Biyl Alashorda últtyq ýkimetine 95 jyl. Osy aituly datagha baylanysty Shymkentte Ontýstik Qazaqstan oblysynyng әkimi A.Myrzahmetovtyng qoldauymen «Alash tuy astynda: Alashorda. Jeltoqsan. Tәuelsizdik.» atty respublikalyq ghylymiy-praktikalyq konferensiya ótti. Aytuly sharagha alashtanushy ghalymdar qatysyp, ózekti mәsele kóterilgen bolatyn. Atalghan konferensiyada bayandama jasaghan Sh.Uәlihanov atyndaghy tarih jәne etnologiya institutynyng Bas ghylymy qyzmetkeri, QR ÚGhA akademiygi, tarih ghylymynyng doktory, professor Mәlik-Asqar Hantemirúlynyng bayandamasyn nazarlarynyzgha úsynamyz.

«ALASh» QOZGhALYSYNYNG LIYDERI ÁLIHAN BÓKEYHANNYNG SAYaSY KÓZQARASTARYNYNG EVOLUSIYaSY HAQYNDA

1. Bizding zamanauy týsinigimizde, qazaq últtyq intelegensiyasynyng qalyptasuy HIH ghasyrdyng ekinshi jartysy men HH ghasyrdyng bas kezinde boldy. Búl prosess birqatar әleumettik-ekonomikalyq, mәdeny jәne sayasy faktorlardyng keri yqpalynan әlsiz jýrdi. Olardyng ishinde eng eleulisi Qazaqstannyng ekonomikalyq artta qaluy, yaghny kóshpeli jәne jartylay kóshpeli sharuashylyq, artta qalghan egin sharuashylyghy, óndiris, kólik, sauda salalarynyng kem damuy,  halqy 50 mynan asatyn túrghyny bar qalalardyng joqtyghy jәne t.b. Degenmen, temir joldar salyndy, tau-ken ónerkәsibi, qalalarda kishigirim tamaq jәne jenil kәsip oryndar payda boldy.        

Biyl Alashorda últtyq ýkimetine 95 jyl. Osy aituly datagha baylanysty Shymkentte Ontýstik Qazaqstan oblysynyng әkimi A.Myrzahmetovtyng qoldauymen «Alash tuy astynda: Alashorda. Jeltoqsan. Tәuelsizdik.» atty respublikalyq ghylymiy-praktikalyq konferensiya ótti. Aytuly sharagha alashtanushy ghalymdar qatysyp, ózekti mәsele kóterilgen bolatyn. Atalghan konferensiyada bayandama jasaghan Sh.Uәlihanov atyndaghy tarih jәne etnologiya institutynyng Bas ghylymy qyzmetkeri, QR ÚGhA akademiygi, tarih ghylymynyng doktory, professor Mәlik-Asqar Hantemirúlynyng bayandamasyn nazarlarynyzgha úsynamyz.

«ALASh» QOZGhALYSYNYNG LIYDERI ÁLIHAN BÓKEYHANNYNG SAYaSY KÓZQARASTARYNYNG EVOLUSIYaSY HAQYNDA

1. Bizding zamanauy týsinigimizde, qazaq últtyq intelegensiyasynyng qalyptasuy HIH ghasyrdyng ekinshi jartysy men HH ghasyrdyng bas kezinde boldy. Búl prosess birqatar әleumettik-ekonomikalyq, mәdeny jәne sayasy faktorlardyng keri yqpalynan әlsiz jýrdi. Olardyng ishinde eng eleulisi Qazaqstannyng ekonomikalyq artta qaluy, yaghny kóshpeli jәne jartylay kóshpeli sharuashylyq, artta qalghan egin sharuashylyghy, óndiris, kólik, sauda salalarynyng kem damuy,  halqy 50 mynan asatyn túrghyny bar qalalardyng joqtyghy jәne t.b. Degenmen, temir joldar salyndy, tau-ken ónerkәsibi, qalalarda kishigirim tamaq jәne jenil kәsip oryndar payda boldy.        
Búl jaghday óz kezeginde Qazaqstannyng mәdeny arta qalushylyghyna da әserin tiygizdi. 1897 j. sanaq mәlimetterine jýginsek, Orta Aziya men Qazaqstan halqynyng sauattylyq dengeyi tek 6%-dy (erkekterde - 10%, әielderde - 3%) al músylman halqynda - 6,7%. Qazaqtar arasynda búl kórsetkish odan da tómen - 2,7%-dy boldy, onyng ishinde Oral oblysynda - 4,9%, Aqmola - 3,4%, Torghay - 3,2%,  Semey - 2,9%, Jetisu - 1,8%, Syrdariya - 1,3%-dy qúrady [1].
Qazaqstandaghy әleumettik qatynastarda qazaq sharualary, qonys audarghan sharualar men kazaktar basym boldy.  Qazaqtardyng basym kópshiligi mal sharuashylyghynyng artta qalghan týrlerimen ainalysty olar bay, orta jәne kedey jarly - batraktargha jiktelgen-di. 1917 j. Qazan revolusiyasyna deyin qalyptasyp ýlgermegen últtyq burjuaziya әljuaz jәne jaltaq әleumettik kýsh boldy, onyng ókilderi  negizinen otarshyldyq әkimshilikte qyzmettegi sheneunikter, múghalimder jәne t.b. boldy. Kapitalistik qatynastardyng ene bastauy nәtiyjesinde júmysshy kadrlar qalyptasa bastady, olardyng sany 100 myngha juyq boldy, biraq últtyq júmysshy kadrlary az boldy, olar negizinen tau-ken kәsiporyndary men temir jolda istedi.
Belgili ghalym P.G. Galuzonyng payymdauynsha, Reseyding otary - Qazaqstan kapitalizmning ózinen emes, onyng aimaqtarda әlsiz, nashar damymauynan zardap shekti, ol patshalyq Reseyding tauar ótkizu rynogi jәne metropoliyanyng ónerkәsibi damyghan ortalyqtarynyng shiykizat kózderine ainaldy. Osydan últtyq, sayasy jәne әleumettik ezgige qarsy azat etu kýresining әlsizdigi tuyndady. Múnyn bәri qazaq halqynyng sayasy artta qaluyna, óz qúqyqtary men últtyq - azattyq kýreste,  әleumettik-ekonomikalyq jәne sayasy progress ýshin kýreste enjarlyq tanytuyna alyp keldi. Al qazaq taptary, әleumettik toptary men qabattary 1905 j. deyin sayasy partiyalar, qoghamdyq qozghalystar, kәsipodaqtar jәne t.b.qúra almady.
2. Qazaqstandaghy últtyq intelliygensiyasynyng qalyptasuy osynday jaghdayda jýrdi, onyng әleumettik qúramy men sayasy kózqarastary birkelki bolmady.  Búl problema býgingi «Alash» qozghalysynyng 95 jyldyghyna arnalghan halyqaralyq konferensiyagha baylanysty ózekti bolyp túr,  sol sebepten biz osy «Alash» qozghalysy basshylarynyn, eng bastysy Álihan Bókeyhannyng sayasy kózqarastaryna baylanysty óz pikirlerimizdi bildirgimiz kelip otyr.  Óitkeni,  «Alash» tarihynyng kóptegen basty mәseleleri Mәskeudegi D.A. Amanjolova, bizding jerlesterimiz marqúm akademiyk, t.gh.d., professor K.N. Nýrpeyis, t.gh.d., professor Qoygeldiyev jәne olardyng shәkirteri men izbasarlarynyng arqasynda keng týrde bayandalyp jýr [2].  «Alash» basshylarynyng sayasy kózqarastary búryndary da qarastyrylghanymen, mening oiymsha, әli de tolyq, jeke zertteudi talap etedi.  Al bizding býgingi bayandamamyz - HH ghasyrdyng basyndaghy  Qazaqstan últtyq intelliygensiyasynyng tarihyn qarastyrugha óz ýlesimizdi qosugha degen talpynys qana bolyp tabylady.
Osyghan baylanysty «Alash» qozghalysynyng kórnekti zertteushisi Mәmbet Qoygeldiyev HH gh. basyndaghy últtyq demokratiyalyq intellegensiyanyng tarihy kózqarasynyng qalyptasuyna erekshe nazar audarghanyn aitqan jón. Mysaly: «olar ótken tarihty qyzyqtaudan, ony әsireleuden alys, kerisinshe oghan shyndyq túrghydan dәl bagha beruge tyrysty», - dep jazdy. Qisyny kelgende aita keteyik: bizding jas tarihshylargha osy jetpeydi, kóbinese olar bir jaqty, әsirelep, ne «әshkerelep», obekti kózqarastan alys ketip qalady. Sondyqtan M. Qoygeldiyev: «Qazaq tarihyn tereng bilgen, oghan baylanysty óz pikiri, baghasy bolghan Bókeyhan últtyq mesheulikting týp tamyryn halyqty biyleushilerding nadandyghy men el birligining joqtyghynan kórdi», - dedi. Á. Bókeyhan: «Búrynghy han bolsyn, by bolsyn, әdildikten jyraq bolghan, dәl osy kýngi atqa mingen ózderindey», - dep, qazaq qoghamyndaghy әleumettik jiktelisting baryn da, әleumettik әdilettilikting joghyn da basyp kórsetken [3].
3. Qazaqstan últtyq intelliygensiyasy toptary ókilderining sayasy kózqarastary men qyzmetterin zerttegende, tarih pen mәdeniyetting jalpy adamzattyq ýderisterine taldau jasauda, tiyimdi qoldanyluy mýmkin órkeniyettik metodologiyalyq prinsipterge ghana emes, sonday-aq, әlem siyaqty kóne, biraq әrkezde jana, taptyq, partiyalyq prinsipke de sýienu qajet, dep oilaymyz.  Óitkeni belgili bir sayasy partiyanyng nemese qoghamdyq, últtyq jәne basqa da qozghalystardyn, belgili bir sayasi, memlekettik, bolmasa qoghamdyq qayratkerding kimderding әleumettik-ekonomikalyq, sayasy jәne últtyq mýddelerin bildirip, qorghaghanyn anyqtau óte manyzdy.  Biraq, búl jerde obektivtilikti saqtap, túlgha  retinde olardy bir-birine qarsy qoymay, kerisinshe olardyng ortaq tarihy damu jolyndaghy enbegin, al bizding problemamyzgha taldau jasauda, әrqaysysynyng qazaq halqynyng әleumettik, sayasy jәne mәdeni-ekonomikalyq progresine qosqan ýlesterin ashu qajet.
4. Jogharyda atap ótkendey, HH ghasyrdyng basynda Qazaqstannyng últtyq intelliygensiyasy birtekti bolmady, bizding pikirimizshe, ol ózining sayasy baghyttary men әleumettik negizderi boyynsha ýsh topqa bólindi: demokratiyalyq - Alash qozghalysynyng belgili zertteushisi - t.gh.d., professor D.A. Amanjolov búl topty liyberaldyq-demokratiyalyq dep anyqtaydy [4].  Búl pikirge de qosylugha bolady - onyng ókilderi Sankt-Peterburg, Mәskeu jәne Reseyding basqa da ortalyqtarynda joghary bilim alghan, kópshiliginde otarshylyq әkimshilikte qyzmet etken jәne dәriger, múghalim, advokat jәne t.b. retinde júmys istegen, súltan, bi, bay jәne auqatty qazaq sharualary otbasylarynan shyqqandar boldy.  Resey demokratiyalyq iydealdary jәne Batys europalyq progressivti oilarynyng yqpalymen tәrbiyelengen, basqa toptargha qaraghanda, sany jaghynan kóp jәne jaqsy úiymdasqan búl top «Alash» partiyasynyng negizin qúrady.  Búl topty Á. Bókeyhan «Batysshyldar» dep ataydy.
Últtyq intelliygensiyanyng demokratiyalyq tobynyng tanylghan kósemi sózsiz iri ghalym (ekonomist, orman mamany), qazaq ómiri, túrmysynyn, mәdeniyeti men tarihynyng bilgiri, tóre-Shynghys nәsilinen taraytyn Bókey hannyng úrpaghy bolyp tabylady, ol Sankt-Peterburgte bilim alghan - sol jerde Imperatorlyq Orman institutyn 1894 j. bitirgen [5]. Odan bólek últtyq-demokratiyalyq ziyalylar qauymy aqyn, jazushy A. Baytúrsynov, jol qatynastary injeneri M. Tynyshpaev, zangerler - M. Shoqay men J. Aqpaev, aqyn M. Dulatov, dәriger H. Dosmúhamedov jәne basqalarynan túrdy.

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

Últtyq intelliygensiyanyng ekinshi toby Týrkiyany baghyt etken músylmandyq qozghalys ókilderinen túrdy, osy ýshin olardy Á. Bókeyhanov týrkifilder dep atady [6]. Búl topqa tek moldalar, imam, qojalar ghana emes, demokratiyalyq bostandyq ýshin, birinshi kezekte ar bostandyghy jәne patshalyq Reseyding otarlyq ezgisine, onyng qazaqtardy orystandyru men kýshtep shoqyndyru sayasatyna qarsy kýresken últtyq intelliygensiya ókilderi de kirdi. 1897 j. halyq sanaghy mәlimeti boyynsha, hristiandyqty (pravoslaviye) qabyldaghan qazaqtardyng sany barlyghy 660, al 1911 j. - 2659 adamdy qúraghan [7].
Atalghan eki top ta Resey imperiyasynyng otarlyq sayasatyna qarsy kýreste, demokratiyalyq bostandyq, qazaqtardy últtyq ezgiden azat etu ýshin kýreste tyghyz baylanysta boldy. Búl toptar 1917 j. Aqpan tónkerisinen song erekshe belsendilik tanytty.
HH gh. basynda últtyq intelliygensiya arasynda osy eki toptyng (ýshinshisi turaly tómende aitamyz) bolghandyghy Alash liyderi Álihan Bókeyhannyng da, sonymen qatar belgili tarihshylar men sol jyldardaghy sayasy oqighalardyng belsendi qatysushylarynyn, bolisheviyter S. Asfendiyarov pen T. Rysqúlovtyng sózderimen de rastalady.
Osy kezende (HIH gh. ayaghy - HH gh. basy) qazaq últ-azattyq qozghalysy, sonyng ishinde qazaq últtyq intelliygensiyasynyng qyzmeti ózinshe ýlken sayasy baghytqa ainala bastady. Múnyng ýstine, Á. Bókeyhannyng pikirinshe, qazaq ziyaly qauymynyng ortasynda sayasy kózqarastar birtekti bolmaghan. Bir jaghynan, búl «europalyq mәdeniyetke senetin, baqytqa jetudi Batys mәdeniyetining jemisterin jýzege asyrudan kóretin jәne diny mәselelerdi basty emes dey sanaytyn intelliygensiya bolyp tabyldy... Ekinshi jaghynan, shyghystyq ortodoksiya men últtyq-diny erekshelik ruhynda aiqyndyqta tәrbiyelengen intelliygensiya da jaryqqa shyqty». Orys ziyaly qauymymen salystyra otyryp, Á. Bókeyhan birinshi baghytty «Batystyqtar» dep, ekinshisin «Týrkifilder men panislamizmdi jaqtaushylar» dep atady. Qazaq qoghamyndaghy týrkifildik kónil-kýilerding basym yqpalyn ol qazaqtardyng patsha ókimeti otarlyq sayasatyna teris qarauynyng saldary, sonyng nәtiyjesinde Batys bilimi men mәdeniyetine degen kýdigi men búqarasynyng sayasy mәselelerge degen enjarlyghynan, - dep týsindi.
Álihan Bókeyhannyng pikirinshe, jaqyn uaqytta qazaq intelliygensiyasynda eki negizgi sayasy baghytty ústanghan sayasy partiyalar payda bolady. Onyng biri, músylman-tatar partiyasy, ekinshisi - oppozisiyalyq orys partiyalary, onyng ishinde halyq bostandyghy (kadetter) partiyasy [8].
Qazaq intellengensiyasynyng últ-azattyq qozghalystardaghy rólin, onyng qalyptasuy men Qazan revolusiyasyna deyingi jәne onan keyingi is-әreketin anyqtaudyng býgingi tanda ózektiligi artyp otyrghany sózsiz. Qazaqstan tarih ghylymynda kópke deyin myna tómendegi pikir ýstem boldy: Qazan revolusiyasyna deyin últtyq intelegensiyanyng sany jaghynan az boldy, ol «orys patshalyghy men jergilikti jartylay-feodaldardyng qazaq enbekshilerin ezuine kómektesti... basym kópshiliginde halyqtyng qalyng búqarasyna jat jәne jau edi», últtyq intellegensiyanyng qalyptasuynyng bastaluy men damu prosesi HH gh. basyndaghy revolusiyalyq oqighalar kezinde bolghan-dy [9].
Alayda, búl kózqaras jalghyz emes edi, әsirese Qazaqstan tarih ghylymynyng alghashqy qalyptasu kezenderinde әrtýrli kózqarastar payda bola bastady. Mәselen, әigili memleket qayratkeri jәne ghalym T. Rysqúlov: últtyq intelliygensiyanyng ókilderi «Qazaqstandy patsha ókimeti basqarghan kezde payda bolyp, orys jәne músylman mәdeniyetteri ong yqpalymen qalyptasty», - dep basa aitty. Ol Sh. Uәlihanov pen Y. Altynsarindi erekshe atap kórsetti. Kórnekti qazaq tarihshy-ghalymy S. Asfendiyarovtyng enbekterinde últtyq intelliygensiyanyng qalyptasuynyng bastaluy HIH gh. dep kórsettiledi [10]. S. Asfendiyarov ózining enbeginde sayasy kózqarasy boyynsha qazaq intelliygensiyasy bir lagerge jatpady. Onyng bir bóligi, negizinen múghalimder, kópshilikpen baylanysty bolghan jәdidtik jәne pantýrik qozghalysyna qosyldy. Kelesi bóligi, ziyalylardyng betki qaymaghy, orys mektebin bitirgender, orys burjuaziyasy men orys burjuaziyasynyng intelliygensiyasyna bet búrdy  [11].
S. Asfendiyarov Qazaq intelegensiyasynyng HIH ghasyrdyng sonymen HH ghasyrdyng basynda progressivti rólin moyyndaghan edi. Degenmen, búl intelegensiyanyng boyyna tәn ereksheligi retinde, onyng sayasy әlsizdigin, qalyng búqaradan alystyghyn, baylanysy joqtyghyn atap kórsetti, búl intellegensiyanyng ústanymyn últtyq-reformashyl, - dep baghalady.

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

Ýshinshi, әlsiz, әri az últtyq ziyalylar tobyn, kóbinese qazaq kedey sharualarynan shyqqandar qúrady jәne olar sosialistik baghyttaghy kózqarasta boldy. Búl toptyng ókilderine: Áliby Jangeldiyn, Túrar Rysqúlov, Kólbay Tógisov, Sәken Seyfullin jәne taghy basqalar jatty, 1917 j. aqpannan keyin ózderining úiymdaryn, baspa organdaryn jәne t.b. qúra bastady. Búl top 1917 j. Qazannan keyin Ortalyqtan, Kenes ýkimetinin, onyng әskerlerining qoldauymen «Alash» qozghalysyna qarsy kýresti kýsheytti, sonymen qatar, búl topty Tashkent, Orynbor, Omby jәne Qazaqstangha jaqyn ornalasqan basqa iri qalalarda ornaghan jergilikti kenesteri men әskery kýshteri de batyl qoldady [12].
5. Últ-azattyq qozghalystyng basshysy demokratiyalyq ziyalylarynyng kósemi, «Alash» partiyasy shiyelenisken sayasy jaghdayda jetekshisi - Álihan Bókeyhannyng sayasy kózqarastary osynday orta men shiyelenisken jaghdayda qalyptasyp, ózgerip, damyp otyrdy. Biz Á. Bókeyhannyng sayasy kózqarastary ishinen anaghúrlym iri mәselelerge qysqasha taldau jasaumen shektelemiz, atap aitqanda: qazaq halqynyng ózin-ózi biyleui, yaghny sayasy biylik turaly (qazaq halqyn basqaru); agrarlyq mәsele turaly; shirkeuding memleketten bólinui jәne t.b. Biz búl jerde Á. Bókeyhannyng massondyq qozghalysqa mýshe boluy turaly mәseleni әdeyi attap ótemiz, biraq osy mәselemen arnayy ainalysqan ghalymdardyng onyng búl qozghalysqa qatysqany jóninde biraz dәiekti mәlimetteri bar ekenin de joqqa shygharmaymyz [13].
6. Á. Bókeyhannyng sayasy kózqarastary qazaq halqynyng últtyq mýddelerine, Resey men onyng otary - Qazaqstandaghy sayasy jaghdaydyng ózgeruine baylanysty, reseylik sayasy ólshemdermen qaraghanda, birshama evolusiyagha úshyraghanyn airyqsha atap ótu qajet, onyng óz senimine berik marksshil - sosial-demokrattan (1905 j. deyin) konstitusiyalyq-demokratiyalyq partiya arqyly (1905 j. bastap 1917 j. deyin) sosial-revolusiyalyq (eserlik) ústanymdargha deyin jýrip ótuin aiqyn kóremiz. Osy orayda V.I. Leninning «24 saghat ishinde kez kelgen arnayy mәsele boyynsha ýgit tәsilin ózgertuge bolady..., al 24 saghatta ghana emes, 24 aida bolsa da óz kózqarastaryn... tek eshqanday da tiregi joq adamdar ghana ózgerte alady», -  degen sózderin eske týsiru oryndy [14]. Sankt-Peterburgte oqyghan jyldary (1894-1898) jas Á. Bókeyhan studenttik qozghalysqa belsendi qatysyp, «Kazahy o russkih do 1917 goda» kitapta jazylghanday, «radikaldy revolusioner jәne sosialist», - bolyp tabyldy [15]. Kadettik «Nasha jizni» gazeti 1906 j. Á. Bókeyhannyng Memlekettik Duma mýsheligine ótuinen son, ol turaly: «Orman institutynyng studenti kezinde ol әrqashanda әsire solshyldargha qosylatyn» jәne «marksizm turaly talastardyng qyzghan shaqtarynda ekonomikalyq materializm tezisterin óte tabandy týrde qorghaytyn», - dep jazdy [16]. Astanalyq ortalarda ol marksizm teoriyasynyng tamasha bilgiri retinde tanyldy. Búl jóninde Á. Bókeyhannyng Omby qalasynda halyqshyldardyn, eserlerding jәne marksisterding qatysuymen shyqqan «Stepnoy kray» gazetining redaksiyasynda júmys isteui de kuәlik etedi. Á. Bókeyhan gazette «marksistik baghytty ústandy jәne sózsiz onyng jarqyn, tipti birden-bir, jarqyn dem berushisi boldy», - dep jazdy S.P. Shvesov [17].
1905-1907 jj. revolusiya qarsanynda Á. Bókeyhan búrynghy kózqarastaryn qayta saraptap, jana baghytqa kóshti. Tabandy marksist, Reseyding baytaq dalalarynda sosializm qúru oiyna shyn berilgenimen, búl sayasy baghyttyng qazaqtar ýshin utopiya-qiyal ekenine kózi jetti. Óz halqynyng ótken tarihyn, mәdeniyetin, túrmysyn, sayasi, әleumettik-ekonomikalyq qúrylysyn zerdeley kelip, ol «sosializmdi jeke bir alynghan elde qúru» jalpy mýmkin, biraq tek qazaq dalasynda emes», - degen sheshimge keledi. «Kirgizy» enbeginde ol: «qazaqtardyng sharuashylyq ómiri qazirgi túraq ornyn ýnemi auystyryp, óz maldarymen tebindik pen suat izdeu ýshin ózgertip otyratyn jartylay jabayy kóshpelining júpyny ekonomikasynyng qarapayym týrine syimaydy. Búrynghy taza baqtashylyq sharuashylyq birte-birte aralas eginshilik-baqtashylyq týrine oryn berude», - dep jazdy. Á. Bókeyhan qazaq halqy birtindep aralas malshylyq-eginshilik sharuashylyq týrine ótetinin boljady. Búl jaghdayda, otyryqshylyqqa ótu, onyng pikirinshe, «eginshilikting damuy ýshin qolayly tabighiy-tarihy jaghdaylary men ekonomikalyq koniunkturasy» bar jerlerde anaghúrlym tez oryn alady, jәne, sәikesinshe, «topyraghy nashar, jauyn-shashyn tapshy jәne rynok ortalyqtarynan alys, eginshilikting edәuir dәrejede damuy mýmkin emes» jerlerde, otyryqshylyqqa ótu oryn ala almaydy, - dep sanady. Osy jәne basqa da manyzdy faktorlardy (dәstýrli ómir salty, mәdeniyet dengeyi jәne t.b.) eskere otyryp, ol qazaqtar kapitalizmning osy kezenin intensivsiz, syrttan kýshtep aralasusyz, tabighi, evolusiya jolymen ótui kerek, olay bolmasa, búl qazaqtar ýshin qasiretti boluy mýmkin, - degen sheshimge keledi. Aghylshyn ghalymdarynyng pikirinshe, osy sebepti ol «qyzu jәne sózsiz últshyl» bolyp qala otyryp, «onshyl oportunisterge keldi jәne tipti orys konstitusiyalyq demokrattargha qosyldy» [18]. Á. Bókeyhannyng onshyl oportunisterge ótui turaly qosymsha mәlimetter joq. Onyng orys kadetterine ótuine baylanysty aitsaq, ol ózderi payda bolghan alghashqy kýnderden bastap, Reseyding yqpaldy sayasy úiymyna ainalghan orys konstitusiyalyq demokrattaryna tek qosylyp qana qoyghan joq, onyng az sandy qoghamdyq qayratkerlerining biri boldy, reseylik týkpirde osy partiyanyng negizin jasap, onyng Ortalyq komiytetining mýsheligine deyin kóterile aldy.
Reseyding kadet partiyasy jetekshilerining biri bola otyryp, ózining sayasy qyzmetinde, әleumettik әdilettik, enbekshi halyqtyng mýddelerin qorghau iydealdaryna adaldyghyn saqtady, otarlyq ezgining joyyluy, demokratiyalyq bostandyq saltanaty ýshin kýresti. Onyng marksizmge, sosial-demokratiyagha degen ish tartuy әli de saqtaldy, búl jóninde Á. Bókeyhannyng «Qazaq» gazetinde jariyalaghan (1913, № 26) german sosial-demokratiyalyq partiyasynyng jetekshisi Avgust Bebelige arnaghan nekrology aiqyn kórsetedi. Onda ol A. Bebeliding júmysshy tabynyng mýddelerin qorghaudaghy qyzmetine erekshe sýisinedi, onyng Germaniyanyng sosial-demokrattyq partiyasynyng kósemi retinde istegen enbegin kýmәnsiz joghary baghalap kelip, óz sózin bylay ayaqtaydy: «Eger dýniyege kelsen, Bebeli siyaqty bol, Bebeli siyaqty ómir sýr!». Búnyng bәri Á. Bókeyhannyng onyng oi-órisining jәne sayasy ústanymynyng kendigin kórsetedi, sondyqtan oghan, tipti konstisiyalyq deokrat bolsa da, qatang shekteu qonggha bolmaydy. Ol ýshin eng manyzdy maqsat - demokratiyalyq bostandyq qana emes, eng bastysy -qazaq halqyn otarlau sayasatynan azat etu boldy. Búl onyng izgilikti ústanymy, ol múnday qasiyetti Omsk tehnikalyq uchiliyshesinde oqyp jýrgende (1886-1890 jj.)  boyyna sinirdi, bolystyq biylikting jalqaulyghy men sarandyghyn jәne halyqtyng mýddesine nemqúraylylyghyn, moldanyng - bilimsizdigin ómir boyy qatang synap ótti, búl onyng - sayasy qyzmetin ózgelerden ereksheledi [19]. Mine sondyqtan, Á. Bókeyhan kadet partiyasynda shamamen 12 jyl bolghanymen, kóptegen mәselelerde onyng kózqarastary búl partiyanyng ústanymymen sәikes kelmey, tipti qayshy boldy. Kadetter jerge jeke menshik boluyn qoldady, ezilgen halyqtargha avtonomiya beriluine, dinning memleketten bólek boluyna qarsy boldy. Mine sondyqtan Á. Bókeyhan 1917 j. shildede kadet partiyasynan shyqty, últtyq-demokratiyalyq - «Alash» partiyasyn qúrugha kiristi. Partiya baghdarlamasynyng negizine 1917 j. 21-28 shildede Orynborda ótken Býkilqazaqtyq sezd qararlary alyndy [20]. «Qazaq» gazeti «Alash» partiyasy baghdarlamasynyng jobasy jariyalandy, oghan Á. Bókeyhan bastaghan jeti partiya basshylary qol qoydy [21]. Partiya baghdarlamasynyng jobasyn kadetterden erekshe bolyp, kóp ústanymy eserlerge, biraz jeri sosial-demokrattargha, onyng ishinde menishevikterge jaqyn boldy. Týptep kelgende, «Alashtyn» baghdarlamalyq baghyttary jalpydemokratiyalyq shenberden әldeqayda әri shyghyp, qazaq halqynyng qalyng búqarasy mýddelerine say, últty ózin-ózi biyleui, әleumettik jәne sayasy progres maqsattaryn kózdegen-di.    
7. Á. Bókeyhan býkil últ-azattyq qozghalystyng basty mindetterining biri - Resey Federativtik demokratiyalyq Respublikasynyng qúramyndaghy Últtyq-territoriyalyq avtonomiya qúryp, qazaqtardyng ózin-ózi basqaru qúqyghyn qamtamasyz etu, - dep sanady. Ol búl avtonomiyany qúruda jergilikti jerlerdegi ýlken qiynshylyqtardy bastan keshirdi. Atap aitqanda, Qazan revolusiyasy, kenes ýkimetining ornauy, kóp úzamay azamattyq soghysynyng bastaluy, sonymen qatar qazaq halqynyng keng jәne bir-birinen alshaq jatqan territoriyada shashyranqy ornalasuy kedergi keltirdi. Otyryqshy jerlerde kazaktar jәne qonys audarghan sharualar, olardyng poselkeleri, selo-derevnyalary, stanisalary jәne qalalary boldy. Búl jaghday kóptegen territoriyalyq-әkimshilik bóliniske alyp keldi. Qazaqstan territoriyasy ýsh general gubernatyrlyqqa bólingen-di (Dala, Týrkistan jәne Orynbor), al Bókey Ordasy (nemese Ishki orda) Astrahani gubernatorlyghyna, al Manghysshy uezi - Kaspiy boyy oblysyna baghyndy. Últtyq - territoriyalyq avtonomiyany qúru qajettiligin dәleldey kelip, Á. Bókeyhan múnday jer jaghdayyna qarap, jeke-jeke avtonomiyalar qúryluy mýmkin, - dep oilady. 1) Ishki Ordada; 2) Týrkistan ólkesindegi qazaqtar ýshin; 3) Dalalyq ólkedegi qazaqtar ýshin.   Týrkistan ólkesindegi qazaqtardyng Dalalyq ólkedegi qazaqtarmen birigui qiyngha týsetindigin ózinshe, aldyn-ala boljap bilgen jón, - dep sanady, sebebi: týrkistandyqtar dinshil, mәdeniyeti artta qalghan jәne kadrlary az, tipti joqtyng qasy, Týrkistan ólkesining Dalalyq oblystarmen salystyrghanda, últtyq mamandardyng jetispeui avtonomiyany basqaruda kóptegen qiyndyqtar tughyzatyndyghyn atap kórsetti. «Qazaq Týrkistanmen bir avtonomiya bolsa, avtonomiya arbasyna týie men esekti par jekken bolady. Búl arbagha minip, biz qayda baramyz?» - dep edi ol [22].
Á. Bókeyhannyng Alash-Orda ýkimetining basshysy retinde mәjbýrsizden, Sibir avtonomiyashylarynan, Samaradaghy Komuch, Ufadaghy Diyrektoriya, «biringhay jәne bólinbeytin Resey ýshin» kýresken Kolchaktan da demeu izdedi, onyng negizgi sebebi: әsirese sayasy jәne әleumettik jaghynan jiktelip ketken qazaqtardyng basy birikpey, bytyranqy boluy; sonyng nәtiyjesinde últ-azattyq qozghalystyng әlsizdigi; Kenes ýkimetining kýshti әskerining qarama-qarsy túruy boldy [23]. Qazaqtardyng últtyq-territoriyalyq avtonomiyasy qúryluyna bolishevikter qarsy bolghan joq, biraq olar últtyq avtonomiya tek Kenes ókimeti negizinde boluy kerek, - dep sanady. «Alash» qozghalysyna qatysushy Á. Bókeyhan ózi: «Kenes ýkimetin moyyndaymyn, biraq sýimeymin», - dedi.
Marks ilimin jaqsy iygergen Á. Bókeyhan qazaq qoghamyndaghy әleumetik jikteludi, sonyng nәtiyjesinde jýretin taptar tartysyn týsine de, kóre de bilgen. Mysaly, ol «Qazaq» gazeti men «Ayqap» jurnaly arasynda otyryqshylyqqa kóshu mәselesine baylanysty jýrgen pikir talasqa qaray bylay degen: «Baymyn, myqtymyn dep atqa mingen jaqsylar shóp shabatyn jerge, egin jaygha, jaz qonysqa, qys tebinge zorlyq qylady, kemshilikte jýrgen beyshara sorly júrt búl jaqsylardyng tepkisinde qor bolghansha, orys beretin on bes desyatina bolsa da alayyq dep, mújyq bolatynday súrap otyr», - dep jazghan edi. Mine sondyqtan ol: «Baylyqty... júrtty tonap, momyndy jylatyp izdegen myrzalardy» «qysty kýni ýngirde jatyp az ayaghyn sorghan angha» tenegeni de ras. Degenmen Á. Bókeyhan Aqpan tónkerisinen keyin bolsheviktershe taptyq kýresti kýn tәrtibine qoyghan joq, qazaq últ-azattyq qozghalysy aldyna býkil últty biriktiretin jalpy demogratiyalyq maqsattargha say naqtyly mindetterdi algha tartty [24]. Biraq ol qazaq qoghamynyn, onyng últ-azattyq qozghalysynyng әlsizdigin kórgendikten, onyng sebepterin de  aldyn ala boljap, bilip otyrdy, búl jaghdaydyng bastysy dep, ol: «Júrttyng berekesi ketuge týpten sebep bolghan nәrse - qazaqta birlikting joqtyghy», - dep basyp korsetti [25].
8. Á. Bókeyhannyng sayasy kózqarasy da agrar mәselesine shyn mәninde erekshe  kónil bólindi, ol jerge jeke menshikti joyyp, qauymdyq paydalanugha berudi, memleket  menshigi dep jariyalaudy úsyndy. Qazaqstandaghy Reseyding ishki aimaqtarynan sharualardyng kóshi-qony óristegenine, әsirese Ontýstik Oral men Qiyr Shyghysty baylanystyrghan Úly Sibir magistrali salynghan son, búl qonys audaru kýsheye týsuine baylanysty, Á. Bókeyhan bylay dep jazdy: «Jerdi ata-babasynyng qanymen kelgen óz jeke menshigi sanaytyn qazaqtar, orys biyligine ótkende, memleket olardyng jeke menshigindegi jerlerdi tartyp aldady, - dep oilamaghan da edi. Biraq orys ýkimeti eshbir sebepsiz, kýshtining qúqyghyna say, barlyq qazaq jerlerin patsha memleketining menshigi dep jariyalay salghan zandar qabyldady.  Osynyng nәtiyjesinde Qazaq dalasyna qonys audaru kýsheydi, Qúnarly jer telimderi sol kelgenderge berildi, al jaramsyz jerler qazaqtargha qaldy. Burokratiyalyq jolmen engizilgen Dala erejesi halyqtyng shynayy mýddelerin eskergen de joq, biylik ózining zandy qúrmettemeytinin kórsetti, zannyng ornyna ózim biletindikti, jeke túlghanyng qúqyghyn mensinbeudi, әkimgershilik zorlyqty paydalandy... Qazaqtardyng ruhany jәne ekonomikalyq mýddelerin kemsitip qarady, búqaranyng nadandyghyn әdeyi, jasandy týrde qoldap, saqtay týsti - osynyng bәri halyqty kedeylenuge..., onyng mәdeniyetin toqyraugha úshyratty», - dep jazdy [26].
Á. Bókeyhan mynaghan erekshe den qoydy, qazaqqa jerdi jeke menshikke bólip berse, bashqúr sharualary sekildi orys mújyqtaryna jerdi satyp, jersiz qalyp, kedey-jarly-batrak bolady. Á. Bókeyhan qazaqtyng jerine qonys audarushylardy ornalastyrudy toqtatu kerektigin jәne sonday-aq qazaqtardyng әli kelmegen qonys audarushylardyng jerine  ornalasuyn úsyndy [27]. Sonday-aq, Á. Bókeyhan agrarlyq mәselede kadetterden alys túrdy jәne de eserlermen birge, erekshe sosial-demokrattargha jaqyn boldy.
9. Á. Bókeyhannyng sayasy kózqarasy jalpy demokratiyalyq bostandyqtyng qamtamasyz etiludi, әsirese jinalys, mitingiler ótkizudi, qoghamdastyqtar úiymdastyru, sóz, baspasóz bostandyghy, jariyalylyq, jeke túlghalar derbestigine qol súghushylyqtyng bolmauy, olardyng qúqyqtarynyng taptalmauy, jergilikti ózin-ózi basqarushylyqty (zemstvo) engizu, sot reformalaryn jýrgizu, shirkeuding memleketten bólek boluy, әiel tendigi jәne t.b. syndy ústanymdardy qamtydy. Á. Bókeyhan bilim jәne ghylymdy damytugha, júmysshylar mәselesine erekshe nazar audardy. Ol, «Alash» partiyasy júmysshylar mәselesi boyynsha sosial-demokrat-menshevikterding ústanymdaryn qúptaydy, - dedi jәne әdil zandardyng negizinde júmysshylar mýddesin qorghaytyndyghyn erekshe atap kórsetti. Á. Bókeyhan tegin bilim beru, ana tilinde oqytu, qazaq tilinde mektepter jәne uniyversiytetter ashu, oqu oryndarynyng ózin-ózi biylep, avtonomiyaly boluyn qoldady jәne biylikting aralasuyna qarsy boldy, al oqytushy-professorlardy saylau jәne t.b. úsynystar jasady.  
Sonymen, Á. Bókeyhannyng sayasy kózqarastardyng jasalghan qysqasha taldau kórsetip otyrghanday, Alash partiyasynyng jetekshisi, «Alash-Orda» ýkimetining basshysy jәne HH ghasyrdyng basyndaghy qazaq halqynyng últ-azattyq qozghalysynyng kóshbasshysy Á. Bókeyhan keng dýniyetanymdyq kózqarasqa ie bolghanyn kóremiz, onyng sayasy kózqarastary sosial-demokrattardyng da, әserlerding de, tipti kadetterding de shekteuli ústanymdarynan partiyalyq kózqarastarynyng tar shenberinen asyp týsip, ózine tәn erekshelikterine ie ekenin kóremiz. Onyng sayasy kózqarasy men baghdarlamasy  qazaq halqynyng últtyq mýddelerin tereng kórsetti, shyn mәninde halyqtyng qalyng toptarynyng kósemi, shynayy demokrat bola bildi. Tughan halqynyng Úly perzenti, onyng arman etken kokeykesti mәseleleri ýshin jan ayamay kýresken kóshbasshy edi.
«Abai.kz»

1. Asylbekov M.H., Jarkenova A.M. Naselenie Kazahstana v konse HIH - nachale HH vv. (1897-1917 gg.). Almaty, 2001, 26 b.
2. Amanjolova D.A. Dviyjenie Alash v 1917 godu. M., 1992; Búl da soniki. Partiya Alash: istoriya y istoriografiya. Semipalatinsk, 1993; Búl da soniki. Kazahskiy avtonomizm y Rossiya. M., 1994; jәne t.b. Nurpeis K. Alash hәm Alash Orda. Almaty, 1994; Qoygeldiyev M. Alash qozghalysy. Almaty, 1994. Álihan Bókeyhanov. Shygharmalar. Almaty, 1994. (avtor jәne qúrastyrushy) jәne t.b.
3. Qoygeldiyev M. Últtyq sayasy elita. 2004, 151 b.
4. Amanjolova D.A. Kazahskiy avtonomizm y Rossiya. 4 b.
5. Asylbekov M.H., Seytov E.T. Alihan Bukeyhan - obshestvenno-politicheskiy deyateli y uchenyi. Almaty, 2003, 33 b.
6. Kazahy o russkih do 1917 goda. Obshestvo issledovaniya Sredney Azii. Oksford, 1985, 53-54 bb.
7. Asylbekov M.H., Jarkenova A.M. Kórsetilgen enbek. 23 b.
8. Kazahy o russkih do 1917 goda... 58 b.
9. Karagusov J. Kazahskaya sovetskaya intelliygensiya, rojdennaya Oktyabrem. Alma-Ata, 1960, 7 b.; Tastanov Sh.i. Kazahskaya sovetskaya intelliygensiya (problemy stanovleniya y razvitiya). Alma-Ata, 1982.
10. Ryskulov T. Izbrannye trudy. Alma-Ata, 1984, 189 b.
11. Asfendiyarov S.D. Istoriya Kazahstana (s drevneyshih vremen). 2-oe izd. Almaty, 1993, 240 b.
12. Istoriya Kazahstana s drevneyshih vremen do nashih dney. V pyati  tomah. T.3, 618-620, 665-667 jәne t.b. bb.
13. Akkululy. Alihan Bukeyhan y russkoe masonstvo. Kazahstanskaya pravda. 1993, 28 oktyabrya; Prostor, 1994, №3, 130-142 bb.
14. Lenin V.I. Polnoe sobranie sochiyneniy, t.5, 6 b.
15. Kazahy o russkih do 1917 goda... 15 b.
16. Nasha jizni, 1906, 24 iini, № 477.
17 Severnaya Aziya. M.1930, №1, 112 b.
18. Bennigson A.Sh., Lemarsie - Kelikejey. Pressa y nasionalinoe dviyjenie sredy musuliman Rossiy do 1920 goda. Pariyj. Sabonna. 1964.
19. Álihan Bókeyhanov. Shygharmalar. Almaty, 1994, 285-286 bb.
20. Asylbekov M.H., Seitov E.T. Kórsetilgen enbek, 28 b.
21. Alash Orda. Sbornik dokumentov. Sostaviyteli N. Martynenko. Alma-Ata, 1992, 46-53 bb.
22. Álihan Bókeyhanov. Shygharmalar. Almaty, 1994, 259-262 bb.
23. Búl da sonda, 263-264 bb.
24. Asylbekov M.H., Seitov E.T. Kórsetilgen enbek, 100 b.
24. 1. Qoygeldiyev M. Últtyq sayasy elita. Almaty, «Jalyn baspasy», 2004, 150-151 bb.
25. Búl da sonda
26. Kazahy o russkih do 1917 goda... 55-56 bb.
27. Alash Orda. Sbornik dokumentov. 46-53 bb.; Álihan Bókeyhanov. Shygharmalar. Almaty, 1994, 259-262 bb.