Sәrsenbi, 10 Tamyz 2022
Bolghan oqigha 2127 4 pikir 2 Mausym, 2022 saghat 16:58

«Qyzylaghash qaharmany»

(shetin oqigha)

Kezinde dýiim eldi dýrliktirip, әrbir adamnyng qúlaghyn elendetken, auyz bitkendi sóiletken aituly oqighalar, keyin jym-jylas úmyt qalyp jatady. Sonyng biri, biraz jyl ghana búryn bolghan «Qyzylaghash qyrghyny».

Eske týsireyik, Ile Alatauy men Jonghar Alatauynan aghyp týsip Balqash kóline qúyatyn jeti ózenmen atalghan Jetisu óniri. Ileden keyingi sol jeti ózenning ekeui Kóksu men Qaratal Taldyqorghan qalasynyng shyghys týstik jaghynda. Odan keyingileri Aqsu, Sarqan, Basqan, Lepsi shyghys teriskey tarapqta tizbektele qatar aghyp jatyr.

Mine, osy ózenderding aralyghyndaghy Qapal men Aqsudyng ortasynda Almaty men Óskemen kýre joly boyyndaghy keng tóskeyde Qyzylaghash auyly bar. Qyzylaghash auylyn býkil Qazaqstangha tanytyp qana qoymay, әlemdik «Tabighat kataklizmi» baghdarlamasynda tórtkýl dýniyege әigili etken oqigha ne edi?!

Myltyq atylmay adam ólimderi bolghan, bomba týspey bir eldimekenning túrghyn ýileri qirap qalghan, adamdar bosqyndyqqa úshyraghan...

Áriyne, endi eske týsedi, biyik taudaghy jasandy su qoymasynan qúlaghan alapat su tasqyny, jolyndaghyny týgel sypyryp-siyryp ketken dýley sel!

Osydan kelip «Qyzylaghash qyrghyny» degen sóz tarady, búl sóz qanshalyqty shyndyqqa jaqyn? Qazaqy týsinikte «qyrghyn» degen sóz óte ýreyli, óitkeni jýzdegen-myndaghan adamnyng az uaqytta qyrylyp qaluy, iz-týssiz joghaluy... yaky túrghyndardyng mal-mýlki kóz aldynda qirap, joq bolyp jaramsyz boluy.

Eger, osynday oqighadan keyin derekti, naqty aqparat bolmaghan jaghdayda adamdardyng bir[1]birine aitqan «úzynqúlaq habary» ilezde jayylghanymen qoymay, uday «túzdyqtalyp», bas shayqatarday «ashybúryshtalyp» ketetini bar.

Bәlkim sodan da bolar, «Balqash kólining sel baryp qúighan batpaqty jaghalauy adam mýrdesi men maldyng jemtigine tolyp jatyr, keybir ýiden bir adam da aman qalmaghan, sel aghyp ótken auyldyng júrtynda búryn qora-qopsy ýy bolghan belgi de joq, jym-jylas...» Búl astym-ýstim habargha elding kýmәndi bolghandary men sengenderi qanshalyqty ekenin ajyratyp aitu qiyn, qiyn bolatyny onyng taralghan auqymynyng kendigi, jalpylay tarap ketkendigi.

Sondyqtan, naqty jaghdaygha kóz jetkizuding bir jaqsy joly bar, әri birden-bir joly dese de bolady. Ol – sony kózimen kórgen jeke kuәgermen jolyghyp, sonyng aitqanyn talqylau ghana. Óitkeni, «úzynqúlaqtyng habary» qanshalyqty jalpy әri auqymdy bolsa, búnday jeke habar sonshalyqty jalqy әri jetetin auqymy da keng emes.

Endi, ananday «úzynqúlaq habargha» «ylqa toyyp alghan» bireuge bylay desek, sener me, edi?

«Týn ortasynda auylgha alapat sel kirip kelgen kezde, bir ýide eki qariya ýiden shyqpay qalyp qoyghan. Ekeui aghaly-inili eken, inisi jýre almaytyn ayaghy kem de, aghasy jýre alatyn tyng bolsa da inisin jalghyz tastaugha qimay qasynda qalghan.

Eki qariya arasy jarty qúlashqa jeter-jetpes as ýstelining eki jaghynda birine-biri qarma[1]qarsy kenesip otyrypty. Sóitip, bir kezde dauysy kýrkiregen ýreyli selding tasqyny tasyr-túsyr etip terezeni búzyp-jaryp kirip kelgen. Otyrghandardy qas pen kózding arasynda tynys alugha da keltirmey aidahar sekildi býktetile búlqynghan tolqyn ile jónelgen.

Sonda, qariyanyng ýlkeni terezening jaqtauynan shap etip jabysa ketip selge aqpay qalghan, al dәl aldynda otyrghan әlgi inisin qarala tolqyn kóz ilestirmey býktep әketken de, ýiding ishindegi tonazytqysh, divan, tósek-oryn auyr-jenil nәrseden eshtene qalmaghan, terezege jabysqan qariya ghana tiri qalghan...»

Endi, osy senu de, senbeu de qiyn jalqy habardy naqty derekpen aityp kóreyik degem-di. Ýige terezden kirip kelgen aidahar-selding aranynan aman qalghan adam jasy toqsannan asqan Mәdi múghalim degen kisi edi. (Surette dәl qazirgi kezi)

Mening jerlesim, bastauysh mekteptegi alghashqy ústazym. Osy kópti kórgen qart múghalimning naq kózimen kórgen sel apatyn óz sózimen bayandap bereyik.

El oryngha endi, otyra bastaghan keshqúrym kezde kóshede aighay-úighay shyghyp, bir abyr[1]sabyr bilingenine elegizip otyr edim, jaqyn kórshining bireui ýige asyghys kirip, auyzghy ýide jýrgen kempirime birdene aita sala, shyghyp ketkendey boldy.

Biraz uaqyt óte kempirim kelip, túsymyzdaghy taudan sel týsetin sekildi, adamdar jiylyp mektepting ekinshi qabatyna shyqsyn, dep jatyr degen shala-púshyq habar jekizdi. Ýidegiler kiyim-keshekterin qarbalas kiyinip, asyghys-ýsigis kóshege qaray jýgirisip ketti. Auyldyng shet jaghyndaghy inimning ýiine qaray tayaghymdy shoshandatyp men de jóneldim. Barsam, ayaghy kem kәrlik te mendetip qalghan inim tór aldyndaghy biyik ýstelding janynda jalghyz shoshayyp otyr eken, meni kórip sheshesi kelgen baladay jalpyldap sóilep, mәz[1]mәiram bolyp qaldy.

Qolyndaghy úly men kelini jәne nemereleri bәri әlgi mektepting ekinshi qabatyna shyghyp saqtanugha ketken, deydi. Úly bolsa, bala-shaghany aparyp tastap, qayta kelip arqama kóterip әketem, degen odan әli habar joq. Ol kelip meni kóterip alyp jýrse, sen de bizben ilesesing ghoy, dep kónil bayaghyday, kәnsert kóretindey jelpinip qoyady. Qater kele jatqannan qapersiz, toygha baratyn adam sekildi kóterinki.

Ýiding búryshyndaghy teledidar sandyqshasynda filim siyaqty birdene shyghyp, qúlaghy mýkis inim barynsha janghyryqtyryp qoyypty. Sol jaq qaptaldaghy qabyrghadaghy divannyng ýstinde balalardyng kiyim-keshegi men oiynshyqtary shashylyp jatyr.

Teledidardy óshirttim, syrtqa qúlaq saldyq. Baghanaghy aiqay-úiqay sap tiylghan, kóshe tym-tyrys. Osy el bosqa dýrligip jýrgen joq pa, sel kelse bayaghyda keletin boldy ghoy, degen beygham oy da kókeyimizge ornyghyp, jaylanyp qalghanday boldyq.

Bir bayqasaq, aghaly-inili ekeuimizding bayaghyda basymyzdan ótken qauip-qaterli oqighalardy kezektese aitysyp әngimemiz de ózara jarasa bastapty.

Myna qasymda otyrghan inime sheshem jýkti jyly jazda, men besikten әli shyqpaghan bir jasqa endi tolatyn kezimde, týiemen jaylaugha kóshippiz. Tulayty jaylauynyng tireme basyna bartyn jolda asty shynyrau, aryndy ózen aghyp jatqan qysan-qiya tar soqpaq bolypty. Atty adam da, jýkti týie de әupirimdep ótedi, basqa barar jer, jýrer jol joq. Sheshem týieli kóshti jetelep alda bolghan, besik óngeruge jóni joq, kýni tayaghan, sodan besiktegi meni eng artqy týiening ýstindegi jýkke tanyp qoyghan eken.

Tizbektelgen týieli kósh qiyanyng dәl ortan beline barghan, shynyraudyng naq túsyna kelgende kóshtegi týieler kiymelesip qalady. Talay-talay ótken qiyn joldan kәri atandar barynsha saqtyqpen taban tirep, tyrp etpey toqtay qalyp, qashan aldynghy týieler búidasyn sozyp jýrgenshe toqyraytyn az mezet bar.

Biraq, eng songhy besik tanylghan jas ingen kilt toqtay almaghandyqtan aldynghy týiege kiymelegen sәtte, artqy ayaghy qatar qiya joldan shyghyp mýlt ketse kerek. Kózdi ashyp-júmghansha búidasy ýzilip tómendegi kóz kórim shynyraugha jýk tiyelgen, besik tanghan ingen sorly, satyr-kýdir qúlap jónelgen.

Osy kóshting artynan óksheley kele jatqan taghy bir kóshti jetelegen әielding kóz aldynda balaly besik tanylghan týiening tómendegi qúzgha úshyp ketkeni ýreyin úshyrghany sonsha  «Qúlaghan týiemen birge Mәdini bólegen besik birge ketti!» dep shyrqyraghan dauysy saydy janghyrtyp, artta mal aidap kele jatqan attylardyng qúlaghyna anyq shalynady.

Olar da jalma-jan at basyn keri búryp say tabanyna jedel jetuge jantalasyp qoy-siyr aidaghan taqyr joldyng shanyn búrqyrata ólgen-tirilgenderine qaramay qúiyndata shabady.

Ot kósegendey qysqa uaqytta say tabanyna satyrlatyp kelip týsken jigitter qúlaghan týiening túsy sonau jogharyda qalghanyn shalt payymdap, aq órkeshtene tulay aghyp jatqan tau ózenin jalt-júlt ete tinte qarap, jiti baqylaghan sәtte dәl tústaryna taman tayap qopandap aghyp kele jatqan besikti kóredi.

«Besikti qalay ústau kerek!?» Ózenge jayau týsseng besik ústamaq týgil ózing qosa ketesin! Atpen týsuge ózen arnasyndaghy iyin tiresip jatqan qoyday-qoyday júmyr tastar jol bermeydi, at attap basa almaydy!

Amal qúryghanday... Ózenning jaydaq jerine deyin әli eki-ýsh shaqyrym bar, oghan deyin ishindegi sәby ne bolady! Osynday aryp-talasqan oidan ýsh-tórt jigit ne isterge bilmey túrghan sәtte dәl tústaryna tayap, kóz aldyna kelgen besikti anyq bayqaydy.

Besikti oray jabylghan kórpeshe sol qalpynda, ashylyp-siyrylmaghan. Bir jasqa tayap qalghan bala búlqyna-búlqyna qol-bauy sheshilip ketip besikten salaqtay qalsa, syrtqa shyghyp qalmaugha qam jasaghan sheshesi kórpesheni barynsha túmshalay tanghany mәlim. Áyteuir, sәby sugha ketpegen, besikting ishinde ekeni anyq boldy. Jenil tal besik, qayyqtan bir kem emes, órkesh-órkesh tasqyndardyng joghary-tómen alasúrghan jyldam aghysymen zymyray jýzip keledi.

Endi bir sәtte, dәl aldarynan da zu etip óte shyqpaq. Jan qysyldy, amal týgesildi. Tosyp túrghan jigitterding dәl túsyna tayaghan sәtte ózenning qaq ortasyndaghy úzynynan súlap jatqan alyp aq ógiz ispetti ýlken júmyr tasqa tike kelip soghylghan besik tirele toqyrady. Art-artynan kelgen kóbikti tasqyn tastyng eki jaghyna jaryla aghyp besik qalt-qalt etip tasqa sýienip túrdy. Qas-qaghymday qarmanyp qalar sәt!

Besik jogharydan kóringende-aq, atynyng shylbyryn beline qazyqbau shala tas qyp baylap túrghan qarshyghaday shaghyn deneli Qospaq sugha qaray kóz ilespeytin jyldamdyqpen atylyp baryp besikti bas saldy. Múnday shalt qimyldy ilezde úqqan jigitter de, shylbyrdy shirene, osqyra shegingen atty saghaldyryqtan shap bere ústap tyrp etkizbey ústay aldy. Qalghan ekeui Qospaq baylanghan shylbyrdy apyr-topyr tartyp, su jaghasyna da jalma-jan shygharyp әkeldi. Qospaqtyng qoly besikting arqalyghy men iymek basyna tastay jabysqan eken, siresken sausaqtaryn әzer jazdy.

Su singen besikting jabyndy kórpeshesin sheshkende túrghan jigitter bir mezet tandana qarap túrdy da, sonynda mәz-mәiram qarqylday kýlisip ketti. Bir jasar Mәdi týiemen birge taudan qúlaghynynan da, ózenge aqqanynan tipti beyqabar sekildi, ishine su kirmegen sәl dymqyl tartqan besikte qәnen-qapersiz, pys-pys úiyqtap jatyr.

Mәdi ózi búl jayly esh bilmeytin, basynan keshken osy qaterli jaghdaydy besik qughandardyng ishinde bolghan nemere aghasy Jaskerey qolmen qoyghanday aityp bergeni, sonday qos qaterden de aman qalghanyn eske alyp taghy bir janghyrtyp ótkeni osy edi.

Joq, osy әngimeni aitqan kezde qaterden aman qalghany búl ghana emes ekeni, es bilip jigit bolghan, jas jasap egde tartqan kezinde de óte kóp qaterden aman qalghany kóz aldynan tizilip ótti.

Jiyrma jasynda әskerge baryp, qysta ýsh әsker shekara syzyghyn atpen sholyp kele jatqan kýni aqbúrqaq borangha úshyrap bir-birinen adasqanda, Mәdining aty qorymgha týsip, ózi týieqorymnyng ýngirine qúlap, erteninde keshte izdeuden tabylghan ýsheuden ýsimey tiri tabylghan jalghyz ózi edi.

Mektep múghalimi bolyp jýrip, qyryq jasqa tayaghan kezde biyik taudan aghash-otyn artqan jýk mәshiynening kabinasynda kele jatyp, tejegishi ústamay tómen qaray oqtay atylghan kólik tau etegine deyin sau-tamtyghy qalmay qirap, dónbekter tau tóskeyine týgel shashylyp, mәshiyne matory bir jaqta, kuzoby bir jaqta, kabina óz aldyna dop-domalaq dop sekildi bolyp qalghanda ayaq salyp otyratyn ayaday quysta tyrnaghy da synbay sap-sau qalghany taghy bar.

Qariyalyq jasqa kelgen kezde jazghy demalysta jaylaugha shyghyp, auyl aqsaqaldarymen birge qymyz iship qydyryp kele jatqanda, Qobdanyng ayaq astynan soghatyn qútyryq qúiyny jaqyn qalghan auyldyng syrtyndaghy qyzylala palatka-shatyrdy úshyrghanynan astaryndaghy attary tasyr-túsyr, qúny-peren jalt berip ýrikkende beygham kele jatqan Mәdi atynan aunay qúlap, bir ayaghy ýzengide ketip, tekpilengen atpen birge sýiretiledi. Endi, erding de attan sypyrylmaytynyn, ayaghy da ýzengiden shyqpaytynyn shalt týisingen Mәken, ýrikken attyng artqy sanynan shap berip ústap, qúshaqtay orap jabysa ketken. Qansha ýrikse de, artqy sanyna jabysyp alghan auyrlyqtan aty әbden talyghyp, tityqtap toqtaghanda, artynan qughynshylar kelgenshe teri tamshylay qalshyldap túrghan attan qolyn aiyrmay, taghy da mertik-shartyqsyz sau qalghan-dy. O, este qalghany, qalmaghyny bar taghy qanshama úsaq, kesek qaterden aman qalghanyn aityp tauysa almas...

Osy әngimelerin Mәkeng túrghylastaryna kezi kelgende talay aitqan-dy. Bәrining súraytyny «Áy, aitatyn dúghang bar shyghar bizge de aitsanshy!» deytin. Sonda, sheshesi jaryqtyqtyng qúlaghyna ýnemi qúighan, ózi qalt jibermey oryndaghan amanat sózin eske alatyn. «Qargham, qayda jýrsende dәreting bolsyn, ayaq-asty pәleden perishteng qorghap jýredi» deytin.

Búghan óz basy kýmәn keltirgen emes, endi de toqsangha kelgen jasynda myna sel apatyn tosyp otyrghanda tughan inisine taghy sony eskerteyin dep, auyzyn asha bergeni sol edi... tynys alugha da keltirmey gýr ete týsken, kýrkiregen ýreyli dybyspen birge dәl tústaryndaghy terezeden aqbasty alashúbar aidahar sekildi tasqyn ars etip kirip keldi.

Jarma plastik tereze qaq aiyryla ashylghanda, ózining manday túsyna sart etip kelgen terezening tútqasyna qoly iline ketkenin ghana sezdi, sol sәt kelesi qolyn da qabat әkelip sirese qalghany esinde. Tas aralas múzday tasqyn-su ýi-ishine tola yshqynyp, kóz aldynda kórinip túrghan nәrseler ilezde joq boldy. Qoly erbeng etip, qarang etken dәl aldynda otyrghan inisin kózi bir shalyp qalghany, ózi jandәrmen «Maghaaay!» dep, barynsha yshqyna aiqaylaghany esinde qaldy.

Mәdi qariya myna oigha simaytyn súmdyq apattan әri kóz aldynda tughan inisining qol sozym jerde otyryp alapat selge jútylyp ketken súmdyq kórinisten esinen aiyrylyp talyp ketken. Esin shala-sharpy bir jighanda ózining beluardan suly batpaqqa oralyp túrghanyn tereze tútqasyna jabysqan qoldary shegelengendey tastay qatyp qalghanyn qalty-múlty payymdaydy.

E, ólgen degen osy eken ghoy, dep tәuekelge bel buyp kýbirlep kebersigen erinderin jybyrlatyp dúgha oqyidy. Qayta talyp ketken eken, qansha uaqyt ótkeni belgisiz taghy bir shala-sharpy esi kirgende dabyrlap kirgen bireulerding terezege jabysqan qolyn bosata almay jatqanyn bildi.

Mәdi qariyanyng selden aman qalghany du bolyp býkil tughan-tuys, jerlesterining qúlaghyna jetti. Bәri de «qyryq jyl qyrghyn bolsa da ajaly jetpese ólmeydi» degen qazaqtyng naqyl sózimen tújyrym jasap jatty. Alayda, búl joyqyn apattan osylaysha aman qaluynyng naqty tetigin eshkim tap basyp aita almady.

Tam-ýiin tasqyn basyp ózi apat bolghan inisining mýrdesi keng aulanyng týkpirinen selding topyraq-tasynyng arasynan tabyldy. Terezeni jaryp kirgen sel tasqyny ýiding ishindegi býkil zatty siyryp-sypyryp esikten shygharyp әketkeni ghajap, qúddy jandy, aqyldy maqúlyqtay is istegen. Sóite túra, toqsandaghy qariyagha kýshi jetpegen, bәlkim әdeyi qaldyryp ketken...

Mәdi aqsaqal talay qaterden aman qalyp, toqsan jasynda jolyqqan myna súrapyl apattyng mәn-jayyna aqyly jetpeytin sekildi, erekshe eshtene de aita almaydy. Ózin elden erek ta sanamaydy.Tek, auyldyng ortasyndaghy meshitting din aman qalany eki jaghyndaghy ýilerdi sel tasqyny búzyp әketse de, meshit irgesine tayamaghanyn tandana aityp qoyady.

Ózining on jyldan asa uaqyt bauyr basqan tam-ýii men qora-jayy da jym-jylas joq bolypty. Tipti, búl júrtta búryn ýi-jay bolmaghanday tasqyn-selding qúmdaq izderi ghana aighyz-ayghyz bolyp jatyr.

Jәne, Qyzylaghash túrghyndarynan qansha adam selden qaza bolghanyn da anyq aita almaydy. Bәlkim onsha kóp emes, óitkeni túrghyndardyng kóbi eki qabatty mektepke qorghalyp, keybiri basqa jaqqa qashyp ýlgergeni mәlim edi.

Alayda, men qalamger retinde jerles aqsaqalymdy «Qyzylaghash qaharmany» dep ataghandy jón kórip, shaghyn estelik-esse jazdym.

Qyzylaghash auylynan arydaghy ózim túrghan Sarqan audanyna barghan kezimde jol ýstindegi auyldyng janadan qatarlap salynghan ýileri «Múnda sel bolghan joq» degendey kózge jylyúshyrap túrdy. Mәdi aqsaqal, apat bolghan sәttegi qorqynyshty eske salatyn eldimekende endi, túrugha dәti jetpeytinin bilip Almatygha qonys audarghan-dy.

Abay Mauqaraúly, jazushy-jurnalist

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  1785
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 1745
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1652
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2674