Senbi, 1 Qazan 2022
Alang 1813 9 pikir 26 Shilde, 2022 saghat 13:07

Ayghay salyp, joqtaudyng az-aq aldyndamyz

Dabyl qaghatyn jaghday. Búl kýnde ang men qústan aiyrylghan Saryarqa tirshilik iyesining dybysy estilmeytin óli ólkege ainalyp bara jatyr.

Osydan ýsh jyl búryn Qarqaraly, onan әri Egindibúlaq, Boqty jaqqa jol týsken edi, qansha zer salsaq ta qalbandap úshqan bir qústy kóre almay dal boldyq. «Búl qalay?» – dep súraghanymyzgha sol jaqtyng bir azamaty iyghyn kóterip, «men qaydan bileyin» degen-di. Endi, mine, Saryarqanyng sauyrly ólkesining biri – Shet audanymen kórshi – Aqtoghay, Janarqa audandarynyng biraz jerin aralap, «búl qalaygha» taghy da tap boldyq. Qazaqtyng Úly tauynda da osyghan jaqyn jaghday.

«Búl qalaygha?» «Proton», – dep kókti núsqaydy qamyqqan el. IYә, kókting «suy» da «u» bop jaughan zaman búl. Arqada qúbylghan bir týlki jýrushi edi. Arqasynda bir qyltanaghy joq tyrday jalanash týlki. Osy kýni әlgi týlkiden ózge tirshilik iyesi kórine bermeydi.

Arqanyng qúba belderining kez kelgen sayynan dalbandap úshatyn bóktergi, qúladyn, taban astynan at ýrkitetin bódene, targhaq, túrymtay, kýikentay, jaghaltay, qyrghi, qayda? Mahambetting «ey, qyzghysh qús» deytin qyzghysh qúsy qayda?

HIH ghasyrda Mahambet:
«Ey qyzghysh qús, qyzghysh qús,
Seni kólden aiyrghan,
Lashyn qústyng tepkini.
Meni elden aiyrghan,
Han Jәngirding ekpini», –
dep edi.

HHI ghasyrda Qyzghysh qústy kólden de, elden de aiyrghan qay tekpin men ekpin?

Júrt sәn ýshin ústaytyn ýki, jalpandaghan japalaq, Arqany әnge bólegen qanqyldaghan sary ala qaz, bir ózi kishigirim marqaday bolatyn duadaq kózden ghayyp bolghan. Qarabay degen qús búryn da siyrek edi, qazir bir jola joghalghan. Qúday-au, tang qylang bere sonau kókke ilinip, ghajayyp әn salghan dala búlbúly boztarghay kórinbegen son, dala iyesi ólgendey súlyq jatyr. Kónil qúlazidy, bir óksik kep kókiregindi keuleydi.

Qanatyn qomdap, qompang qaqqan qara qús, aqbas kýshigen, tazqara, ólekse ataulyny kór-jerden izdep tabatyn sauysqandy kórip, bala-shagha mәz bolatyn. Úrpaq tughan dalanyng súlu tabighatyn kórip óssinshi deysin-au. Sol dalanyng úly, sol dalany qorghaytyn da, qasiyetin aspandatatyn da sol úl bolsa eken deging keledi. Eng bolmasa, shyqylyqtaghan torghay kórinbegen menireu dala endigi úrpaqty mәngýrt etpesine kim kepil?..

Anau Aghybay batyrdyng ziratynan arghy, sonau Tayatqan-Shúnaqtan shalghay jerde biri qalmaqpen, biri oryspen soghysqan batyrlardyng tas beyiti jatyr. Solardy biler menen basqa da eshkim qalmapty. Janyma nemeremmen taghy bir-eki jasty ertip alghan edim. Árirektegi iyen dalada, ilgeride, sol dalagha syimaytynday ondaghan myng kiyikting tabyny jatatyn. Laqtaryn basyp ketpeyin dep, arasynan zorgha ótushi edik. Kónil elegizip keledi. Bir kezde sol iyen daladan jalghyz kiyik qashty. Laghy sonynda. «Kiyik, kiyik» dep nemerem mәz. Al bizding kónilimiz úlyp, jylap túr. Ayghay salyp, joqtaudyng az-aq aldyndamyz.

Arqanyng tórinde úzynnan jýz shaqyrymgha sozylghan Taghyly-Búghyly taulary jatyr. Bir sayynan jiyrma-otyz arqar ýrpip shyqsa, taghy bir jotasynan qyryq-elui boy kórsetetin arqar tabyndary, tasqa shyghyp, bizge qarap, mýiizin bilep túrghan aibatty, súlu qúljalary mәngilik bop kórinetin. Endi, ol taulardan arqardyng izin de kóre almaysyn. Kóldeneng jatqan Besshoqy, Aqerek, Tolaghay, Qyzyltau, Qatpar, Alayghyr, Keregetas biz kórgen ang men qústan júrday.

«Bәri u ghoy», – deydi el jegen dәmin, ishken suyn kórsetip.
Arqany quanshylyq basyp barady. Keshegi shalghyny qara sannan keletin alqaptardyng shóbi tobyqqa jetpeydi. Búrqyrap jatqan búlaqtar tartylghan. Jazday aghyp jatatyn ózender sualghan, ne әbden lastanghan.

Arqanyng tósi Qaraghandy oblysyndaghy jaghday – osy. Shyghysyndaghy Ertis-Pavlodar, Semey, batysyndaghy Aqtóbe aimaghyndaghy jaghday neshik? «Bәri osynday kepke úshyrasa, ekonomikany kótergenimiz de, «Jana Qazaqstan» dep talpynghanymyz da, týkke túrghysyz bop qalmay ma?» degen kýdik ishti jegidey jeydi. Damyghan elder osynday apatty kóriniske shydap otyra almasy anyq. Bizge ne boldy? Nege ýnsizbiz? Tabighat ózi kórsoqyr bolmasaq kózimizdi shúqyp kórsetip túr ghoy.

Auruhana bitken, siresken neshe qily aurular. Enbektegen jas ta, enkeygen kәri de sonyng tabaldyryghyn tozdyryp jýr. «Men dәriger bop kelgende audan boyynda 17 adam giypertonik bop tirkelgen edi, kәzir olardyng qarasy mynnan asyp ketti», – deydi inim Rayymbek.

«Arqanyng jazy beyishtey», – dep jyrlapty Shortanbay jyrau.
«Arqa – beyish» dep Shortanbay jyraudyng tamsanuy týshirkengen týstey. Arqanyng býgingi kórinisine kýrsinesin.

«Bylqyldaq» dep atalatyn úzyny 5 shaqyrym, eni shaqyrymgha jaqyn alqap bolushy edi. Ayaghynmen shetinen bassang búrq-búrq etip gaz shyghyp jatatyn. Attyly týgili, jayau adam óte almaytyn. Býginde sol jer birjola keuip qalghan. Kez kelgen túsynan mashinamen búrqyratyp óte shyghasyn. Bylqyldaqtyng at shaptyrym ainalasy kókoray shalghyn edi, býginde mal jayylymyna da jaramaydy.

Jazda 40 kýn shildede, mausym aiy­nyng on besi shamasynda Ýrker tuatyn. Shilde aiynyng on besi, jiyrmasy kýnderine deyin kýn batqan song týnning tamyljyghan jyp-jyly ayasynda tang atqansha kóileksheng dalada jatushy edik. Mine, biyl altynshy jyl, Kýnning kózi úyasyna kirgen son-aq, adamdy jauratatyn salqyn bastalady. Týnde dalada kórpe jamylyp jatu da mýmkin emes.

Jaz janbyry búrynghy kórinisinen ada. Sonadaydan auany syryldata tilgen janbyrmen qosa, kýrkiregen aspan, shatyrlaghan nayzaghaygha bar әlem moyyndaghanday, jan-januar, otardaghy jylqy basyn iyip túratyn. Qazirgi janbyrda kýrkireu de joq, nayzaghay da oinamaydy. J  anbyr kýzding janbyrynday suyq. Sirkiregen bir kórinis. Aspan kýrkiremegen song jerding de iui shamaly.

Saryarqa, sarqyraghan suyng qayda?
Týnde shyq, kýndiz múnar
buyng qayda?
Shajaghay shart-shúrt etip,
nóser qúighan,
Kók jasyl kempirqosaq tuyng qayda? – dep jyrlaghan eken Narmanbet aqyn. Súlu Saryarqanyng keshegi biz kórgen kórinisi býginde tәtti bir týstey kóz aldymyzdan kóship ketti. Súlu tabighattyng endigi súrqy osy boldy.

Kәmel Jýnistegi

Abai.kz

9 pikir