(Qalamgerliktegi ruhany ústazym Úzaqbay Múqyshev turaly esse)

Jalpy, men balany «bala ghoy», - dey salmaytyn adamnyng bәrin jaqsy kóremin. Sózim jýrekke jetip, el auzyma qaray bastaghanda «Balada da kónil bar» deppin, ol – ras.

Sonau 1971 jyly 7-synypta oqyp jýrgenimde aragha kýn salyp, auyrmay-syrqamay, meni 40 kýnnen song bauyryna salyp, arqalap ósirgen atam men әjem jaryq dýniyemen qoshtasyp kete bardy. Bir shanyraqta ýsheuimiz edik, adasqan qúlynday anyrdym da qaldym. Jalghyzsyraghan janyma jyly sóz de, júbatu da týk әser etpedi. Álsin-әlsin ýlkendershe joqtau aityp, jylap alsam da kókiregim qars aiyryla berdi. Sol kezde qaghaz ben qalamdy júbanysh ettim. Birde shatpaqtap óleng jazam, qala berdi qara sózge til bitirip, qos keyuanamnyng elesine múng shagham.

Qalyng dәpter qolgha týspeydi, oqushy dәpterining 12 betin tez-aq toltyryp tastaymyn. Bir kýni jazghandarymdy atam men әjem poshta arqyly jazdyryp beretin gazet-jurnaldardyng birine jibergim keldi. «Qazaqstan pionerine» jazghandarym shyqqan sayyn respublikanyng týkpir-týkpirinen 300dey baladan hat kelip, esim  shyghatyn. Odan da «ata-әjemning jaqsy kisiler ekenin biletin, býkil audan halqy oqityn «Jana arqa» gazetine jibereyin» degen sheshimge keldim. Sóitip «Molagha kóship kettinder...» degen qoljazbamdy konvertke salyp, poshtagha tapsyrdym.

Kóp keshikpey, senbilik betke «Ómirding ózi novella» degen aidarmen esh ózgertusiz kólemdi shygharmam jaryq kórdi. Auyl-aymaqtyng ýlkenderi jinalyp, meni qúshaqtap qayta kórisip, mal soyyp, dastarhan jayyp, marqúmdardyng auraghyna qúran baghyshtady. Sonynda  batagóy aqsaqaldar: «jaza ber, ainalayyn» dep batasyn berdi. Erteninde poshtashy Maqsút aghay mektepke әkep, mening qolyma gazetting logotiypi bar hatty tabystady. Ashyp oqysam: «Qúrmetti Qymbat!» dep bastalyp, et jaqynymday eljirep túryp ata-әjeme kónil aita otyryp: oiyng anyq, tiling jatyq, sózing ótkir, jýreging jyr tógip túr» degendey qanat bitirer qazynaly pikir jazylypty. Sonynda  «Sen bizge ýzbey hat jazyp túr» degen tilektestik bar. Ony jazghan kim deysiz ghoy? Ol – «Jana arqa»  gazetining bólim mengerushisi – Úzaqbay Múqyshev eken.

Sonda deymin-au, balasynbay, shalasynbay, kisimsimey «aumaly-tókpeli albyrt jasynda adasyp ketpesin» dep, janymdy auyrtqan auyrtpalyqqa arasha týsip, baghytymdy týzep jiberer Úzaghamday qamqor jan  kezikpegende, jan adam betine jel bop tiymegen «Álekesining Qypany» nemen әuestenip keterin bir qúday bilsin.

Búrynghynyng adamdary-ay, shirkin! Ózining istegen jaqsylyghyn úmytyp ketip, sening bir jaqsy isindi maqtanysh etip, mәz bolatyn, mәz qylatyn...

KazGU-ge tórt jyl qatarynan týse almaghan qamkónil jyldarynda auyldyq mektepterde әr týrli júmys istedim. Redaksiyamen tyghyz baylanysta boldym, jazghandarymnyng jaramsyz bop jariyalanbaghany joq siyaqty. Jol týskende audan ruhaniyatynyng tuyn kóterushildey kórinetin alpamsaday, aqiyq aghalaryma sәlem berip shyghatynmyn. Olar birneshe kabiynette on shaqty qyzmetkerden dýrkirep otyratyn. Sol dýr qazaqtar qaraytyn jazbamyzgha biz de asa yqtiyatty, yjdahatty bolatynbyz. Sóz, sóilemderimizge ar-úyattyng ólshemimen qaraytynbyz. Olay bolmaghanda she?..

Audandyq gazetting baghyn jandyrghan, elge de, biylikke de sózi ótken onday asyl tekti, ór ruhty, el men jerding joghyn týgendep, esesin qaytarugha jan ayamaytyn jampozdar qaytalanyp tumaytynday sezinetinbiz. «Onday bolmaq qayda?» demey, sonynan ersek, izimen jýrsek, úqsap baqsaq dep armandaytynbyz.

Men kózin kórip, sózin tyndaghan redaktory bar, tilshisi bar, bәri de – kil myqtylar edi. Býginde ol kisilerding deni – o dýniyelik. Áruaqtary riza bolyp, bir aunap týsui ýshin esimderin eske alsam, artyqtyq etpes. Olar: Búqpa Áshimov, Asan Júmadildiyn, Saylauhan Nәkenov, Úzaqbay Múqyshev, Ómirtay Jaqypov, Qaliaqpar Ábildiyn, Hamit Dәribaev, Qashqynbay Seysekeev, Sәbit Bekseyitov jәne kózi tirilerden: Bolat Asanov, Tóken Áljanov, Amandyq Rahov t.b. redaksiya qyzmetkerlerin alghashqy tanyp-bilgen   әserimmen qúrmettep ótuim tegin emes. Al, olardan bir kem jazbaytyn gazetting shtattan tys tilshilerin de úmytpaymyn. Olar tipti, azuly bolatyn. Onyng dәleli: Búralqy Seyitqaziyn, Seker Qambolova, Ómir Kәripovtyng maqalalarynyng shekesinde: «Syn týzelmey – min týzelmeydi» degen qanatty, qatu sóz jazylatyn. Ol-ol ma, respublikagha aty mәlim – әdebiyetshi, tarihshy, aibyndy ústazdardyng qalamgerlik qajyr-qayratynyng alapatyn aitsanyzshy! El-júrt esimderin zor iltipatpen ataytyn, әrqaysysy bir-bir tau: Hamit Jamanov, Dalbay Iztóleuov, Sәbit Barmúhanbetov, Erkin IYgemberliyn, Sara Ahmetjanova t.b. aptasyna ýsh ret shyghatyn audandyq gazetti oqylymdy qylmay, tynym kórmeytin. Búnyng bәri jәidan-jәy oigha oralmasy belgili. Bizding Úzaghannyng sol ortanyng bel omyrtqasynday bedeldisi bolghanynan tuyndap otyrghan esti estelik ekenine dau joq. Azamattyghymen ardaqty, ýlkenge izetti, kishige qúrmetti, janyndaghylargha jәili; jaysang minezi, biyik mәdeniyeti, zor adamshylyghy, keng peyili býkil bitim-bolmysynyng býtindigin tanytatyn gazet tilshisining búrqyrap shyghyp jatatyn maqalalaryna qarap, ýidegi hәli asa auyr dep eshkim oilamaytyn. Orda búzar otyzdan endi ghana asqanda, anasyz qalghan shiyettey 4 balany sherli jetim qylmay erte túryp, kesh jatyp bir qolymen qazan, ekinshi qolymen qalam ústau, er adamgha qanday salmaq salghanyng oilaudyng ózi auyr. Sonday nar kóterer jýkpen jýrip týsin de, isin de suytqan joq, súiyltqan joq... Mәngilik izi balalaryn bauyryna basyp meyirlendi. Jazaryn jazyp mereylendi. Endeshe bir jaqsyny eske alu arqyly uaqyt kóshi úmyttyra bastaghan san sanlaqty sanamyzda qayta  janghyrtsaq, ol –  imanymyzdyng dúrystyghy shyghar...

Úzaghanmen songhy jyldary jaqynyraq aralastyq. Ol kisi Almatyda túratyn balalarynyng ortasyna kelip, olardyng ayaly alaqanynda boldy. Biz, jer ortadan asqan biraz janaarqalyqtar úiymymyzdy búzbay birge jýremiz, aramyzda aghamyzdyng úly Jandos pen kelini Almash ta bar.

Elimizding apaytós azamaty Hakim Núrlanúly bastap: «Almatydaghy ýlkenimiz» dep, Úzaghandy kezek-kezek qonaq etip, batasyn alyp, bir jasap qalatyn sәtter az emes-ti.

Biz – tughan әkemizdi kýtkendey, ol kisi – alystaghy úl-qyzdaryn saghynyp jetkendey, riyasyz kónilmen arqa-jarqa bolushy edik. Ángimemiz tausylmaytyn. Jyp-jyly jýzinen meyirim tógilip, kózi kýlimdep, jarasymdy әzilge jymyndap, sәbiydey pәk qalpymen jýregimizdi eljiretip jiberetin dalalyq keypi kóz aldymyzdan ketpeydi.

Mening súrapyl minezime, aityp tastaytyn uyttylyghyma tәnti bolyp, rahattana kýlip alatyny da bir ghaniybet-tin. Jan-jaghyn bir baghdarlap qoyyp, sóz arasynda mening aghatayym, marqúm (әkem) turaly estimegen estelikter aitatyn. Sosyn: «Oy, Alla-ay, qyz balanyng býkil is-әreketi әkesinen aumay qalghanyn birinshi kezdestiruim.  Qymbat, sen myna jaydy estip pe edin?» dep әngimesin  әri qaray jalghastyratyn. –  Men tústastary  arystan ataghan Týlkibaydyng jylaghanyn kórdim. Jeltoqsan kóterilisi túsynda Almatydaghy saghan habarlasyp, esh jauap ala almaghansyn audangha kelip, redaksiyagha soqty. Óni bozaryp ketipti. «Qymbat osy oqighadan aman qalsa, sottalyp ketpese, bú dýniyeden armansyz óter edim» dep óksip-óksip, ókirip  jylasyn. Biz de kózimizge jas tolyp, otyra almay ornymyzdan túryp kettik... «Áy, Qymbatjan-ay, sen adamdy jylatpay qoyasyng ba?!» - dep betimnen sýigenin qalay úmytayyn! Rasynda, mening keybir shalt qimyldarym men shúghyl sheshimderim aghatayymnyng qylyqtaryn esine týsiretin boluy kerek, kýlmendegen әdetimen manayyn ózine qaratyp alyp, shejireli«syr sandyqtyng sym pernelerin basyp» qoyatynyng saghynudan basqa amal joq.

Jas úlghaya kele, qataryng siyrey bastaghanda ótken kýnderge degen saghynysh ta eselene bere me, qalay?!

Úzaghang gazetting bitpeytin tirligimen tirnektep material jinau ýshin Janaarqanyng qay qiyryna barmady, joldyng qay qiynyna kónbedi, qinalghandardyng qaysysyna qol úshyn sozbady deysiz?! Tipti, zeynetkerlik jasta da ótpeli kezendegi el tynysy – elmen isi bar er azamatty ýide tynysh otyrghyzbaghanyn bireu bilse, bireu bilmes.

Bir kýni gazetke keshegi auyl basshysy, zeynettegi T.Ábildinning (aghatayymnyn-Q.Á) «Jolsyz auyl bola ma?» degen ózekti maqalasy shyghady. Audan basshylary kórsetilgen kemshilikterdi tekseruge komissiya qúrady. Sol qúramgha oblystyq gazetting tilshisi Úzaqbay Múqyshev ta kiredi. Nәtiyjesinde, ólira kezde kýnkórisi qiyndaghan otbasylarynyng basyn qosyp, ózining eski ata-júrtyn janartyp auyl qylghan  «Besmarshalgha» kólik emin-erkin qatynaytyn tas jol tósetedi. Sol jol býginde maldy auylgha qonystanushylardyng qarasyn kóbeytip, el rizyghyna ýles qosyp otyr. «Bir adam qúdyq qazsa – myng adam su ishedi» degen osy.

«Týlkibay óz paydasyn oilamaytyn, qara halyqtyng qamyn jegen tura by edi ghoy» dep, әke mereyi arqyly bala mereyin ósiretin Úzaghanday kózkórgendi endi týsimde ghana kóretin shygharmyn.

Qazaq ólimge qimaghan adamynyng songhy kórgendegi jaqsy kónilin oigha alyp, «boy jazghan eken ghoy» dep jatady. Aghamyzdyng ýlken úly Aydostyng oida-joqta «kóz júmuy» 80-degi әkege qaydan onay tiysin! Alla jarylqap, birinshi әieli Gýljannan tughan ýsh úl men jalghyz qyzy, ekinshi әieli Kýlpashtan tughan eki úly ózining tekti de, tegeurindi tәrbiyesinin  arqasynda «ýlgili ýiding úl-qyzy úyaltpaydy» deytindey, úyasy men qiyasynan ornyqty oryn tapty. Olardyng bauyrmaldyq qarym-qatynasynda, enbekqorlyq, kisilik qasiyetterinde min joq. Jar tandaudaghy talghamdaryna da jan sýisinedi. Bәrining de alghany әdepten aspaytyn, barmyn dep tasymaytyn  aynalayyndar – kilen!

Úzaghang qos qosaghynan erterek aiyrylghanymen, balalarynyng sanalylyghy arqasynda basqa týsken qayghyny iyqtan asyrmady. Al túnghyshy Aydosynyng qazasy shau tartqan shaghyna tap kelgesin, syrtqa bildirmegenimen, ishin ýgip jiberdi me, kim bilsin?..

IYә, «boy jazu» degennen shyghady, aqtyq saparynan ay búryn jerlester bizding ýide bas qosyp, qonaq bolghan. Aghaly-inilidey syilasatyn: Aman Ýmbetjanov, Serik Ábiljan, Hakim Omar, Aytughan men Aytmaghanbet Ospanovtar, Erlan Tóleutay, Jandos Úzaqbayúly t.b. janaarqalyqtar qosaqtarymen birge Úzaghamyzdy tórge otyrghyzyp, әn men jyrdan shashu shashyp, әngime kórigin qyzdyrghan edik. Sol kýni bәrimiz birdey erekshe quanyshty boldyq. Ýlkender erkeletti, kishiler erkeledik...

IYә, biz bilgeli Úzaghamyzdy balalary ýnemi shyttay qyp kiyindirip qoyady. Kelinderi aq jeydesining jaghasyn kir  shaldyrmaq týgili, shang qondyrmaydy – qyzyghasyn. Esh jasandylyqsyz syilap, bәiek bolady – sýisinesin.

Kónili men ómiri jәili bolghasyn agha da alansyz, anqyldap ómir sýrdi. Eshkimge qabaq shytyp, minez kórsetkenin kórgen emespiz. Qazir oy kózimen ótkenge sholu jasasam, bizding ýidegi sol basqosuymyz Úzaghanmen shygharmashylyq jolda tabysqanyma tura jarty ghasyrlyq uaqytty (1971-1921jj) kórsetedi eken. Sonda dastarhan basynda iyghyna qolymdy salyp, qúshaqtap túryp: «Agha, qanday armanynyz bar? Aytynyz, kóziniz tegin kýlimdep túrghan joq, jasyrynghan bir syr bar. Jýreginiz synar izdeytindey... Mende neshe týrli kandidatura bar. Qay jastaghy, qay jerdin, qanday qyzy kerek, qam jemeniz, ózim alyp beremin. Siz әli jassyz. Anau Asanәli men N.Nýsipjanovtan kәri emessiz», – dedim. Otyrghandar qyryn-topan kýlkige kómildi. Úzaghamnyng kýtimdi betindegi әlsiz әjimder de bezip ketti. Jýzinde núr oinady. Bir kezde ornynan týregep, balasha elpildep, eki iyghy kýlkiden selkildep túryp betimnen sýidi. «Ákesi qúrdastyng balasy qúrdas» degen osy. Bir rahattandym-au degendi jasyrmady. Biz de sol bir tebirenisti sezimmen: «Ákeng ólse de, әkenning kózin kórgen ólmesin» dep, qazaqtyng saltymen iyghyna han shapan japtyq. Esh sebepsiz shaqyrylghan qonaqtarymnyng bәrin de qúr qaytarmay, syilyqtar ýlestirdim. Oiymnan últ mýddesi shyqqan ba, basqalargha da  әser etsin dep, sandyghymnan qolyma ilikken kezdeme, baylamdardy alyp shyghyp, ortagha qoydym. Sosyn: «Osy jerde atasyn әkesindey baghyp kýtken, seksenge kelgen atasynyng shalbaryna qyr salyp, synyn búzbaghan bir kelin bar. Sol kelindi ortagha shaqyryp, tandaghan syilyghyn alugha qúrmet jasayyq» degenimde, dabyrlasqan aghayyn jym-jyrt tynyshtyqpen jalt qarasty. Ol kelin – Almash edi. Bәrimiz shyn jýrekten, mol rizashylyqpen  Almash ýshin qayta-qayta qol soqtyq. Sonda bәrinen de artyq quanghan adam – Úzaghang ekenin qalay jasyrayyn.   Qoshtasyp túryp kete almay, neshe túryp, neshe otyryp Dәlel ekeumizge, Mereyge qayta-qayta batasyn berip, mandayymyzdan kezek-kezek sýiip, qayta kelmesin bilgendey qimastyqpen attanyp edi-au, jaryqtyq!

Sodan ózi telefon shalyp, otyrysqa aiyryqsha alghys bildirip, anqyldap sóileskenine  ay ótpesten, balasy Jandos qaraly habar jetkizdi.

Shynymen, kónening kózi, eskining sózi, eki ghasyrdyng kuәsi, aramyzdaghy abyzymyz, enbek ardageri, Janaarqa audanynyng qúrmetti azamaty, qalamger, tәlimger – ústazymyz Úzaqbay Múqyshevtyng da talqany tausylypty. «Alla aldynan jarylqasyn» dep dúgha tiledim.  Odan song aqyn Kәkimbek Salyqovtyn: «Qatar jýrgen kýnderdi syilayyqshy, Bireu erte, bireu kesh bir qúlaydy» degenin qaytalay berippin, qaytalay berippin...

Qymbat Ábildәqyzy,

aqyn, «Aygólek» jurnalynyng avtor-redaktory, QR Mәdeniyet qayratkeri, QR Jurnalister odaghy  syilyghynyng laureaty, Týrki әlemi aqparat salasynyng ýzdigi

Abai.kz