Senbi, 23 Qarasha 2024
Bilgenge marjan 4425 4 pikir 9 Tamyz, 2022 saghat 14:31

Ketken qatelik jәne shyndyq

Óz uaqytynda Úly Dala men Qytay elinde bolghan missioner Plano Karpiny (Marko Poladan búryn kelgen) ózining jazyp qaldyrghan enbeginde, kóshpeli týrkiler qúrghan imperiyanyng (Shynghys han qaghanaty)  aumaghyn óz sózimen bylay surettegen eken:

...Dalee my uviydely obshirnoe ozero (tegi, osy Alakól, búl arada basqa kól joq), ostavily ego na levoy storone y cherez zemlu kochuushih naymanov na ishode iinya pribyly v otechestvo kochevyh turkov.

Sodan keyin, ol ózining kelgen jәne osy arada biraz uaqyt túrghan memlekettin, yaghny aitqanda, tatar (ol kezde kóshpeli týrki júrtyn Europalyqtar «tatarlar» dep jalpylama sózben aitqan) imperiyasynyng koordinatyn dәlme-dәl kórsetedi: «K vostoku je ot nih raspolojena zemlya kitaysev, a takje solangov (solandar) , k yugu – zemlya sarasiyn, k yugo – zapadu raspolojena zemlya guirov (úighyrlar), s zapada – oblasti naymanov, s severa zemlya tatar okrujena morem – okeanom ( qazirgi Alakól) ».

Eger osylardy orys tilinde aitatyn bolsaq: Sarasiny - eto poprostu sredneaziatskie musulimane (naqtyraghy sart - Tәjikter). Guiry – uygury. Po povodu zagadochnyh solangov – eto odin iz malochislennyh narodov Kitaya, rasolojennyh po sosedstvu s Kashgariey.

Uygury – eto jiytely nyneshney kitayskoy provinsiy Sini – szyan (Shynjang ólkesi), raspolojennoy nepodaleku ot togo mesta, gde shodyatsya rubejy Kyrgyzstana y Kazahstana. Esly uygury obitait «s yugo – zapada» ot tatar, to tatary, sootvetstvenno – eshe ne obyazatelino v Mongolii, a v  Kazahstane.

Biz orysshasynda keltirgendey, Plano Karpiny ózining jazyp qaldyrghan enbeginde, angharsanyzdar, imperiyanyng aumaghyn qanshalyqty dәldikpen kórsetken. Eger osy júmysty oqyp otyrghan adam bilimdi, sauatty bolsa, Úly qaghannyng qúrghan memleketining alghashqy ataqonysyn onay ajyratady.

Aragha biraz uaqyt salyp, osy Plano Karpiniyden keyin kelgen, onyng otandasy Marko Polo ózining jazbalarynda, Ortalyq Aziya elderin, yaghny aitqanda kóshpeli Deshti – Qypshaq taypalaryn «tatarlar» keyde «mongholdar» dep olargha  jalpylama újymdyq at berip, jazyp qaldyrghan.  Búl әriyne ketken qatelik. Ózge qúrlyq pen ózge últtyng adamy bolghan son, oghan keshirimmen qaraugha tiyispiz.  Degenmen, ol Qúbylaydyng (Shynghys hannyng nemeresi) shygharghan búiryqtary men jarlyqtary, sol sekildi sheshimderi týrki tilinde jazylghanyng anyq bayqaydy. Ol turaly jazushy, ghalym R.P.Hrapachevskiy bylay deydi:  ... On  zametiyl, chto gramota Hubilaya,  pervogo imperatora Kitaya (obedeniyteli), napisana na turkskom yazyke.  

Bizding aitarymyz, kezinde Qytay men Ortalyq Aziya elderinde bolghan eki italiyandyqtyng qaldyrghan múralary, bagha jetpes, qúndy júmystar bolghanymen, olardy oqyghanda keybir ketken qatelikterdi este ústaugha tiyispiz. Ol әsirese «tatar» jәne «monghol» sózderine baylanysty. Sondyqtan, aldaghy kezende, shyghys elderin, naqtyraghy Ortalyq Aziya elderin zertteushi  bizding ghalymdarymyz, әr uaqytta «tatar» jәne «monghol» sózderi jalpylama qoyylghan ataular ekendigin úmytpauy kerek. Al, mesheu qalghan, sauaty shamaly, ótirikke maldanyp jýrgen monghol ghalymdary ne jazsada ózderi biledi. Tek, aldaghy kezde, bizding oqymystylarymyz  jón – jobany týsinip, jazghandaryn jan – jaqty tereng  zerttep, (shartarap elderinin  әdebiyetin jәne olardyng ghalymdarynyng ghylymy enbekterin súryptap, taldap, salystyryp, ekshep) qalyng oqyrmandy aldamay (tipti,  mektep oqushylaryna deyin),  aytaryn onymen aityp, dúrys jazsyn!

Beysenghazy Úlyqbek,

Qazaqstan Jurnalister Odaghynyng mýshesi

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377