Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4363 0 pikir 3 Jeltoqsan, 2012 saghat 09:00

Bolat Mýrsәlim: «Olar – Alashtyng altyn didary»

2017 jyly Alashorda ýkimetining qúrylghanyna 100 jyl tolady. Osynday tarihy kezenning qarsanynda, Alash ordanyng mereytoyyn óz dengeyinde layyqty atap ótuimiz kerek. Oghan dayyndyq sharalary býginnen bastaluy tiyis. Yaghni, Alash orda tarihy fotoalibom týrinde, ghylymy zertteuler, әdeby hәm dramaturgiyalyq shygharmalar negizinde jaryq kórip, derekti jәne kórkem filimder týsirilui, t.b. is-sharalarda kórinis tabuy tiyis. Juyrda jurnalist Bolat Mýrsәlim qúrastyrghan «Alash orda» fotoalibomynyng tanystyrylymynda tarihshy Mәmbet Qoygeldi, jazushy-baspager Didahmet Áshimhan, sayasattanushylar Erlan Qariyn, Aydos Sarym, «Abai.kz» aqparattyq portalynyng bas redaktory Dәuren Quat jәne taghy basqa azamattar osy mәseleni qauzady. «Alash» qozghalysy men ýkimetine ghasyr tolu qarsanynda atqarylghan iygi isterding biri - «Núr Otan» HDP qoldauymen, «Altyn Qyran» halyqaralyq qayyrymdylyq qorynyng demeushiligimen «Orhon» baspa ýiinen jaryq kórgen «Alash orda» fotoalibomy. Atalghan jinaq «Atqan tan», «Oyan, qazaq!», «Alash avtonomiyasy», «Janpida», «Abaqty joly», «Taghzym» atty bólimderden túrady. Osy orayda, fotoalibom avtorymen az-kem tildesken edik.

Bolat MÝRSÁLIM, jurnalist, «Alash orda» fotoalibomynyng qúrastyrushysy:

Olar - Alashtyng altyn didary

2017 jyly Alashorda ýkimetining qúrylghanyna 100 jyl tolady. Osynday tarihy kezenning qarsanynda, Alash ordanyng mereytoyyn óz dengeyinde layyqty atap ótuimiz kerek. Oghan dayyndyq sharalary býginnen bastaluy tiyis. Yaghni, Alash orda tarihy fotoalibom týrinde, ghylymy zertteuler, әdeby hәm dramaturgiyalyq shygharmalar negizinde jaryq kórip, derekti jәne kórkem filimder týsirilui, t.b. is-sharalarda kórinis tabuy tiyis. Juyrda jurnalist Bolat Mýrsәlim qúrastyrghan «Alash orda» fotoalibomynyng tanystyrylymynda tarihshy Mәmbet Qoygeldi, jazushy-baspager Didahmet Áshimhan, sayasattanushylar Erlan Qariyn, Aydos Sarym, «Abai.kz» aqparattyq portalynyng bas redaktory Dәuren Quat jәne taghy basqa azamattar osy mәseleni qauzady. «Alash» qozghalysy men ýkimetine ghasyr tolu qarsanynda atqarylghan iygi isterding biri - «Núr Otan» HDP qoldauymen, «Altyn Qyran» halyqaralyq qayyrymdylyq qorynyng demeushiligimen «Orhon» baspa ýiinen jaryq kórgen «Alash orda» fotoalibomy. Atalghan jinaq «Atqan tan», «Oyan, qazaq!», «Alash avtonomiyasy», «Janpida», «Abaqty joly», «Taghzym» atty bólimderden túrady. Osy orayda, fotoalibom avtorymen az-kem tildesken edik.

Bolat MÝRSÁLIM, jurnalist, «Alash orda» fotoalibomynyng qúrastyrushysy:

Olar - Alashtyng altyn didary

- Bolat myrza, juyrda «Alash orda» fotoalibomyn jaryqqa shygharyp, Astana men Almatyda túsaukeserin ótkizdiniz. Almatydaghy M.Áuezov múrajay-ýiinde ótken túsaukeser jiynyna biz de qatystyq. Alash taqyrybyn indete zerttegen ghalymdarymyzdyng ózi atalghan jinaqqa iltipat bildirip, enbeginizdi joghary baghalady. Fotoalibomda jaryq kórgen suretterdi qansha jyl jinadynyz hәm oqyrman qolyna tiygennen keyingi el-júrttyng yqylasy qanday?

- «Alash orda» fotoalibomyndaghy suretter 5 jyldan asa uaqyt ishinde jinaqtaldy. Degenmen, bes jyl boyy osy ispen ghana týbegeyli shúghyldanghanymyz joq. Búl suretter kýndelikti júmys arasynda, qolymyz qalt etkende atqaryldy. Suretterdi jinau maqsatynda ghalymdargha, kóptegen zertteushilerge habarlasyp, izdestiruge tura keldi. Onyng ishinde Alash qayratkerlerining úrpaqtaryna da habarlasyp, jeke múraghattarynan suretter súrastyrdyq. Alayda, alghashqyda kóptegen Alash qayratkerlerining úrpaqtary tarapynan týsinbeushilik bayqalyp, olar fotojinaqtyng shyn mәninde jaryq kóretinine seninkiremedi. Keybir zertteushi-ghalymdar da óz qorlaryndaghy suretti bergisi kelmedi. Búl - osyghan deyingi kóptegen fotosuretterding qoldy bolyp ketuinen shyghar dep týidik. Sondyqtan, fotoalibomda qolymyz jetken suretter jinaqtaldy.

Áuezov múrajay-ýiinde «Alash orda» fotoalibomy tanystyrylyp, alashtyqtardyng úrpaqtaryna tabys etilgende olardyng qatty quanghanyn bayqadyq. Tipti, ýilerindegi jeke múraghattarynda túrghan fotosuretter turaly aityp jatty. Mәselen, Asylbek Seyitovtyng qyzy Klara apamyzdyng ýiine bardym. Ol kisi quanyshyn jasyrmay: «Sol kýni kitapty jastyghymnyng astyna qoyyp úiyqtadym», - dep kózine jas aldy. Klara apa óz әngimesinde: «Ákemdi kórgen joqpyn, sheshemnen 8 ailyghymda qalyppyn. Sondyqtan, ata-anamnyng kim ekenin de bilmeytinmin. Áke-sheshemning suretterin alghash ret 17 jasqa kelgenimde bir-aq kórdim», - dedi jylap otyryp. Endi búl kisiler ómir boyy «Halyq jauynyn» balasy atalyp, el-júrtqa kóztýrtki bolghan adamdar ghoy. Jalpy, Seyitovter Múratbek, Músylmanbek, Asylbek esimdi ýsh aghayyndy eken. Ýsheui de óte bilimdi, ziyaly, Tom qalasynda oqyghan kәsiby dәrigerler bolghan. Almaty qalasyndaghy qazirgi №5 emhananyng negizin qalaghan osy Asylbek Seyitov bolatyn. Osy siyaqty Alash qayratkerlerining kózi tiri barlyq úrpaqtary fotoalibomnyng jaryqqa shyghuyn erekshe tebirenispen qarsy alyp jatyr. Biz olardyng jay-kýiin sonshalyqty jaqyn týsine almaytyn shygharmyz, mýmkin. Óitkeni, «Halyq jauynyn» balasy retinde әke-sheshesiz ósip, qughyn kórgen balalar ata-analarynyng suretterining jarqyrap jinaqqa shyghuyn shyn mәninde ózgeshe sezimmen qabyldaydy. Sol sebepti, alashordashylardyng beyneleri aldymen úrpaqtaryna ystyq kórinetin shyghar dep oilaymyn. Óitkeni, olar - shyn mәninde Alashtyng altyn didary ghoy.

- Jalpy, alibomda qansha suret jariyalandy. Olardyng qanshasy búryn jariyalanbaghan suretter?

- «Alash orda» fotoalibomynda barlyghy 362 suret jariyalandy. Olardyng ishinde tikeley taqyrypqa qatysy bary, sonday-aq, alashtyqtardyng izi qalghan qalalardyng sol uaqyttaghy suretteri engizildi. Múnyng ishinde tikeley ózim tapqan ongha juyq suret túnghysh ret tanystyrylyp otyr. Sonday-aq, basylymdarda bir mәrte jylt etip kórinip, basqa kezde jariyagha shyqpaghan suretter de bar. Jalpy alghanda, búl suretter alghash ret jariyalanyp otyr dep aitugha kelmeydi. Óitkeni, bizding qolymyzgha týspegen әldebir kitaptarda, bolmasa basylym betterinde jariyalanghan boluy da әbden mýmkin. Mәselen, juyrda Múhamedjan Tynyshpevtyng kenje úly Dәulet Tynyshpaevpen jolyqtym. Dәukeng alibomdaghy Múhamedjan Tynyshpaevtyng Duma deputaty bolyp jýrgen kezindegi suretin kórip tanghaldy. Ol kisi: «Búl suretting mende kishkentay ghana týri bar. Al, sende tolyq eken» dedi. Onyng sebebi, juyrda Peterbor múraghatynan atalghan suretting tolyq núsqasy tabylghan edi. Ayta keterligi, búghan deyin týrli jinaqtardan, onyng ishinde Mәskeude jaryq kórgen «Resey Memlekettik Dumasynyng deputattary» jinaghynan kóshirilgen suretter bizde әli de tolyq emes eken. Osy orayda, Álihan Bókeyhanúlynyng da Dumagha deputat bolyp jýrgen kezindegi suretterining túnghysh ret tolyq núsqasy tabyldy. Osyghan deyin búl suretterge úqsas suretter ghylymy ainalymda bar bolatyn. Dese de, alibomgha engizilgen suretterding keybiri týpnúsqa nemese týpnúsqagha jaqyn suretter retinde birinshi mәrte shyqty. Sonymen qatar, Alash qayratkerleri úrpaqtarynyng jeke múraghattarynan búghan deyin eshqayda jariyalanbaghan, bizge beymәlim suretter tabylyp jatyr. Búl suretter fotoalibomnyng tolyqtyrylyp, ekinshi qaytara basyluynda shyghady dep josparlap otyrmyz.

Fotoalibomda Baqytjan Qarataevtyng Temirghaly Núrekenovpen birge Dumagha deputat bolyp, anketa toltyryp jatqan sureti túnghysh ret jariyalandy. Álihan Bókeyhanúly Vyborg ýndeuine qol qoyghannan son, oghan Semey oblysynan deputattyqqa týsuge tyiym salynghan edi. Álekeng sol kezde ornyna bes adamdy úsynghan. Onyng ishinde Shәkәrim de bar. Sol beseuding bireui Temirghaly Núrekenov Ekinshi Dumagha deputat bolady. Yaghni, sol kezde týsirilgen suret túnghysh ret jariyalanyp otyr. Búl suretti birqatar ghalymdargha kórsettim, olar atalghan suretti alghash ret kórip otyrghandyghyn jetkizdi. Sonday-aq, Shaymerden Qosshyghúlovtyng sureti de túnghysh ret jariyalanyp otyr degen oidamyn. Óitkeni, búl suretti búghan deyin ózim baspa betterinen keziktirmegen edim. Ahmet Birimjanovtyn, Múhametjan Tynyshpaevtyn, alibomnyng alghashqy betindegi Álihan Bókeyhanúlynyng suretteri de birinshi mәrte jariyalanyp otyr. Alibomnyng alghashqy betindegi Álekenning suretining búghan deyingi núsqalary boyalghan, kórkemdelgen týrde bolatyn. Al, myna suret týpnúsqagha óte jaqyn, tipti, kóshirmesi boluy mýmkin.

Sonday-aq, Mústafa Shoqaydyng shetelde jýrgen songhy bir suretin Ábduaqap Qaranyng «Abay» portalyna jariyalanghan songhy bir maqalasynan alyp paydalandyq. Búl surette Mústafa Shoqay Qapqaz últtarynyng ókilderimen birge týsken. Sonday-aq, Sadyq Amanjolovtyng «Almaty aqshamyna» jariyalanghan sureti de kópshilikke tanys emes. Mәmbet Qoygeldi aghamyz «Alash» partiyasynyng Bishkektegi bólimshesin qúrghan qyrghyz azamattarynyng suretterin berdi. Alash milisiyasy men әskerin qúrugha belsene qatysqan, qyzmet etken ofiyserlerding suretteri de túnghysh ret toptalyp jariyalanyp otyr. Keybir azamattar ghalamtor arqyly «múnyng bәri belgili suretter ghoy, onyng nesi janalyq?» degen synayda pikirler bildirgen eken. Áriyne, kópshiligining belgili suretter ekeni ras. Biraq, búl suretterding jinaqtalyp shyghuy túnghysh ret mýmkin bolyp otyr. Onyng ýstine olardyng qataryna búryn jariyalanbaghan on shaqty suret qosyldy.

- Óziniz aityp otyrghanday, alibomnan «Alash» partiyasyna qyrghyz halqynan bolysqan túlghalardyng suretterin kezdestirdik. Múny Mәmbet Qoygeldi aghamyz fotoalibomnyng janalyghy retinde qarastyrdy...

- Áriyne, búryn keybir ghylymy maqalalarda qyrghyz azamattarynyng «Alash» partiyasynyng bólimshesin qúrghany aitylatyn. Onyng ishinde, qyrghyz azamattarynyng «Alash» partiyasynyng ekinshi qúryltayyna shaqyrylghany turaly mәlimetti bilemiz. Al, «Alash ordanyn» Bishkektegi bir qanaty bolghan qyrghyz azamattary suretterining toptastyrylyp jariyalanuynan almaghayyp zamanda qazaqtardyng qyrghyz aghayyndardy ózderine tartqandary, qyrghyz elinde «Alash orda» ýkimetining ýlken kýsh bolghany kórinip túr. Sondyqtan, búl suretterding engiziluin fotoalibomnyng janalyghy retinde qarastyruymyzgha әbden bolady. Búl suretter jinaqqa Mәmbet Qoygeldining zertteuleri negizinde endi.

- Alash әskerine qatysy bar birneshe suretter jariyalanghan eken. Osy suretterdi taghy da tolyqtyrugha bola ma?

- Alash әskerin qúrugha atsalysqan kóptegen azamattardy maqalalardan, ghylymy zertteulerden bilemiz. Al, olardyng suretterin tolyqtyru kerek. Degenmen, búl baghytta kóp izdenu qajet. Semeyde Alash әskery polkin jasaqtaghan kapitan Hamit Toqtamyshev boldy. Álmúhamed Ospanov, Sabyr Sarghojin esimdi azamattar Batys Alash ordada Jahanshalardyng janynda ýkimet qúrysyp, solarmen birge әsker jasaqtaghan azamattar bolatyn, keyin shet elge ketip qalghan. Eger, búl baghytta jemisti júmys istese, Alash әskerine qatysty jeke kitap, jeke jinaqtar shygharugha bolady. Sәbit Múqanovtyng «Ómir mektebi» romanynda 1925 jyly Qyzylordada Alashtyng tuy dep kóterilgen Batys Alashordanyng jasyl tuy turaly aitylady, sonymen qatar, Semeyde kapitan Toqtamyshevting Álihan Bókeyhanúlyna salt atpen kelip, «Alashtyn» birinshi polky sap týzep, kelip túr dep raport bergeninde olardyng qolynda aq tu bolghany turaly derekter bar. Aq tuda eskishe jazumen «Jasasyn, Alash avtonomiyasy! Alla Jar!» dep jazylghan eken. Sol siyaqty kóptegen dýniyelerdi, Alashqa qatysty rәmizderdi derekter negizinde qaytadan jasatugha bolatyn shyghar dep oilaymyn. Búl - birtalay izdenisti, әuesqoy emes, ghylymy izdenisti talap etedi.

- «Alash orda» fotoalibomynda әr qayratkerding sureti Peterbordaghy Bulla ateliesi, Oraldaghy Onufriyev fotostudiyasy, Ombydaghy E.Kessler fotostudiyasy, Tashkenttegi Nazarov ateliesi, Troiskidegi Senilov fotostudiyasy, Qazandaghy Klimashev fotostudiyasy siyaqty qay salonda, ateliede týsirilgeni jazylghan. Múny qalay anyqtadynyz?

- Fotoalibomdy shygharuda eng kóp uaqyt júmsalghan júmystardyng biri osy boldy. Óitkeni, olardyng ishinde belgili, belgisiz túlghalar bar. Olar turaly derekterdi birneshe maqalalarmen, esteliktermen salystyru kerek boldy. Sol uaqytta bolyp jatqan oqighalardyng ishinde búl túlghalar boldy ma, bolghan joq pa, әrtýrli tarihy derekter arqyly, kitaptar arqyly qarau kerek edi. Tipti, Gýlnar apa Mirjaqypqyzynyng ózi esteliginde osy uaqytqa sheyin shatastyryp kelgen keybir túlghalardy 1989 jyly Maghjan Júmabaevtyng jary Zyliha Júmabaevagha kórsetkenin jazady. Zyliha apamyz sonda surettegi túlghalardy jazbay tanyp, kimning kim ekenin aityp beripti. Sondyqtan, Alash qayratkerlerining týsken suretterining jylyn anyqtau, qayda týskenin bilu birtalay uaqytty qajet etti. Múnyng barlyghy derektanu túrghysynan jýrgizildi.

- Osy suretter týsirilgen atelieler, salondar Resey derekterinde jii kezdese me?

- Bizding tarapymyzdan Resey múraghattaryna barugha mýmkindik bolghan joq. Degenmen, Bulla ateliesi óz zamanynda Peterbordaghy eng ýlken, joghary dengeydegi atelie bolghan eken. Bulla degen últy evrey azamattyng fotostudiyasy bolghan. Sayasy qayratkerlerding kópshiligi sol studiyada suretke týsken. Revolusiyadan keyin atalghan ateliening múraghaty jan-jaqqa shashylyp, qoldy bolyp ketken eken. Búl suretterding qay jerde týsirilgendigi turaly derekterding kópshiligin ghalamtor arqyly taptyq. Tarihshy Haziretәli Túrsyn Tashkentting kinofotomúraghatynda da Alash qayratkerlerining Tashkentke keluine baylanysty birqatar suretter boluy mýmkin ekenin aitady. Múnyng barlyghyna әzirge qol jetkize almay otyrmyz. Óitkeni, búl júmystar arnayy zertteudi, uaqytty, qarjyny qajet etedi.

- Maghjan Júmabaevtyng búghan deyingi bizge beytanys, 1909 jyly týsirilgen suretin kórdik. Ony qaydan qolgha týsirdiniz?

- «Anyz adam» jurnaly bir nómirin Maghjan Júmabaevqa arnap shygharghan eken. Búl suretti sol jurnaldan aldym. Jurnal redaksiyasy da atalghan suretti zertteushilerden alghan boluy mýmkin.

- Jinaqtaghy Shәkәrimning dýdәmal sureti turaly ghalymdar, zertteushiler qanday pikir aituda? Búl beyne Túraghúl Abayúlyna da úqsaytyn siyaqty..

- Búl suretti Marat Eskendirúlynyng kitabynan alghanmyn. Sol kitapta ghalym arnayy maqala arnap, surettegi túlghanyng Shәkәrim boluy mýmkin ekenin aitady. Alayda, anyq tanylmaghan. Jalpy, fotoalibomda anyq tanylmaghan eki suretke esimderining janyna súraq belgisin qoydyq. Bireui Shәkәrimge qatysty, bireui Syrdariya oblysynan II Dumagha deputat bolyp saylanghan Tileuli Allabergenúlyna qatysty. Juyrda Marat Ápsәmetov Mәmbet Qoygeldi aghamyzdan dýdәmal surettegi túlghanyng Shәkәrim emestigin aitypty. Yaghni, Shәkәrim bolmauy da yqtimal.

- Albom aldaghy uaqytta tolyqtyrylyp qayta jaryqqa shyqqaly jatyr dep estidik?

- Fotoalibom shyqqannan keyin kóptegen adamdar habarlasyp jatyr. Tipti, shet eldik ghalymdar da qyzyghushylyq tanytty. Sondyqtan, aldaghy uaqytta taghy da tolyqtyryp basqandy jón sanap otyrmyz. Barlyq suretti taghy bir sýzgiden ótkizip, jýieli basyp shygharudy da oilap otyrmyz. Oghan birtalay uaqyt kerek.

- «Bir joq bir joqty tabady» deydi ghoy. Osy suretterdi jinastyru, izdestiru barysynda Alash múrasyna qatysty taghy qanday tyng derekterge jolyqtynyz?

- Múhametjan Tynyshpaevtyng Týrksib qúrylysy kezinde týsirilgen kinohronikadaghy beynesin balasy tanypty. Jaqynda derekti filimderding birinde kórip qalatyn shygharmyz...

 

Súhbattasqan - Duman ANASh

«Almaty aqshamy», 144-145, 1-jeltoqsan, 2012

Mәmbet QOYGELDI, Qazaqstan tarihshylary qauymdastyghynyng tóraghasy, professor:

Alibomda Alashtyng qyrghyz qanaty kórsetildi

- «Alash orda» fotoalibomynyng shyghuy qogham ýshin ýlken janalyq. Óitkeni, Alash qozghalysy turaly kóptegen monografiyalyq zertteuler, qújattyq jinaqtar jaryq kórdi, tipti, eki birdey ensiklopediya ómirge keldi. Múnyng bәri qauym ýshin iygilikti is. Alash qozghalysyn qoghamgha tolyq kórsetu, jetkizu jolynda atqarylatyn júmys әli kóp. Sondyqtan, «Alash orda» fotoalibomy Alash qozghalysyn tanyp-bilude orny erekshe enbek. Meninshe, ghylymy zertteu enbekteri kóp jaghdayda júrtshylyqtyng sanasyna jan-jaqty jete bermeydi. Al, fotoalibomnyng óz baghyty bar. Búl fotoalibom bolghanymen, ýlken ghylymy izdenisti qajet etedi. Fotoalibomda Alash qayratkerlerining jýrip ótken joly kezen-kezenimen beynelenedi. Jastyq shaghynan bastap, repressiya qúrbany boluy, olardy qazirgi qazaq qoghamy qanshalyq qúrmet tútyp otyrghany suret arqyly qamtylady.

Alash qozghalysy - últtyq memlekettilikti janghyrtudyng jana zamangha say intelektualdy, europalyq dengeyge kóterilgen ziyalylar qozghalysy boldy. Qazaq tarihynda búryn-sondy múnday iri qozghalys bolghan joq. Sondyqtan, onyng orny erekshe. Alash qozghalysynyng auqymdylyghy nede? Mysaly, Alash qozghalysyna kórshi qyrghyz aghayyndar qatysty. Qyrghyzstanda «Alash» partiyasynyng filialy qúryldy. Ony qúrghan Abdykerim Sydyqov degen qyrghyz azamaty edi. Ol sol ýshin repressiya qúrbany boldy. Alash qozghalysyna qyrghyzdyng talantty ýlken aqyny Qasym Tynystanov tikeley atsalysty. Onyng tergeu metarialdarynda «Alash qozghalysyna qatysty» degen aiyp taghylghany aitylady. Sol siyaqty Ishanghaly Aralbaev qazaq ziyalylarymen Ufadaghy Ghaliya medresesinde birge oqyghan, Ahmet Baytúrsynúlymen ýzengiles bolghan. Fotoalibomda qazaq jastary Ahmet Baytúrsynúlyn Ufagha kezdesuge shaqyrghan kezde týsken sureti bar. Osy kezdesude qazaq jastarymen qatar Ishanghaly Aralbaev ta túr. Keyin Ishanghaly Aralbaev qyrghyz alifaviytin jasady. Qyrghyzstanda alifavitke baylanysty ótken jiyngha Ahang da shaqyrylyp, sóz sóiledi. Baytúrsynúly iydeyasyn qoldaghany, ony qyrghyz eline taratqany ýshin Ishanghalidy «qyrghyzdyng Baytúrsynovy» dep ataghan. Sonday-aq, Qasymbek Teltaevtyng suretin tabu ýshin kóptegen júmystar jýrgizildi. Alash orda ýkimeti qúrylghan uaqytta ýkimetke mýshelikke kandidat retinde Jәlel Soltabaev deytin qyrghyz azamaty kirdi. Búl - Alash orda ýkimetining mýshesi degen sóz. Sondyqtan, Alashtyng qyrghyz qanatyn kórsetu - búl kitaptyng basty janalyghy der edim.

«Abai.kz»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5534