Osy uaqytqa deyin, biylik kópshilikke resmy týrde latyn qarpindegi qazaq әlipbiyin ýsh ret jariya etti. Qogham onyng birin de qabyldamady. Al qoghamnyng latyn qarpine degen mahabbaty kýshti. Mekemelerding mandayshalary men kóshedegi kórneki jarnamany bylay qoyghanda, gazet-jurnaldar attary týgelge juyq latyn qarpine kóship alghan. Alayda әr basylym dauly tanbalardy әrtýrli jazyp jýr. Búl - sol basylymdy basqaryp otyrghan jurnalist aghayyndardyng latyn tanbasyna kóshuimizding mәnisin bilmey, әiteuir latyn qarpinde túrsa boldy degen týsinigi.

Osy BAQ ataularyndaghy basym qate – «JuldYz», «AiqYn», «AlmatY  aqshamY», «OrtalYq Qazaqstan», «Arqa ajarY», «QaragandY habarY», «Arqa aqshamY», «Talas tYnYsY» degendegi keletin «y» dybysyn  latyn grafikasynda dauyssyz «y» dybysyna sәikes keletin «Y»  tanbasymen beru. Búl qate jóninde keshegi Qúryltayda da aityldy.Preziydent Qasym-Jomart Toqaev: «Tilimizge arnalghan orfografiyalyq qaghidalardy qayta qaraghan jón. Mysaly, kirillisa grafikasyndaghy qazaq tilining tól sózderinde «Y» әrpi jii kezdesedi. Osy әripti mehanikalyq týrde latyn grafikasyna kóshirse, aghylshyn tilindegi «Ý» әrpi әrbir tiyisti sózde payda bolady. Búl – dúrys emes. Bizge jәne týrkitildes bauyrlarymyzgha «Ý» әrpi jii kezdesetin sózderdi oqu qiyngha soghady. Mysaly, «tynyshtyq» («tYnYshtYq») degen sózdi alyp qaranyzdar, ýsh «Ý» әrpi payda boldy. Sózding ózi kózge jaghymsyz kórinedi. Osynday mysaldar óte kóp. Mine, sol sebepti, men Til bilimi institutyna qazaq tilining jana orfografiyasy turaly arnayy enbek әzirleudi tapsyrdym» dedi. Bizding ghylymy mekemede otyrghandar múny sózbe sóz úghyp, «tYnYshtYq» dep óz jazghandaryn jetildirip  Y-syz tnshtq dep jazatyn erekshe núsqa úsynbasa dep, seziktenip otyrmyn. Búlardan shyghady. Búlar dep otyrghanym latyn tanbasyna kóshuge qatysty mәselening ghylymy dúrystyghyna kepil bolatyn Aqymet Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi instituty, Ýkimetting pәrmenimen bekitilgen orfografiyalyq júmys toby (tizim boyynsha) jәne olardyng júmysyn qarjymen qamtamasyz etip úiymdastyratyn Til komiyteti men onyng qarauyndaghy Sh.Shayahmetov atyndaghy Respublikalyq Til ortalyghy.

Osy uaqytqa deyin Preziydent jarlyghymen ainalasy bes aidyng ishinde bekitilgen ýsh núsqa jaramsyz bolyp shyqty.

Birinshi núsqa 2017 jyly 11 qyrkýiek kýni parlamentte latyn núsqasyndaghy qazaq әlipbiyining alghashqy varianttary tanystyryldy. Búnyng kemshiligi bir dybysty qos әrippen tanbalau. Búl qazaq tilining tabighatyna jat.

Ekinshi núsqa Qazaqstan Respublikasy Preziydentining 2017 jylghy 26 qazandaghy № 569 Jarlyghymen bekitildi. Búnyng kemshiligi qazaq tiline tәn dybystardy tóbesinen apostrof degen teris ýtirmen erekshelep, sózderding arasyn ashyp jiberu.

Ýshinshi núsqa 2018 jyldyng 19 aqpanynda aldynghy shygharghan «Qazaq tili әlipbiyin kirillisadan latyn grafikasyna kóshiru turaly» jarlyghyna ózgeris engizdi. Búnyng kemshiligi qazaq tilining dybystaryn akut degen tanbamen erekshelep Sh jәne Ch dybystaryn birinshi núsqadaghyday qos tanbamen belgileu.

Osyndaghy birde bir núsqada ghylym joq, últtyq ústanym joq. Anau jaramasa mynasyn úsynyp kóreyik degen mәnóbir ghana bar. O bastan osy isting basy-qasynda jýrgender búghan da toqtamay әzirge deyin «jetildirilgen» degen núsqany sýirep jýrdi. Neghúrlym bylyqtyrsaq soghúrlym ghylymy bolady dep oilaytyn bolsa kerek, onyng ishinde әlemdegi diakritikanyng (sedili, makron, breviys, umlaut) bәrin әkelip taqqan. Preziydent Q.Toqaevtyn: «Men  Til bilimi institutyna qazaq tilining jana orfografiyasy turaly arnayy enbek әzirleudi tapsyrdym» - degenine búlar «qúp bolady» dep endi basqa bir núsqany jasaugha  kirisip te ketken  bolar.

Orfografiyalyq jazu normasynyng erejelerinen túrady, jazudyng ózi әripterdi týzuden kórinedi. Al әrip dybystyng kelbeti. Yaghni, әlipby jasaudy aldymen tilimizde qansha dybys bar, olar qanday tanbalarmen belgilenedi degennen bastau kerek emes pe?! Jazudy qúraytyn tanbalar anyqtalmay túryp, onyng erejesin jasaugha bola ma eken. Búl tandalghan kirpishi joq, biraq qabyrgha órem deumen birdey. Onyng ýstine búlar (әlgi jogharyda aitqan mekemeler) Ýkimet otyrysynda maqúldatyp,  2019 jyly 18 qantarda «Egemen Qazaqstan» gazetine (әlgi bekitilgen núsqalardyng birimen) jap-jana Emlening erejelerin jariyalaghan edi. Ol joba qazir kýresinde jatyr. Sondyqtan búlardan eshtene shyqpaydy. Aldymyzda әlem moyyndaghan Aqymet әlipbiyining prinsipteri jәne bir dybys bir әrip ústanymyna dәl keletin symday tartylghan jýiesi bar tilimiz bola túryp osynshama qate jibergen búlargha endi eshtene jýkteuge bolmas. Búlar eldi taghy otyz jyl adastyrady. Osy uaqytqa deyin jogharghydaghy shala әlipbiylermen jyn qughanday eldi shulatyp diktant alyp edi. Endi ayaghynan bastandar dese, sony istemekshi, 2030 jylgha deyin qoya túryndar dese, oghan da kónbekshi.

Álipby týzu, emle erejelerin jazudyng ekeui de sayasatqa qarap emes, tilding jýiesine, dybystyng ishki zandaryna sýienip jasalady. Sondyqtan ony sayasattaghylar ne jasap ber dese sony istey qoyatyn «qytay zauyty» emes, tilshi ghalymdar onda da lingvistikalyq bilimi tolyq mamandar jasauy kerek.

Bijomart Qapalbek

Abai.kz