Senbi, 10 Jeltoqsan 2022
Bilgenge marjan 3524 16 pikir 24 Mausym, 2022 saghat 00:16

«Joshy han - Altyn Ordanyng atasy...»

Jaqynda ghana Úlytauda últtyq qúryltay ótti. Osy ýlken jiynda kóptegen manyzdy taqyryptar aityldy. Qazaqstan Preziydenti Q.J.Toqaevtyng bayandamasynda el kýtip jýrgen ózekti mәseleler kóterildi. Úlytauda úly Joshy hannyng kesenesi ornalasqan. 2023 jyly Joshy hannyng taqqa otyruynyng 800 jyldyghyn býkil el bolyp atap ótemiz. Qazybek Isa aitqanday: «Joshy han - Altyn Ordanyng atasy, býkil Qazaq handarynyng babasy ghoy!»

Shynghys hannyng túnghysh úly, batyl jauynger, strateg jәne qolbasshy – Joshy han. Onyng anasy - Shynghys hannyng bәibishesi Bórte, Merkit elining tútqynynan bosap kelgennen keyin kóp úzamay Joshyny dýniyege әkeledi. Búl oqigha basqalardyng Shynghys hannyng әkeligine kýmәn keltiruine negiz boldy. Biraq hannyng ózi ne kýmәndanbady, ne izgi niyetpen jana tughan balany asyrap aludy úighardy. Osylaysha Bórtening jýkti bolghanyn, al, Joshynyng óz balasy ekeni ekenin dauystap jariyalady.

Keybir derekterde Merkit Shilgir-Bókeni Joshynyng tughan әkesi dep ataydy. Joshy men Shynghys hannyng arasynda eshqanday jaqyndyq bolmaghan, tipti Shynghys han ózine moyynsúnbaghan ýlken úlyn óltiruge búiryq bergen degen qauesetter de bar.

Joshynyng balalyq shaghy men jastyq shaghy turaly mәlimet joq. Ol turaly derekter 25 jasynan bastap kezdesedi. 1207 jyly Shynghys han ýlken úlyn Bayqaldyng batysyndaghy jerdi jaulap alugha jiberedi. Onda túratyn orman taypalary – teleuittar, úrsúttar monghol qolbasshysyna soghyspay beriledi. Taypa aqsaqaldardy syilyqqa aq boz attar, búlghyndar jәne qyr súnqarlaryn beredi. Túnghyshynyng әskery darynyna, joryq nәtiyjesine riza bolghan Shynghys han Joshygha ózi jaulap alghan taypalardyng jerin syigha tartty. Dәl osy aumaqtarda Joshy úlysy – Altyn Ordanyng negizi qalandy.

1213 jyly Shynghys han Sin imperiyasyna joryqqa shyghady. Ol әskerin ýsh bólikke bóledi. Negizgi әskerdi ózi  kenje úly Tólemen birge basqardy, batys bólikting basyna aghasy Hasardy, al, әskerding shyghys bóligin basqarugha ýsh úlyn, Shaghatay, Ýgedey, Joshyny qoyady. Búl top Tayhan jotasynyng ontýstiginde soghys jýrgizip, keyin Huanhe ózenining soltýstik jaghalauyna shyghady. Shabuyldaghan  aghayyndylar kóptegen qalalar men eldi mekenderdi, sonyng ishinde eng bay qala Shynsiydi basyp alyp, tonaydy.

Shynghys úldarynyng oljasy orasan zor boldy, olar әskerlerin Beyjing manyndaghy әkesining janyna toptastyrady. Shynghys hannyng búl joryghy óte sәtti ótedi. Sin imperiyasy bitimge keludi súrap, ýlken aqy tóleydi. Mongholdar әskerin jinap, eline keter jolda jergilikti halyqty tonap, óltirip, tútqyngha aludy jalghastyrady. Mongholdar qolynan qaza tapqan beybit halyq sany jýzdegen myngha jetedi. Sini imperiyasyn jengen mongholdar 1217 jyly Bayqal kólining batysynda batyl әri tabandy jau túmattardyng qarsylyghyna tap boldy. Túmattardy basugha attanghan monghol jasaqtary jeniliske úshyrady. Qyrghyzdar túmattar jaghyna shyghyp, mongholdargha qarsy kýresedi. Múny bilgen Joshy han Selenga ózenining múzy arqyly Eniyseyding joghary jaghyna ótip, qyrghyzdardyng ortalyq aimaqtaryna shabuyl jasaydy da telengýt taypasyn baghyndyrady.

Anyzdarda Shynghys han Orta Aziyagha joryqqa shyqpay túryp, taq múragerin belgilep ketedi. Ol aldynda kýtip túrghan qauipti boljaghan deydi.

Shaghatay Joshyny Merkit úrpaghy sanaghan. Joshymen jekpe-jekke shyghady. «Qúpiya anyz» – HIII ghasyrdyng qyrqynshy jyldary shamasynda qytay tanbasymen jazylghan eng kóne monghol shejiresinde bylay jazylady:

Shaghatay «Búl merkit qalay taq múrageri bolyp, ýstemdik tanytpaq?», dese, Joshy «Han әli seni múrager etip qoymady. Nege ýstemdik etesin? Bizden artyq emessin. Men senimen kýreste jenilmeymin», deydi.

Shynghystyng eki balasy jekpe-jekke shyghady. Bir qyzyghy, Shaghatay Joshynyng tegine kýmәnmen qarasa da, han balasynyng ekeui de «shyndyq mynau» dep ashyq aitpaghan eken. Shynghys ruy týrkitildes taypalardan góri búl әngimege әldeqayda az alandady. Kerisinshe, Joshynyng shyqqan tegi kýmәndi bolsa da, onyng úrpaqtary naghyz «Shynghys әuleti» dep tanyldy.

Nelikten Joshy han túnghysh úl bolghanyna qaramastan taq múrageri bolmady? Keybir zertteushiler múny mongholdardyng taypalyq dәstýrlerimen týsindiredi. Sol boyynsha hannyng kenje úly múrager bolyp jariyalandy. Biraq, Shynghys han ýlken úlyn basqa balalarynan kem kórmegen. Múny kelesi derek dәleldeydi:  Shynghys han óz tuystaryna jer bólu kezinde eng ýlken aumaqty Joshygha bergen. Joshy hannyng ólimi de onyng shyghu tegi siyaqty dauly mәsele. Joshy ómirining sonyna qaray әkesimen qarym-qatynasy shiyelenise týsti. Múnyng sebebin tarihshylar Joshynyng býkil Qypshaq dalasyn jaulap alugha barudan bas tartuymen týsindiredi. Joshy han 1225 jyldyng ayaghynda ótken Qúryltaygha barmay, «aurumyn» dep syltau aityp, angha shyghyp ketedi. Búl Shynghys hannyng ashuyna tiydi. Sýitip Joshyny sabasyna týsiruge әsker attandyrady. Biraq eshqanday soghys bolmaydy. Joshy osy seruende qaytys bolady.

Búl oqigha turaly tarihshylar әrtýrli derekter keltiredi. Týrki tilindegi derekkózderding birinde Joshy әkesining aitqanyna kónbegen son, Shynghys han ony óltiruge búiryq bergen. Al, Mongholdardyng dereginde Joshy shynymen qatty nauqastanyp, әldebir aurudan qaytys bolghan. Mongholdar arasynda tekti hannyng qarapayym halyq siyaqty ólui namysqa tiyetin jaghday bolyp sanalady, sondyqtan ólimning sebepterin jasyryp, kóptegen qauesetter taratty. Sonyng biri, Shynghys hannyng tynshylary ony anshylyqta kórmegen deydi.  Býginde «Nelikten Joshy hannyng kesenesi bar, al, Shynghys hannyng qayda jerlengeni belgisiz?» degen súraq tuady.  Jauap qarapayym. Joshy han ómirining sonynda músylmandyqty qabyldap, naghyz músylman retinde jerlense, Shynghys han men Batu han pútqa tabynushylyq dәstýri boyynsha jerlengen.

Kerimsal Júbatqanov

Abai.kz

16 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2651
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 1911
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1942