Júma, 22 Qarasha 2024
Áne, kórding be? 6295 19 pikir 1 Tamyz, 2022 saghat 11:58

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jalpy bizdegi soltýstik ónirdegi biylik basyndaghylarda jaman bir paradoks qalyptasqan. Birinshisi – qazaqsha jazylghan aryz-shaghymdargha múryn shýiire, mensinbey qaraydy. Múny kózqarasynan, qimyly men men-mensinbey, nemqúrayly әri qabaq shytyp túrghandyghynan-aq, bayqaugha bolady. Ózderi týgelimen qazaq. Al ekinshi paradoks – sen birdene aitsan, ekinshi birdene dep jauap beredi. Yaghny qazaqsha aitqanda «bas desen, qúlaq» deydi.

Jaqynda osy Qostanayda shyghatyn bir qazaq gazetining jurnalistikadan mýldem habary joq, tek tamyr-tanystyqpen kelgen, bar sheberligi joghary jaqqa jaghynudyng arqasynda 70-ke tayap qalghan basshysamghynyng basylymdy mýldem basqara almauy saldarynan gazetting bir kezdegi 12 myndyq taralymyn eki esege qúldyratyp, 6 myngha әzer jetkendigin oblys әkim Arhiymed Múqanbetovke jazsam, olardan: «Oybay ol tamasha adam. Pәlenbay orden, medali bar. Ol kelgeli gazet jaqsardy. Ásirese, merekelik sharalardy ótkizuge kelgende aldyna jan salmaydy», - degen, oghan shang juytpaytyn asa «kóregen» jauap aldym. Al aidyn-kýnning amanynda taralymnyng nege kýrt azayyp ketkendigi turaly, osynyng saldarynan redaksiya 29 million tenge shyghyngha úshyraghandyghy turaly synar auyz sóz joq.

Ony aitasyz, mening ýnemi synap otyratynyma jyny keldi me, biyl osy redaksiyagha budjet esebinen búryn-sondy bolyp kórmegen asa auqymdy soma - 150 million tengeni qolaqpanday etip bere salghan. Búl degeniniz gazet 12 myng taralymgha jetip túrghan kezde bólingen somada attay ýsh ese kóp. Búl ne qylghan myrzalyq? Álde budjetting yaghni, halyqtyng aqshasyn Arhiymed myrza әkesinen qalghan aqshaday kóre me? Mýmkin, múnday әkimdi «Jana Qazaqstangha» sýiremey, eskisine tastap ketken әldeqayda qolayly bolar ma edi? Sizder qalay oilaysyzdar?

Aytpaqshy, Arhiymedting әlgi «asa isker» redaktordyng erekshe úiymdastyrushylyq qasiyeti turaly aitqandyghyna qosylmaugha bolmas. Ol zeynetkerlikke shyqqaly segiz jyldyng ishinde júrtqa aqyl aitqan demagogiyalyq kitapsymaghynyng arqasynda 65 jasynda Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýshesi ghana bolyp qoymay, birden osy oblystaghy onyng bólimshesining tóraghasy bolyp qojidy. Sosyn elde joq nagrdalardy jinaugha kiristi. Salghannan «Qúrmet» ordenin alyp, ony Arhiymed qolymen keudesine qadady. Sosyn Halyqaralyq «Alash» syilyghyn iyelendi. Onyng syrtynda jurnalisterge beriletin respublikalyq dengeyden bastap, oblystyq dәrejedegi deyingi qolaqpanday syi-siyapatty aityp tauysu da qiyn. Minekey, pysyqtyq dep osyny ait. Tek әtten, ózining Nazarbaev ala almaghan ataqty «Nobeli syilyghyna» qoly jete almaghany ókinishti. Álde ony Arhiymed qimady ma eken?

Jalpy, búl redaktordyng  alyp  jatqan sólkebaylarynyng bizge esh qatysy joq. Tek bәri de ornymen әri әdiletti týrde bolsa degendik. Áytpese, ózi basqaratyn gazetti eng bolmasa búrynghy dengeyde ústap túra almay, onyng taralymyn eki esege deyin qúldyratyp, býkil respublikada bolmaghan súmdyq jaghdaygha úshyratqan adamnyng topyrlatyp nagrada ala beretindigi tek bizde ghana qalyptasqan jaghday ma eken? Búl bile-bilgen adamgha qazaq gazetine, búryn esh uaqytta gazetke birde-bir saliqaly maqal jazyp kórmegen, qolynan týk kelmeytin kezdeysoq jandardy alyp kelip, ony mýldem qúldyrattu – qazaq gazetine jany ashymastyq qana emes, ony bәsekelestik ortadan әdeyi yghystyryp, orystildi basylymdardyng aldynda jyghyp beru degen sóz. Al búl elimizding aqparattyq qauipsizdigine baghyttalghan qastandyq der edim.

Mýmkin, múnday kelensiz jaghday elimizding basqa da ónirlerinde bar shyghar? Oilanayyq, aghayyn!

Jaybergen Bolatov

Abai.kz

19 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1461
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3229
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5297