Júma, 22 Qarasha 2024
46 - sóz 3202 25 pikir 24 Tamyz, 2022 saghat 15:02

Din bar jerde ghylym damymaydy

Áli kýngi maqtanyshymyz – «ata-babamyz attan týspegen jaugershil bolghan» degen daqpyrt ataq. Aqyndarymyz әli kýnge deyin sony jyrlaydy. Álbette Dospambet, Mahambet sekildi tarihy fenomender bolghan. Alayda býgingi tanda әkimnen alghan pәterding esigin ishten jauyp alyp, «men kók bórimin!» dep óleng jazu maghan kýlkili sekildi.

Cizder Shynghys handy dәriptesenizder, onda Gitler de keremet. Onda Napoleon da, Stalin de keremet. Eger Sizder adamnyng úlylyghyn onyng parasatymen, izgiligimen emes, tek jaulap alu qúdyretimen ólshesenizder, onda Shynghys hangha tabynasyzdar. Biraq, Shynghys hangha tabynghan qogham eshqashan izgilikti qogham bolmaydy.

Qoghamdy búzatyn – Shynghys handy qazaq qylghysy keletin jazushylar, tariyhqa aralasatyn kóripkelsymaq deputattar men senatorlar, ruyn dәriptep, azghantay tobyrgha kósem bolghysy keletin alayaqtar.

Qorqaq adamnyng barlyghy biylik basyndaghy bireuding qara kýshin pir tútady. Bireuge zorlyq-zombylyq jasaghan adamdy keremet kóredi.

Qazaqtyng anyzynda, foliklorynda Shynghys han turaly birde-bir jaghymdy sóz joq. Ony oilap tauyp jýrgen keyingi sauaty shamaly, komplekstary bar jazushylar.

Sen, mysaly, pәter alu ýshin preziydentti maqtadyng ne, nemese ataq alu ýshin ministrdi maqtadyng ne, әkimdi maqtadyng ne – ózinning ruyndy, últyndy maqtau tura sonday jaghympazdyq.

Ruhaniyat degen búl tek filosofiya men әdebiyette aitylatyn nәrse emes… Ruhaniyat degen sizding júmysqa tamyr-tanyssyz ornalasu mýmkindiginiz, sotqa baryp әdil sheshim tabu mýmkindiginiz. Oiynyzdaghyny ashyq aityp, qoryqpay ómir sýru haqynyz.

Parasat bireu ghana. Búl – adamzattyng ozyq oiy, ghylym, bilim jәne órkeniyet. Darvinnyng evolusiya teoriyasyn joqqa shygharatyn ortada parasat joq. Dәieksiz soqyr senim, nanymgha negizdelgen ortada parasat joq. Últshyldyqqa, iydeologiyagha ulanghan ortada parasat joq.

Alayaqtar eshteneden qorlanbaydy. Ýndemey óz esebimen kýneltuden de, ótirik maqtau-madaqtaudan da, jalghan esep beruden de arlanbaydy. Kerisinshe, olar sol bir ailakerligin asqan aqyldyn, danalyqtyng belgisi dep sanauy mýmkin.

Men arabtardyng bay memleket ekenin moyyndaymyn. Biraq olardy damyghan memleket dep eseptemeymin. Damyghan qogham dep eseptemeymin. Óitkeni, damudyng aldynghy sharty – demokratiya, sóz bostandyghy, ghylymnyng damuy. Búlardyng eshqaysy arab әleminde joq. Sondyqtan olar keremet sýisinetin el emes.

Din bar jerde ghylym damymaydy. Eshqashan. Óitkeni, ghylym degen – izdenis. Din degen – dogma. Sondyqtan din bar jerde ghylymnyng damuy mýmkin emes.

Biz әdette Ál-Faraby men Aviysennagha, Biruny men Úlyqbekke islam әlemining ghalymdary degen atau taghyp qoyamyz. Búl dúrys emes. Ókinishke qaray, din men ghylymnyng qatar damuy mýmkin emes. Din – әrdayym ghylymgha salynatyn auyzdyq.

Ál-Faraby sekildi, Eynshteyn sekildi, ibn Sinalardyng barlyghy – din tarapynan jasalghan zorlyq-zombylyqqa qaramastan, osy ghylymdy damytqan adamdar. Bәri – kózi tiri kezinde qughyn-sýrgin kórgen adamdar. Jordano Brunolar sol ýshin otqa janghan. Sondyqtan adamzattyng eng ýlken qaharmandary – biz aitatynday, batyrlar, basqalar emes, ghalymdar.

Dindar emes, zayyrly, últshyl emes, tolerantty, patriottarynan liyberaldary basym, sol dәuirding ozyq tehnologiyalaryna qol jetkizgen, ghylymy men óneri jetilgen qazaq tildi qogham kórgim keledi.

Biz ózimizdi ruhany bay halyqpyz dep maqtaghandy jaqsy kóremiz. Batys elderin ruhany azghyn deymiz. Alayda jemqorlyqtyng kókesi olarda emes, bizde.

Túlghadan «kulit» jasau, kósem izdeu, jeke basqa tabynu – damymaghan qoghamnyng bәrine tәn.

Darhan Ábdik

Abai.kz

25 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1446
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3206
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5204