Sәrsenbi, 10 Tamyz 2022
Ádebiyet 3693 0 pikir 3 Mausym, 2022 saghat 12:23

Qaraserining qaltarysy

Búl ómirde aqyn boludy armandamaytyn pende joq shyghar dep boljam jasaytyn bolsaq, onda adamdardyng óz oi-qiyalyn kórkemdik tәsil arqyly jetkizuge talpynyp, talaptanatyndyghy anyq.

Kýndelikti kýibeng tirshilikte kezdesetin qúbylystar men qaqtyghys-qayshylyqtar ortasynda ómir sýrgen pende ýshin ishqústalyq pen jýrek týkpirindegi arpalysy bir sәtke syrlasar syrlas izdep, múng shaghatyn múndasqa múqtaj bolatyn kýnder az emes ekeni ekining birine belgili. Áne sonday sәtterde adamnyng oi-qiyaly sharyqtap, oida jýrgen bir týiindi elge nemese jelge aitqysy kelip, tipti, dos-jaran, et jaqyndarynyng aumaghyna baryp qaytqysy kelip, alasúratyn kez taghy bar. Al shart-jaghdaydyng shyrmauy men uaqyttyng shylauynan shygha almay qalatyn dәl osynday sәtterde ne isteu kerek? Áriyne, sol qyran qústay samghaghan oi-qiyal uysyndaghy sezimdik tolghanysty otyra qalyp, qaghaz betine týsiruden basqa amal joq. Mine, búl qolyna qalam ústap, aqyndyq ónerge bet búrghan pendening kýndelikti kýibenining bir parasy ekeni anyq.

Men ómirge kelgenimde ingәlap,

Qúlpyrypty alaulanyp qyr ghajap.

Tau-dalasy qarsy alypty Kensudyn,

Keldi deumen dýniyege bir qazaq.

 

Qalja atap,

qúrban etip bir maldy,

Aghayyn-júrt bastapty shat dumandy.

Tilek aityp,

bata berip,

әn shyrqap.

Quantypty әketayym Qúrmandy.

 

Tuystar kep,

at aryltyp alystan,

Shattanypty tuyldy dep arystan.

Bir jyl boyy auladaghy aghashtan,

Shyqylyqtap,

ketpepti bir sauysqan...

Búl shumaqtardy oqyp otyryp aqyn Janbolat Qúrmanúlynyng qayda tuylghandyghynan mәlimet alumen birge onyng dýniyege kelui barysyndaghy ata-anasy men el-júrtynyng quanyshy jәne ózining jaryq dýniyege keluinde «arystandyq» borysh arqalap túrghandyghy aiqyn angharylady. Sonday-aq bir qazaqtyng dýniyege keluinde «tilek aityp, bata berip, әn shyrqaudyn» qanshalyqty manyzdy ekendigin últtyq dәstýr jalghastyghy retinde aiqyndap, «bir jyl boyy auladaghy aghashtan, shyqylyqtap, ketpepti bir sauysqan...» deu arqyly qazaqtyng ýy manyndaghy aghashtyng basynda sauysqan shyqylqtasa, qonaq keledi dep yrymdaytyn qazaqy tanym-týsinikti janghyrtyp otyrghandyghy búl ólenning fәlsapalyq tamyrynyng terende jatqandyghyn kórsetedi.

Qabaghymnyng qalyndap boz qyrauy,
Soqyr túman jabady kór jyrany.
Suyq qúshaq,

sumaq qol,

qyrau janar,
Qaltyratyp janymdy tondyrady.

 

Izdep izgi tilekting jyly lebin,
Shuaq kórsem qadalyp,

ýnilemin.
Jýregimdi jauratyp almau ýshin,
Kýnge qaray entelep, jýgiremin.

Janbolat Qúrmanúlynyng myna bir «Jýgirem» atty ólenin oqyghanda, onyng aqyndyq sheberligine tipti de tәnti bolyp, qol shapalaqtap, tamsanbaudan basqa amal qalmaydy. Óitkeni Janbolat ólenderining basym kóp bóligi jalang úiqas pen yrghaqtan ghana túrmaydy. Ol aitar oi-sezim tәjiriybesin suretkerlik pen kórkem obrazdyng qaltarysyna jasyryp, oqyrmannyng jandýniyesinde qayta jasampazdyq jaratuyna oray qaldyrady. «Boz qyrau, soqyr túman, suyq qúshaq, sumaq qol, qyrau janar» arasynda jauraghan janyn jylytu ýshin shuaq izdep jýrgen aqyn ólenining «jýregimdi jauratyp almau ýshin, Kýnge qaray entelep, jýgiremin» dep keletin songhy týiininde ózining adam balasyna sheksiz adaldyghy men adamgershiligining qanday biyik dengeyde ekendigin jayyp salghanday bolady. Búl óleng Kýn men aqyn arasyndaghy tabighy baylanys jóninde biraz tolghanghan oqyrmannyng mәdeny óresi men oi-qiyaly jәne sezimdik tolgham dengeyining qanday órede ekendigin birden anghartady. Sóitip ólenderinde aqyn jalang sózquarlyqqa emes, suretkerlikke, suretkerlik bolghanda da, býkpeleu negizindegi obrazdy oi-sezim tilimen sóileuge tyrysady. Ólendi úiqas pen yrghaqtyng jemisi dep týsinetin oqyrman ýshin búl óleng týkke túrghysyz, búlynghyr dýnie bolyp qala berui mýmkin. Óitkeni olar bayandau, payymdau, tolgham (lirika), suretteu, býkpeleu qatarlylarmen teng dәrejede oidy úiqas pen yrghaq negizinde jetkizip beretin taqpaqtau degen oidy beyneleu tәsilining bar ekendigin bilmeydi. Tipti, bilse de, moyyndaghysy kelmeydi. Mine, osydan baryp aqynnyng sany kóbeyip, salmaghy jenildep bara jatqan búl kýnde osy bir aqiqatty azamattyq dengeyde angharghan shynayy mamandyghy ekonomiys, qyzyghushylyghy sazger, әnshi, aqyn Janbolat Qúrmanúly ózining basynan keshirgen keshirmelerin detali ete otyryp, óleng roman jazyp ketpeytindigine senimdimiz. Onyng ornyna ol ózining ómirbayany negizindegi shaghyn-shaghyn ghana mәndi de, mәnerli estelikterin qara sózben beynelep, kónil-kýiining kókjiyegin kórnektilendiruge nazar audarady.

«1985-jyly QHR-nyng Qúlja qalasynda Bekqoja Jylqybekúly men Álibek Seksenbayúlynyng bastamasymen jas aqyndardyng ýiirmesi qúryldy. Apta sayyn bir ret bas qosyp, óleng oqyp, ózara pikir almastyryp, shygharmashylyqty tәp-tәuir enserip, qoghamda ýlken anys tudyryp, agha buyn aqyn-jazushylardyng yqylasyna bólenip, bir mezgil tәp-tәuir shalqyghan edik. Marqom Álibek Seksenbay qapiyada  qaytys bolmaghanda, taghy biraz jerge baratyn ba edik, kim bilsin? Álibekting sodan az kýn búryn «Ile aidyny» jurnalyna shyqqan «Áudem jerdegi әuender» atty bir top óleni qoghamda silkinis tudyrghan edi. Aragha bir ay salyp ózi de mәngilikke attanyp kete bardy. Jatqan jeri jaryq bolsyn!»

Jәkenning búl shaghyn esteligin oqyghan oqyrman ótken ómir qoynauyna ýnilip, biraz uaqyt oi-qiyal túnghiyghyna sýngiytindigi sózsiz. Qapiyada kóz júmghan, daryny danalana bastaghan, alymdy aqyn, marqom Álibek Seksenbayúlymen (1960-1987) bir mezgil birge bolghan adam, onyng asqaqtata shyrqaghan «Qonyr qaz» әnining әuenine eriksiz elitip, qolyn siltep túryp óleng oqityn ózgeshe bir kelbetin kóz aldyna әkeletindigi aitpasa da týsinikti. Ótken kýnde belgi joq degen osy. Alayda, erinbey-jalyqpay sol kýnderden qoyyn dәpterge qúndy derekter men mәndi mәlimetterdi jazu-syzumen tanbalap, kýndelik qaltyryp otyrsa, ótken kýnnen altyngha bergisiz belgi qalatyndyghyn Jәkenning jogharydaghy esteliginen aiqyn angharugha bolady.

«Bir kýni kýzde Beken aghanyng ýiine barsam, Meyramhan tәtem maghan: «Keshke seni bir jerge ertip baramyn», – dedi. Kesh boldy. Qúlja qalasynyng Dónmәli qystaghynda  otyratyn jalghyz qazaq otbasy bar edi.  Sol ýige bardyq. Ol kezde Qúlja qalasynyng túrghyndary bәri derlik jer ýide túratyn. Shaghyn saray ýige kirgenimizde, tórde shyntaghyna jastyq qoyylghan, ýstine kókshil kostum kiygen, galstuk taqqan, úzyn boyly, dәu adam jantayyp jatyr eken. Búnday erekshe túlghaly adamdy birinshi ret kóruim. Qasynda aqbas, aryq, taldyrmash deneli bir kisi men aryqsha kelgen taghy bir qariya bar. Biz sәlem berip, amandasyp, dastarhan basyna jayghastyq. Tanystyrghanda bilgenim, janaghy erekshe adam Sәbetten (ol kezde kenes odaghyn solay ataytyn) kelgen Zamanbek degen jazushy eken. Qasyndaghy aqbas qariya Qajyqúmar Shabdan degen jazushy, taghy bir qariya oblystyq mәdeniyet ýiinde isteytin Mәlik Shipan degen sazger, jazushy bolyp shyqty. Mәlik Shipan  –  «Qoyshy әni» degen әnimen tanymal bolghan adam. Ángimelerinen úqqanym, Zamanbek 1960 - jyldary Qúljada oqyghanda osy ýidi panalapty. Janaghy eki qart bәri birge oqyp, birge jýrgen. Jiyrma jyldan song jolyghyp otyrghandary osy eken. Azdan song oblystyq Án-by ýiirmesinen Kәdek Qyrghyzbay, Qúrmanjan Zikiriya, Meyram qatarly jigitter kelip әn aityp, dombyra shertip, qonaqtargha qyzmet etti. Ol kýn esten ketpestey jadymyzda saqtalyp qaldy».

Jәkenning osy bir esteligin oqyp otyryp ta kóp syrdyng týiinin tarqatugha bolady. Jiyrma jyldan songhy kezdesu, kezdesu bolghanda da, anau-mynau jәy kezdesu emes, jiyrma jyldan songhy elge tanylmaly, halyqtyng qalaulysy bolghan úly túlghalardyng bas qosuynda olarmen kezdesu ekining birining basyna búiyra bermeytin baq bolsa kerek. Janbolat Qúrmanúly estelikteri qytayda bolsyn, elge oralghannan keyin de bolsyn óz ómirining maghynaly da mәndi ótken kýnderin qalt jibermeydi. Árbir kýnning kýibeng rayyn qadaghalay otyryp, oy qarmaghyna ilikkenin emes, aulaugha tiyisti derbes detalidardy saralap, súryptap, oy sýzgisinen ótkizip baryp, oqyrmangha  úsynady. Sóite otyryp, olardy ózining kónil-kýii men jansezimining tereng týkpirinen atqyp shyqqan óleng shumaqtarymen bezendiredi.

Ómir, shirkin, baghaly ghoy, baghaly,
Qar boratyp qataymasa qabaghy.
Mening qúittay jýregimning alauy,
Kirpiginde onyng diril qaghady, –

degen óleng joldarynda adam ómirining әrbir qasqaghym sәtining qúndy ekendigin sipattap, jýrek alauynyng ómir kirpigine úyalaghan suretti beynesin kóz aldygha әkelse, al «Shyq» atty myna bir óleni ótpeli ómir jayly ózgeshe bir ómirshendik beyne bayqatady.

Men shyqqa,

shyq ta maghan qaraydy,

Shyqtyng kózi jaulap aldy manaydy.

Móldirine tang qalghanym sonshalyq,

Shygha keldim qyrau basyp samaydy.

 

Kýnning kózi qarap edi qyzyghyp,

Jerge týsti ol monshaqtay bop ýzilip.

Eshtene de ózgermegen sekildi

Ýiden shyqtym saqal-múrtty qyrynyp.

Oqyrmandy oi-qiyal iyrimine iytermelep, sezim seline maltyqtyrghan búl ólendi oqyp otyryp, tereng oy tenizine sýngip shyghu arqyly aqyn ómirining jәne onyng ómirge degen týsinigining týiinin tolyq angharugha bolady. Sonymen birge oqyrmandargha kózdi ashyp-júmghansha zyr etip óte shyghatyn qu dýniyening qúly bolmaudyng syry men qyryn qaytadan bir oy eleginen ótkizuge oray berip túrghanday sezim syilaydy.

Aynalamnan tabamyn keregimdi,

Ózim salyp kelemin bederimdi.

Meni minsiz qaytalau mýmkin emes,

Ákelseng de eng úly sheberindi.

Aqyn ómirining qysqasha ómirbayany sekildi býl shumaq Janbolat Qúrmanúlynyng «otqa jaqsang kýimeytin, sugha salsang batpaytyn» qaysar ruhy men «betegeden biyik jusannan alasa» kópshil de dosshyl, ashyq ta jarqyn, salmaqty da saliqaly, artyq auyz sózge saran, qoly ashyq, kónili oyau «Qaraserilik» kelbetin aiqyndap túrghan sekildi. Alayda osynday tandauly minez-qúlqy bar aqyn kishipeyildigining әli de artyq ketken jeri bolsa, qashanda keshirim súraugha dayyn ekendigin de qalam úshynan qaghys qaldyrmaghandyghyn myna bir shumaq ólenning boyynan angharugha bolady.

Bala kezde atalsam da jýgermek,

Jýrmin býgin bәrin shetten týgendep.

Asyp-tasyp tekke ketken kýnderden

Men keshirim súrap túram tizerlep.

Ol qashanda ashyq-jarqyn qarqyldap, kýlip jýretin aqyndyq aryn men múnayyp, jarty kónildengen kezderin tek ózining jeke basynyng qayghy-múny dep eseptemeydi. Ony keng dalasymen oraylastyra otyryp, sher-múnyn:

Qolamtana qozdaghan,
Shekpenine tozbaghan,
Orap alshy, boz dalam,
Sher-múnymdy bozdaghan, –

dep, boz dalanyng bolmysy men meyirimine jýgine otyryp tarqatady. Sóitip adam men tabighattyng birtektilik sipatyna tereng ýnilip, óz tektiligin bayqatady.

Túrmyn býgin aiyryq jol ýstinde,

Salmaqty bop, sarapqa shyn týstim be?

Múnarlanyp bara jatyr kóz aldym,

Qayyr qylyp qaramaydy eshkim de.

 

Qalay tartsam bolar eken kóshimdi?

Áz baba joq aitatúghyn sheshimdi.

Barsakeler,

barsakelmes...

Eki jol,

Taghdyrymdy synap túrghan sekildi.

Taghdyr talqysyna týsip otyrghan tәuelsizdikti óz ómir tirshiligimen shendestire otyryp dәl osylay óleng tiline ainaldyru aqyndardyng ekeuining birining qolynan kele qoymas desek, artyq aitqan bolmaymyz. Ólenning boyynan azamattyq ýn men elim, jerim degen memleketshildikting mereyli ruhy aspandap túrghandyghyn biraz oi-qiyal iyrimine maltyqqan oqyrmannyng anghara qoyatyndyghy sózsiz. Angharyp, sezinip qana qoymay, últ taghdyryna alandap, Týrik-Alash arynynyng kókjaldyq jigerine arqa sýieytindigi de aqiqat. Sondyqtan:

Babam ótken búdan auyr kýnderden,
Ketken emes túlpar-dýldil irgemnen.
Alashymnyng arman qúsyn úshyryp,
Kók tuymdy jelbiretip túr keudem, –

dep, tolghanghan aqyn Janbolat Qúrmanúlynyng bolmys-bitimi keudesinde jelbiregen kók tuymen taghdyrlas ekendigin moyyndamau, onyng aqyndyghy men azamattyghyn moyyndamaumen birdey ekendigin basa aitugha bolady. Óitkeni  әdebiyettanushy Qúnypiya Alpysbaevtyng sózimen aitqanda: «shynayy kórkem tuyndyda adamzattyng asyl armany, úshqyr qiyaly, el basynan ótkergen qily-qily oqighalar, kýres-tartystar, ómir belesteri, eldik erlik dәstýrleri, halyqtyng túrmys-salty, әdet-ghúrpy men yrym-joralghylary, minez-qúlqy, keng dala beynesi, týrli tabighat kórinisteri suretteledi. Búl túrghydan qaraghanda kórkem әdebiyet oqushy zerdesine zamana bolmysyn, dәuir tynysyn aishyqtaytyn «ómir oqulyghy» halqymyzdyng óshpes tarihy bolyp tabylady». Rasynda da búl «Qoskýren» atty ólender jinaghyn oqyghan oqyrman, ólender jinaghy ghana emes-au, ólender men este qalghan eski kýnning estelikterin ózgeshe bir janasha qúrylymmen, qiynnan qiystyryp, oqyrman nazaryna úsynu Janbolat Qúrmanúlynyng bógenayy bólek janalyghy deuge bolady. Búlay deytin sebebimiz - atalmysh kitaptyng oqyrmangha aitary bólek, sezindireri terende, anghartary  ótken kýnderding ýlesinde nemese sezimdik әlemning arghy bet túnghiyq qaltarysynda jatyr. Osy túrghydan alyp aitqanda, el kózine elene bermeytin, ózin-ózi dәriptemeytin, tósbelgi men marapat qaghazy ýshin altyn-kýmisin shashpaytyn, ataq-abroygha kózsiz úmtylmaytyn tasadaghy tarlandar men daryn iyeleri qanshama deuge bolady. Janbolat Qúrmanúly әne solardyng bireui. Bireui bolghanda da biregeyi. Qarapayymdylyghymen halyqtyng bata-tilegin alghan azamat. Azamat qana emes, ishki jandýniyesining mәdeniyeti tektilik suymen sugharylghan, aitary bar, aq jýrek qalamger. Osy oiymyzdyng dәleli retinde onyng myna bir:

Tirshilikting san qyrly búralany,
Tәnirding pak qolymen qúralady.
Mening janym ózgeshe dýnie emes,
Tabighattyng qúittay qúmalaghy, –

degen bir shumaq ólenin qorytyndy retinde kóldeneng tartsaq ta jetkilikti.

Qysqasy, «aqyn bolu erkinde, azamat bolu boryshyn» degen sekildi qarymdy qalamynan az jazsa da saz, tyng oi-sezimdi oqyrmandardyng oi-qiyalynan shyghatynday etip, óleng ónerimen óru jolyn ústanghan Jәkenning basqa da qyrynyn, atap aitqanda, әnshilik, sazgerlik jәne atoylap alda jýretin asaba-sheshendik qyrlarynyng da bar ekendigin ony tanityndardyng bәri biledi. Osynday «segiz qyrly bir syrly» azamattyng elu toghyzdy ensertip, alpysqa adymday basyp kele jatqandyghy ony ótken ómirinen aghayyn-dostary men el-júrtyna esep beruge jәne óz ómir-keshirmesining qysqasha shejiresin tarih betine tanbalap qaltyrugha iytermelep otyrghandyghyn birden angharugha bolady. Óitkeni Múratbek Toqtaghazinning «Ázilhan Núrshayyqovtyng memuarlyq shygharmalary tek jazushynyng óz ghúmyrynyng ghana emes, sol tústaghy qoghamdyq-sayasi, әleumettik ahualdyn, әdeby ómirding de shejiresi. Onyng bәri jazushynyng erinbey-jalyqpay der kezinde qaghazgha týsirgendigining arqasynda býgingi zamangha óni ózgermey jetip otyr. Qalamger búl jaghynan da janashyldyq kórsetedi. Ol qazaq әdebiyetine ayausyz ashy shyndyqty atqaratyn ózgeshe әdebiyetterge tәn ýrdisti әkeldi» degeni sekildi Janbolat Qúrmanúlynyng búl kitaby da kitap iyesining jarty ghasyrlyq ómirbayandyq qyry men syryn, teriskeyi men kýngeyin jәne azamattyq bolmysynyng qúpiyagha toly kelbetining kórkem shejiresi deuge bolady. Onyng qysqa bolsa da núsqa estelikteri men aqyndyq shabytqa toly, suretker de obrazdy ólen-jyrlarynyng jýieli týrde qiulasyuy men ishke býkken iykemdi iyirimderi jәne tereng shýneti oqyrmandaryn ózine bauray alatyndyghyna zor senim arta alamyz. Búl oiymyzdy zertteushi T. Bekniyazovtyng «memuarlyq shygharmada derektilik, naqtylyq, kózimen kórgen basy-qasynda bolghan adamnyng bayandauyna tәn aighaqtyq, anyqtyqpen qatar, bolghan jaghdaydy sol adamnyng óz týsinigi, óz pikiri túrghysynan qarap, ózinshe baghalaugha da mýmkindik tuady. Sondyqtan memuarlyq shygharmanyng kórkemdik quattylyghy, ómirtanytqyshtyq qasiyetin, bayqaghyshtyq, alghyr oilylyq sezimtaldyqpen birge, jinaqtap beyneleu qabiletine de tyghyz baylanysty. Osynday qasiyetterding bite qaynasyp, birin-biri tolyqtyryp kelui memuarlyq shygharmanyng mazmúndylyghyn, kórkemdik sapasyn arttyrady» degen tolghamdy pikiri de dәleldey alady. Sondyqtan naghyz kórkem әdebiyetting ensesin «Shou» әdebiyeti basyp bara jatqan búl kýnde Janbolat Qúrmanúlynyng qara sózben jazylghan shaghyn-shaghyn estelikteri men arnau jyrlary jәne ózindik qoltanbasy bar daryndy ólenderining qiynnan qiysqan atalmysh almanaghy oqyrmandaryn ózine bauray alady degen oidamyz.

Bekqoja Jylqybekúly, 

Filologiya ghylymdarynyng kandidaty,
әdebiyettanushy, aqyn

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  1795
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 1753
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1652
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2674