Hat tanu ýshin kezinde Aqannyng Álippesimen tórt-aq apta kerek bolghan. Múnday qorytyndyny Aqannyng әriptesi, inisi Teljan Shonanúly aitqan.  Qazirgi 42 tanbadan túratyn orys negizdi әlipbiyimen odan kóbirek uaqyt kerek bolary týsinikti. Qazirgi oqu jýiesinde әlippeni birinshi jartyjyldyqta ayaqtap jýrmiz. Oghan da shýkir. Ana kýresinge ketken «Sauat ashu» degendi jyl boyy  oqityn edik qoy.

Ekinshi jartyjyldyqta bizding oqu jýiemiz boyynsha Álippeden keyin Ana tili degen pәn kiredi. Meninshe búl qate.Álippening jalghasy Ana tili emes, Qazaq tili. Yaghny Álippe ayaqtalghan son, ekinshi jartyjyldyqta Qazaq tili bastaluy kerek.

Álippe balany oqu men jazugha daghdylandyrsa, Ana tili onyng sóileu daghdylaryn әri qaray jetildirip, shynday týsedi. Maqsaty bólek eki pәn jyl basynan bastap, jyl boyy bólek-bólek oqytyluy kerek. Basymyzgha ne kýn tughanyn bilmeymin. Osyny biz kiriktirip qoyghanbyz.

Álippe birinshi synyptyng birinshi jartyjyldyghynda ayaqtalyp, birden ekinshi jartyjyldyqta tildik úghymdar turaly qarapayym týsinik beretin Qazaq tiline jalghasuy tiyis te, Ana tili tyndalym arqyly bastalyp, oqylym daghdysyna úlasyp, jyl boyy jýrui tiyis. Qazirgi qazaq mektebining birinshi synybyna әlippe/ana tili, matematika, dýniyetanu, jaratylystanu, kórkem enbek, aghylshyn, orys tili, ózin-ózi tanu, dene shynyqtyru, muzyka, sifrlyq sauattylyq degen 12 pәn oqytylady eken. Barlyq pәnderge bólingen saghat 742. Onyng 96 saghaty Álippege, 102 saghaty Ana tili pәnine arnalghan.

Alash qayratkerleri ótken ghasyr basynda qazaqqa japondardy beker ýlgilemegen shyghar dep solardyng bilim jýiesine ýnilip kórdik. Japon eli birinshi synyp oqushylaryna qazir barlyghy 850 saghat bóledi eken. Búnyng 442 saghaty japon tili men matematikagha berilgen: japon tiline 306 saghat, matematikagha 136 saghat.

Bizding Álippe men Ana tili pәnderin qosyp eseptegendegi 198 saghat japondardyng bir ana tiline bólingen saghatyna jetpey túr. Búl bir.

Japondar birinshi synypta segiz-aq pәn oqidy eken: japon tili, matematika,

tirshilik qauipsizdik negizderi, muzyka, enbek, dene shynyqtyru, adamgershilik sabaqtary, synyp saghaty.

Al bizde jogharyda aitqanymyzday on eki pәn. Birinshi synypqa bólingen saghat jaghynan alsa, bizdiki kem. Al pәn sany jaghynan alsaq bizdiki artyq. Damyghan Japon elimen salystyrsaq, bizding bilim jýiemizde keregi joq artyq pәnderdi balany qúr qinap jatyr. Últ ústazy bastauysh bilim sayasattan, suyq qoldan aulaq boluy kerek dep 9 pәndi, onda da tek ana tilinde oqylatyn pәnderdi sanap kórsetken: oqu, jazu, din, últ tili, últ tarihy, esep, jaghrapiya, sharua-kәsip, jaratylys jayly. Barlyghy toghyz pәn. Qazirgi qoldanystaghy on eki pәnmen salystyrghanda Aqang úsynghan pәnder sany jaghynan japondargha jaqyn. Olarda segiz. Al Ahmet Baytúrsynúlynda toghyz.

Qazirgi qoldanystaghy artyq pәnder qaysy? Artyq pәnder: birinshi ózge tilder (aghylshyn jәne orys tilderi). Ózge tilderdi birinshi synyptan tipti bastauyshtan bastap oqytu japondarda joq. Orys tili agha tili dep birinshi synyptan  oqytqanymyz bolmasa, basqa shet tilin oqytu  kenes kezindegi oqu jýiemizde de bolmaghan. Ýsh tildi kim әkeldi, osy kýnge deyin nege alyp tastamadyq, týsiniksiz. Endi ghana aghylshyn tilin ýshinshi synypqa, orys tilin ekinshi synypqa jyljytyp, shәpkemizdi aspangha atyp jatyrmyz. Osynyng esh ghylymy әdistemelik negizi joq. Nege besinshi synyptan emes, nege orys tili ekinshi, aghylshyn tili ýshinshi synyptan. Kim negizdep beredi?

Qaptaghan ýsh tanu (dýniyetanu, jaratylystanu, ózin ózi tanu) pәnderi japondarda joq. Olar jaratylystanu pәnin tek ýshinshi synyptan bastaydy. Kenes kezinde tabighattanu degen pәndi biz de tórtinshi synyptan bastaytynbyz. Qazirgi dýniyetanu, jaratylystanu jәne ózin ózi tanu pәnderin eng qúryghanda birinshi synypta barynsha qysqartu kerek. Saghat bosaydy, oghan endi kezinde Sara apaydyng pәrmenimen engen «Ózin-ózi tanu» siyaqty  «Jana Qazaqstan» degen pәn enip ketpeuinen saqtanu kerek. Bastauysh bar balagha tegis kerek bilimdi oqytuy tiyis. Bastauysh balagha oqu men jazudy jәne sóileudi ýiretui kerek. Ana tili әlemine tartu arqyly últtyng dini qatanyn kózdeui kerek. Qalghany sodan keyin ret retimen.

Bijomart Qapalbek

Abai.kz