Dýisenbi, 28 Qarasha 2022
Áne, kórding be? 1431 24 pikir 30 Qyrkýiek, 2022 saghat 13:22

Musin myrza, qashqyndargha nege qúraq úshyp jýrsiz?

Reseylikter Qazaqstangha jappay aghylyp jatyr. 24 aqpannan keyin reseylikterding alghashqy legi Qazaqstangha kele bastady, al 21 qyrkýiekten keyin reseylikterding ekinshi aghyny bastalghan edi.

Reseyde Kremli jartylay mobilizasiya jariyalap, soghysqa shaqyrylu qaupin sezgen reseylikter Qazaqstan, Mongholiya, Armeniya, Gruziya, Belarusi shekarasyna aghyldy. Bir aptanyng ishinde Qazaqstangha resmy derek boyynsha 98 myng reseylik kelgen.

Reseylikterding jappay aghyluy elimizde birshama mәseleni kýrdelendirdi. Pәter aqysynyng eselep ósui, taksy baghasynyng qymbattauy birden bayqaldy. Mobilizasiyadan qashqan qashqyndar Qazaqstanda JSN jasatyp, banktik kartochkalar rәsimdeuge tyrysuda. Reseyding "Miyr" tólem jýiesine әlem elderi tyiym saluda. Reseylikter "Mirdan" bas tartyp, barushy elding tólem jýiesin jyldam rәsimdeuge talpynuda.

HQKO-lyqtarynda úzyn-sonar kezek. Myndaghan reseylikter jyldam JSN jasatu ýshin jýgirip jýr. Jýgirip jýrgen reseylikterge qújatty qalay rәsimdeu kerektigin anau-mynau emes, Qazaqstan Respublikasynyng Sifrlyq damu, innovasiyalar jәne aerogharysh ónerkәsibi ministri Baghdat Musinning ózi baryp týsindirip әlek. Búl netken janashyrlyq?!

Ministr Musin ózining paraqshasyna bylay dep jazba qaldyrdy:

"Býgin biz Astana әkimdigimen birge «Jastar» sarayynda jedel týrde ashylghan Halyqqa qyzmet kórsetu ortalyghynda bolyp, jaghdaydy óz kózimmen kórip qayttym.

Atalghan Halyqqa qyzmet kórsetu ortalyghy negizgi ortalyqtargha týsetin jýktemeni azaytu ýshin ashylghan bolatyn. Qazirgi uaqytta óz otandastarymyzgha birinshi kezekte, kedergisiz, shtattyq rejimde qyzmet kórsetilip jatqanyn atap ótkim keledi.

Resey Federasiyasynan kelgen azamattar sanynyng kóptiginen, operatorlar úzyn-sonar kezekte túrghandardy qabyldap ýlgermeude.

Býgingi kýnge deyin jaghday bylay órbidi: Resey azamattary HQKO-gha kelip, qújattaryn úsynady, olardyng derekteri bazagha engizilgennen keyin qaytyp, ekinshi kýni JSN alu ýshin HQKO-gha qayta barady. Búl olardyng da, HQKO operatorlarynyng da kóp uaqytyn alady. Sonymen qatar, ghimarattaghy adam sanynyng kóptigine sebep bolady.

Endi JSN alugha ótinish bergen adamdargha ekinshi ret keluding qajeti joq, JSN olardyng telefon nómirine 1414 qyzmetinen SMS-habarlama týrinde jiberiletin bolady. Búl dayyn JSN alu ýshin kezekte túrghan barlyq HQKO kliyentterine qatysty. Búl óz kezeginde adamdardyng halyqqa qyzmet kórsetu ortalyqtarynda shoghyrlanbauynyng aldyn alady.

Býgin biz ekinshi dengeyli bankterge JSN derekter bazasynda beriletini turaly aqparatty jetkizemiz, nómirdi engizgen kezde kez-kelgen azamat turaly aqparat avtomatty týrde shyghatyn bolady.

HQKO qyzmetkerlerine eshtenege qaramastan, jedel týrde qyzmet atqaryp jatqandary ýshin alghys aitqym keledi.
Biz jaghdaydy baqylauda ústaymyz".

Baghdat Musinning astanalyq HQKO-gha baryp, reseylikterge Resey tilinde qújatty rәsimdeuge qatysty týsindirme aityp túrghan viydeosy jariyalandy. Búl kópshilikting ashuyn tudyrghan jayt boldy. "Reseyge qazaqtar dәl osylay aghylsa, bir ministr kelip týsindirmek týgili, jinalghan halyqty kýzetshi quyp shyghar edi" deydi kópshilik.

Ministr Musinning SBER-men kelisimdi barynsha jarnamalap, artynsha Ukraina soghysynan keyin iske aspay qalghany taghy bar. Endi mine reseylikter ýshin dәris oqyp jýr. Búny qalay týsinuge bolady? Qújat rәsimdeudi týsindiretin ministrden basqa qyzmetker joq pa? Ózge elden kóship kelgen qandasqa baryp, qújat rәsimdeudi týsindirmegen ministrler, reseylikter kelgende elpendep jýrgeni qalay?! Bú qalay, Reseyden qashqyn keldi me, qojayyn keldi me?..Qoghamda súraq kóp, ministrde jauap joq!

Abai.kz

24 pikir

Ýzdik materialdar

Áne, kórding be?

Orys patriotizmi jәne yahta

Esbol Ýsenúly 1488
Qazaqtyng tili

Qazaqtyng tili ólmesin desek...

Kamshat Tasbolatova 1568
Soghysta jýrgen súlular

Maydandaghy Ukraina arulary: Margarita Rivchachenko

Ayjan Temirhan 1733