Jeksenbi, 2 Qazan 2022
Abay múrasy 1329 0 pikir 11 Tamyz, 2022 saghat 15:00

Ol sypatty qazaqtan dýniyege eshkim kelmepti...

El auzynda bir sóz bar: birde Abay óz shygharghan sózderine mastanyp:- Áke! Men senen asyp tudym dese kerek. Sonda Qúneken: - Menen asyp tuamyn deseng aldymen maghan úqsap ózinnen asyryp úl tughyzyp al-degen-mys.

***

Birde Jambyl (Jabaev) atamyzdan jazushylardyng biri súrapty:- Siz qazaqtyng arghy-bergi tarihynda eng myqtysy, biregeyi dep kimdi atar ediniz?

Jәkeng biraz oilanyp: - Qúnanbaydan artyghy bolmas, - depti.

- Qalaysha?! - dep tang qalypty jazushylar, - Abaydy qayda qoyasyz?

- E,Qúnanbay siyaqty әkeden Abay tuady da, - depti Jәken. Keyinirek janaghy jazushy saualdy Múhana (Áuezov) da qoyady. Múhang irkilmey:

- Abay dep jauap beripti.

- Joq Múha, olay emes eken. Jәkeng basqasha jauap berdi.

- Pәli! Ne depti sonda?

- Qúnanbay depti.

Múhang ýndemey oilanyp qalypty, sonson:

IYә, Jәkeng tegin qariya emes eken, - depti.

***

Arghyn Tobyqtynyng ataqty bii Yrghyzbaydyng Óskenbayynyng jalghyz úly Qúnanbay (1804-1885) bala kezinen aitqanynan qaytpaytyn, ójet, birbetkey, tikminez bolyp ósedi. Boyy ortadan biyik, qol-ayaghy syryqtay, mandayy kereqarys, jýzi núrly, ajarly kisi bolghan kórinedi. Kezinde jaugershilik úrysta ong kózinen aiyrylady. Jalghyz kózimen shanshylyp qaraghan kezde kisining dәti shydamay búrylyp ketedi eken. «Abay jolyndaghy» orta jastaghy Qúnanbaydyng syrt beynesi osynday bolyp elestetiledi.

***

Qúnanbaydyng anasy Zere aitypty: - Týsimde pirim Óskenbay keng alasha ýstinde maldas qúryp alyp altyn saqany iyirip otyr eken. Altyn saqa-ghayyptaghy annyng qúljasynan alynghan alynghan bilem. Alashanyng ýstine tәikesinen týsken sayyn manayyna jaryq sәule shashatyn kórinedi. Joryghan kisiler: boyyna bitken qoshqarday úl, sol úl eseye kele eldi sonyna ilestiredi depti.

Sonda tughan úl-ataqty Qúnekeng eken. Sol Zere anamyz bertin kele әngimelesip otyrady eken: «Men Qúnashty bir kýn dәretsiz emizip kórgem joq, jәne omyrauymdy tazalap jumay, bismilla dep aitpay emizgen mezgilim bolghan emes», - depti.

***

HIH ghasyrdy polyak sayahatshysy A.Yanushkevich «Qúnanbay biy... Baraq súltannan az-aq ýlken, búl da qyr eline әigili adam. Qarapayym qazaqtyng balasy, jaratylysynan aqyl daryghan, zerek, qara sózge sheshen, oily, tynghylyqty kisi, halqynyng qamyn oilaytyn, qyr elining әdet-ghúryp zanyna jәne sharighat jolyna jýirik, orys elining qyrghyzdar (qazaqtar) turaly zang erejelerin de jaqsy biledi, paragha satylmaytyn әdil bi, ýlgili músylman, qaradan shyqqan Qúnanbaydy júrt payghambarday kóredi», - dep jazghan.

***

Shәkәrim jazypty: «Qajy marqúmnyng (Qúnanbaydyn) aldyna kelgen qazaq namaz oqymay jýrgen bolsa namaz oqushy edi, nasybay haram dep bir molla aitqan son, nasybay atqandardyng múrnyna totiyayyn qúyamyn dep nasybayshylardy da tiyp edi. Búryn zeket bermeytúghyn qazaqqa zeket bergizgen de sol kisi edi. Osy kýngi Qarqaralydaghy meshit sol kisining salghyzghan qúdayy qylghan meshiti edi».

Endeshe sharighatta kórsetken haramdardan tiyp, halqyn namazgha jyghylugha ýiretip, eng alghash Alla Taghalanyng 5 paryzynyng biri bolghan zeketting oryndaluyna nazar audaryp, qúdaygha qúlshylyq jasaytyn oryn-meshitti de Arqa ónirine alghash saldyrghan Qúnanbay desek qatelese qoymaspyz!.

***

Áygili Birjan men Sara aitysynda aqyn Árip (Tәnirbergenúly) «Qútyma til tiygizbe, er Qúnanbay, alashqa shyqqan danqy ker búlanday» dep úly dodada dәripteydi.

***

M.Áuezov, Qúnanbay turaly: «Qolgha nayza ústap, astyna jýirik at minip, óz malyn ózi baghyp, jaugha shapqysh, jau týsirgish jigit bolghan... Qúnanbay qolmen kele jatqan qazaqty jiyp alyp, Qúrqúdyqtyng ishinde kenesip, Kenesaryny ústamaugha, qas qylmau,a uәdelesipti. Keyin atys bolghanda Juantayaq Tóbet deytin batyr Kenesarynyng qolynyng bir batyryn quyp nayzalamaqshy bolghan eken, sony Qúnanbay quyp jýrip sabap, boqtapty»-dep taghy bir qyrynan jazady. Búl jerden biz Qúnekenning orys otarshylaryna jany qas bolyp,  últ azattyq kóterilis basshysy Kenesaryny ishtey qoldaghanyn kóremiz.

***

Shóberesi Ahat Qúdayberdiúly: «Ákesi moldadan oqytyp, Qúnanbay shala hat tanyp qalsa da, әkesi Óskenbaygha kelgen hattardy bir-birine salystyryp, óz talabymen haty tolyq tanyp, týrikshe jazylghan kitaptardy erkin oqy alatyn boldy. Qazaq balalarynyn, sahara júrtynyng sauatty, kózi ashyq boluyn kózdegen Qúnanbay ózining kýzeginen alghash ret ústa jaldap, tam saldyryp, músylmansha mektep ashady. Jylyna Týrkistangha bir mәrte keruen jiberip, týrik tilindegi shyghys әdebiyetining júldyzdarynyng kitabyn ten-teng etip alghyzyp, shәkirtterge taratyp berip otyrghan. Qaghaz-qalamdy da óz qarajatymen alghyzghan... Sol mektepting orny - «Eski tam» әli bar», - dep jazypty.

***

Shәkәrim: «Ombydaghy orys úlyghynyng nazaryna erte iligip, júrtqa jaqqan qyzmeti ýshin әueli starshyn, sosyn agha súltan shenin alghan. Qúnanbay qashan Mekkege qajylyq sapargha barghansha el adamdary «Myrza» dep atap ketken. El auzynda búl kisining dindarlyghy men el biyleu jónindegi irilik, myqtylyghy, alysty boljaghysh aqyldylyghy kóp aitylady. Odan son  minezining suyqtyq, qattylyghy, sonymen birge myrzalyghy jayynan kóp kezdesedi. Namaz oqushy kedeylerge at beru, kiyim beru siyaqty әdetteri kóp bolsa kerek...», - dep jazady.

***

Abay atamyz arqa sýier bilimdi úly Ábish ólgende: «Arghy atasy qajy edi, Beyishten tatqan shәrbetti. Jaryqtyqtyng óneri aitugha tildi terbetti. Adaldyq, aqyl jasynan, qozghapty, tynyshtyq bermepti. Mal týgil jangha myrza edi, әr qiyngha sermepti. Múndy, sherli, joq-jitik, ansap aldyn kernepti. Bәrinin  kónilin tyndyryp, bireuin ala kórmepti. Ádil, myrza, er bolyp, әlemge jayghan órnekti. Tәubesin eske týsirip, tentekti tiyp jerlepti. Qazaqtyng úly qamalap, izdegen jýzin kórmek-ti. Aqylynan ap qaytqan, ólgenshe bolar ermekti. Ol sypatty qazaqtan dýniyege eshkim kelmepti. Ólmeytin ataq qaldyryp, dýniyege kónilin bólmepti. Jarlyghyna Allanyng erte oilaghan kónbek-ti», - dep әkesi Qúnanbaydyng úlaghatty isterin, ónegesin tebirene eske alady da: «Olar da tiri qalghan joq, tirlik arty ólmek-ti. Ony da aldy búl ólim, sabyrlyq qylsaq kerek-ti», - dep ózine júbatu aitady.

***

Qúnanbay birde Shormannyng Músasyna: «Pút boldym dep maqtanba, Púttan da auyr batpan bar. Biyikpin dep maqtanba, Asqar-asqar taular bar, Ar jaghynda aspan bar. Basyma baqyt qondy dep, tosylmaymyn endi dep, aldaushy jalghan dýniyegen ghapyl bolyp azbandar. Qarsy kelgen dúshpannyn, basy kelip iyilse, Oghan da qyl bostandyq, ayaqqa salyp baspandar», - dep tәkapparlyghyn basypty deydi.

Endi birde basyna is týsip Sibirge aidalyp kelgen kerey Beyseke degen kisige: «Janylmas, qate baspas han bola ma? Tapjylmas, taban taymas jan bola ma? Bәigege kýnde qossaq aldyn bermes, túlparda aryqtasa sәn bola ma? Shyqpaydy jan, kesimdi qaza kelmey, asyl erler ótti me, naza kórmey? El ýshin enbek etip azap tartqan, maqsharda beyishke ener jaza kórmey», - dep jigerlendirgen eken.

***

El auzynda Qúnekeng aitty degen sóz birshama kóp. Sonyng biri: «Baq taysa ajaryna qaramaydy. Bireudi bireu syrttay tabalaydy. Basyna qarapayym bir is týsse, qyldy dep bilmestikpen shamalaydy, «Adamnyng basy - Allanyng doby» degen, dәm tartsa әr tarapqa domalaydy».

***

Qúnanbay jer ortagha kelip el biyliginen birte-birte suynyp, búl dýnie qyzghynan ol dýnie qyzyghyna oisha oiysyp, taqualyqqa bet búrghany mәlim. Sol kezde Týrkistandaghy әigili Qarnaq medresesine arnayy adam jiberip, osy medresening týlegi, әri kókiregi oyau, qajyrly Berdiqojagha peyili týsip, keyinshe aralarynan qyl ótpeytin dos bolady, ýielmenimen janyna kóshirip alady. Qúnanbay qalyptastyrghan ortadan onyng belinen órbigen Abay men Shәkәrim, sonymen qatar Berdiqojanyng shóberesi әlem tanyghan jazushy Múhtar Omarhanúly da dýniyege kelipti. M.Áuezovty «Abaydyng balasy eken» deytinder de bar. Áriyne, Ol (Áuezov) - Abaydyng ruhany balasy.

«Alypty - alyp ghana arqalay alady». Alash qayratkerlerining amanatyn aqtaghan Áuezov Abaydy әlem kógine arqalap shyghardy. Abaydy әlemge moyyndatuy arqyly qazaq degen halyqty dýniyege pash etti. Sol arqyly ózining de úlylyghyn kórsete bildi.

IYә, qazaq halqynyng betke ústar osy ýsh alyby «júrty payghambarday jaqsy kóretin Qúnanbaydyn» (Yanushkevich) auylynda tuyp, qazaq degen últtyng úlylyghyn әlemge moyyndatty.

***

Abay 39 jasynda ózining әigili 37-shi qara sózindegi myna joldardy әkesining basyna tәjim etip shygharghan degen joramal bar: «Dýniye-ýlken kól, zaman-soqqan jel. Aldynghy tolqyn-aghalar, artqy tolqyn-iniler. Kezekpenen óliner, bayaghyday kóriner».

***

Aytpaqshy,1992 jyly 8 jeltoqsanda N.Nazarbaevtyng arab elderin aralap qaytqan sapary boyynsha respublikalyq teledidardan súqbat berdi. Sonda bir kórermen: «Mekkedegi Qúnanbaydyng ýiin kórdiniz be?» - dep saual qoyghanda Elbasy: «Kórdim, sol tarihy takiya jaydy jóndep qalpyna keltirudi oilastyrghan jón», - depti.

Demek, Siriyadaghy Ál-Farabi, Mysyrdaghy beybarys zirattaryna jóndeu jýrgizip, ata-babalar aruaghyn úlyqtaghan bizding Ýkimet, Mekkedegi eki ghasyr búryn Qúnekenning qazaqtargha arnap saldyrghan qonaq ýiine de nazar audaratyn mezgil jetken bolar!

Ázirlegen Amantay Toyshybayúly

Abai.kz

0 pikir