Dariya dengeyining songhy jyldary tómendeui Syrdaghy negizgi daqyl sanalatyn kýrish egisining kólemin shekteuge alyp keldi. Osyghan baylanysty  oblys túrghyndarynyng azyq-týlik qauipsizdigin qamtamasyz etu maqsatynda sudy az qajet etetin kartop, kókónis jәne baqsha daqyldaryn eguding manyzdylyghy artty. Búl jóninde oblys әkimi Bolatbek Quandyqov auyl sharuashylyghy salasyna ýlken mindetter jýktegen bolatyn. Oblys basshysynyng tapsyrmalary qazirgidey qarjylyq daghdarys jaghdayynda airyqsha mәnge ie bolyp otyr.
Aqiqatyn aitar bolsaq, Qyzylorda oblysynyng klimattyq jaghdayy jәne tabighiy-resurstyq әleueti kókónis, baqsha daqyldaryn ósiruge qolayly әri jetkilikti. Degenmen, qolda bar mýmkindikter tolyghymen paydalanylmay keledi. Kartop kólemi 2000 jyly 6420 gektar bolsa, on jylgha jaqyn uaqyt ishinde nebary 1400 gektargha ghana úlghayghan. Kókónis pen baqsha ónimderi de osy dengeyden aspapty. Oblysta kartop, kókónis jәne baqsha ónimderin óndiretin iri sharuashylyqtar joq. Osyghan baylanysty búl daqyldardy ósirude intensivtik tehnologiyalar paydalanylmaydy.
Al biylghy jaghdaygha keler bolsaq, oblys boyynsha 7023 gektar kartop, 5581 gektar kókónis jәne 7160 gektargha baqsha ónimderin ornalastyru mejelengen. Kartop pen kókónis kólemi qosa eseptegende ótken jylmen salystyrghanda 900 gektardaygha artsa, baqsha egisi 158 gektargha kemigen.

Dariya dengeyining songhy jyldary tómendeui Syrdaghy negizgi daqyl sanalatyn kýrish egisining kólemin shekteuge alyp keldi. Osyghan baylanysty  oblys túrghyndarynyng azyq-týlik qauipsizdigin qamtamasyz etu maqsatynda sudy az qajet etetin kartop, kókónis jәne baqsha daqyldaryn eguding manyzdylyghy artty. Búl jóninde oblys әkimi Bolatbek Quandyqov auyl sharuashylyghy salasyna ýlken mindetter jýktegen bolatyn. Oblys basshysynyng tapsyrmalary qazirgidey qarjylyq daghdarys jaghdayynda airyqsha mәnge ie bolyp otyr.
Aqiqatyn aitar bolsaq, Qyzylorda oblysynyng klimattyq jaghdayy jәne tabighiy-resurstyq әleueti kókónis, baqsha daqyldaryn ósiruge qolayly әri jetkilikti. Degenmen, qolda bar mýmkindikter tolyghymen paydalanylmay keledi. Kartop kólemi 2000 jyly 6420 gektar bolsa, on jylgha jaqyn uaqyt ishinde nebary 1400 gektargha ghana úlghayghan. Kókónis pen baqsha ónimderi de osy dengeyden aspapty. Oblysta kartop, kókónis jәne baqsha ónimderin óndiretin iri sharuashylyqtar joq. Osyghan baylanysty búl daqyldardy ósirude intensivtik tehnologiyalar paydalanylmaydy.
Al biylghy jaghdaygha keler bolsaq, oblys boyynsha 7023 gektar kartop, 5581 gektar kókónis jәne 7160 gektargha baqsha ónimderin ornalastyru mejelengen. Kartop pen kókónis kólemi qosa eseptegende ótken jylmen salystyrghanda 900 gektardaygha artsa, baqsha egisi 158 gektargha kemigen.
Býgingi tanda oblys túrghyndarynyng jyldyq qajettigine 64,2 myng tonna kartop, 51,3 myng tonna kókónis jәne 15,9 myng tonna baqsha ónimderi qajet. Osyghan oray jyl sanap osy daqyldardy egu men óndiru jolgha qoyylyp keledi. Búl jerde bizding qazirgi egip otyrghan eginimiz qajettiligimizdi ótey ala ma degen zandy súraq tuady.
Derekterge jýginsek, býgingi egis pen onan alynghan ónim kólemi oblys halqyn tútastay qamtamasyz etuge jetkilikti. Tipti artylghanyn syrtqa shygharugha mýmkindigimiz bar. Alayda, dihan qauymdy alandatatyny,  óndirilgen ónimdi saqtap, satu jayy bolyp otyr. Búl maqsatta oblys ortalyghynan 20 myng tonnagha deyin auyl sharuashylyghy ónimin saqtaytyn qoyma salu ýshin jer de belgilendi. Endi investor bolsa,  búl sharuanyng da sheshimi tabylghaly túr.
Taghy bir eskerer jayt, ýstimizdegi jyly oblystyq budjetten eldi-mekenderdi ayaq sumen qamtamasyz etu ýshin 413,9 mln. tenge qarjy bólinip, tiyisti júmystar jýrude.  Sonymen birge biyl kartoptyng 1 gektaryna 2,5 myng tenge, al kókónis, baqsha daqyldarynyng әr gektaryna 9  myng tengeden subsidiya tólenedi. Demek, búl daqyldardy óndiruge tolyq mýmkindik jasalyp otyr. Onyng ýstine býgingidey qarjylyq daghdarysynyng qyspaghy jauapkershilikti arttyruy tiyis.
Biyl oblys   kóleminde kartop, kókónis jәne baqsha daqyldaryn egumen 36 myng adam ainalysady. Onyng deni shyghysymyzda ornalasqan Janaqorghan, Shiyeli audandarynyng enshisine tiyedi. Eki audannyng da kókónis, kartop, baqsha daqyldaryn eguge jeri qúnarly bolyp keledi. Biraq su tapshylyghy dihan qauymynyng qúlashyn jazdyrmay otyr. Degenmen, qoldaghy bar mýmkindikti paydalanyp, egis kólemin әlde de birshama úlghaytugha bolatynyn mamandar joqqa shygharmaydy. Ótken jyly janaqorghandyqtar 2281 gektargha osy daqyl týrlerin ekse, biyl oghan bar bolghany 769 gektar egin qosylmaqshy. Shiyrek ghasyrdan beri audandaghy egis kólemi osy shamadan aspay keledi. Kedergiler qatarynda ónimdi saqtau men satu mәselesi algha tartylsa, kórshi ornalasqan ontýstiktegilerdin  ónimining arzan boluy da dihan qauymnyng kejegesin keri tartyp otyrghangha úqsaydy. Múnyng syrtynda qanshama jergilikti túrghyndardyng enbekpen qamtyluy da qalys qalyp jatady.
Shiyeli audanynda da 4 myng gektar shamasynda egu mejelengen. Búl byltyrghy egis kóleminen kóp emes. Áli de egin salugha  uaqyt baryn eskersek, kóp dýniyeni úqsatugha bolady. Bir basy ashyq dýniye, óngen ónim jerde qalyp kórgen emes. Onyng ýstine búl baghyttaghy júmystarda qozghau da, qoldau da bar. Kóktemning bir kýnin jylgha azyq sanaytyn dihan múny jaqsy biledi.

Elubay ÁUEZOV,
"Syr boyy".
Qyzylorda qalasy