Býginderi qazaq sekildi aq kónil de anqau halyqty ashyqtan-ashyq aldap, sol arqyly aqsha tabudy ýlken biznes kózine ainaldyrghandar qaptap ketken sekildi. Búl qazir onay baydyng taptyrmas kózine ainalghandyghy anyq bayqalady. Múnday jenil jolmen aqsha tapqyshtar halyqtyng osal jerin dәl tapqan tәrizdi.

Mәselen, qazirgi tanda elimizde medisina salasynyng mýldem aqsap jatqandyghy, dәrigerlerding biliktiligining tym tómendep ketkendigi, dәri-dәrmek ataulynyng baghasynyng mýldem qúldyrap ketkendigi eshkimge de qúpiya emes.

Minekey osyny әldeqashan sezgen neshe týrli pysyqaylar әldebir dәrining atyn atap, onyng barlyq aurulargha da em ekendigin kýndiz-týni qúlaqqa qúiyp, ony amalsyz alugha mәjbýr etedi. Búl әsirese, әleumettik jelide qatty damyghan. Qazir feysbuk pen instagramdy ashyp qalsanyz, osynday keremet dәrisymaqtardan kóz ashpaysyz. Olardyng barlyghy da bir-birining auzyna týkirip qoyghanday, «múnday ghajayyp dәrini sizder eshbir dәrihanadan taba almaysyzdar. Óitkeni olar búlardy alyp, satsa, ózge dәri-dәrmekteri ótpey, bankrot bolady» dep kýndiz-týni qaqsap jatyr.

Búl endi ashyqtan-ashyq aldau. Óitkeni búl shynymen qanday da bir aurudy qysqa merzimde emdep jiberetin bolsa, dәrihanalar da olardyng ayaq-qolyn jerge tiygizbey, qaghyp alary sózsiz. Au, qyruar payda әkeletin dýniyeden bas tartatynday olargha ne kórinipti? Qazirgi biz qúryp jatqan kapitalizmning basty qaghidasy -qaytsende payda tabu emes pe? Endeshe, búlardiki bos әngime, halyqty shatastyru. Mәsele búl jerde olardyng ne qarapayym ghana dәrumender bolghandyghynda nemese búlardyng eshqaysysy da zerthanalyq zertteuden ótpegendiginde. Sondyqtan da qanday da dәrihanalar búlardy aludan bas tartatyndyghy anyq. Múnyng ózi týptep kelgende qylmystyq iske jatatyndyghy belgili. Ondaylardy, әriyne, әlgi «halyqqa janashyrlar» mýldem bilmeydi emes, jaqsy biledi. Sóite túra, qúlqynyn tegin aqsha tesken son, óz betinshe toqtay almaydy.

Endi olar qanday qulyq oilap tapty desenizshi. Búlar endi ne dýniyeden ótken nemese әli de tiri medisina salasyndaghy asa iri dәrigerlerding atyn jamylyp, solardyng esh jerde aitpaghan pikirlerin auyzdaryna salyp, tipti, suretterin de salyp qoyady. Olardyng oiynsha: «E, múny kim bayqar deysin. Mýmkin biri bolmasa, bir aldanyp qalar» degen sasyq qulyq.

Múnyng bәri әleumettik jelide «Últtyq kardiohihurgiya ghylymy ortalyghy» aksionerlik qoghamy basqarmasynyng tóraghasy, ataqty hirurug Yuriy Pyanyng atyna jazylghan dýniyeden bastaldy. Onda kardio-hirurg Yuriy Pya jýrek-qan tamyrlarynan mýldem sauyqtyryp jiberetin, esh jerde joq «Karditonus» degen preparatty jer-kókke syghyzbay maqtapty. Sodan júrttyng barlyghy da Yuriy Vladimimrovichke maza bermeydi. Búdan әbden zәrazap bolghan atalmysh ortalyqtyng újymy arnayy mәlimdeme jasap, búl habardyng mýldem ótirik ekendigi, belgili dәriger múnday jarnamagha eshuaqytta qatyspaytyndyghyn aityp, әlgindey jalaqorlardy jauapqa tartu jóninde mәlimdeme jasaugha mәjbýr bolady. Osynday pәleqolardan zardap shekken Pyanyng otbasy ótirik jarnamagha senbeuge shaqyrady.

ngriy Pya

Aqshagha әbden qúnyqqan jandar búdan aiylyn jimaydy. Qayta ótirikterin búdan ary órshite týsedi. Endi olar tirini qoyyp, ólige tiyisedi. Jalghan aqparat taratushylar ótken jyldyng 25-shi shildesinde koronovirustan dýnie salghan, Núr-Súltan qalasyndaghy №2 auruhanasynyng bas dәrigeri, elimizdegi asa bilikti dәriger Ivan Liydi osynday dәrilerdi nasihattaushylardyng birine ainaldyrady. Múny onyng balasy Anton Ly kórip qalyp, dereu teriske shygharugha kirisedi. «Úyattan mýldem bezgen adamdar mening әkemning suretin sayttargha salyp qoyyp, kýmәndi preparattardy úsynatynday etip qoyypty. Búl - baryp túrghan jalghan aqparat. Mening әkem esh uaqytta eshteneni de jarnamalaghan emes» dep shyr-pyr bolyp jýr.

Ivan Liy

Aqsha ýshin, tegin payda ýshin múnday pysyqaylar eshteneden de tayynbaydy. Búlar endi anau-mynaudy qoyyp, elimizge ghana emes, shetelderge de keninen tanymal Almaz Tóregeldiúly Sharmandy ózderining bas sarapshysy etipti. Mәselen, olardyng «Vash doktor» degen saytyndaghy osy ghalym-dәrigerding auzymen aitylghan taqyrybynyng ózi nege túrady? «Mýgedektik kreslogha tanylmaymyn deseniz, buyndarynydy emdenizder» dep, qalyng júrtqa jar salady. Sosyn betteri esh qyzarmastan, «Almaz Tóregeldiúly buyndardy qalay tegin emdep, janyndy jay taptyrmaytyn osy aurudan qalay qútylu kerektigin aityp beredi» dep, aidy aspangha bir-aq shygharady.

Almaz Sharman

Sonda búl biomedisisna jәne medikodemografiyalyq zertteu, halyqaralyq densaulyq saqtau jәne auruhanalyq basqaru salasynyng mamany, densaulyq saqtau qauymdastyghynyng mýshesi degen darday ataghy bar әri ghalym, әri dәriger qanday dәri úsynady deysiz ghoy. Onysy qarapayym ghana dәrumen, tamaqqa qosyp ishetin belsendi qosymsha «Artroset» degen asa kýmәndi dýniye.

Birinshiden, artroz, artrit degen buyn aurulary eshqashan jazylmaytyn syrqattardyng qataryna jatady. Dýnie jýzinde olardy birjolata qúlan-taza jazyp shygharatyn «ghajayyp» dәriler әli kýnge deyin oilap tabylghan joq. Bar dәrilerining ózi búl aurulardy sәl ghana jenildetip, birqalypty ústap túrugha ghana mýmkindigi bar. Olar asqynyp ketse, ota jasaugha mәjbýr. Qalghandarynyng bәri qarapayym halyqty aqymaq sanap, qaltasyn qaghu. Jәne bir eng jamany, ózderi úsynghan dәrisymaqtardy «eshqanday dәrihanadan taba almaysyz, óitkeni olar múny satugha qorqady. Sebebi, múny halyq jappay satyp alsa, ózderining bay tabystarynan aiyrylady» degen eshbir qisynsyz әri ziyandy «ghylymisymaq» tújyrymdaryn ylghy algha tartumen bolady. Múnyng ózi osynday alayaqtargha senip, shynymen kýni erteng ne mýgedektik kreslogha tanylyp nemese qiyn bir otau jasaugha әkelip soghuy әbden mýmkin ekendigi olardyng tipti, oilaryna da kirip shyqpaydy. Kókeylerin tesken sol qu aqsha. Al osy «Artroset» degenning eshbir paydasy joq ekendigin sol Resey yutubterinde әldeqashan әshkerelegen.

Bizding bir týsinbeytinimiz, osynday júrtqa ýlken qauip-qater әkeletin alayaqtargha bizding elde «әy deytin әje, qoy deytin qojanynә joqtyghy. Olar qaznette oiyna kelgenderin jasap, halyqtyng basyn ainaldyruda. Al bizding tiyisti qadaghalau organdary auzyna qúm qúiyp alghanday, mýldem ýnsiz. Al sol Reseyde «Rosnadzor» degen mekeme bәrine týsinik berip jatady. Odan qalsa,,runettegi yutubtarynda belgili-belgili dәrigerler shyghyp, óz kenesterin berip, halyqty әlgindey alayaqtardan saqtanugha shaqyryp jatudan jalyqtpaydy. Qysqasy, olarda halyqa jany ashityn, solardyng densaulyghyn oilaytyn biraz júrt bar. Al bizde bәri typ-tynysh. Múny qadaghalaugha tiyisti Densaulyq saqtau ministrligi de ýnsiz. Sonda aqshasynan bir, densaulyghynan eki aiyrylghan qaymana qazaqtyng jayyn kim oilaydy? Týbi múnday jaybaraqattylyqtyng ayaghy auyr zardaptargha әkelip soghatyny kýmәnsiz. Sonda ghana mýmkin es jiyarmyz. Alayda onymyz tym kesh bolyp jýrmesin.

Jaybergen Bolatov

Abai.kz