha kýlki bolmaymyz ba? Bayaghydan berli telmirgenimiz az ba?

Eger qazaqtyng bir baspahanasy bolsa, әrtýrli gazeta, jurnal basylyp, qazaqsha mektep kitaptary kóbeyip, kózimiz ashylar edi.

Maqsút tәiji Sasanúly,

Molda Núrbekúly,

Qúsbolat Baybolatúly,

Jayyrbek Sasanúly,

Raqym Aqylbekúly,

Jiyenәli Meyirmanúly.

«Qazaq» gazeti. 1916 jyl,17 mart. №222

ÚLT QAZYNASY

Qytay jeri Sarsýmbeden «Saryarqa» basqarmasyna mynaday hat keldi:

«Qazaq halqy óz aldyna avtonomiyaly qatarly júrttyng biri bolady degendi estip, qayyrly bolsyn aitamyz. Degenimizge jetkizip, halqymyz jaqsy atpen kórkeiine Alla jәrdem bersin. Qazaq halqy óz aldyna últ qazynasyn ashty degendi estip, múnda bizder 800 somday aqsha jinap edik. Endi osy aqshany biz qayda jiberemiz, adres kórsetulerinizdi ótinemiz. Múghalim Nәsipbay hәm Baymolla Qarake balalary».

Basqarma: shet memlekette túrghan aghayyndarymyz Alash әruaghyn ardaqtap, atsalysqanyna Alla razy bolsyn aitamyz. Alystaghy aghayyn múnday kónil kórsetkende, jaqyndaghy alash, inshalla, ayanar degen oy joq. Últ qazynasyna aqsha jiberushilerge uaqytsha adres mynau:

g. Semipalatinsk, Halilu Gabbasovu.

«Saryarqa» gazeti.  1918 jyl, 7 mart.  № 32

(Hattardy «Abai.kz» aqparattyq portalyna dayyndap úsynghan Auyt Múqiybekúly).

«Abai.kz»