TMD elderi ishindegi taghdyrlas týrki halyqtarynyng arasynda ózara qatar damyp әri yqpaldasa otyryp, jalpytýrkilik mýddelerde tize qosa әrekettesip kele jatqan eki el turasynda toqtaludyng reti kelip túr. Ol elder - Qazaqstan men Ázerbayjan.Onyng ýstine búlelder arasyndaghy diplomatiyalyq aralastyqqa 20 jyl toldy.

Qazaqstan men Ázerbayjan arasyndaghy diplomatiyalyq qarym-qatynastar 1992 jyldyng tamyzynda bastaldy. Qazaqstan Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng 1996 jyly qyrkýiek aiyndaghy Ázerbayjangha, al Ázerbayjannyng búrynghy Preziydenti, marqúm Geydar Áliyevting 1997 jyldyng mausymynda Qazaqstangha kelgen saparynan keyin eki elding qarym-qatynasy jana sipatta,búrynghy kenes ókimeti túsyndaghy respublikaaralyq qatynas memleketaralyq dengeyde óristey bastaghan. Áriyne, memleketaralyq qatynastar eng әueli sayasi-ekonomikalyq túrghyda kórinis beretini ras. Ázerbayjan geosayasy jәne múnay-gaz salasyndaghy әriptestik túrghysynan alghanda Qazaqstan ýshin manyzdy oryn alady. Kaspiy tenizining qúqyqtyq mәrtebesin belgileu, múnaydy әlemdik bazargha tasymaldau sekildi birqatar strategiyalyq mәselelerdi sheshu jolynda Qazaqstan men Ázerbayjan sayasy qatynasta bolugha mýddeli. Býginde eki el arasyndaghy qatynastardy retteytin 70-ke tarta qúqyqtyq qújat óz qúzyrynda. Desek te, búl joly biz memleketaralyq qarym-qatynastan góri qazaq-әzerbayjan halyqtarynyng ózara ruhaniy-mәdeny juyqtastyghyn sóz eteyik.

TMD elderi ishindegi taghdyrlas týrki halyqtarynyng arasynda ózara qatar damyp әri yqpaldasa otyryp, jalpytýrkilik mýddelerde tize qosa әrekettesip kele jatqan eki el turasynda toqtaludyng reti kelip túr. Ol elder - Qazaqstan men Ázerbayjan.Onyng ýstine búlelder arasyndaghy diplomatiyalyq aralastyqqa 20 jyl toldy.

Qazaqstan men Ázerbayjan arasyndaghy diplomatiyalyq qarym-qatynastar 1992 jyldyng tamyzynda bastaldy. Qazaqstan Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng 1996 jyly qyrkýiek aiyndaghy Ázerbayjangha, al Ázerbayjannyng búrynghy Preziydenti, marqúm Geydar Áliyevting 1997 jyldyng mausymynda Qazaqstangha kelgen saparynan keyin eki elding qarym-qatynasy jana sipatta,búrynghy kenes ókimeti túsyndaghy respublikaaralyq qatynas memleketaralyq dengeyde óristey bastaghan. Áriyne, memleketaralyq qatynastar eng әueli sayasi-ekonomikalyq túrghyda kórinis beretini ras. Ázerbayjan geosayasy jәne múnay-gaz salasyndaghy әriptestik túrghysynan alghanda Qazaqstan ýshin manyzdy oryn alady. Kaspiy tenizining qúqyqtyq mәrtebesin belgileu, múnaydy әlemdik bazargha tasymaldau sekildi birqatar strategiyalyq mәselelerdi sheshu jolynda Qazaqstan men Ázerbayjan sayasy qatynasta bolugha mýddeli. Býginde eki el arasyndaghy qatynastardy retteytin 70-ke tarta qúqyqtyq qújat óz qúzyrynda. Desek te, búl joly biz memleketaralyq qarym-qatynastan góri qazaq-әzerbayjan halyqtarynyng ózara ruhaniy-mәdeny juyqtastyghyn sóz eteyik.

Sayasy júptastyq

Tәuelsiz Qazaqstandy basqarudy qolgha alghan Núrsúltan Nazarbaev pen egemendik alu qarsanynda sarsang uaqytty ótkergen Ázirbayjannyng basyna kelgen Geydar Áliyevting moyyndaryna artylghan jýk shamalas bolatyn. Demografiyalyq, әleumettik, sayasy jaghynan barynsha tәueldi qalyptaghy Qazaqstan egemendik deklarasiyasyn KSRO respublikalarynyng ishinde eng sonynan  jariyalaghan son, eki aidan keyin ghana ózining jeke memleket bolu niyetin Tәuelsizdik turaly zang qabyldaumen ghana bekite alghan edi. Al, tәuelsizdenu jaghdayy barynsha mol bolghanymen, ózining ishki-syrtqy ahualyn barynsha aqsatyp alghan Ázerbayjan Tauly Qarabaq soghysyna tap bolyp, Armeniyamen aradaghy soghys kesirinen birshama aumaghynan airylyp,egemen bolar elding saghy  synghan kezeng bolatyn. Qazaqstanda da ishki-tysqy alakóz kýshter elding sol túsyndaghy alyp aimaqty Reseyge qosugha qúshtar bolyp, iydeologiyalyq basqyn boranyn ýdetken tústa últtyng taghdyry men mýddesin qolgha alghan N.Nazarbaev ózining jeke memleket biyleudi bylay qoyghanda, Áliyevke qaraghanda, respublika basqaruda tolyq tәjiriybe jinap ýlgermese de, barynsha ústamdy da baysaldy, tynghylyqty sayasy qadamdarmen kózge týsip, liyderlik qabyletterin shynday týsti. Mine, osy kezende Ázerbayjan halqy da әri-sәri bolghan kezende qyzyl imperiyany basqarugha qatysqan tәjiriybeli de qabyletti memlekettik iri qayretkerlik dengeyge kóterilgen Geydar Áliyev te basshylyq oryngha qayta jayghasqan edi. Búl eki elbasshygha da birdey syn men mindet jýktelgen uaqyt bolatyn.

Atalghan kezeng biri eluge endi ayaq basqan, alghyr da jigerli, ekinshisi kemeline kelgen, talay qúqaydy bastan keshken tәjiriybeli sayasatker retinde, qazaq pen әzerbayjannyng qos basshysy el basyna kýsh týsken qiyn dәuirge tap kelse de, halyqtaryn azghyndyqqa úryndyrmay, aman alyp shyqty. Onysymen birge ekeui de elderining alghysy men abyroyyna birdey bólendi. Kenes ókimeti túsynda biylikting úshar basynda bolsa da, adamdyq abyroy men danqqa Geydar Áliyev óz halqyn derbes memleket dәrejesine kótergen enbegining jemisinen kórdi. Dýrbeleng men sýrginnen aman alyp shyqqan úlyn әzerbayjan halqy ayalady,onyng qalauynan bas tartpady - G.Áliyev últyn senip tapsyru ýshin óz ornyna  tek qana óz úlyn tandady.

Qa­zaqstan-Ázerbayjan arasyn­daghy yntymaqtastyq Núrsúltan-Geydar sayasy júptastyghy túsynda sapaly jana dengeyge kóterildi. Geydar Áliyev kózi tirisinde Núrsúltan Nazarbaevqa inisindey qarap, ish tartty.Endi sol qatynas N.Nazarbaev pen býginde Ilham Áliyevting arasyna sinisude. Qos el basshylarynyng jayma-shuaq búl qatynasy týrkilik tanym men tәrbiyeden bastau alatyny barynsha bayqalady. Ázerbayjannyng jas basshysy  Qazaqstan tarapynan jasalghan syrtqy sayasy bastamalardyng bәrin de qoldaumen keledi. Ázerbayjan Qazaqstannyng EQYÚ-a tóraghalyq etu kandida­tu­rasyna 2008 jyly-aq qoldau bildirgen. Ázer aghayyndar taraby bizding elimizding basqa da halyqaralyq den­geydegi kótergen bastamalaryn ýnemi qoldap keledi. Aymaqtyq sayasatta da Ázerbayjan men Qazaqstannyng baghyttastyghy Kaspy tenizining mәrtebesin anyqtaudaghy ústanymdarynyng birdeyligin kórsetip otyr.

Týrkilik mýddelestik

Atalmysh ústanym jalpytýrkilik birlik salasyn da qamtuda. 2009 jyldyng 3 qazanynda Nahchyvanda ótken Týrkitildes memleketter basshylarynyng IH sammiyti jal­py­týrkilik integrasiyanyng jana ke­zenining ózindik bir órshitkisi men bastauyna  ainaldy. Sammitting qorytyndylary boyynsha Qazaqstan, Ázerbayjan, Qyrghyzstan jәne Týrkiyanyng Preziydentteri ta­rihy manyzy zor qújat­targha, Nahchyvan Deklarasiyasy men Týrkitildes memleketter yn­ty­maqtastyq kenesin qúru turaly Nah­chyvan kelisimine qol qoydy. Atalmysh bastamalar Qazaqstan basshylyghy tarapynan jasalsa da, ony qoldau men jýzege asyrugha atsalysuda Ázerbayjan jaghy meylinshi qoldau kórsetti. Nәtiyjesinde Týrki Kenesi qúrylyp, onyng túnghysh basshylyghyn qolgha alghan Qazaqstan búl organdy jalpytýrkilik kirigu ýderisin ýilestiretin tetikke ainaldyrugha úmtyldy. Atalmysh Kenes qazirde Bakude ornalasqan Parlamenttik assambleya júmysyn, Týrkiyadaghy Aqsaqaldar kenesin, Uniyversiytetter odaghy men TÝRKSOY úiymdarynyng qyzmetterin ýilestirude. Kelesi jyldan bastap halyqaralyq mәrtebemen júmys isteytin Týrki akademiyasy men qazaqstandyq «Mәdeny múra» baghdarlamasynyng týrkilik jalghasy ispetti qúrylmaqshy Týrki mәdeniyeti men múrasynyng qorynyng júmystary da osy Týrki kenesining qarauynda bolmaq.

Jalpytýrkilik integrasiyalyq ýderiste tәueldenbegen Týrkiyany qospaghanda, týrki memleketterining ishinde Qazaqstan men Ázerbayjan qoyan-qoltyq qatarlasa әrekettesude:  kenes dәuirinde týrkitanu salasynyng Mәskeuden keyingi ortalyghy Ázirbayjanda qalyptasyp damysa, qazir búl estafetany Qazaqstan jaghy Týrki akademiyasyn qúryp, jýieli týrde qolgha aluda; al kelesi jyly týrkilerding mәdeny múrasy men qúndylyqtaryn zertteu men nasihattaudy qolgha alatyn Týrki mәdeniyeti men múrasynyng qory Bakude ornalasatyn bolady.

Qazaq pen әzerbayjannyng týrkilik mýddelestikke tize qosa úmtyluy ótken ghasyrdyng basynan bastalady. 1926 jylghy Bakude bolghan túnghysh týrkitanu kongresinde ortaq terminologiya turasynda sóilegen Ahmet Baytúrsynúlynyng jospary keyinnen kenestik týrkologiya ortalyghyn qalyptastyrghan Ázerbayjanda birshama qolgha alynghany bar. Býginde Týrki kenesining janynan qúrylghan Ortaq terminologiya komiyteti endi búl isti naqty qolgha ala bastady.

Tarihy tamyrlastyq

Qazaq-Ázerbayjan tuystyghyn qarastyrghanda tarihy tamyrlastyqtan attay almaymyz. Týrkitanu ghylymy boyynsha qazaqtar qypshaqtildi, al әzerbayjandar oghyztildi bolyp jikteledi. Alayda, qazaqtyng qúramynda da ejelgi oghyz rulary bar, әzer bauyrlardyng qanynda da qypshaq qany tulap jýr. Tariyhqa jýginsek, oghyz memleketi  Qarlúq qaghanatynyng soltýstik-batys jaghynda, Syrdariyanyng orta jәne tómengi boyynda, oghan jalghasyp jatqan Batys Qazaqstan dalalarynda IH-H ghasyrlarda  Oghyz taypalarynyng ejelgi feodaldyq memleketi qalyptasqan. Oghyzdardyng alghashqy otany  Jetisu bolghandyghyna da tarihy aighaqtar bar. Alayda ÝIII gh. ekinshi jartysynan bastap qarlúq taypalarynyng kýshengine baylanysty oghyzdar Syrdariyanyng orta jәne tómengi boyyna aua bastaghan. Sóitip IH gh. ayaghynda osy aimaqta oghyz taypalarynyng birlesken odaghynyng nәtiyjesinde patriarhal-feodaldyq  memleket qúrylady. M. Qashqary atamyz oghyz elining 22, keybir derekterde 24 taypagha bólingenin jazady. Demek, oghyzdar bir kezdegi týrkitekti qaghanat qúrghan halyqtardyng biri bolghany.Sondyqtan da múnday iri memlekettik subekt bola bilgen ýlken halyq bólshektene kele býgingi týrki halyqtarynyng qúramyna singendiginde sóz joq.

Oghyzdardyng bas qalasy Syrdyng boyyndaghy Jent qalasy ekendigi sóz bolyp, onyng izdelgenine birshama uaqyt boldy. Reseylik ghalym Sergey Tolstovtyng 1946 jyly Jent qalasynyng júrty dep topshylanghan oryndy qazaq arheologtary joqqa shygharyp, Qazaly audanynyng Órkendeu auylynyng manynan  oghyzdar astanasynyng júrtyn tapqandyghyna senimdi. Onda tabylghan kýmis,jez tiyndarda Jent qalasynyng atauy jazylypty.

Tarih barysynda HI gh. ekinshi jartysynda kýsheye bastaghan  qypshaqtar oghyzdardy Syrdariya, Aral boyynan birjola yghystyrady. Oghyzdardyng bir bóligi Evropanyng Shyghysyna, Kishi Aziyagha qaray jyljysa, keybir bólikteri Qarahan әuletining qaramaghynda qaldy, biraz bóligi Horasan  seljúqtarynyng qol astyna kirse,  qalghandary qypshaqtardyng qúramynda qalyp,  olarmen sinisip ketti. Oghyz taypalary qazaq, qyrghyz, tatar, bashqúrt, týrikpen, ózbek,  qaraqalpaq halyqtaryn týzuge qatysqan týrkiler edi.

Osy aitylghandardyng búltartpas aighaghy retinde әzerbayjandar oghyzdyng belgili tarihy túlghasy Qorqytty pir tútady, ony erekshe  qadyrleydi.Al qazaqtar onyng beyitin Syr boyynda dep úigharyp, sәulettik eskertkish te ornatty.Jәne de býgingi qobyz aspabynyng avtory Qorqyt ekenine senimdi. Juyrda Ázerbayjangha jii baratyn Týrki akademiyasy preziydentining viyse-preziydenti Asqar Omarov qobyzdyng týpki tegi bolatynday aspapqa jolyghypty. Ázerbayjandar ony ózining qobyztektes kiamancha aspabynyng arghy tegi deydi, biraq shanaqqa qoydyng qarny kerilgen aspap qobyzgha barynsha juyq kórinedi. Qalay bolghanda da qos halyqtyng birindegi joqty ekinshisinen tabatynday tarihy aralastyqtyng tyghyz ekendigi aiday anyq.

Ázerbayjandyq «qazaq handyghy»

Býginde keybir tarihshylar Qazaq handyghynyng eki týri bolghandyghyn, biri - qazaq jerindegi Ýlken Qazaq handyghy da, odan tys taghy da Kishi Qazaq handyghynyng bolghandyghyn keltirip jýr. Al, Ázerbayjannyng qúramyndaghy Qazaq audany keybir kartalarda  «Qazaq hanlyghy» týrinde jazylghandyghy da jasyryn emes. Búl audan turasynda qarabayyr týrde birshama aitylyp ta, jazylyp ta jýr, alayda, әli tynghylyqty zertteu bastalghan joq. Ázerbayjan ghalymdarynyng aituynsha, Qazaq audanyna qarasty tútas dalanyng bir bóligi Armeniya qúramynda, endi bir bólshegi Gruziyanyng tau bókteri kórinedi. Búl mәlimet rastalsa, shynynda da, Deshti Qypshaqtyng bir synyghy bertinge deyin Kishi Qazaq handyghy týrinde jasaghanyna kýmәn joq.

Ázerbayjandar músylman shiitter bola túra, Qazaq audanynyng túrghyndary negizinen sunnitter ekeni taghy da nazardy eriksiz audartady.Olardyng әzerbayjandyq hinkal asy qazaqy et taghamyna barynsha juyq kórinedi. Áriyne, birneshe ghasyrlardy kóktey ótken tamyrlastyq pen tuystyq qat-qabat órilgen dәiekterden ajyraghysyz. Ázerlerdegi «ayran» atalatyn susyn qazaqtyng shalabynan aumaydy. Al, apyl-tapyl basqan balany «tәi-tәi» sózderin  qaytalay otyryp, eki jaghynan jetekteytini bar. Búl ghúryp pen «tәi-tәi» sózi týrki halyqtarynda tek qana qazaq pen әzerbayjanda saqtalypty.Elding eng shalghayynda ornalasqan Qazaq audanynda toqylatyn kilemderde qazaqtyng qoshqar mýiiz oiy tәn ekeni etnograftardyng nazaryn audaryp  әri olardy tang qaldyruda.

Býgingi bauyrlastyq

Býgingi bauyrlastyqty aitqanda keshegi tuystyqty nazargha almau mýmkin emes. Patshaly Reseyding 1-dumasyna saylanyp, músylman fraksiyasyna kirgen deputattardyng negizinen týrkiler ekenin eskersek, Orta Aziya týrkilerinen tek qana qazaqtar bar edi, al Qap tauynyng músylmandaryn әzerbayjandar qúrady.Ázerbayjandy egemen etuge úmtylghan Musavat (Tendik) partiyasy men qazaqtyng Alash partiyasy bir mezgilde ýkimet qúryp, memleket qúrudy birge qolgha alghanynda da әldebir sabaqtastyq jatyr.

Alayda, әli kýnge olardyng ózara baylanysy zerttele qoyghan joq. Mәselen, Mústapa Shoqay qyzyldar qughynynan Astrahannan Bakuge barar jolda ondaghy jaghdaydyng kýrt ózgergendiginen amalsyz, Tifliske búryluyna mәjbýr bolghan desedi. Sonda ol әzerbayjandyq bauyrlardy saghalaugha oiy bolghany anyq.

Ázerlerding saz aspabyna qosylyp aitylatyn jyry qazaqtyng termesinen aumaytyny taghy bar. Búghan qazaq termesining otany Syr sýleyleri ekenin eskersek, taghy da oghyzdyq ortaq taghdyr qylang beredi. Al endi, bar qazaq alghysty «rahmet» sózimen jaudyrsa, Kaspiyding eki jaghyndaghy qazaq pen әzerbayjannyng «rahmeti» birdey: «Sag olun!» - «Sau bol!»

Ázerbayjandardyng qazaqtyng belgili aqyny, etnolingvist Oljas Sýleymenovke degen qúrmeti erekshe. 1975 jyly O.Sýleymenovtyng «Az y Ya» kitaby qughyndalghanda, aituly sol kitaptyng bir danasyn bir Jiguly kóligine aiyrbastaghan әzirbayjandar bolypty. Áriyne, búl jayt әzerlerding týrki tarihyna degen erekshe kózqarasyn tanytady.

Eki halyqtyng taghdyrlastyghy tәuelsizdik alu qarsanynda da mistika aralas dәiekke toly.  KSROnyng setineui qazaq jerinde 1986 jylghy jeltoqsandaghy Almaty oqighasynda bastalsa, Bakude oryn alghan 1990 jylghy qandy qantar oqighamen ayaqtalyp, KSRO memleket retinde ydyray bastady jәne osy oqighalar týrki memleketterining egemendigin alugha tolyq alghyshart jasady deuge bolady.

Eki elding Tәuelsizdigi qarsanynda bas qosqan memleket basshylarynyng kezdesuinde elbasy Núrsúltan Nazarbaev: «Búl 20 jyl eki el ýshin bir jaghynan kýrdeli bolsa, ekinshi ja­ghynan bizding ata-babalary­myz­dyng armany oryndaldy. Men Qa­zaqstan men Ázerbayjan osynday uaqyt synynan layyqty ótti dep sanaymyn. Ázerbayjan biz ýshin tuystas, dos el, Kavkaz ónirindegi negizgi seriktesimiz bolyp ta­by­lady», - dep taghdyrlas tuys elderding jýrip ótken jiyrma jylyn ózimsine qorytqan edi.

Ázirbayjan basshylyghyn qolgha alghaly jas Ilham Áliyev Qazaqstangha jyl sayyn kelip ketudi  dәstýrge ainaldyrdy. Eki elding arasyndaghy basshylar joly qazaq pen әzerbayjan halqyn ghasyrlargha qol ústastyrghan, bauyrlastyqty jalghay beretin berik jolgha ainalatyn týri bar. Sebebi,  «Baku-Tbilisiy-Kars» temir jol qú­rylysy ayaqtalghanda Aziya men Europany jalghastyratyn jana «Temir Jibek joly» ashylatyn bolady. Búny bolashaqqa qadamdasqan qos elding qatar týsken qadamy deyik.

Baku

«Abai.kz»