Beysenbi, 6 Qazan 2022
Bilgenge marjan 1754 3 pikir 8 Tamyz, 2022 saghat 13:18

«Qaryndas» sózining tórkini teren!..

Adam tabighatynda pәlege, jalagha, jamanshylyqqa bir taban jaqyn jýretini – ózin tanymay syrttan keletin jaqsy-jamandy aiyra almay jýretin enjarlyghynan, kórseqyzar eliktegish, maqtanshaqtyghynan bolady. Jaqsylyqty tez úmytady, jamanshylyqty jarty ghúmyryna serik etedi. «Jaqsylyq úzaq túrmaydy, jamanshylyq әr kez tozbaydy», - degen Abay:

Qyzyldy-jasyldy dýniyening sonynan quyp jýrip, aghayynnyng eldikten ketip bara jatqanynyng taghy bir minezin kórip: «jattyng bir tәuir kisisin kórse, «jaryqtyq» dep jalbarynyp, óz elinde odan artyq adam bolsa da, tanymaytyndyghyn jetkizedi.

Abaydyng «Kónilim qaytty dostan da, dúshpannan da» dep bastalatyn óleninde:

Qaryndas qara jerge tygha almay jýr,

Birinin-biri sózin úgha almay jýr.

Qúda-tamyr, dos-jaran, qatyn-balang –

Olar da bir qalypty bola almay jýr, - dep myng qatpar múqtajdyghynyng bir parasyn aitpaq bolady. Abaydyng osy ólenin mektep jasymnan oqyp jýrsem de, «qaryndas qara jerge tygha almay jýr» degen joldy aghasynyng qyz balagha degen ókpesi eken dep úghyp kelippin. Olay emes eken. Týrki tildes halyqtar «qaryndas», «kardash» dep birge tughan bauyrlastardy ataydy. Qaryndas – bir qarynnan, bir qúrsaqtan shyqqan bauyr degen úghymdy bildiretinin keyin týsindim. Kәzir bizding sóz tirkesinde qoldanyp jýrgen «apa-sinili, agha-ini, bauyr dep jýrgenimizding týp tamyry osy – qaryndas sózi. Qazaqta: «Auru – astan, dau – qaryndastan» degen  danalyqtyng tórkini, dau da, jau da alystan kelmeydi, ózinmen birge tughan aghayynnyng berekesizdiginen keledi degen úghymdy bildiredi.

Búl sózge taghy bir naqty dәlel, Abaydyng Halilolagha jazghan hatynda da aitylady. Onda: «Bizge hat jazghan Qamaridden mollagha sәlem  ait. Saghan qaryndastyq jolymen etken kómegine kóp  rahmet. Hatyndy alyp kónilim jaytapty» deydi. Yaghni, Abay qaryndastyq jolmen kómek kórsetken Kamariddin mollagha alghysyn  jetkizip otyr.

Naymannyng Syban ruynan shyqqan Aqtaylaq biydin:

Ókpe kimge jarasar,

Qaryndasqa jarasar.

Qaryndastyng ishinde,

Qadirleske jarasar, - degen danalyq sózin bilemiz. Búl joldarda da «Qaryndas» dep otyrghany qyz balagha arnalghan sóz emes, bir qarynnan shyqqan aghayyndas bauyrlargha aitylghan naz dep úghuymyz kerek. «Aghayynnyng aty ozghansha, auyldasymnyng tayy ozsyn» dep,  aghayynnyng atyn, auyldasynyng tayyna qimaghany dau-janjaldyng aldymen aghayynnan shyghatynyn aitqany.  «Qaryndas» sózining qyz balagha telinip ketuining sebebi, kezinde ýstirt audarylghan orys tilindegi «sestra» sózining balamasy bolsa kerek. Sondyqtan da mәni teren, tamyrly sózdi ózining úghymymen týsingenimiz abzal.

Myng jylda bir-aq ret keletin Úlylardyng ýndestiginen bólek, jaratylysynan jany bay, bolmysy bólek adamdardyng dýniyetanudaghy sezinu qabileti de bólek.  Hakimning ózi aitqan, «kókiregi sezimdi kónili oilygha, bәri anyq kórinip túratyny qanday ghajap?!

Almahan Múhametqaliqyzy,

Elorda

Abai.kz

3 pikir