18 qantar kýni «Sypatay XIX - shy ghasyrdaghy kórnekti túlgha: әri batyr, әri bi» degen taqyrypta maqala jariyalaghan edi. Endi mine, eki jaqqa da sóz beru -   portaldyng ústanymyna sәikes, sol materialgha qarsy  Sadyq  Smaghúlovtyng «Sypatayda ne qún bar?!» maqalasy jaryq kórip otyr.

Búghan deyinde Sypatay Álibekúly tóniregindegi eki taraptyng maqalasy jariyalanghan. Alayda, әr nәrsening ólshemi bar. Sypataygha baylanysty maqalalar legining sony ruaralyq daugha úlasyp bara jatqanyn kóziqaraqty oqyrman kórdi. Sondyqtanda búdan keyin Sypatay Álibekúly jónindegi aitys-tartysqa toly dauly maqalalardy jariyalaudy toqtatatynymyzdy material jiberushi qos tarapqa eskertemiz!

REDAKSIYa

Batyrda da batyr bar,

Qylyshyn qangha suarghan.

Sypatayda ne qún bar,

Kóz ashpaghan úrlyqtan?

Tirisinde Botpaygha,

Adam bolyp simaghan.

Satqyndyqtan arylyp,

Dәret suyn almghan.

Janazasy búiyryp,

Alladan raqym  bolmaghan.

18 qantar kýni «Sypatay XIX - shy ghasyrdaghy kórnekti túlgha: әri batyr, әri bi» degen taqyrypta maqala jariyalaghan edi. Endi mine, eki jaqqa da sóz beru -   portaldyng ústanymyna sәikes, sol materialgha qarsy  Sadyq  Smaghúlovtyng «Sypatayda ne qún bar?!» maqalasy jaryq kórip otyr.

Búghan deyinde Sypatay Álibekúly tóniregindegi eki taraptyng maqalasy jariyalanghan. Alayda, әr nәrsening ólshemi bar. Sypataygha baylanysty maqalalar legining sony ruaralyq daugha úlasyp bara jatqanyn kóziqaraqty oqyrman kórdi. Sondyqtanda búdan keyin Sypatay Álibekúly jónindegi aitys-tartysqa toly dauly maqalalardy jariyalaudy toqtatatynymyzdy material jiberushi qos tarapqa eskertemiz!

REDAKSIYa

Batyrda da batyr bar,

Qylyshyn qangha suarghan.

Sypatayda ne qún bar,

Kóz ashpaghan úrlyqtan?

Tirisinde Botpaygha,

Adam bolyp simaghan.

Satqyndyqtan arylyp,

Dәret suyn almghan.

Janazasy búiyryp,

Alladan raqym  bolmaghan.

(belgisiz aqynnyng jyrynan)

Ey, Ápendim! Assalaumaghalekým! Oyandyng ba, úiqynnan? Jeti-segiz aidan beri oilanyp tolghanghanda atang Sypatay týsine kirip ayan bermedi me, batyrlyghyn bayanday almadyn. Sheshendigin sheshilip aityp, kósemdigin kórsete almadyn. Tym bolmasa biytindi syghyp biyligin aitpadyn. Maltandy ezip úly tarihshy E. Bekmahanovty kýstәnәlay beresing ol ÚLYLYGhYN kózining tirisinde kórsetip doktorlyqty eki ret qorghap qazaq tarihynyng kókjiyegin keneytip ketken. Al sen temir tersekting kandidattyghyn orystardan satyp alyp, qisyq bolt oilap taba almay sarykemik bolyp әli jýrsin. Endi tarihshy bolyp әr shópting basyn bir shalyp, satqynnan batyr jasap doktorlyq qorghamaqsyng ba, Ápendim! Shúnqyrdaghy túnyq sudy qayta-qayta sapyryp, laylap, jarapazanyndy qansha kóshirip bastyrtsanda atannyng satqyndyq ataghy juylyp shayylmaydy. Jarym es adamnan, jartykesh oy shyghady. Búrynghy jartas sol jartas, qosqan janalyghyng «Múhtar Qazbekov, jýielik әdispen kóshpendiler tarihyn zertteushi» sening maqalandy jýieley almaghan zertteushi neni zerdeley alady?

Men Sypatay turaly «Qazaq әdebiyeti» gazetinen Ýmitken Sýiinishqyzynyng ghalymdar men mamandargha qara qazanday ókpesin aityp, Sypataydyng sayasy kelbetin ashyp, baghasyn bermedi degenine jauap bergenmin. Ghalymdardyn, mamandardyn, tarihshylardyng Sypataydyng baghasyn әldeqashan berip qoyghanyn eskerip, eki avtorgha arnap «Týrik әlemi» gazetinde «Sypataydyng sayasy kelbeti - satqyndyq» degen maqala jariyaladym. Ol maqalama әsire sypatayshyl temir-tersek ghylymdarynyng kandidaty Ápendi Álibek Býrlibav «Sypatay satqyn emes», «Áruaqpen arpalysu» degen internette eki maqala jariyalady.  Ol maqalany sypayylap óndep meni qorqytyp ýrkitkenin alyp tastap, esesine Kenesary handy, tarihshy Bekmahanovty jerden alyp, jerge soghyp tili jetken jerge deyin «tyrnaghymen bauyzdap soyypty». Ásire sypatayshylardy (Ormanjan, Auysqan) ertip baryp, Sypataydyng batyrlyghyn kórsete almaghan, óndese de óng bere almaghan maqalasyn «Týrki әlemi» gazetine (№ 5 (121) 2012 jyl) kýshtep jariyalatty.

Men maqalamda Sypataydyng satqyndyghyn múraghat materialdarymen, tarihy qújattarmen dәleldep jazghan boldym. Olar «ótirigimdi» shygharyp batyrlyghyn dәriptep, kósemdigin kózge shúqyp kórsete almady. Tym bolmasa Seysen Qojeke qúsap Abylay hannyng ardaqty batyrlarynyng biri Shaghatay-Sәmen batyrdyng balasy QAPSALANNYNG jylqysyn úrlap, ózin qylyshpen shauyp tastady nemese Ayan Nysanalin qúsap tiri jolbarystyng býiregin suyryp aldy dep te jazbadyndar.

Ásire sypatayshylar! Sypataydyn   1781 jyly tughanyn rastap tarihshylar jazady. Qapsalan qyrghyzdardyng qolynan 1788 jyly 57 jasynda ólgeni de Shaghatay ruynyng shejiresinde bar.   Sonda Qapsalan ólgen jyly Sypataylaryng 6 (alty) jasta bolyp shyghady. Búl Botpaylardyng ótirigi me, әlde sypatayshylardyng ótirigi me? Sypataygha tabynyp jýrgen sypatayshylardyng atasy, tórt dulattyng biri BOTPAY-dy Sayramda eskerusiz qaldyryp, Sypataydy satqyndardyng kósemi dep eskertkish qoyyp úlyqtaghandaryndy jaryqtyqtyng әruaghy keshire me?

Sózdi dogharayyn degende «Obshestvennaya pozisiya» gazetine (№21 (149) 16.05. 2012 jyl) «Sypatay batyr - eto nasha gordosti» degen Qanysh Múqashov, SSSR-din, QazSSR jurnalshysy Qambarbek Imanәliyev, Merkening ólkelik-tarih múraghatynyng ghylymy qyzmetkeri L. Baraqbaevalar qol qoyghan kólemdi maqala jaryq kórdi. Mening atymdy atamasa da «poyavilisi v internete, daishie tendensioznye, lojnoe predstavlenie o deyatelinosty batyra Sypataya. My hotim vosstonoviti spravedlivosti» dep jazypty. Jaqsy-aq. Dәlelge alty kitaptyng atyn keltiripti. Sonyng eshqaysysynda «Sypataydyng batyrlyghyn» kórsetetin sóz joq. Internette «Sypatay batyr» saytyn ashyp, batyryn dәripteytin bir auyz sóz joq. Sypataygha qatysy joq eski anyzdyng eki dastanyn jariyalapty. Bos túrmasyn degenderi bolu kerek.

General Vishnevskiyding aldynda «Rukovodiyteley Bolishoy Ordy prisyagnuly na vernosti y prisoediynenie k Rossii» dep jazady. Oghan qol qoyghan 38 adamnyng ishinde Rýstem tóre, Sypatay batyr joq. Ol kezde ekeui de Kenesarynyng әskery kenesine qatysyp qyrghyzgha qarsy soghysty qoldap jýrgen. Soghys kezinde  Bayzaq datqa, Rýstem tóre qolgha týsedi, ýshinshi kýni Kenesary, Nauryzbay óltiriledi. 14 jasar Aghybaydyng balasynyn, onyng shóberesining auzymen «Sypatay qyrghyz-qazaq soghysyna qatysqan joq» degizdiredi. Qyrghyz tarihshylary Kenesaryny tastap qashyp, qyrghyzdardyng qolynan nayzagha týirelip jatqanda Bóltirik sheshen ólimshi Sypataydy tauyp alyp emdeydi. Qatyspasa qalaysha nayzagha qyrghyzdardyng qolynan týireledi?

Ekinshi bettegi maqalada (avtory Baltabek Ómiriyaev-Umiriyaev): «V Merke ustanovlen pamyatnik Spatai Aliybekovu, kotoryy v sudibonosnyy moment istoriy predal hana Kenesary, sbejav nochiu so svoim voyskom pered reshayshim srajeniyem.» «...Tak chto na sovesty Spataya Aliybekova ne toliko giybeli 15 sultanov y mnogih kazahov, a giybeli nashey nezavisimosti, kotorui ne smog ustanoviti Kenesary, potomu chto bylo predostatochno predateley interesov naroda». «V posleduishem iz lichnyh interesov Spatay srajalsya protiv svoego naroda v sostave kolonnialinogo voyska Kolpakovskogo, a synoviya prinimaly uchastie v zavoevatelinom pahode polkovnika Chernyaeva» Sening «Abay-aqparattaghy» myna jazghan maqalana tolyq jauap. Mening taldap jatuymnyng qajeti joq.

Mening Qúdaydan da, sypatayshylardan da súraghanym Sypataydyng batyrlyghyn, kósemdigin, sheshendigin, biyligin soqyrgha tayaq ústatqanday kórsetip berinder degen edim. Mysaly, bir  maqalamda jazghanday «Aghybay batyr qyrghyz manaby Kәribozdy óltirip atyn, qaru jaraghyn Kenesary hangha syilaghan» degendey Sypataydy nege jazbaysyndar. Sondyqtan internetting bir «qonaghy» «qara itti qansha jusa da agharmaydy» degeni ras bolsa, Sypataydyng satqyndyghynyng agharmaytyndyghy osy eki maqaladan da kórinip túr.

Ataqty jazushy Qabdesh Júmadilov Orta jýz hany Abylaygha «Men Ábilhayyr handy Aq patshamen әmpey bolyp, óz elin syrttay saudalaghany ýshin de emes, eng zәru shaqta  el ishine iritki salyp, bir tútas qazaq qolyn ydyratqany ýshin keshirmeymin LAGhNET! LAGhNET jausyn Ábilhayyr hangha» degizdiredi. Osynday qarghysty Sypataygha da aitu kerek edi. Uaqtysynda  aitylyp, endi kesh qaytalanyp jatyr.

Al Ábilhayyr han Abylaydyng tughan atasy, Bopay hanymnan tughan Qarashash súludy alyp otyr. Onyng ýstine Abylaydy tútqynnan bosatu ýshin  balasy Ayshuaqty amanatqa bergen adam. Ábilhayyr Baraq súltannyng qolynan qaza tapqanda kónil aitugha barghan adam. Ábilhayyrdyng jaqsylyghyn kóre otyryp qalay laghnet aitady?

Tóle bi: «Baraq súltannyng basy daudan arylsa, Úly jýzge han saylaymyz deydi. Ábilhayyr handy óltirgen Baraq súltandy han taghyna shaqyrsa, Baraq súltan dúrys jasaghan dep otyrghany emes pe?

Qaz dauysty Qazybek bi: «Ashyqqan - úry, ashynghan - doly. Baraq súltannyng aq almasy kópten qayrauly jýrse de, búl joly Baraq súltandy aiyp - anjydan ada, qoly kýnәdan taza, Ábilhayyrdyng búl dýniyede qúny súrausyz» degizdiredi. Ne degen ashy sóz.

Tóle by Baraq súltandy han saylaymyz dese, Qazybek by men Abylay han bir jaq bolyp nege Ábilhayyrgha LAGhNET jaudyryp, qúny súrausyz deydi.

Qazybek biydi eki sóiletu ne maqsattan tughan? Ábilhayyrdy aqtap alu ýshin be?

Q. Múqanov degen ghalym-professor Baraq súltandy soyyp salam dep Qazybek biyding auzyna myna sózdi salady «Uay, Baraq! Oilanbay jasaghan qylmysynmen Orta jýzdi oisyratyp keter salmaq týsirdin. Elding saulyghyn qashyryp, qaskóiding jaulyghyn bastadyn. Hanyndy qaraday óltirsen, halqyndy qynaday qyrarsyn. Jauyzdyq qaqpasyn ashsan, qanyn suday shasharsyn. Jýreginning izgiligi ólmese, salghan jarany ózing jazyp al. Ólgen tirilmeydi, óshken janbaydy. Sen ólgenning isin jalghastyryp, óshkenning otyn tútatsang ómir azbaydy, shyraq qayta mazdaydy. Jaylauymdy órt, júrtymdy dert shalmasyn deseng Ábilhayyrdyng Orynbordaghy amanattaghy balasy Ayshuaqty úlynmen auystyr. Qanyng men qúnyndy keshirsin deseng úldarynyng aldyna baryp kisiligindi tastap, kisendi moynyna sal! Kiriptarlanyp qol qusyr! Qanyndy shashama, qúnyndy kese me, qylmysyndy keshe me - solar qúnykerler sheshedi. Sen ýshin jaqynnan jat tabar, aghayynnan alashy izder Orta jýz joq!» Kesimime kónbesen, býkil Orta jýz túrmaq, Úly jýzge simassyn. Sighyzbaspyn! Auyp ketem dep dәmelenbe, jonghargha da ótkizbespin!» - dep   qatang talap qoyyp, Baraq súltandy jerden alyp jerge soghady. Múnshama úzaq sonar sóz Qazdauysty Qazybek biyding búrynghy jariyalanyp kelgen sheshendik sózderining maqamyna da, mәnerine de kelmeydi.

Qazdauysty Qazybek by men Abylay hannyng sottap otyrghan adamy Ábilhayyr han. Soghysty orta joldan tastap ketse de, ol úly han, úly qolbasshy.  Qayyp, Bolat, Ábilmәmbetterden ólse óleksesi artyq edi. El basyna kýn tughanda qolbasshy saylaydy. Beybit kýnde el biyleuge úly handyqty bermeydi. Biyge de batyrgha da tendik bermey ketetinin bildi. Óitkeni tym ózimshil, jeke dara biyleushi diktator edi. Abylay da týgel biylik qolyna tiymey túryp-aq, eki biydi shettetip tastap, Ábilmәmbetti eshbir mәsele sheshpeytin taq qarauly etip, bar biylikti ózi alghan joq pa edi. Ábilhayyr da úly han bolghanda, tap Abylayday bolatyn edi.

Sypatay Dulattyng on eki myng qolynyng arsyna iritki salyp tanertengi maydan bastalar aldynda qashyp ketedi. Rýstem tóre, Bayzaq datqa ózderin óltirmesin bilgen, qyrghyzdarmen Sypatay solay kelisken. (12 myng qol ýlken kýsh emes pe! Qyrghyzdardyng sanaspasqa amaly joq edi) Kenesary hangha Sypataydyng satqyndyghy osylay jasalghan. Sypataydyng satqyndyghy Ábilhayyrdan kem emes, naghyz qarghystyng adamy. Býgin kelip onyng satqyndyghyn mening Ápendim, juyp shayady. «Qara itti qansha jusa da agharmaytynyn» Álibekting jandayshap sypatayshylary qalay týsinbeydi? Álde, satqyndyq jalghasyp kele me?

Abai.kz