Filosofiyagha súraq kóp, biraq, filosofiya әruaqytta qoghamgha odan da kóp súraq qoyady... Bir jaghynan, qogham ókilderining – meyli, ol ghalym bolsyn, ne qarapayym sharua adamy bolsyn – filosofiyany «izdey» bastaghany, oghan súraq qoya bastaghany – qoghamnyng qanday da bir sauyghu jolyna týsuge betbúrysynyng nyshany bolyp tabylady. Búl – qogham ýshin izgilik belgisi. Ekinshi jaghynan, soghan say, filosofiya da qoghamgha «óz súraqtaryn» qoya bastaydy. Al, endi, «Osy súraqtargha qogham jauap beruge dayar ma, әlde, dayar emes pe?» – búl qoghamnyng qanshalyqty kýizeliste ekendigin bildiretin belgi bolyp tabylady... Endeshe, bir‑birimen tyghyz baylanysty osy eki mәsele qoghamdyq pikir alanyna kóterilse – ol tek jaqsylyq bolyp tabylady...

Ol – kóterildi. Ony kótergen belgili professor‑ghalym, elge syily azamat Jambyl Artyqbaev. Ol juyrda filosoftargha, sonyng ishinde, qoghamgha osy súraqty qoydy, nazar audarynyz:

«Filosoftargha súraq:

– Kezinde filosofiyany kónil bólip, zeyin qoyyp oqymadyq, mýmkin ústazdarymyz tarapynan da kemshilik bolghan shyghar, jas adamdy filosofiyagha qyzyqtyru da onay emes qoy. Býgingi kýni osy kemshilik kýnde aldynnan shyghady. Filosofiya  danalyqtyng kilti, joly. Bilimdi, aqyldy bolu bir basqa, dana bolu bir basqa, tipti bilim men aqyldyng arasynda biyik asu túrghanyn jana týsinip jatyrmyz.

Mening oiymsha dәstýrli qazaq qoghamy dialektikany jetekshilikke alghan siyaqty, býkil tirshiligi, túrmysy rasionaldy, kýreske jәne esebin tauyp elden qalmaugha negizdelgen.  G.N.Potaninning qazaq moralidi onsha moyynday qoymaydy degeni de sol bolsa kerek. Qazirgi kýni bizding jalpy  dýniyetanymdy metafizika biylep bara jatqan siyaqty, barlyq júrtty emes, degenmen elding kópshiligin.  Ertede bizding elde azdaghan duanalar bolghan, sonyng biri Mәshhýr Jýsip atamyzgha qystyng kýni jolaushylap, jayau-jalpy, jalanash  barsa kerek. Mәshekeng ony ayap, "beyshara-ay, tondyng ghoy, myna tondy ýstine jamylyp jýr" dep, tonyn berse, ony duanekeng aidalala jatqan tastyng ýstine jauyp ketken eken deydi, tasty ayaghan týri. Metafizika konservatizmge, ol bolsa dýmshelikke jol ashady. Týkke túrmaytyn birdemeni shúqylap, sonyng mәn-maghynasyn izdep jýrgen adamdar kóbeydi.

Bolashaqqa, baquattylyqqa, bala-shaghasynyng qamyna bola tirshilik etken qauym  dialektika erejelerin ústanuy, innovasiyalardy qabyldauy kerek-au», - Prof. J.O.Artyqbaev. 

Súraq qoyyldy, endi oghan jauap berilui kerek‑aq...

Áriyne, súraqqa, onyng mazmúnyna oray, eng aldymen, elimizdegi Últtyq Akademiyanyng «Filosofiya, sayasattanu jәne dintanu instituty» filosoftary jauap beruleri kerek edi... Oghan ilese, Qazaqstan filosoftaryn oqytatyn Ál Faraby atyndaghy Últtyq uniyversiytetting Filosofiya jәne sayasattanu fakuliteti, odan әri, Qazaqstandyq filosoftar qauymdastyghy dýr kóterilip «jauap beruleri» kerek edi...

Shynynda da, kýndelikti jaghdayda әr dengeyde «Elimizde filosofiya ilimine jetkilikti kónil bólinbeydi. Qogham filosofiyalyq oilau mәdeniyetinen ajyrap bara jatyr» degen synayda әngimeler kóp aitylatyny jasyryn emes. Endi, mine, osy mәseleni olar emes ózge tarap – qogham qoyyp jatsa, búl filosoftargha «ózderining әbden jauyr bolghan mәselelerin algha tartugha, filosofiyalyq oy mәdeniyetin qalyptastyrudyng innovasiyalyq joldaryn úsynugha, sol arada, qoghamnyng da filosofiyagha degen kózqarasyna onynan yqpal etuge» taptyrmas tetik ne qúral bolmas pa edi?

Biraq,ókinishke oray, ol jaqtan jauap berilmedi... Búl neni bildiredi? Turasyn aitsaq, búl qoghamda filosofiya ilimining ózi de samarqau  kýide túrghanyn,  onyng kóp jaghy әli de «otyz jyldyq avtoritarlyq ezgiden» aryla almay jatqanyn, qazaqstandyq filosofiya ilimining qarymy qysqa bolyp túrghanyn, tipten, qogham sanasyn «jaulauda» býginde kýsh alyp, ózining «últtyq dýniyetanymgha qarsy antiuaghyzdarymen» qoghamda ashu tughyza bastaghan diny dogmadan filosofiyanyng artta qalyp qoyghanyn bildire me dep oilaugha mýmkindik beredi...

Bolmasa, súraq mazmúnyna múqiyat nazar audarsaq, onda kóptegen ózekti filosofiyalyq mәselelerding basy kórinetinin bayqau qiyn emes:

1. Adamdy (qoghamdy) filosofiyagha qyzyqtyru da onay emes – onyng joldary qanday?

2. Filosofiya danalyqtyng kilti, joly. Bilimdi, aqyldy bolu bir basqa, dana bolu bir basqa – osynyng arajigi qanday?

3. Bilim men aqyldyng arasynda biyik asu túr – ony qalay iygeremiz, sol asudan qalay asamyz?

4. Metafizika konservatizmge, ol bolsa dýmshelikke jol ashady – osy formula dúrys pa?

5. Týkke túrmaytyn birdemeni shúqylap, sonyng mәn-maghynasyn izdep jýrgen adamdar kóbeydi – ol qanday adamdar, jana adamdy qalay qalyptastyramyz?

6. Bolashaq qauym dialektika erejelerin ústanuy, innovasiyalardy qabyldauy kerek-au – qazaq dýniyetanymy dialektikalyq sipatta ma, әlde, dogmalyq konservatizmde me? Filosofiya ne deydi?

Mine, súraqqa shúqshiya qaraghanda – osynday mәseleler auqymyn tabugha bolatyn siyaqty... Búl az ba, әlde, kóp pe?

Meninshe, súraqtar bizding algha jyljuymyzdyng (damuymyzdyn) mәselesin kóterip otyr. Yaghni, súraqty «Tәuelsiz Últtyq (unitarly) memleketimizdi qúru»; «Álemdik mәdeny qauymdastyqqa Últtyq bolmysymyzben, óz beynemizben enu»; «Ózimizding jer jaghdayyna say ekonomikany týzu» jәne t.t. mәselelerding alghysharttary retinde qonggha bolady eken.

Eger súraq osylay qoyylsa, onyng әrqaysysy býkil ghylymy instituttardyng jýgi bolarlyqtay salmaqqa ie bolar edi‑au? Álde, men qatelesip otyrmyn ba?

Filosofiyanyng qúdireti nede?

Áriyne, myndaghan jyldyq tarihy bar Filosofiya ilimining qoghamdaghy roli turaly ejelgi zamannan aitylyp keledi. Mәselen, әigili Platonnnyng ózi «Memleket turaly» iliminde «Memleketti filosoftar basqarsa, ol qogham baqytty bolady» degen pikirdi aitqan. Onyng shәkirti Aristoteli ony bekitedi. Óitkeni, onyng shәkirti Aleksandr Makedonskiy bóshkede askettik ómir sýrip jatqan Diogenning danalyq danqyn estip, oghan keledi. Patsha atynan (Busefal) týspey bóshkedegi Diogenge «Mening kenesshim bol, ne qalaysyn, bәrin oryndatqyzam» deydi. Sonda Diogen «Mәrtebeli patsha, sening kólenkennen mening bóshkeme kýn jaryghy týspey qaldy. Aryraq baryp túrsang qaytedi – mening qalauym sol» dep jauap bergen eken... Osylaysha Diogen danalyqty barlyq baylyqtan, ataqtan, patshalyqtan joghary qoyghan eken... Osy qaghidany óz babamyz Ábunasyr Ál‑Faraby da dәriptep ótti. Onyng El biyleushilerine bergen sipattamasynda onyng danalyq bastaudy joghary qoyghanyn, al tirshilikte «aqiqatty pәlsәpa arqyly tany alamyz» deuin – «Farabiyding týrkilik dýniyetanymynyng kórinisi» demey ne deymiz?

Qazaq dýniyetanymy bolmysynan dialektikalyq sipatta

Qazaq dýniyetanymyn jәne bolmysyn jas kezinen qanyna sinirip ósken jas filosofiyany tez mengeredi. Qazaq dýniyetanymy - ómir aluandyghyn, san qyrlylyghyn, qozghalysyn (ótpeliligin) ózining danalyq sózderi arqyly, qysqa-núsqa jetkize bilgen. Sondyqtan, әr qazaq maqal-mәtelining astarynda belgili bir filosofiyalyq týiin jatady. Ári, ol «ómir sýru erejesi» retinde moraldik retteushi qyzmetti qatar atqarady. Yaghni, qazaq dýniyetanymy әuel bastan dialektikalyq sipatta. Sebebi, qazaq ony tabighattyng ózinen alady. Onda dogmalyq jasandy konstruksiya bolmaydy. Shyndyq beynelenedi. Sodan bolar, bizding tól dýniyetanymymyz qazirgi din domasyna esh say emes - oghan qarama-qayshy. Mysaly, Úly Tabighatta «qúl bolu» joq. Qazaq sanasy da ony solay qabyldaydy. Alayda, ol ony «sharasyzdyq» týsinigimen almastyrady. Tabighatta «ómir ýshin kýres» qozghalystyng basty maqsaty (aqiqaty). Qazaq ta, sol siyaqty ómirdi (qozghalysty) eng basty qúndylyq sanaydy. Búl onyng bolmysyn qúraydy jәne barlyq moraldik beynesin aiqyndaydy. Sebebi, qazaq dýniyetanymynda dinge tәn óz aldyna bólek, ómir qúndylyghyn joqqa shygharushy dýnie – «júmaq» týsinigining ózi joq! Onyng ornyn «Aruaqtar әlemi» almastyrady... Al, qazaq sanasynda «bar izgilik osy jaryq dýniye» dep esepteledi. Sol sebepti, qazaq әrbir jaryq kýnin baghalaydy, ony manyzgha toltyrady, qadamyn andap basyp, shynayy pragmatikalyq oidy basshylyqqa alady. Ókinishtisi, tabighatta «aldau-arbau» joq bolatyndyqtan, qazaqtyng da tól bolmysynda adamgha sengishtik qasiyet esh býkpesiz qalyptasady. Últtyq tәrbie de osy baghytty nyghyzdaydy. (Nebir qu dýmshelerding qazaqty onay qaqpanyna týsiretini de sondyqtyn bolar...).

Qazaq filosofiyasyna dialektika qajet pe?

Búl – dau tudyratyn mәsele qataryna jatpaydy. Sebebi, dýnie – qozghalys. Ony bilu ýshin de sana oghan ilesui kerek. Yaghni, oidyng ózi dialektikalyq sipatta boluy kerek. Osy turaly J.Artyqbaevtyng súraqtaryna filosof G. Abdrasilova bylay dep jauap beripti:

– Qazirgi Filosofiyada olqylyqtar kóp, mysaly, «tәuelsizdik» atalatyn kezennen bastap Nazarbaevtyng «sauatty» iydeologtary Filosofiyanyng ózegi – Dialektikany oqu programmasynan alyp tastap, onyng ornyna eshbir teoriyalyq bazasy joq «Mәngi el» siyaqty mifologiyalyq elementter qosyp qoyghan.

– Gharifolla Esim «atqa qonghaly» «Qazaq filosofiyasynda dialektika joq» degen sandyraqty maqtanyshpen aityp jýrgenine 10 jyldan asty. Búl «Jer betinde atmosfera joq», nemese «Tirshilikke ottegining keregi joq» degenmen birdey. Búl «nou‑haudy» filosof-mamandar toqtausyz synap ta jýr. Ázirshe nәtiyje joq – professordyng konveyerinen shyghyp jatqan shәkirtterining Diskeneste: «Men óz ústazym Gh.Esim siyaqty Kant, Gegeliderdi filosof sanamaymyn, al Qazaq filosofiyasynda dialektika joq» degenin de estidik. Qazaqstandyq filosofiyanyng býgingi siqy osy» ‑ dep jauap beripti. Óte dúrys jauap! (Jauaptar J.Artyqbaevtyng FB‑postyna jazylghan G.Abdrasilovanyng kommentariylerinen alynyp, azdap óndeldi. – Á.B.).

IYә, búl filosoftyng sózinde ashy shyndyq bar. Sebebi, qazirgi oqytu baghdarlamasy kezinde dýrkirep túrghan «Mәngilik el» konsepsiyayn basshylyqqa ala otyryp qúrastyrylghan. Ol baghdarlama boyynsha Qazaqstan  tarihy, óneri men mәdeniyeti, dәstýri men salty, dýniyetanymy turaly birshama bilimge qol jetkizuge bolady. Alayda, ol baghdarlamada osy bilimge qol jetkizetin әdistemelik bazany mengeru tolyq qarastyrylmaghan. Yaghni, dialektikany «joq etu» arqyly, biz últtyq mәdeniyetting evolusiyalyq damuyn, onyng transormasiyalanuyn (sabaqtastyghyn) joqqa shygharamyz. Búl – oidyng dogmalanuyna, dәstýrding konservasiyalanuyna, yaghni, jana zamangha beyimdelu, janaru men ózgeru, jetilu tetikterinen ajyratugha alyp keledi.

Sonymen birge, qoldanystaghy baghdarlamada myndaghan jyldyq әlemdik filosofiya tarihy mýldem oqytylmaydy dese bolady. Óitkeni, osynyng bәrine bólingen eki saghatta (mýmkin tórt saghat) qysqasha týrde «Filosofiya tarihyna» sholu jasap shyghugha ghana bolady. (Onyng ózine de búl uaqyt jetpeydi). Sóitip, Filosofiyalyq damu zandary ilimi men Filosofiyalyq Tanym teoriyasy so kýiinde studentterge belgisiz kýide qalady...

Mine, osylay, kezinde bir adamnyng óz qyzmet dәrejesin paydalanyp, filosofiyalyq bilim berude voluntaristik sheshim shygharuy – elimizdegi filosofiyalyq oidyng damuyna qanshalyqty túsau bolyp otyrghanyn osydan bayqaymyz... Býginde biz avtoritarizmnen demokratiyagha bet búramyz desek, filosofiyadaghy osy qatelikti tez arada joyyp, onyng ornyna zamanauy jana Oqytu Baghdarlamasyn  qabyldaytyn uaqyt jetti dep sanaymyn.

Filosofiyalyq oy jútandyghy – din dogmasyna jol ashady

Qazirgi kezde, elimizde dinge degen qúlshynys jasaryp barady. Olay bolugha sebep kóp. Birinshiden, elimizdegi júmyssyzdyq, kәsiby sheberlikke degen súranystyng joqtyghy – bilim qúndylyghyn әlsiretti. Ekinshiden, toqsanynshy jyldary bolghan «úly daghdarys» kezinde bizding últ ózining últtyq tәrbiyedegi sabaqtastyghyn joghaltyp aldy. Keyinnen, 2000 jyldan song ekonoikalyq jaghday birshama týzelgen son, últtyq tәrbie ózegin elimizge «ateizmnen keyin qayta oralghan din» óz qolyna alugha belsendi kiristi. Oghan memleket tarapynan qoldau joghary bolyp, myndaghan meshitter, diny oqu oryndary ashyldy.  Al, ghasyrlar boyy «últtyq transformasiyany» qamtamasyz etip kelgen Qazaq dýniyetanymy men Últtyq tәrbie óz pozisiyasyn (shebin) din men diny tәrbiyege berip qoydy.

Endi «Dinsiz alghan bilim dúrys emes, adam aldymen dindi mengerse dúrys», - deydi kóptegen teologtarymyz... (Biraq, búl sózdi Faraby babamyz basqasha aitqan bolatyn. Ol: «Tәrbiyesiz alghan bilim» turaly aityp edi)..

Jә, jaraydy, sol jolmen‑aq jýreyik bәrimiz delik ‑ ol da jaman bolayyq dep jatpaghan bolar dep... Sonda nәtiyje qalay bolmaq? Onda myna jaghdaymen betpe-bet kelemiz:

...Qúday turaly bilimdi iygeruge bir adamnyng ghúmyry jetpeydi. Osy «bilimmen» ainalysqan adam ómirin osymen ótkizedi, osymen shekteydi ...

Odan adamzatqa, ómir sýrushi qoghamyna esh payda joq. Sebebi, ghylym men bilim maqsaty Qúdaygha emes, adamgha baghyttalghan. Adamzat ghylym arqyly jaratylystyn, yaghni, tútas tabighattyng júmbaghyn ashady. Sóitip, ony adamzat iygiligine ainaldyrady.

Onday ghalymgha Qúday da razy. Sebebi, ol ghalym ózi janalyq ashqan sayyn Jaratushy Qúdaydyng sheksiz tylsymyna bir taban jaqynday týsken bolyp sanalady.

Al ghylym maqsatyna birden Qúdaydy qoyghan adam - sheksizdikte shatasyp, Qúday «júmbaghynyn» manyna da jolay almaydy. Ol ómirin ertegi aitumen, tekke ótkizedi.

Sebebi, ghylym tetigi Qúday turaly ertegi‑anyzda emes, ghylym tetigi - adamnyng aqylynda!

Qúday da adamgha aqyldy sol ýshin berdi...

Mine, býginde biz tap bolyp otyrghan «ghylym men bilimning auyr joly» bizding qoghamnyng «Filosofiyalyq adasuynan» tuyndady dep orytyndylasaq – aqiqattyng auylynan alys ketpegenimiz.

P.S. (Maqala avtory retinde osy mәseleni qozghaugha týrtki bolghan ghalym Jambyl Artyqbaevqa qúrmetimdi hәm alghysymdy bildiremin). 

Ábdirashit Bәkirúly,

erkin filosof‑publisist

Abai.kz