Týn ishinde qalyng úiqydan telefon shyryly oyatty. «Bitti, órtendi, qúrydyq, qúrtty sizding balanyz» – degen sóz es taptyrmady. Mekteptegi jalghyz kompiuter órtenipti. Qol-ayaghym dirildep, qalbalaqtap jettim. Temir qúral janyp ketken. Jerde búrqyraghan qaghazdar. Qaghazda jypyrlaghan sandar. Balam qolyna bir qaghazdan keyin bir qaghazdy alyp qaraydy da kýledi.  Bizding bes tal shashymyzdy júlyp, jýrek talmamyz ústap jatqanymen sharuasy joq.

– Oi, jýgermek, bizdi kýidirip qoyyp eserlenip túrghanyng ne ei, senin? – Mening auzymnan qolym shapshan. Shapalaqpen tartyp-tartyp jiberdim. Ishim yzadan jarylyp bara jatsa, qaytpekpin. Balam da qyzuqandy, tyrsyldap, shytynap túrady. Búl joly mening aitqanym da, ashuym da mynghyryna dynghyr etpedi. Qayta әldenege quanatyn sekildi. Yrjaqtap, betime kýle qaraydy.

– Tóleymin. Men ózim tabamyn, – deydi aqshasyna bola doldanyp túrsyz ba degendey jaybaraqattanyp.

– Basyma aq tas pen kók tas qoyady dep tudym ba eken seni, qit etse Shúghayyp, kit etse Shúghayyp, pәleli jerde jýretining ne, ei, senin, qanyng men tegin  nashar-au, elding balasy jýr ghoy typ-tynysh, – til úshyna kelgen sózdi búrqyratyp jatyrmyn.

– Ol ózin-ózi óltirgen. Maghan hat jazyp ketipti. – Al doldanbay kór. Esi dúrys adamnyng sózi ma mynau. Temirding ózin-ózi óltirgenin, oghan qosa hat jazyp ketkenin qay atannan kórip en. «Óltirem seni» dep yzanyng doldyghymen qylqyndyrghym-aq kelip túr. Biraq auzymdy tiyp qaldym. Ótken joly osynday bir sóz aitqanymda, «ony sening kómeginsiz-aq atqara salu qiyn emes» dep betime qasqayyp qaraghan. Tfu-tfu, onyng betin ary qylsyn.

Ertesi týske deyin dәl osynday kompiuter әkelip ornyna qoysaq, u-shudyng beti jabylyp, dau-damay syrtqa taramaytyn boldy. Sәl bolsa da tynysym kenip, janym tynyshtaldy. Endi ózim tughan balagha ózim jaltaqtay qarap, qalay bolghanyn aitshy degendey betine juasy qaradym. Adamnyng ishki tolghanysy, sezimi betine teuip túrady emes pe, onyng ýstine osy bir ishki әlemning boyauy, reni bolady  degenge qatty senemin, balamnyng jýzi albyrap, alaulap túr. – Tәte-au, ol qyzghanyshtan óldi ghoy. Biraq adamdardan aiyrmashylyghy, kek saqtamady, qiyanat jasamady. Men sýigen qyzdy ol da sýidi, biraq jenildi.

«Taghy bastaldy. Óstip laghyp sóilep ketetini bar.  Bir qarasang danaday, onyng qiyalyna ilese almaysyn, bir qarasan.... shoshynasyn. Sau adamgha layyq oy aitpaydy. Bәrin enbektep jýrgen kezinde jerden shege tauyp alyp, ony elektr qosqyshtyng tesigine tyghyp, órtenip qala jazdaghanynan kóremin. Jany әzer qalghan. Qúdaydan 40 kýn, 40 týn tileuin tilep, «osy bala aman qalsa betine kelmespin» degen uәdemdi qazir jii búzamyn. Qylyqtary sonday soyqan. Typ-tynysh túrghan dýniyeni kózdi ashyp-júmghansha astyn ýstine týsirip jiberedi.

– Sen ne aityp túrghanyna mәn berip túrsyng ba? –  jәimen, janyna tiyip almayynshy degen saqtyqpen súradym.

– Tәte, sen kompiuterden týk qaqpaysyng ghoy. Sondyqtan mening sózim sandyraq sekildi kórinedi.

– IYә, bilmeuin bilmeymin. Aldyna otyrsam sezimimnen aiyrylyp qalatyn  sekildimin.

– Bilmestigindi, ómirden, janalyqtan qalyp qoyghanyndy býrkemeleu ghoy. Kompiuterdi jaqsy iygergen adam Eynshteynning janalyghyn shang qaptyryp ketedi qazir.

– Sonymen, aitshy toq eterin, kompiuter qalay órtendi? – men ózime ózim kelip, oqighanyng mәn-jayyn tolyghyraq bilgim keldi.

– Men ózimnen eki klass tómen oqityn qyzben kompiuter arqyly sóilesip túramyn. Qydyrugha, betpe bet әngimelesuge uaqytym bola bermeydi. Birde  tapsyrma berdim de, diskini úyasyna saldym. Klaviatura arqyly kodtalghan sifr jazdym. Jauapty rolik arqyly qaghazgha shyghardym.  Yiqy-jyiqy, qynyr-qisyq jauap. Baylanys symdary men ótkizgishterdi qayta tekserip, blokty auystyrdym. Kompiuter taghy qyrsyqty. Sodan yzalanghannan qanym basyma teuip, klaviaturany  sabalay bastadym da «әrip ornyna sandar» degen kod jazdym, ary qaray «ne isteymin?», «ne isteymin?» dep jaza berdim. Bir kezde «seni qanday týlen týrtip otyr?» degen súraq shyqty, qaghaz lentagha. «Meni qyzym jaqsy kórmeydi» dep jazdym әrip ornyna ózim qoyghan sandarmen. Odan: «qyz degen ne?», «jaqsy kóru degen ne?» degen súraq keldi. Dәl sol sәtte oghan jaqsylap jauap jazugha qúlqym da, shamam da joq edi. Ensiklopediyada bardy kóshirip jazdym. «Endi ne isteu kerek?» degen súraq shyqty. Mening kýlkim keldi de mahabbat, sýng turaly óleng jazu kerektigin aittym. Endi mahabbat, sýi degen ne dep súraytynyn bilip, aldyn ala olardyng da anyqtamasyn qosa jazdym. Qas-qaghym sәtte óleng dayyn. Qanday desenizshi! Esh jerden, esh qashan oqymaghanmyn. Jýregindi lýpildetip, janyndy terbep jiberedi. Qyzyma jibere qoydym. Onyng jany poetikalyq, ýlbirep túratyn edi, ólendi oqyp, enirep jylap: «taghdyr endigi jerde ekeuimizding jolymyzdy eki bólek etpese eken», – dep, qústay úshyp janyma kelip, qúshaqtap betimnen sýidi. Monitordan «oghan mening ólenim únady ma?» degen súraq shyqty.

– Ol óleng – meniki. Kompiuter óleng shygharady degenge kim senedi, aitshy kim senedi? – men ony balalyq minezben mazaqtaugha kóshtim, tipten pendeshiligim basym týsip: «mashina adamgha qyzmet isteuge tiyis» dep qoyyp qaldym.

– Sonda sen menen aqyldysyng ba?

– IYә, – dep klaviaturany bastym.

– Onda milliondy milliongha kóbeytshi? Men ýndemedim. Matematikadan nólmin.

– Sen súraq qoymay-aq qoy. Qyz temirdi sýimeydi ghoy.

– Nege? – indikatorlar jypylyqtap ketti. Joghary volitta júmys isteuge kóshkeni bayqaldy. Qyzuynyng kóterilgeni ghoy.

– Taghdyr solay.

– Taghdyr degen ne?

– Júmbaq zandylyq. Bolmay qoymaytyn nәrse

– O-o!

Búl jolghy jauap qaghaz oramgha emes, monitorgha shyqty. «Mening mashina bolghym kelmeydi. Senin, qyzdyng jaqsy kórgenin qalaymyn. Taghdyrdyng meni nege  osylay jaratqanyna jauap tappadym. Sondyqtan endi ómir sýrgim kelmeydi. Qysqa túiyqtalu jasaymyn da, ózimdi órteymin. Sau bol» depti de, órtenip ketipti. Bar bolghany sol.

– Shúghayyp-ay, osy adam senetin sóz be? Sharshattyng ghoy sen meni. Osynshama qiyaldy qaydan alasyn? – men qaljyrap, iyghym salbyrap, basymdy tómen salyp otyra kettim. Qúdaydan tilep, súrap alghan bala osynday bola ma? Zarymnan, múnymnan jalyghyp jaratqannyng ústata salghany ma? Minezinde әiteuir bir ózgeshelik, oghashtyq bar. Ayaghyn apyl-tapyl basyp, tili endi shyghyp kele jatqanynda kóshege shyghyp ketip, joldaghy mashinalardy toqtatyp, ekinshi jaghyna shyqqany bar. Ayqay-sýreng dybystan ne boldy eken dep men syrtqa qaraghanymda taltandap basyp kósheni qaq jaryp ketip bara jatqan balamdy kórip zәre-qútym qalmaghan. Jazmysh mening basyma mashina apatyn jazghan ba degen suyq oy sumang etip kelgende ayaghymnan әl-dәrmen ketip, tilim jansyzdanyp, ii-qii mashinanyng ortasyna qoyyp ketkenmin.

– Myna jyndy shoshandap qaydan shyqty?

– Iship alghan shyghar.

– Balasyna ie bola almay jýrgen myna qatyndy atu kerek – jýrginshiler aiyzy qana boqtap jatyr. Mende olardyng sózin estiytindey qúlaq ta, estigen kýnde sanagha siniretindey sәue de joq. Balama jetip, onyng amandyghyna kóz jetkizsem boldy. Mendegi jalghyz tilek – osy. Osydan eki jyl búryn alty jasar qyzymdy mashina qaghyp, qaytys bolyp ketken. Qanbaqtay ghyp úshyryp jibergeni kóz aldymda, sodan jýregim úshynbaly bolyp, ýreylenip túramyn.

– Janym búl neghylghanyn, nege býittin? – dep múryn-kózinen týk qaldyrmay sýigishtep jatyrmyn. Balamnyng amandyghyna tolyq kóz jetkizgende baryp:

– Osy sen bala qúsap qorqudy nege bilmeysin, ә? –  dep zeky bastadym. Tandayyn kóterip, alastap, janaghy qorqynyshtyng ornyn ashu qysyp, núqyp-núqyp qaldym,

– Men eshnәrseden qoryqpaymyn. Ájemning jana kesesin syndyryp qoyghanymda, sening jaqsy kóretin oiynshyghyndy syndyrsam qalay qaraysyng dep úrysty ghoy. Sonda maghan jerdegi ómirding mәni joq bolyp kórindi, – qúrtaqanday bala, óz balam osylay sóilegende túrghan jerinde qaldyryp, qashyp ketkim keldi. Onyng ishine ýlken bireu kirip  alyp, osylay aityp túrghan sekildi. Álde aqyrzamannyng balasy degen osynday bola ma? Ál-әzirdegi mashinalardyng qiquy, әjesine ókpesi sanasyn auytqytyp jiberdi me? Basym dal boldy. Dәrigerge kórsetip edim, ana esikten myna esikke qualap jýrip ADND degen diagnoz qoyyp berdi.

– Búl ne? – deymin.

– Giyperaktivti sindrom. Vnimanie jetispeydi. Ózine nazar audartu ýshin sonday tosyn minez kórsetedi. Sondyqtan myna ritalin degen dәrini beresiz. Balanyzdy juasytady. Áseri jaqsy, – dәriger maghan ayay qarady.

Mәpelep, basynan qús úshyrmay otyrghan balagha «vnimanie jetispeydi» degeni qisyngha kelmeydi. Men balamnyng ózgeshe, tipten ózgeshe ekenin әldebir týisikpen sezemin. Onyng ainaladaghy ómirdi qabyldauy bizding oilau shenberimizding ayasynan shyghyp ketedi. Sondyqtan men balamnyng әr qylyghyn kózimnen tasa  etpey, ol oqyghan kitapty oqyp, ol qyzyqqan nәrseden habarsyz qalmaugha tyrystym. Týrli súraqtarmen tópep tastaytyn. Men jauap taba almay býgejekteymin. Kitaptardy aqtaryp, «osy jauaby bolyp qalar-au» degenderdi aitsam, ol qanaghattanbaydy. Kýnnen kýnge kózqarasymyz, oiymyz alshaqtap, aitatyn ortaq әngimemiz de azayyp bara jatty. Oghan myna mekteptegi kompiuterding janyp ketkeni qosyldy. Joq, onyng shyghynyn aityp túrghan joqpyn. Balamnyng aqylgha syimaytyn әngimesi shoshytty. Aralasyp jýrgen joldastarymyz da bildirmegenderimen bir týrli, deni sau ma dep qaraydy. Kórer kózge ótirik kótermelep qoyady. Múnday kózqaras, qarym-qatynas auzy ashyq jaragha túz sepkendey bolady.

– Tәte, auylgha baryp keleyikshi, – ýiden bir qadam shyqpaytyn Shúghayyp elpildep túr. Betine tandana qaradym. Auylgha barsa sýmireyip, solbyrayyp qalady. Qoydan eshkini, jylqydan siyrdy ajyrata almay púshayman halge týsedi.

– Auyldan ne izdeysin?

– Jerding ýstin astyna týsiretin potensialinyy qaru oilap taptym, sony synap kóreyin dep edim, – maghan jalynghanday, jalbarynghanday sózimdi jerge tastamashy degen tilekpen qarady.

– Osy qalada-aq synay berseyshi, – dedim nemkettilikpen. Mynanyng qumasy taghy bastaldy ma dep múnaydym. Qarsy kelip, barmaymyn desem shәt-shәlekeyi shyghyp ashulanady. Birdi-birge úryp, ýiding airan-topyryn shygharady.

– Barsaq barayyq, - dedim ishki qarsylyghymnyng betin әzer býrkemelep.

Biz ayaq astynan jolgha shyqtyq.

Mashina Bishkekti ainalyp ótetin Shudyng jolyna týsti. Betegeli, bútaly keng dala. Qyrghyzdyng Bishkegi men Toqmaghynyng ontýstiginde. Erte, tipten erte kezde osy tústa Balasaghún qalasy bolghan desedi. Keyin qúm basyp, qalanyng kýmbezderi men múnaralarynyng qirandysy ghana qalypty. Qoqan hannyng jasauyldary da osy tústa elden quylghansha biraz oiqastaghan sekildi. Arqadan kelgen Kenesary han da osy jerde qyrghyzdarmen shayqasqan. Kiyeli, qasiyetti jer. Qazir sol tarihty bauyryna basyp, ýnsiz jatyr.

– Tәte, anau ne? – Shúghayyp aiqúsh-úiqysh antennalar tartylghan tústy kórsetti.

– Bilmeymin. Aytushylar Tynyq múhityndaghy korablider osy tústan basqarylady deydi ghoy, esh jerde aitylmaghan, jazylmaghan qúpiya nýkte.

Shúghayyptyng kózi jaynap ketti.

– Janyna barayyqshy.

– Áskery kýzet jolatpaydy, – dedim.

– 360 antennany shamamen 60 sharshy kilometrge ornatypty ghoy, – dedi balam qas-qaghym sәtte – geofizikalyq qaru shyghar búl.

– Sanalaryng qarumen nege ulanyp qalghan senderdin?  Qit etse – qaru deysing de túrasyn. Ne kerek sol?

– Búl adam atatyn qaru emes qoy. Aua rayyna әser etetin qúral. Antennalardyng sәulesi auada otty plazmoidtardy tudyrady.

– Men sening aitqandarynnan týk te týsinbeymin. Mening biletinim – bәri de Jaratqannyng qúdyretimen bolady.

– Dúrys. Jaratqan jaratady, biraq pendesi sonyng bәrin auzyma salyp ber dep qarap otyrmauy kerek qoy, tәte. Aspangha qarashy.

Men aspannyng әdemi keypinen kóz ala almadym. Qúlpyrma búlttar kóz aldyna jyljyp kelip kýmistey jyltyraydy. Kókjiyekting alys túsynda súrghylt búlt qabaghyn shyta qaray ma... әiteuir jabyrqauly. Bergi tústaghy aq sharby, júqa búlttar oryndaryn tez  auystyra quaqylanyp, oiynpaz baladay sekendeydi. Kóz sualtar súlulyq.

Úzaq qaradym.

– Jaratqan osy búltty keregine jarat, әser etip janbyr jaudyr ne ydyratyp aidalagha shashyratyp jiber dep túrghan joq pa? – Shúghayyp janary jaynap týsindire bastady, – Mine, myna antennalardyng sәulesi auada otty plazmoidtardy tudyrady. Radioimpulistar inosferagha jiberiledi, ol búlttardy plazmalyq kýige týsiredi.

– Odan ne shyghady? Ozon qabattarynyng tesilui týrli  kataklizmderdi tudyryp otyrghan joq pe?   Tabighatty ózimizge iykemdeuden góri, ózimiz tabighatqa  iykemdeluimiz kerek qoy. Maghan salsa әr nәrse bastapqy jaratylghan keypinde qalghanyn qalar edim, – men janalyq ataulygha onsha empendep ketpeytinimdi bildirdim.

– Mәselen, búlttardy lazer sәulesi arqyly basqaru nege únamaydy sizge? Qalasanyz janbyr jaudyryp ylghal alasyz, «pәlenshening boyyndaghy qasiyet keremet eken, ol auylymyzgha kelgende týnerip túrghan aspan shayday ashylyp, kýn núryn meyirlenip qúiyp túrdy» deysizder ghoy. Janaghyday әdispen qolayly aua rayyn jasaugha bolady. Búl geologiyalyq, biologiyalyq qaru. Samoletterdin, reaktorlardyn, jalpy kosmostyq apparattardyng radiobaylanystaryn ýzip, aigha ma, aidalagha ma qanghytyp jibere alasyz. Ghylym degen, mine, osy. Jaqsygha da, jamangha da qyzmet etedi ol, – Shúghayyp qyzbalanyp, arqalanyp ketti. Mening týk týsinbegenimdi sólbireygen týrimnen, menireygen kózimnen kórip, yzadan tisterin shyqyrlatyp jiberdi. Men onyng jeni qysqaryp qalghan kostumine, juyla-juyla jaghasy aqjemdelip ketken kóilegine, artyn myjyrayta basyp kiyip alghan tufliyine kózim týsip, jabyrqap qaldym. Osy balanyng kiyimi joq emes, biraq ishindegi eng óni ketkenin iyghyna ilip alady. Keyde jalang denesine kostum kiyip jýre beretinin týk te úyat sanamaydy. «Sóz emesti sóz ghyp» dep ózime úrsyp tastaytynyn qaytersin.

Mashinany toqtatyp, tamaqtanyp aludyng qamyna kiristim. Shúghayyp tamaqsau. Qomaghaylanyp jeydi. Áu basta onyng osynday qylyqtaryna jýikem júqaryp ketetin. Aqyldasatyn psiholog, psihiatr izdegenmin. Olar: «ishki, syrtqy paradigma nýktesin ózgertiniz» deydi.

– Qalay? – deymin an-tang bolyp myna ómirding qúbylystarynan da, sóileu mәnerinen de artta qalyp bara jatqanyma qynjylyp.

Psiholog mysalmen týsindirmese menin  qauashaghymnyng onsha qagha qoymaytynyn bilip:

– Mysaly, ýielmeli-sýielmeli bes balasyn ulatyp-shulatyp avtobustyng ishine bir er adam kirdi delik. Bir balasy jylap, bir balasy qynqyldap otyrghandardyng mazasyn aldy. Erkek olardyng sózderin estimegendey, qylyqtaryn kórmegendey bey-jay, әldebir oigha berilip otyra beredi. Avtobustaghylar birazgha deyin ýndemegenderimen birazdan keyin әlgi erkekke eskertu jasamay ma, sonda әlgi kisi, «keshirinizder, qazir ghana auruhanadan kele jatyr edik, myna balalardyng sheshesi operasiya ýstinde qaytys bolyp ketti, sodan esimiz ketip...» dey bergeninde manadan beri tyrysyp kele jatqan siz ashuynyzdy mýlde úmytyp, qamqor kónilmen, ayay qaraysyz. Siz ashulanatynday týk bolmaghanyn angharyp, ózinizding qyzbalyghynyzgha qysylasyz. Búl jerde siz oiynyzdy bir nýkteden ekinshi nýktege audardynyz. Sonda bәri qalpyna keldi. Balanyng jaratylysy solay shyghar, oghan jýike shyghyndamanyz» – dep basu aitqan. Solay bolsa solay shyghar.   Shúghayyp tamaqtyng ýstine týsip kete jazdaydy. Auzyn nangha toltyryp sóilegende, jan-jaghyna jegen tamaghy shashyrap, aldyna qiqym at kópir bolyp jinalyp qalady.

– Balam, sen qyzgha ghashyq bolyp kórding be? – dedim әdep pen mәdeniyetting әngimesin әriden bastaghym kelip.

– Men basqa adamdardyng aqyl-oy dýniyesinde qalu ýshin ómirge kelgenmin. Úsaq uayym, bolymsyz qam-qareketting dertine shaldyqqym kelmeydi.

– Sonda  mahabbat, seninshe, úsaq-týiek pe? Ol Allagha jaqyndaudyng alghashqy baspaldaghy ghoy. Shúghayyp myrs etti.

– Meni sen týsinbeysin. Ishki  dýniyenmen, ishki týisiginmen jyndy dep oilaysyn. Ony bildirmegensip, syrtqa býrkemeleysin. Tipti kólgirsip meni júrtqa maqtaysyng da.  Evreyler balasyn betinen qaqpay ósiredi, sonda olar myqty bolyp ósedi degenge úiyp qalghansyn. Mening ishki jan-dýniyemning qayshylyqtaryn sen týsinbeysin, ózim de týsinbeymin. Ony ózge adam qalay týsinedi?

– Onda kompiuterdi beker órtegensin.

– Ol qyz kompiuterdi jaqsy kóredi dep adam basymyzben ótirik aituymyz kerek pe?

– Adal bolsang ayaghyna deyin adal bol. Kompiuter shygharghan ólendi onda nege paydalandyn? –  men balamnyng jandy jerinen ústadym-au dep oiladym.

Shúghayyp taghy myrs etti. Kiyim kiyisindegi kelensizdikter osy joly kózime tipten aiqyn kórindi. Qoly erbendep, auzy shaynandap ketti. Shayyna salynghan qantty kesesining týbin tesip jibererdey búlghalaqtatty.

– Men kompiuterdi óte qatty iygergendigimnen ol ólendi shyghardym. Elding bәrining qolynan kelse әdebiyetti onyng moynyna ilip qoymay ma?

– Sonda sen meni eshkim týsinbeydi dep kompiuter sekildi ózindi ózing óltirmekshimisin? – men balamnyng arghy oiyn bilmekke bel budym.

– Tozang sekildi kishkene jaryqshaqtargha sinip joghalyp ketkim kelmeydi. Janalyq ashugha kelgenmin, – balamnyng jýzine qan jýgirdi. Búrynghyday әngimelesuden qashqaqtamaytyn sekildi. Ashylyp, bәrin jayyp salghysy kelip otyr.

– Sonda seni ne qyzyqtyrady?

– Efirden energiya alghym keledi, – balam oiyndaghysyn aitty. Aytqany mening qabyldauymnyng shenberine syimaydy. Kýlip jiberdim.

– Fantastikalyq shou! – dedim. Ol ózining qol dorbasynan ishinde spiraly joq kolbany alyp shyqty. Alysqa úzap baryp tittey transformatordyng tetigin basyp edi, kolbanyng ishinde nayzaghay oinady. Esh jerde eshqanday ótkizgish joq. «Siqyrshylyq jasap túrghan joqsyng ba?» degendey men oghan shynymen tandana qaradym. «Qalay, qaytyp jasadyn?» dep qyzygha qaradym.

– Týk qiyndyghy joq. Múnday sheshimder basyma óz ózinen keledi, – dep mening qyzyqqanyma әjeptәuir marqayyp qaldy.

Mening analyq jýregim balamnyng keremet talantty bolghanyn onsha qalay qoymaydy. Ol bir asudan asuy kóp qiyamet taghdyr sekildi. Elden asyp ta ketpey, qalyp ta qalmay qalqayyp ómir sýrse bolghany edi. Iliya Repin degen suretshiden elding bәri  qashqan ghoy. Ol suretshi salghan adamdar boyauy keppey jatyp ólip qala bergen. Jazushy Piysemskiy, dәriger Pirogov, kompozitor Musorgskiy, aqyn Tutchevting ólimin Repinning qylqalamyna ilikkeninen  kóredi. Nege? Týpnúsqadan da jandy bolyp shyqqandyqtan deydi. Eki birdey beyne bir-birin yghystyrghanda myqtysy әlsizin jútyp qoyady eken. Ómir sýru qúqyna kýshtisi ie bolatyn kórinedi. Jo-joq. Maghan onday taghdyr qajeti joq.

Biz auylgha keshtete jettik. Balam sharshady ma, joq mazasy bolmay qaldy ma, bir nýktege tesireye qarap, mashinadan týspey úzaq otyrdy. Sonsong sýiretile baryp, asay-mýseyin týsirdi. Arbighan-arbighan asha tayaq sekildi antennalardy mal qoranyng artyna ornalastyrdy. «Andaghy zattaryndy mal basyp qúlatady ghoy» dep edim «olar kelip sýikenetin shómele emes qoy» dep dýnk etti. Sol týnergennen týnerip jýrdi de qoydy. Men lәm-mim demedim. Múndayda sóilesem bәlege qalam. Auyldastar Almatydan auylgha úrsu ýshin kelgen ba deydi ghoy. Qolyndaghy syzbalaryna shúqshiyp, kýbirlep, kirjiyip jiyryldy da qaldy. «Endi balana jalpaqtap, jaltaqtau qalyp pa, mening qabaghyma kim qarap jatyr» dep men de tyrsiyp, jattym da qaldym. Auyl typ-tynysh, u-shudan ada. Óz oiymmen ózim bolyp kózim ilinip ketipti. Qúlaq túndyrar alapat gýrilden oyandym. Dybys pen janghyryq qúiqamdy shymyrlatty. Auyl itteri ýzdik-sozdyq úlyp, oghan qoradaghy siyrdyng móniregeni, qoydyng manyraghany qosylghanda ómirding úipa-túipasy shyghyp «aqyrzaman keldi» dep úqtym. Ornymnan tәltirektey túryp jaryqty jaqqym keldi. Joq, qap-qaranghy. Az uaqyt búryn ghana terezeden ay sәulesi týsip, bólmeni jaryq qylyp túrghan sekildi edi, endi ol da joq. Aynala qap-qara týnek. Ýilerding shatyrlary úshyp,  tereze әinekteri synghyrlap synyp jatty. Dauyl túryp, qúiyn kóterip әketip jatyr-au dep oilagham. Jer terbelip jatyr eken. Gýril men alapat dybys sәl tynystaghannan keyin, qayta qaytalandy. Men ózimdi jer astyna týsip bara jatqanday sezindim. «Shúghayyp, Shúghayyp» dep aiqaylaugha auzym qarysyp qalypty. Seldi toqtatugha bolady, al myna zilzalgha esh qayran joq qoy. Songhy oiym osy boldy-au deymin. Odan keyin esh nәrse bilmeymin. Kózimdi ashyp, sanamdy sergite almay biraz jattym. Ári-sәri bir kýi. Aynaladaghy júrt sóilep jatqan sekildi dybys estildi, sózin úqpaymyn. Ózim de sóiley almaymyn. Shamasy qorqynyshtan tilim baylanyp qalghan-au. Balam bar ekenin bilemin, biraq onyng atyn esime týsire almay qinaldym.

– Qoryqpanyz, bәri dúrystalyp keledi, – janymda túrghan adamnyng dausyn búl joly anyq estidim.

– Ne boldy bizge? – tilim bar eken, sóileuge keldi.

– Jer silkindi. Bir baghytta ornalasqan 3-4 auyl zardap shekti. Quanarlyghy – adam ólimi joq. Basqa auyldar din aman.

– Sonda qalay?

– Shaghyn aimaqtaghy tep-tegis jerdegi auyl ýilerining qabyrghalary jarylyp, shatyrlary úshyp ketken. Bireu qolmen terbetip qayta qoya salghanday. Qúdaydyng keremetine qalay qayran qalmassyn, – dәriger dәrisin de egip, jaghdaydy da týsindirip tastady. Men balamdy uayymday bastadym. Bir kezde aty esime sap ete týsti «Shúghayyp!» – dausym qatty shyqty-au deymin, palatada otyrghan ekinshi adam selk ete týsti.

– Tәte, qalaysyn? Jaqsy bolsang qalagha qaytayyqshy! – balam janymda otyrypty.

– Qarnyng ashty ma? – balamnyng kesheden beri tamaq ishpegeni esime týsti.

– Zilzaldan aman qalghan auyldaghy apaylar ertemen nan men sýtting baghasyn eki-ýsh esege ósirip esengirep otyrghan auyldaghylargha әkelip satty ghoy.  Solardan  tamaq alyp ishkenmin, – dedi. Múnysy adamdardan kompiuter jaqsy, qiyanat jasamaydy dep aitqanday bolyp estildi.

– Ómir bolghan song jaqsy men jaman qatar jýredi de, – dedim. Esim kәdimgidey  jinalyp qalypty. Tilimning kýrmelgeni ketip, sózim anyq estildi.

– Ýilerin óz qoldarymen qúlatyp jatqandardy da kórdim, – balam qarapayym nәrsening sheshimin taba almaghanday qinala sóiledi.

– Óz ýiin qúlatushy ma edi? O nesi? – Men týsinbey onyng betine qaradym.

– Zardap shekkenderding qatarynda bolyp, el-júrttyng arqasynda býtindelip qalghysy keletin shyghar, – Balam bir kýnning ishinde kәdimgidey eseyip qalypty. Men ýndemedim. Auyldaghy abyr-sabyrdyng etegine oralghy bolmay qalagha qaytudy jón kórdik. Bir-eki jolaushy mindi. Jolymyz bir bolghan song ala keteyik dep oiladyq. Olardyng әngimesi de ótken týngi zilzala jayynda boldy.

– Qoldan, tәjiriybe ýshin jasalghan dep otyr ghoy biletinder, – dedi biri.

– El-júrtqa sonsha zardap shektiretin ne tәjiriybe ol. Búryn ondaylardy kórshi memleketten kórushi edik, ózimizde de bylyq pen shylyq jetedi desenizshi, – men kónil-kýy әuenimen kóterile sóiledim.

–Bizde әskery әue kolledji bar ghoy. Solargha qajet bolghan-au, shamasy, – jolaushy óz dolbaryn aitty.

– Ghylymgha, memleketting bolashaghyna kerek bolsa, múnday qúrbandyqqa barugha bolady, – balam әngimege aralasty. Ýlkender ózara sóilesip otyrghanda jastardyng osylay kósemsy qalghanyn jaqtyrmaymyn. Balama qarap qoydym. Aralaspa degenim. Ol mening isharatymdy kerek qylghan joq.

– Tәte, mysaly siz óziniz ómir boyy әdil, adal boldym dey alasyz ba? – balam súraqpen alqymymnan aldy.

– IYә, – dedim balamnyng myna qylyghyn týsinbey.

– Naghashy atam ólgende elding kózinshe «atam-au, atam-au» dep jylap otyrdynyz da, bylay shygha berip,  әldebir qyzyqty oqighany aityp, eldi kýldirdiniz, júrt kelgende kóz jasynyzdy taghy tógip-tógip jiberdiniz. Men sizge qarap bir sәtte eki kónil-kýidi boyynyzgha qalay syighyzghanynyzgha tang qalghanmyn, – balam odan ary bir tauyqty bayqausyzda óltirgeni ýshin úrghanymdy, qit etse «internatqa ótkizem» dep úrsatynymdy, elge «jalghyz balanyng betine jel tiygizbey otyramyn» dep aitatynymdy qazbalap ketti. Men bóten adamdardyng janynda jerge kirerdey bolyp otyrmyn.

– Ol endi bireuge qiyanat, bireuge obal jasau emes qoy, –  dep aqtalghanday boldym. Odan artyq sózge barsam shәt-shәlekeyi shyghyp, mashinadan týsip qalady.

– Bizdegilerding bәri osynday. Men elektromagnittik terbelister arqyly jer silkinisin tudyrugha bolatynyn tәjiriybeden ótkizdim desem kózimshe «oy, qanday keremet janalyq» dep tanday qaqqan bolasyndar da, artymnan «auruy ústap otyr» dep jyndyhanagha jatqyzasyndar, – balam bezgegi ústaghan adamday qaltyrap ketti. Mandayyn ústap edim ot bop janyp túr. Mening janym tittey qylgha ilinip qalghanday býrseng qaqty. Ne derimdi, qayda alaqtarymdy bilmey:

– Shúghayyp, janym, ne isteyin, ne kerek? Janalyghyng keremet eken. Biraq men ony týsinbeymin ghoy (shynymdy aitpasam auruyn odan әri qozdyryp alam ba dep qoryqtym) Ol qalay basyna keldi? – Ýreylengennen sanam daghdaryp, ne istep ne qoyarymdy bilmedim.

– Radiosyzbalarmen júmys istep jatqanymda kosmostan kelgen habardy ústap aldym, – ystyqtan erni jarylyp, sandyraqtay bastady. Almatygha jete almasymyzdy bilip, Bishkekke búryldyq. Dәrigerleri qúdaygha qaraghan eken, qoldarynan kelgeninshe kómektesti.

Qúlandaghy jer silkinisi turaly Almatyda da alyp qashpa sóz kóp eken. Biri «Ghalymdar tәjiriybe jasaghanda terbelis amplitudasyn ósirip jiberip, qarapayym halyqqa zardap shektiripti», dese,  ekinshisi «Búl bir mektep oqushysynyng jobasy eken, bizdegi ghalymdardyng aldyna baryp aitsa, tyndamapty, sodan keyin Stokgolimdegi Korolidik Ghylym akademiyasyna jibergen eken, olar ghasyr janalyghy dep qabyldapty», – dep gu-gu etedi. Men ol jantýrshigerlik  zilzalany basymnan ótkizgendikten, ghylym janalyghy dep emes, qúdaydyng zaualy dep oilap, sodan aman qalghanymyzgha myng shýkirshilik etemin. Shúghayyp ta jol ýstindegi aurudan keyin onsha onala almay, kózi shýnireyip, jaghy sualyp, ýrpiyip jýr. Ózining jaqyn dosy da joq. Synaq, test tapsyrarda býkil klastastary janynan ýiirilip shyqpaydy. Qyzdar alaqandaryna salyp qúrmettep, auzynan shyqqan sózdi jelge úshyrmaydy. Sebebi Shúghayypqa 120 súraqtyng dúrys jauabyn tabu 5 minuttik qana júmys. Ony býkil mektep, audan, qala biledi.  Al test, synaq bitken song Shúghayyptyng eshkimge keregi joq.  «Mynalar nege teris ainaldy?» degen saual onyng basyna kirip-te shyqpaydy. Kompiuterdegi әlbebir syzbalargha shúqshiyady da otyrady. Men balamnyng jalghyzdyghyn, adamdardan sayaq jýretindigin qatty uayymdaymyn. Myna týrimen búl ýilenbeytin de sekildi. Kompiuterjady bolghan ba,  oqu ótip ketken be, týsiniksiz.

– Balanyzdyng elektromagnittik dauyl turaly jazghan enbegi әlem ghalymdaryn tanghaldyrypty. Onyng oqushy ekenine eshkim senbeytin kórinedi. Ony Japoniyagha oqugha shaqyryp jatyr, – dedi ýige telefon soqqan ghylym ministri. Shatasqan bolar. Mening qalqanqúlaq balam aitqan nәrse qaptaghan doktorlardyng basyna kelmeydi deysing be, balamnyng sózin sóileytinimdi biletin bireuding taghy mazaqtap túrghany shyghar dep jýregim órekpip baryp basyldy. Habardy estigen Shúghayyp mizbaqpay monitorgha tesilip otyr.

– Ýsh kýnnen keyin Shúghayyp Japoniyagha úshuy kerek, – lauazymdy mekemeden taghy telefon soghyldy.

– Mening bir aptasyz qolym bosamaydy. «Uaqyt mashinasynyn» matematikalyq modelin jasap jatyrmyn.  Qazirshe ýiden eshqayda shyqpaymyn, – dep balam ministr sózining ayaghyn tyndamay telefon tútqasyn ornyna ile saldy. Men an-tanmyn.  Tittey balam qalay-qalay sóileydi? Álde minezining kóterilip ketetin uaqyty tayady ma? Dәriger aitqanday juasytatyn dәri berip qoy kerek shyghar, bәlkim.

Mening qauashaghymda jybyrlap birnәrseler oyana bastady. Uaqytqa sayahat jasau degen adamzattyng ejelden bergi armany bolghanymen, búl ózi qiyaldaghy oy emes pe? Men de bir nәrse biletindigimdi anghartyp:

– Alibert Eynshteynning eksperiymenti qayghyly ayaqtalyp, býkil qoljazbalary órtelip, ghalymnyn  basyna qara týnek ornamap pa edi. Álem oqymystylary jaryq jyldamdyghynan  ozatyn  nәrsening boluy mýmkin emes degen toqtamgha kelgenin bir jerden oqyghanym bar, - men balamdy qiyal әleminen shyndyq ómirge jetektep shygharghym keldi.

– Onyng mýmkindigi jaryq jyldamdyghynyng 98 payyzynday bolsa jetip jatyr, – kózi anyq bir nәrsege jetkendey nyq jauap berdi.

– Sonda múnday apparatqa minip alyp ne isteymiz?  – balamnyng tirshilikten alshaq oilarynyng mәnisin úqqym keldi.

– Uaqyt aghynyn ózgertemiz. Borttaghy bizder bir tәulikti bastan ótkergenimizde, Jerde 365 kýn qana ótedi. Jerdegi kataklizmderding aldyn alamyz. Búdan jýz jyl búryn Mayqy biyding «Siyr púl bolatyn, әiel by bolatyn kezi keledi» deui de oy úshqyrlyghy, sanadaghy «uaqyt mashinasy».

– Niyeting jaqsy eken, tilegine jet! – dedim ary qaray әngimelesuge órem jetpey. Oghan da ózim týsinbegen nәrselerdi kóp myjymaghanym únady ghoy deymin:

– Ótken jolghy eksperiymentte qatelesken jerimdi taptym, – dep shimay-shatpaq syzbalardyng ishindegi bir qyzyl nýkteni kórsetti.

– Qay eksperiyment? – Shúghayyp keyde ong men týsti, kýndiz ben týndi shatastyrady.

– Auyldaghy jer silkinisi she? – úlym sen bilmeysing be degendey betime sýzile qarady. Eki kózi qyzaryp ketipti. Qyzuy kóterilgeli túrghanyn bildim. Sandyraqtay bastady. Dәrigerler búl joly ony múzgha orap baryp esin jighyzdy. Mening qúr sýlderim qaldy. Alys Japoniyada kýni ne bolmaq? Jibermey qoysam she?

– Joq, tәte, baramyn! – Shúghayyp oiymdy  oqyp qoydy. – Qazaq balasynyn  danyshpandyghyn әlemge tanytuym kerek. ADND dep diagnoz qoyghan dәrigermen de sodan keyin sóilesermin. Indigo balalar bolatynyn aitarmyn oghan.

Shúghayyp meni qúshaqtay aldy. Eljirep, egilip túr. Býkil qazaq dalasyn bauyryna basyp túrghanday. Jýzi shyraylanyp, núrlanghan. Men kózimdi tars júmyp aldym. Kónilim bosap, ezilip-aq túrmyn. Talant kiyesi qonghan Úlymnyng aspandap, asqaqtap túrghanyn sezindim.

Dildar Mamyrbaeva

Abai.kz