Jeksenbi, 4 Jeltoqsan 2022
Alystaghy bauyrym 1671 21 pikir 3 Qazan, 2022 saghat 12:08

Serik Erghali: Aughanstanda 300 mynday qazaq bar

«Demografiyalyq sayasat – memlekettin
tikeley  qauipsizdigine әser etedi»

Qazaqstan biyligi Tәuelsizdik jyldardan beri, bir million qazaqtyng atajúrtyna oralghandyghyn aitady. Biraq resmy mәlimetke qaraghanda jat júrtta 7-8 millionday qazaq jýr. Barsha qandastardyng atamekenine oraluy onay sharua emes. Oghan el biyligining talap etetin qújattary, DNQ saraptamasy t.b. sekildi dýniyeler jeterlik. Alayda sonday qújattardy Aughanstan, Pәkistan memleketterin de túratyn qandastardyng jinaqtauy qiyn. Olargha óz aimaqtaryndaghy әrtýrli fatorlar men jaghdaylar kedergi boluda. Osy túrghyda shettegi qazaqtardy ýilestiru júmystarymen ainalysyp jýrgen, qogham belsendisi Serik Erghaliymen súhbat jýrgizdik.

- Jat júrttaghy qazaqtardy qoldau júmystaryn qay kezde bastadynyzydar?

- Jat júrttaghy qandastardy qoldau jobasyn 2022 jyldyng mamyr aiynda bastadyq. Oghan sebep Facebook әleumettik jelisinde, shetelde túratyn qandasymyz – Qajy Akpar Aibiyding jazghan jazbalary oy týrtki boldy. Búl taqyryp búrynnan meni oilandyratyn. Qandastarmen «Dýniyejýzi qazaqtarynyng qauymdastyghy», «Otandastar» jәne t.b. qorlar júmys isteydi. Biraq búl baghytta júmystardyng tolyq jýrgizilmeytindigin týsindim.  Aughanstanda 300 mynday qazaq bar. Basym kópshiligi ózbek halqymen ómir sýrude. Birqatary basqa da halyqtargha sinip ketken. Olardyng ata-babalary 1929-1931 jyldardaghy ashtyq pen qughyn-sýrgin kesirinen kóshken. Býginde úrpaqtary qazaqtyng ishindegi ru taypalargha jatady. Ózderining qazaq ekendikterin bilip ósken. Keybiri jat júrtta jýrip qazaqtyghyn joghaltqan. Daniyada túratyn Qajy Akpar Aiby búl taqyrypty jaqsy kóterdi. Ol kisi naqtylanghan mәlimetterge sýienip jýr. Byltyr Qazaqstannyng Syrtqy ister ministrligi Aughanstanda 200-dey ghana qazaqtyng baryn aitqan. Tәlipter el biyligin alghan son, elshilikke qazaqtar aghyldy. Olar dúrystap qabyldamady. Qazaq ol jaqta da, ózimizde de jetimdikting kýiin keshude.

- Osy túrghyda júmystarynyz qalay boluda?

- Aughan qazaqtaryn Qazaqstangha aldyru óte kýrdeli mәsele. Birinshiden, eki el arasyndaghy diplomatiyalyq qarym-qatynas joq. Aughanstannyng qazirgi biyligin dýniyejýzi moyyndamady. Olar tek sayasy kýsh retinde ghana tanylyp túr. Sondyqtan bizding biylikte olardy moyynday almaydy. Memleketaralyq resmy diplomatiyalyq jol joq. Sondyqtan aughan júrtyndaghy bar qazaqty әkelu túrmaq, olargha gumanitarlyq kómek beruding ózi qiyn. Búl jobamyzgha qazir ýsh aidan asa uaqyt ótti. Osy uaqyt ishinde halyqaralyq konferensiya ótkizdik. Oghan 7 elden qandastarymyz qatysqan. Sonda bayqaghanym Aughanstannan basqa elderge aughan qazaqtar da kóp.

Pәkistannyng Karachy qalasynda 300-dey qazaq bar. BAÁ Mekke men Mәdina qalalarynda aughannan kóshken qazaqtar túrady. Iran islam respublikasyna tipten kóp barghan. Búlardyng kóbisi zansyz shekaradan ótken. Bәrining armany Qazaqstangha oralu. Tórtkýl dýniyening búryshynda kemi 8-mlngha juyq qazaq jýr. Olardy qaytaru demografiyalyq sayasattyng basy. Biz búghan shynayy kirispedik. Osyghan deyin bir million qazaq keldi degen statistikany aitamyz. Búl jýielengen júmys emes. Sondyqtan búny dúrystap qolgha alu qajet.

- Sonda biylik tarapynan júmystyng qalay jýrgizilgeni dúrys?

- Qazir endi Syrtqy ister ministrligining janynan osy boyynsha basqarma qúryldy. Onyng ýsh qyzmetkeri esh nәrseni sheshpeydi. Keminde bir komiytet qajet. Ol komiytet qomaqty júmsypen ainalyssyn. Biyl «Otandastar» qorynyng 100%-y Syrtqy ister ministrligine ótti. Búl quanyshty janalyq. Búghan deyin Aqparat jәne qoghamdyq damu ministrligine qaraghan bolatyn. Jalpy dúrys baghyt dep esepteymin. Qandastar oralghan kelgen son, olardy jergilikti biylik baqylauyna alady. Onyng ishine kóshi-qon t.b. mәseleler kiredi. Osy jerdegi bizding maqsatymyz qoghamdyq taraptan yqpal etu. Konferensiyamyzda Qazaqstan Preziydentine ýndeu de jasadyq. Memleket basshysynyng baqylauynda bolu kerek. Bizge Syrtqy ister ministrliginen jauap kelip, jogharydaghy qandastar boyynsha qúrylghan basqarmany aitqan.

- Qandastardy elge aldyru jaghynan qanday kedergiler bar?

- Biylik tarapynan mәseleler óte kóp. Ásrese, Aughanstandaghy qazaqtyng qazaq ekendigin dәleldeu qiyn. Olardyng qazaqtyghyn moyyndaugha, resmy kriyteriyli qújattar joq. 30 jyl boyy osy mәselege qatytsy eshtene jasalmaghan. Búl jerde jauaptylardyng arasynda jemqorlyq jaylaghan nemese nemqúraylylyq tanytqan. Osyny qoghamdyq taraptan baqylaudy óz moynymyzgha aldyq. Biraz azamattar qazirgi kezde janymyzgha toptasty. Qogham qayratkeri Dos Kóshim, biyl «Tәuekel» úiymyn qúrghan Burahan Dahanov, qogham belsendisi Qúrmet Talapqazy jәne basqa da azamattar bar. Bәrimiz birigip bir alyans retinde júmys jasaudamyz. Bizge óz tegi aughannan shyqqan Qajy Akpar Aiby yqpal etude. Arnayy óz formulamyzdy jasadyq. Qazir elshilik jasamaghan, Aughanstandaghy qazaqtardyng naqty tizimderin jinaqtap jatyrmyz. Odan bólek, ýsh baghytta júmys atqaramyz. Aldymen azyq-týlik, dәri-dәrmek t.b. jaghynan gumanitarlyq kómek kórsetu. Ol jaqta mardymdy júmys joq. Qandastar taryday shashylyp, әr jerinde bosyp jýr. Qazaq ýkimeti tonnalap Aughanstangha astyq jóneltedi. Onyng bir dәni de qazaqtargha tiymegen. Osy sәtte gumanitarlyq kómekti óz qazaqtarymyz arqyly jibergen dúrys. Sonda qazaqtar yqpaldy topqa ainalyp, ózderin asyray alady. Atajúrtyna óz kýshterimen jete alatynday dәrejege jetuleri kerek. Ekinshiden, mәdeni-aghartu júmystaryn jýrgizsek dep otyrmyz. Ondaghy qazaqtar ana tilderin úmyta bastaghan. Parsy, ózbek, tәjik t.b. tilderge kóship ketken. Olargha tikeley til ýiretuge mýmkindik joq. Odan keyin qandastarymyzdy elge qaytaru jobasy. Búl endi biylikke baylanysty mәsele. Syrtqy ister ministrligi jyl ayaghyna deyin shettegi qazaqty moyyndaugha kriyteriy bekitse, sol arqyly azamattardy aldyramyz. Bir әuletting bir toby atamekenine kelip qoyghan. Olar tuystary men jaqyndaryn aldyra almauda. Qazaqstanda tuystary bolsa, olardy kepil qylyp aldyru kerek. Belgili bir kezendi arnap, synaq merzimin taghayyndaugha da bolady. Ol jaqtaghy qandastarda búrynghy ýkimetten qalghan qújattar bar. Onda qazaq ekendikteri jazylmaghan. Múnday jaghdayda bosqyn mәrtebesin beru kerek. Elde bos túrghan eldimekender kóp. Arnayy beyimdeu ortalyqtaryn ashyp, qazaq ekendikterin dәleldep ornalastyru kerek. Búl saladaghy júmysty ýsh sektordyng birigip atqarghany dúrys. Biz qoghamdyq taraptan baqylaugha alayyq. Memleket jaghynan Syrtqy ister ministrligi jýrgizsin. Kommersiyalyq jaghynan kәsipkerler palatasy kómek kórsetse jaqsy. Taghy bir maqsatymyz bar. Ol әzirge keyinge qaldy. Aughanstanda qazaqtar bar degen jerlerdi baryp zertteu. Oghan tarihshylar men jurnalisterdi jiberu qajet. Biraq jergilikti aughan biyliginen kepildeme kerek. Áytpese, azamattarymyzdyng ómirlerine qauipti. Aqparattardy sondaghy qantastardan aludamyz. Onda qazaq jastary birigip top ta qúrghan. Olardyng qazaq ekendigin moyyndaghan jón. Sonda qazaqtardy elge qaytaramyz. Elimizde demografiyalyq sayasat birinshi orynda bolsyn. Búl memleketting tikeley qauipsizdigine әser etedi. Elimizdegi qazaqtardyng keybiri orystanghan. Osy jerde osynday ýlken júmystar kerek.

Syrtqy ister ministrligining janynan qúrylghan basqarmagha yqpalymyz tiydi. Osynyng ózi bir ýlken komiytetke ainalsa da jetedi. Keler jyly budjetten qarjy bólinip, iske asyrylady dep ýmitteneyik. Qytayda milliondaghan qazaqtar bar. Olardyng mәselelerin memlekettik dengeyde kótere almaymyz. Mongholiyadaghy qandastar óz tilderin joghaltugha kele jatyr. Esh jasyratyny joq. Bayan-Ólgiydegi shoghyrlanghan qazaqtardyng balalary, birinshi synyptan keyin tek monghol tilinde bilim alady. Sondyqtan bizge keyin oralghandar monghol tilinde jazyp jýr. Halyqaralyq qazaq tili qoghamy bar. Ol úiym óz júmysyn atqara almauda. Sebebi bólinetin qarjy joq. Biyl ózderi talpynyp barlyq filialdaryn qúrghanmen, biylik әli de qoldau kórsetpedi.

- Álemdik tәjiriybede basqa elderding óz qandastaryn qaytaru jobasy qalay jýzege asqan?

- Dýniyejýzinde HH ghasyrda óz últyn týgendegen eki memleket bar. Olar damyghan Germaniya men Izraili. Germaniyanyng batysy men shyghysy birikkennen keyin, sheteldegi nemisterdi ózderine aldyrdy. Ásirese, sovet odaghyndaghy nemisterdi qaytardy. Tek nemis dep qana emes, olardyng júbaylary basqa últtan bolsa da bólgen joq. Ózderining arnayy baghdarlamalary da júmys istegen. Onyng ishinde nemis tilin qayta ýiretetin. Bastapqyda memleketting beyimdeu ortalyghynda ómir sýrdi. Belgili mamandyqtargha iykemdep nemese sovet ýkimetindegi mamandyqtardy sәikestendirdi. Búl naqty joba. Al Izrailida arnayy ministrlik júmys istedi. Qatelespesem, qazirgi kýnge deyin júmysyn isteude. Evrey júrtynyng keminde besten ekisi basqa memleketterden oralghan. Búlar zayyptaryn bólip jarmaydy. Tipti Izrailida olardyng partiyasy da bar. Biylikke talasa da basshylary qarsy emes. Biz 30 jylda million qazaq keldi dep dalaqtaghanymyzben, onyng bәri de stihiyaly týrde ghoy. Memleketting osy túrghyda birde-bir baghdarlamasy joq. Osy jyl ishinde ministrlik te, komiytet te qúrylghan joq. Qazaqstannyng sayasatyna jýielerding bolmauy tәn bolyp túr. El jaghdayynda múnday mәseleler әrbir salada bar. Osy eki elding júmys tәjiriybeleri kerek. Jylyna qansha jannyng keletindigin, keluge qansha adamnyng dayyn otqanyn zerttegen dúrys. Olardyng til jaghyn zerttep, til ýiretu kurstaryn úiymdastyru kerek. Ózge eldermen ózara osy jaghynan diplomatiyalyq joldardy qarastyrghan jón. Qandastargha eshqanday kedergiler bolmasyn. Bizde óz aldymyzgha qiraghan qalalar men auyldar jetedi. Qazaqstanda resurstar dayyn túr. Sony memlekettik sayasatqa ainaldyratynday qúlyq joq. Oghan basshylar mәn bermeydi. Qazaqstanda qazaqtyng sanyn kóbeytuden qorqamyz. Germaniya men Izraili óz etnikasyn elderine әkep, óz qauipsizdikteri ýshin júmys jasady. Bizding júmystarymyz kerisinshe jýrip jatyr. Bosqyn qandastar turaly da zang qarastyrylmaghan. Búnyng barlyghy da jýieli sayasattyng bolmaghandyghynan. Búny jasaudyng eshbir qiyndyghy joq. Qoghamdyq taraptan biz biylikke kómektesuge dayynbyz. Qajet bolsa zangerler men basqa da azamattardy biriktiremiz.

- Biylikke Aughanstan men Pәkistandaghy qandastardyng mәselesin sheshuge ne úsynasyz? Jalpy sheshimin tabugha bolady ma?

- Kez kelgen mәselening sheshimin tabugha bolady ghoy. Eger de rasymen sol mәselege zeyin qoyyp kirisse. Naqty úsynystar bolsa, bәri de sheshiledi. Jalpy qazirgi kezde shettegi qazaqtardy elge shaqyratyn baghdarlama kerek. Ony jýielep, onymen arnayy júmys jýrgizetin qúrylym qajet. Bizde onday joq. Qarjylar da bólinbey qalady. Qazir shettegi qazaqtar men eshkimning isi de, sharuasy da joq. Sondyqtan Aughanstan men Pәkistandaghy qazaqtar ghana emes, jalpy shettegi qandastarmen júmys jýrgizilsin. Olardyng kelmeytini bar, keletini bar әrqaysysymen baylanysqan dúrys. Sheteldik azamattyghy bar qazaqtarmen de arada mәmileler bolsyn. Árbir memleketting ózining ishki sayasaty bar. Soghan sәikes, baghdarlamalardy rettey bilu kerek. Búl óte kýrdeli mәsele.

Aughanstan men Pәkistandaghy qazaqtar bosqyn retinde ómir sýrude. Ondaghy biyliktegilerden de, Qazaqstan biyliginen de qamqorlyq joq. Bizdikiler qazaq ekendikterin moyyndamaydy. Pәkistandaghy barlyq qazaqtardy kóshirip alugha mýmkindik bar. Ol ýshin sheteldegi qazaqtardy moyyndaytyn ereje kerek. Ony ýkimet arnayy bekitsin. Qazaq retinde el boludy oilasaq, barsha qandastardy elge aldyrayyq. Búnyng sheshimi gumanitarlyq kómekten bastalady. Oghan ketetin qarjy men kiyim-keshekti halyqtyng ózi-aq jinap beredi. Syrtqy ister ministrligi osy baghytta júmys istey bilsin.

- Súhbatynyzgha rahmet!

Súhbattasqan: Qadirәli Sarypbek

Abai.kz

21 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2213
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 1045
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1230