Senbi, 28 Qantar 2023
Qogham 4527 0 pikir 27 Shilde, 2022 saghat 15:59

Qazaq qyzdary qolgha qaru aluy kerek pe?

Qazaqstan әskerinde qansha nәzik jandylar qyzmet etedi? O basta oghash estiletin saual bolsa da, elimizding әskerinde 12 mynnan astam nәzik jandy qyzmet etedi. Olar әskery salanyng týrli auyrtpalyghyn kóterip jýr. Áskery medisina salasynan bastap, mergenderge deyin nәzik jandylar baryn aitugha tiyispiz.

Qazaqstan nәzәk jandylardy mindetti әskery shaqyrtugha jýktemegen elding biri. Alayda әlemde qyzdardy qaruly kýshter qataryna shaqyru tәjiriybesi keninen taraghan elder jeterlik. Olardyng óz sebepteri bar. Mysaly býginde Ukrainada Reseyding basqynshylyghyna qarsy soghysushylar arasynda 50 myng jauynger nәzik jandy bar.

Álem elderine nazar audarayyq. Norvegiya ózining qaruly kýshterindegi әielderding ornyn maqtan tútady. Norvegiyada әlemdegi birinshi әiel suasty qayyq kapitany búl lauazymgha 1992 jyly keldi. BÚÚ armiyasyndaghy alghashqy әskery qolbasshy jәne alghashqy әiel – Áskeriy-әue kýshterining basshysy da Norvegiya azamaty. Tendik qúqyqtargha ghana emes, mindetterge de qatysty: 19 ben 45 jas aralyghyndaghy әielder men erler de әskerge shaqyrylady. Qyzmetke 60 000-gha juyq ýmitkerding 8 000-y jyl sayyn irikteledi. Norvegiya Europadaghy qauipsizdik jәne yntymaqtastyq úiymyna (EQYÚ) 2017 jyldyng 8 nauryzynda joldaghan qújatta, elde әielderding әskery qyzmetke shaqyryluy manyzdy ekenin jәne әskerge shaqyrylushylar qatang kriyteriyler boyynsha irikteledi dep jazylghan.

Norvegiyada 2002 jyly әskerge shaqyrylghan әielder 3,2% bolsa, 2020 jyly - 33% boldy. Norvegiyada qorghanys ministri qyzmetin de әielder atqarghan sәtter az emes.

Shvesiya jynysyna qaramastan mindetti әskery shaqyrudy ornatqan Norvegiyadan keyingi ekinshi europalyq memleket sanalady. Norvegiyadaghy siyaqty, Shvesiyada da әleuetti әskerge shaqyrylushylardy irikteuding kýrdeli prosedurasy bar jәne olardyng qyzmet etu merzimi jeke belgilenedi. Áskerdegi qyzmetine baylanysty shaqyru merzimi 7 aidan 15 aigha deyin bolady. 2019 jylghy mәlimetter boyynsha Shvesiya әskerining 17 payyzyn әielder qúraydy.

Fin әielderine 1995 jyly qyzmet etuge rúqsat etildi. Degenmen búl mindetti emes, tek әielderding qalauy boyynsha iske asady. Fin armiyasyndaghy әielderding ýlesi shamamen 2,5% qúraydy, biraq búl eldegi әiel sarbazdardyng shamamen 70% ofiyserlik dayyndyqtan ótken. Yaghny úrysqa jәne kez kelgen tótenshe jaghdaygha dayyn degen sóz.

Germaniya әielderge jauyngerlik pozisiyalarda qyzmet etuge rúqsat bergen europalyq armiyalardyng songhysy boldy, búl 2001 jyly iske asty. Osy uaqytqa deyin әielder negizinen dәrigerlik jәne әskery orkestrlerde júmys istedi. Olar soghys qimyldaryna qatysu mýmkindigin tek sot sheshimi arqyly ghana iyemdendi. 2011 jyldan bastap nemis armiyasy erlerdi mindetti týrde shaqyrudy kelisim-shart jýiesineauystyrdy. Birneshe jyldan keyin Angela Merkeli әskerge shaqyrudy qaytaru turaly talqylaudy bastady, al keybir zang shygharushylar әielder ýshin de jyl sayynghy әskery qyzmetti engizudi úsyndy. IYdeyany kópshilik qúptamady. Biraq jyl ótken sayyn әsker qatarynda әielder sany artyp keledi. Býginde nemis armiyasynda 23 mynnan astam әiel qyzmet etedi.

Amerika Qúrama Shtattarynda әielderge 2014 jyldan bastap kez kelgen әskery qyzmette qyzmet etuge rúqsat etilgen jәne olar barlyq jeke qúramnyng ortasha eseppen 16% qúraydy. Qalay bolghanda da, búl әskerdegi әielderding rekordtyq kórsetkishi. 1975 jyly әielder eldegi eng kórnekti әskery akademiya Vest Poyntqa da týse almaytyn edi. Ekinshi dýniyejýzilik soghys kezinde armiyada әkimshilik qyzmetterdi әielder atqara bastady. Sol kezennen bastap AQSh әskerinde әielderdi týrli lauazymgha taghayyndau birtindep iske asa bastady. Genderlik tendikti arttyru ýshin AQSh әskeri fitnes talaptarynyng ózgeruin talqylap jatyr, onyng ishinde әielder ýshin fizikalyq dayyndyq talaptaryn jenildetu mәselesi de bar.

Izrailide 18 jasqa tolghan barlyq azamattar mindetti әskery qyzmetten ótedi. Áyelder eki jyl, erler ýsh jyl. Áyelder nekede bolsa, jýkti bolsa, balaly bolsa nemese diny kózqarasy boyynsha әskery qyzmetke shaqyrudan bosatyluy mýmkin. Áyelder baylanys qyzmetinde, elektrondy tehnikagha qyzmet kórsetude, parashut qúrastyruda, núsqaushy, kense jәne әkimshilik qyzmetterde júmys isteydi. Olar әskerding barlyq salalarynda qyzmet etedi jәne kópshiligi (kóbinese úzaq merzimdi qyzmette) ofiyserlik shenderdi alyp, jauapty qyzmetterdi atqarady. 160 myng Izraili әskerining 35 payyzyn әielder qúraydy.

Australiyagha auyssaq. 1899 jyly Jana Ontýstik Ueliste alghashqy australiyalyq armiyanyng medbiykelik qyzmeti qúryldy. Ekinshi dýniyejýzilik soghysqa deyin olar sonda ghana qyzmet ete alatyn. 1940 jyly Australiya әielderining últtyq qyzmeti nemese WANS qúryldy. Oqu-jattyghugha әue shabuyly jәne alghashqy әskery jattyghular, alghashqy medisinalyq kómek, myltyq atu, signal beru jәne mehanika kiredi.

2011 jyldyng qyrkýieginen bastap әielder Australiyanyng qaruly kýshterindegi kez kelgen lauazymgha, sonyng ishinde jauyngerlik qyzmetke ótinish bere alady. Sidney uniyversiytetining mәlimeti boyynsha, әielder el armiyasynyng 14 payyzyn qúraydy. Australiyada mindetti әskerge shaqyru 1973 jyly joyyldy. Biraq soghan qaramastan әskerge barudy qalaytyndar sany jetkilikti, olardyng ishinde әielderding de sany basym.

Búl әlemdegi birneshe elding ghana mysaly. Barlyghy derlik damyghan elder. Qaruy quatty, qarjysy kóp, iydeologiyasy myghym. Alayda soghan qaramastan, olar әielderding qaruly kýshter qatarynda boluy asa manyzdy dep sanaydy. Qazaqstan qoghamynda da songhy jyldary әielderdi әskerge shaqyrugha rúqsat etu boyynsha qogham tarapynan úsynystar aityluda. Sheshim qabyldau biylikting enshisinde.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Anyq-qanyghy

Jaqiyanov: Maghan ashyq jala jabugha kiristi...

Ghalymjan Jaqiyanov 3122
Biylik

Ýkimettegi su jana 5 ministr...

Abai.kz 2095
Ayqay

Elde últtyq iydeologiya óte әlsiz...

Beysenghazy Úlyqbek 1908