Beysenbi, 18 Tamyz 2022
Abay múrasy 1566 0 pikir 5 Tamyz, 2022 saghat 15:06

Birjan men Abaydyng kezdesui

(eki talanttyng ishki baylanysy jayly taldaular)

Ataqty sal, әnshi, aqyn Birjan Qojaghúlúly (1834-1897) ómiri turaly Múhtar Áuezov, Sәbit Múqanov, Sәken Seyfullin syndy klassikter qalam terbegen kezinde. Ghalymdar, әlbette, «Birjan – Sara aitysy» taqyrybyna nazar audarghan.  Mysalgha «Birjan men Sara aitysy bolghan ba, joq әlde, ony óz janynan shygharyp jazghan Árip Tәnirbergenov pe?» degen mәseleni B. Kenjebaev, Q. Múhamethanov, M. Ghabdulliyn, E. Ysmayylov, M. Imashev jәne t.b.ghalymdar kótergenin aitsaq ta jetkilikti.

Áytse de, Birjan saldyng Abaymen kezdeskeni jәne eki túlgha arasyndaghy  shygharmashylyq baylanys ashylmay-aq keledi. Qolymyzgha týsken «Birjan sal Qojaghúlúly. Shygharmalary» (Almaty, 2013) atty kitaptan osyghan kóz jetkizdik. Birjan sal Abay auylynda qay jyly bolghan? Áueli osy mәselening basyn ashyp alayyq.

Kókshetaulyq ataqty әnshi alys sapargha bir-aq ret shyghyp, Shynghystau arqyly Jetisugha jetken. Búl turaly jazushy Sәbit Múqanov bylay dep derek beredi: «Birjannyng Sarany izdep baryp aitysqanynda qasynda bolghan nemere inisi Ahmetjannyng aituynsha, әn aityp, el aralap shyqqan bir jolynda Birjan ataqty Abay aqynnyng eli Tobyqtygha keledi, odan Balqash kólining týbegine barady. Búl arada otyrghan arghyn ruy, Balqashtyng kýngey betinde otyrghan nayman ruymen baqas. Ol eki elding sharuashylyq, rushylyq baqasynan basqa mәdeniyet baqasy bar, sonyng biri – aqyndardyng ónerlerin salystyru» (atalghan kitap, 158-bet).

Eki elding mәdeniyet baqasy degen sózge kónil bóleyik. Birjangha shekti arghynnan barghan Janaq, Kenshimbay, Orynbay syndy aqyndar Saradan jenile beripti. «Saradan arghynnyng ózge aqyndary jenilip jýrgen son, – deydi Sәben, – eline kelgen Birjandy arghynnan naymangha alyp baryp, Birjannyng kereyligin jasyryp, «arghyn aqyny» deuge kerek» (sonda, 159-bet).  Sәbenning búl boljamyn atalghan kitaptaghy ózge estelikter de rastap beredi. Sóitip, Birjannyng tughan jeri Kókshetau duanynan Sarany izdep attanghanyn andaugha bolady. Sal-seri júrttyng jer jannaty Jetisuda, Matay deytin elde ataqty aqyn  qyz bar degenin ýnemi estip jýrgen sekildi. Saramen alghash kezdeskende Birjannyn:

Kókshetau duanyna danqyng barghan,

Men Birjan altyn tuday aiqyndalghan.

Estigeli Sara seni ýsh jyl boldy,

Qyran em tónirekke qanat jayghan.

Men keldim alys jerden atqa minip,

Esitip, ataghyndy sening bilip, –

deytini sol (Alataudyng etegi – Jetisugha ekinshi ret baru әnshining armany bolghan, biraq beri kele kedeylenip, qol qysqalyghy mýmkindik bermegen).

Sonymen, Birjan sal Abay auylynda qay jyly bolghan? Osy mәseleni anyqtau bizding mindet.

Mәselege qatysty qúndy dәiek Abaydyng qolynda ósken nemere inisi Árham Ysqaqovtyng esteliginen kezdesti. Úly aqyn ómirinen maghlúmat bergen әngimesining birinde Árham Kәkitayúly kezdesu jayynda jengem  Áygerimnen tómendegini estidim deydi. Qar ketip jatqan mezgil kórinedi. Birjan kele jatyr degendi estip Abay «Sasyq qamal qorada qalay qarsy alamyn?» dep, Araltóbe qystauyna bir jarym shaqyrym Tizesu degen jerge ýy tikkizipti. Birjandy sonda kýtip alghan ghoy. Áygerim: «Men sonda bir balama bosanyp, qystauda otyr edim. Nesin aitayyn, Birjannyng Tizesudan salghan әni tap qasymnan estilgendey boldy. Birjan sol jyly Tizesuda bir ay jatyp, jaylaugha bizben birge shyqty» degen eken.

Mine, bizge kerek derekting kókesi osy! Kómeski dýniyege sәule týsti dep sýiinshilesek te artyq emes. «Birjandy Abay kýtip aldy» dep Áygerim 1886 jyldyng jazghytúrymyn aitqan. Teksereyik.

Áygerimnen Túraghúl, Mekәiil, Izkәiil, Kenje tughan. Túnghyshy Túraghúl 1875 jyly Aqshoqy qystauynda dýniyege kelgen. Ekinshi úly Mekәiil 1884 jyly Bórilide, ýshinshi úly Izkәiil on jyl keyinde, 1895 jyly Araltóbede dýniyege kelgeni mәlim. Ortanshy úl Mekәiildin  tughan jerine zeyin qoyalyq.

1885 jyly Abay kishi auylyn (Áygerim auyly) Bóriliden Araltóbege kóshirgen-di. Nege? Sebebi, Bórilini Múhannyng atasy Áuez bastatqan Qoja әuletine bosatyp beredi (búghan deyin Qoja auyly Shynghys tauynyng Qyzylshoqy degen jerin qonystanghan).  Mine, Abaydyn  nәresteli bolghan Áygerimge arnap, sol mandaghy Araltóbe degen jerden janadan tam – «qamal qora» soqqan sebebi osy.

Sóitip, Áygerim «Men sonda bir balama bosanyp, qystauda otyr edim» dep Araltóbe qystauyn aitqany anyq. Qolynda bir jastan asqan Mekәiil bolghany da anyqtalyp otyr. Ári qaray: «Birjan sol jyly Tizesuda bir ay jatyp, jaylaugha bizben birge shyqty» dese, búl jerde «jaylau» dep Syrt Shynghysty, yaghny Baqanas jaylauyn aitqany óz ózinen týsinikti. Birjan sal sol keng qonys jaylauda birer ay emin-erkin boy jazady. Onan song Abaymen qosh aitysyp, Jetisu saparyna bet týzegen ghoy.  Búl turaly Múhan: «Ataqty aqyn qyz Saramen aitysatyn sapary boluy kerek» deydi.

Qúlaqtan kirip boydy alar,

Jaqsy әn menen tәtti kýi.

Kónilge týrli oy salar,

Ándi sýisen, menshe sýi, –

deytin Abaydyng jaz boyy Birjan saldan kóp әn ýirengeni jәne Áygerimge de ýiretkeni «Abay joly» epopeyasynan kópke ayan.

Osy aitylghandar Birjan 1886 jyldyng jazyn Abay auylynda ótkizgen dep tújyrugha mýmkindik beredi. Demek, Birjan-Sara aitysy dau-damayynyng da nýktesin qonggha bolatyn siyaqty.

Aytysty jiti tekserip, ghylym kandidaty dәrejesin qorghaghan Múqan Imashev: «Aldynghy tolqyn aghalardyng ózderi «Aytystyn» bolghan jylyn anyqtaugha kelgende bir pikirge toghysa almay ótti» dey kele, bylaysha týiin týiedi: «Eger, sol aghalar: «Birjan sal men jetisulyq aqyn Sara Tastanbekqyzy tura myna jyly aitysqan» dep nýktesin qoyyp ketkende búl әngimening ayaghy kýni býginge deyin sozylmas ta edi» (Atalghan kitap, 179-bet). Biz tekserip, anyqtap otyrghan datanyng manyzdylyghy osydan-aq aiqyn.

Sol Baqanas jaylauynda ótken ghajayyp kýnderde Birjan sal Abaydyng eki ólenine әn shygharghan. Olar: «Jasymda ghylym bar dep eskermedim» jәne «Men kórdim úzyn qayyng qúlaghanyn» degen audarma óleni (búl atalghan ólender 1886 jyly jazylghan degen sóz emes). Osy kezderde Abaydyng «Kónil qúsy qúiqyljyr shartarapqa» degen әn óneri turaly alghashqy óleni dýniyege keledi (keyinirekte oghan әn de shygharghan).

Kókshetaudan Shynghystau etegine jetip, aqyn Abaymen tanysyp-tabysqanda Birjan Qojaghúlúly 52 jasta. Áygili kompozitor Ahmet Júbanov ózining «Birjan sal» atty belgili enbeginde: «Ádemi ertoqymdy at, әshekeyli kiyim, anyraghan dauys, kórkem kelbet – jýrgen jerining bәrinde Birjannyng qadirin kóteredi. ...Endi qayda kelse de, ózinen búryn aty estiletinin kóredi», – deydi. Birjannyng ózi turaly aitqany:

Arqanyng týgel kórdim kәri-jasyn,

Úmytpas qúrby-qúrdas asyl tasyn.

Endi Abaygha keler bolsaq, 1885 jyldyng mamyr aiynda Qaramola degen jerde tótenshe siyaz ótken kýnderi general-gubernator Seklinskiy aqyndy tóbe by saylatyp, biyler erejesin týzudi tapsyrgha-dy. Negizi, «Qalyng elim, qazaghym, qayran júrtym» bastatqan әigili ólenderi Abaydy  eki oblystyng (Semey, Aqmola) halqyna tanytyp ýlgergen edi.  Abay (Ybyray) esimin  Kókshedegi Birjannyng da estip, bilgeni sol. Saramen aitysynda «Ybyray jas jolbarys jýrektengen» dey kele:

Orta jýz Abay qoyghan atyn batpay,

Ýiine oyaz kirmes jauap qatpay, –

dep týiedi.

Qos talanttyng ishki baylanysy degen mәselege oralayyq. «Birjannyng shygharmashylyq ónerinde ýlken bir oqigha onyng Abay auylyna baruy, – deydi professor A. Júbanov jogharyda atalghan enbeginde. – Basta ózining әdettegi әn sayahaty esebinde barghanymen, poeziya alyby Abaydyng әseri Birjangha kýshti bolady. ...Danyshpan әn erkesi Birjannyng ýlken talant ekenin tanyp, oghan tiyisti bagha beredi. Ánshining halyq shygharmashylyghyn babyna keltirip oryndaumen qatar, ózining shygharghan әnderining tereng mazmúnyna tang qalady».

Abaydyng әseri kýshti bolghanyna dәlel – Birjannyng «Men kórdim úzyn qayyng qúlaghanyn» ólenine әn shygharuy. Múny kompozitor bylaysha bekitedi: «Óte júmsaq, oily, filosofiyalyq astary bar shygharma. Án sózining mәnin, syryn Birjan ózinshe ashady, ózinshe muzyka tilimen talqylaydy. Múnda ózining búrynghy muzykalyq qazynasyna Abay auylyna barghannan qosylghan jana arna bary seziledi».

11 jas ýlken әnshining Abaygha kýshti әserin «Kónil qúsy qúiqyljyr shartarapqa» atty ólennen andaugha bolady. Alayda Abay jinaqtarynda búl óleng «1896 jylghy» dep qate tanbalanyp keledi. Múnyng ózi Birjan men Abaydyng baylanysy ashyluyn qiyndatyp otyrghan eleuli kedergining biri. Sol sebepti ainalyp óte almaymyz. Atalmysh óleng on jyl búryn, eki túlgha kezdeskende jazylghanyn dәleldeu shart.  

Arqanyng ardageri Birjan әndi ashy samghaumen bastap otyrghan.  Estelik әngimeler әnshining ashy dauysy keyde «on-on bes shaqyrymday» jerge jetken desedi (atalghan kitap, 369-bet). «Kónil qúsy qúiqyljyr shartarapqa» óleninde әn aitudyng osynau mәnerin Abay:

... Kóbinese әn basy keledi ashy,

«Kel, tynda!» dep ózgege bolar basshy, –

dep atap ótedi. Birjannyng Abaydyng eki ólenine («Jasymda ghylym bar dep eskermedim», «Men kórdim úzyn qayyng qúlaghanyn») shygharghan  әnderi múnday mәnerden ada. «Abay sózine jazylghan әnder ózgerek, – deydi belgili әnshi, muzykant Erkin Shýkiman. – Birjannyn, jalpy Arqa ónerpazdary әnderining basy ashy, yaghny alghashqy notadan-aq aspangha qalqidy, Abay sózine jazylghan myna eki әnde onday ashy samghau joq. Tómengi notadan bastalyp, Abaydyng tól әnderi siyaqty salmaqpenen, bayau, keng ýnmen aitylady, sonysymen erekshe». Sóitip, әndi bayau, keng ýnmen aitu Birjangha Abaydyng bergen әseri.

«Kónil qúsy qúiqyljyr shartarapqa» óleni mazmúnynda eki talant kezdeskenining dәleli degizetin jәitter barshylyq.  Jaramdy әndi Abay bylaysha sipattaydy:

Shyrqap, qalqyp, sorghalap, tamyljidy,

Jýrek terbep, oyatar basta midy.

Búl dýniyening lәzzaty bәri sonda,

Oysyz qúlaq ala almas onday syidy.

Tyndaushyda әnnen bәhra ala alatyn oily qúlaq boluy kerek. Al әnning kórki men mәni tyndaushygha, әriyne, Birjan syndy әnshi arqyly jetpekshi.

Jamangha «jar» degen-aq әn kóriner,

Jaqsy әn bilse, aitugha kim eriner?

Jaramdy әndi tyndasan, janyng erip,

Jabyrqaghan kóniling kóteriler.

Án «úiyqtap jatqan jýreging oyanarday», «janyng erip, jabyrqaghan kóniling kóterilerdey» shyrqaluy kerek. Abaydyng әnshige qoyar sharttary osy. Biraq naghyz talant iyesi siyrek, sondyqtan Abay: «Adam az múny bilip әn salarlyq» dep eskertedi.

Sóitip, «Kónil qúsy qúiqyljyr shartarapqa» óleni aqynnyng Birjandy erekshe qadir tútqanynyng kuәsi esepti. Birjannyng esti әnderin tyndap, kónili ósken, jany uanghan  Abaydy kóz aldyna әkeledi.

Mәsele sonda, kezdesuge birer jyl ótkende (1888-1890 jj.) Abay ózi de әn shygharugha den qoyady. Búl eki talant arasynda bolghan tartylys kýshining dәleli. Eng basty sebep, Abay ainalasyna talapty jastar ýiirilip, aqyndyq mektebi qalyptasqan bolatyn. Án – kónildi ósiru, jan dýniyeni kórkeytu qúraly dep sazgerlikke kirisedi Abay. Keyinde ózinin  aqyndyq quatyn aitqan «Quaty ottay búrqyrap» óleninde «Sayysyp-aq baqty ghoy, Neshe týrli aila etip» deydi. Mine, әn shygharu – sol ailasynyng biri edi. Reti kelgen song aitayyq, shәkirti Kókbaydyn: «Keyin 1889-1890 jyldarda tynyshtyq alyp otyrghanda, barlyq әnderin de bir-aq qysta, jazgha salym shyghardy», – degenin úmytpay eskeruimiz kerek. Ásirese, kompozitorlyq qyryn zertteushi mamandar. Abay әn shygharumen sanauly jyldar ghana ainalysqan, sazgerlikti úzaq jyldar serik etken degen jansaq oy tughyzbaghan jón.

Abay jinaqtarynda atalmysh óleng «1896 jylghy» dep on jylgha qate tanbalanghany nesi?  Osyny jeter jerine jetkize bayyptap óteyik.

Abay әnge arnaghan óleni ekeu ghana: bireui – «Kónil qúsy qúiqyljyr shartarapqa», ekinshisi – «Qúlaqtan kirip boydy alar». Songhynyn  jazylu tarihyn Túraghúldan estiyik: «Ándi óleng qyp surettegenining sebebi: men de jasymda aqyn shygharmyn dep az-maz óleng jazyp jýrgenimde, әndi óleng qyp kóreyinshi dep edim, qisynyn keltire almadym. Sonan song әkeme aittym: әndi óleng etip surettenizshi dep, sonan son, әndi oghan jalghas kýidi surettep: «Qúlaqtan kirip, boydy alar, Jaqsy әn men tәtti kýi» degen ólendi jazdy».

Búl 1897 jyly bolghan oqigha. Án turaly ekinshi ólen  ne sebepten jazylghanyn Túraghúldan bildik. Eger «Kónil qúsy qúiqyljyr shartarapqa» óleni  de osy kezderi jazylsa, Túraghúl múnday kesek tuyndyny esteliginde atap-aq óter edi. Ólendi mýlde atalmaghan. Nege? Sebebi, ol on jyl búrynghy tuyndy, ol kýnde Túrash nebary on jastaghy jetkinshek. Abay jinaqtarynda búl ólenning 1896 jylghy kileng oishyldyq shygharmalar arasynda «arpa ishinde bir biday» siyaqtanatyny búl payymdy bekite týsedi.

Shyny sol, 1895-1897 jyldar Abayda uaqyt baylyghy bolmaghan. Oishyl әlemdik dengeyge qadam basty: qarasózderin indete jazdy, eng bastysy, «Kýni-týni oiymda bir-aq Tәniri, Ózine qúmar qylghan Onyng әmiri» dep ózi aitqanday, oishyldyq óriske   –  Allanyng isin, hikmetin tanyp-biluge auysty. Tyng taqyryp – «tolyq adam» tanymyn qolgha alghany da osy tús.

Qoryta aitqanda, әn óneri turaly eki óleng bir kezendiki degenge kýdik-kýmәn kóp. Sondyqtan, ózderiniz kórip otyrsyzdar, «Kónil qúsy qúiqyljyr shartarapqa» Birjanmen kezdesken 1886 jylghy tuyndy ekenin dәleldeuge kýsh saldyq. Qateni týzetuding erte-keshi joq, 1909 jylghy túnghysh jinaqta jiberilgen jansaqtyq týzetilip, әn óneri turaly óleng ózining zandy ornyna qoyylugha tiyis.

Asan Omarov,

zertteushi

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2776
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2134
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1799
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2895